Võru linna laste raamatukoguteeninduse ajaloost

Esimesed raamatukogud Võrus olid lapsi teenindavad kooliraamatukogud.

1909. aastal loodud Võru linna maksuta avaliku raamatukogu ja lugemise-toa määruste paragrahv 10 aga ütles lugejate vanuse kohta: “Lapsi alla 15 aasta ei lasta mitte lugemise-tuppa. (Allealise wanaduse arwab raamatukoguhoidja nende wälimise wäljanägemise järele).” Ja paragarahv 20: “Raamatuid lugemiseks kodus antakse ilma maksuta kõigile Wõru linna elanikudele, sugu, elukutse ja ameti pääle waatamata, 15 aasta wanadusest pääle.”

Siiski oli ka selle raamatukogu  riiulitel mõnisada lasteraamatut, mida lapsed oma vanemate vahendusel loodetavasti lugeda võisid. Paraku hävisid need raamatud 1944. aasta augustis koos suure osa Võru kesklinnaga.

1949_rajooniraamatukogus_k300
Raamatukoguhoidja Emilie Pelju lugejatega.

Pärast sõda nullist alustanud raamatukogus olid juba teretulnud nii lapsed kui lasteraamatud.

Rajooniraamatukogust üle antud lasteraamatutega alustaski Eesti NSV Ministrite Nõukogu korralduse põhjal 1951. aastal Võru linnas tööd Võru Linna Lasteraamatukogu. Esialgu iseseisva asutusena, hiljem rajooni (maakonna) keskraamatukogu lasteosakonnana tegutsenud lasteraamatukogu arengut jälgides võib selgelt eristada inimlapse kasvamisele ja arenemisele sarnaseid perioode.

TITEIGA 1951-1954.
Uus lasteraamatukogu teeb napilt varustatud kitsukeses sünnikodus esimesi kobavaid samme.

1951.a. 15.oktoobril asutati Võru Linna Lasteraamatukogu. Alustati väikeses toakeses (20 m²) Võru Rajooni Kultuurimajas 9 riiulitäie raamatute, 4 laua ja kahe  töötajaga.

1951_kannel_k300
Võru Rajooni Kultuurimajas (endises Kandle Seltsi majas)
kahe parempoolse akna taga oli Võru Linna Lasteraamatukogu esimene kodu.

Võru Rajooniraamatukogust tulid Võru Linna Lasteraamatukokku tööle juhataja Heli Koik ja raamatukoguhoidja Emilie Pelju, keda lapsed hakkasid koduselt tädi Mintsuks kutsuma. Raamatukoguhoidja Heidi Ratas (tollal 6-aastane) mäletab tänini, milliseks Võru laste seas innukalt arutletud suursündmuseks oli uue lasteraamatukogu avamine. Hoolimata sellest, et riiuleid täistuubitud tuppa mahtus korraga vaid 6-7 last (teised ootasid külmas koridoris oma järjekorda) oli raamatukogus aasta lõpuks lugejaks registreeritud 468 last . (Rahvaraamatukogu 1951. a. aruanne : [Võru Linna Lasteraamatukogu])

Esimesed aastad kulusid sisetööle ja inventari muretsemisele, seejärel asuti otsima võimalusi raamatukoguürituste abil kogusid tutvustada ja tähtpäevi tähistada. Juba 1953. aasta töö kokkuvõtet tehes kurdab juhatajana tööle asunud Martha (Mare) Paat: “Ruumi puuduse tagajärjel on väike ka massürituste arv raamatukogus, ei saa läbi viia kirjandusõhtuid, ühisarutelusid raamatutest, suuremaid vestlusi, raamatute näitusi jne. Raamatukogu seintelt puuduvad loosungid ja vastavad plakatid, sest pole ruumi kuhugi neid paigutada. Isegi riigijuhtide pildid on maha võetud ruumi puuduse tõttu. Lasteraamatukogu tuletab meelde raamatute laoruumi. Massüritused, mis on toimunud aasta jooksul Lasteraamatukogu korraldusel, on läbi viidud Võru Kultuurimaja ruumides ja ka Pioneeride Majas. Sellega aga Lasteraamatukogu ei täida oma tõelist otstarvet.” (Võru Linna Lasteraamatukogu informatsiooniline aruanne 1953. aasta kohta).

1953. aastal toimus kultuurimaja saalis Võru laste esimene kohtumine kirjanikugaFeliks Kotta luges 400 lapsele ette raamatu “Metsapere laulikud” käsikirja ja rääkis oma raamatute tekkelugudest. Suuremad üritused tuli korraldada kultuurimajas ja koolides ka järgneva paarikümne aasta jooksul. Suvel mindi rändraamatukoguga pioneerilaagritesse.

Lasteraamatukogu hakkas tegema koostööd linna koolidega – abistati kooliraamatukogude korrastamisel ja tehti ühisüritusi, osaleti pedagoogiliste nõukogude koosolekutel.

ÕPIAASTAD 1954-1976.
Lasteraamatukogu kohaneb oma rolliga ja õpib toimima Nõukogude Eesti raamatukogunduse reeglite järgi.

1955. aasta aprillis kolis lasteraamatukogu Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi kõrvalhoone kolme tuppa (kokku 40 m²).

1955.05_kr_trepil_k300 1962.09.03.paat_pelju_k300
1955. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi direktor Aleksander Krull koos Viljandi Kultuurharidustöö Kooli praktikantidega lasteraamatukogu trepil. 1962. Võru Linna Lasteraamatukogu raamatukoguhoidja Emilie Pelju
ja juhataja Mare Paat soovitavad lugejatele raamatuid.

A. Ivaski foto.

Tagatoas asuv fond oli lugejatele suletud, laenutuslett paigutati tubadevahelise ukse ette. Raamatuid valiti eestoas asuva kataloogi põhjal. Hiljem rajooniraamatukogu lugejaks saades olid lasteraamatukogu kasvandikud juba silmapaistvalt vilunud kataloogikasutajad.
Parimaid lugejaid lubati vahel preemiaks tagatuppa riiulite vahele oma käega raamatuid valima – allakirjutanu mälestuste kohaselt oli seda privileegi kasutades erakordselt uhke tunne. Esialgu oli raamatukogul ka pisike kahe lauaga lugemistuba, kuid 1965. aastal paigutati sinna kasvanud raamatufond ja lugejate kasutusse jäi vaid 3 m² suurune laenutusruum kataloogikappide ja lauaga.

Kogudele ja lugejatele olid ruumid algusest peale kitsad. 1956. a. kuulati Võru Linna Lasteraamatukogu tööaruannet Võru Linna TSN TK istungil ja võeti vastu otsus lasteraamatukogu ruumide laiendamise kohta. Otsusest tegudeni jõuti alles 20 aasta pärast.

Nii sel kui järgnevatel aastatel kutsus raamatukogu külla lastekirjanikke, mitmesuguste üritustega tutvustati nii ilu- kui teadmiskirjandust. 1956. aastal tähistati esmakordselt laste raamatunädalat ülelinnalise lastehommikuga. Aastaaruandes on tõdetud: “Kultuurimaja ruumid on liiga ülekoormatud ja lastega ei saa ükskõik mis ajal üritusi läbi viia. Koolide ruume ei saa ka kasutada, kuna kõik koolid töötavad kahes vahetuses. Vaatamata kõigile neile raskustele püüame uuel aastal mitmekesistada massitöö vorme.”
Abistati ja juhendati kooli- ja külaraamatukogusid, tehti koostööd kirjandusõpetajatega, pioneerijuhtidega, lastemuusikakooliga, lasteaedadega. Lisaks kataloogidele koostati raamatute soovitamiseks temaatilisi raamatukogulikke plakateid ja soovitusnimestikke, igale vanuseastmele oli ette nähtud oma klassivälise kirjanduse nimestik. Huvilugemist laenutati neile õpilastele, kes olid oma vanuseastme lugemisprogrammi läbinud. Koolidest kutsuti klasse tutvumisekskursioonidele. Päringuid lahendades õpetati ka lastele  bibliograafiliste abivahendite kasutamist. 1961. a. analüüsiti linna laste hõlvet. Leiti, et 77 2.-11. klassi õpilast ei ole registreeritud ühegi raamatukogu lugejaks. Järgnevatel aastatel tehti hõlve parandamiseks koolides intensiivset selgitustööd.

1963. aastal tuli laenutajaks Heidi Eigi (Ratas)-

Aktiivsemad lugejad sooritasid instruktori Raamatusõber katsed ja said ühiskondliku raamatukoguhoidja eriala. Raamatusõbrad aitasid laenutada, riiuleid korrastada, raamatuvõlglastelt raamatuid tagasi saada ja uusi lugejaid värvata, parandasid raamatuid, joonistasid mudilaste piltkataloogi, korraldasid viktoriine ja soovitasid eakaaslastele kirjandust. 1967. aastal loodi ring Noor raamatusõber.
Koostati lasteraamatukogu kroonika. Küsitlusega uuriti laste lugemishuvi. Lugejatele koostati nende huvidele vastavaid individuaalseid lugemisplaane-soovitusnimestikke.

1968. aastal sai Võru Linna Lasteraamatukogust Võru Rajooni Lasteraamatukogu. Tööle asus esimene lastetöö metoodik Aino Pihlak, kelle tööülesandeks sai Võru rajooni külaraamatukoguhoidjate lasteteeninduse alane juhendamine (tõsi küll, tema  töölaua jaoks lasteraamatukogus ruumi ei olnud, see asus rajooniraamatukogus). Kooliraamatukoguhoidjate juhendamine jäi endiselt lasteraamatukogu juhataja hooleks.

1969. aastal meisterdati lauanukuteater. Magnetiga liigutatavate pabernukkudega andsid muinasjuttudel põhinevaid etendusi nii raamatusõprade ringi lapsed kui raamatukoguhoidjad, lisaks vesteldi raamatutest. Nii koolieelikud kui algklasside õpilased olid „elavatest nukkudest“ vaimustatud, ehkki nukuteater asus ukseava täitva kataloogikapi otsas ja etendust tuli vaadata kitsas laenutusruumis püstijalu.

1969.nukuteater_heidi_k300 1969.nukuteater_lapsed_k300
1969. Heidi Ratas esitab S.Maršaki ainetel valminud
nukulavastuse "Kaksteist kuud"
1969. Võru Linna 1. Lasteaed on tulnud
raamatukogu külastama ja etendust vaatama

Heidi Ratas käis televiisorikasti pakitud teatriga Tallinnas kolleegidele eesrindlikku kogemust tutvustamas. Peagi sai raamatukogu nukuteater ka esimesed käpiknukud.

Tehti lugejaanalüüse, selgitati välja populaarsemad raamatud ja uuriti, mis mõjutab laste raamatuvalikuid. Erialases töös olid abiks vabariikliku keskuse koostatud metoodilised juhendmaterjalid ja soovitusnimestikud, 1971. a. osaleti esmakordselt Lõuna-Eesti lasteraamatukoguhoidjate kokkutulekul Jõgeval ja Põltsamaal. 1972. a. loodi teine kojulaenutuse raamatukoguhoidja ametikoht.

1974. aastal likvideeriti seoses raamatukoguvõrgu vabariikliku tsentraliseerimisega Võru Rajooni Lasteraamatukogu ja moodustati J. Smuuli nimelise Võru Keskraamatukogu lasteosakond. Osakonnajuhatana asus tööle Heidi Ratas. Uusi raamatuid sai lasteosakond nüüdsest keskraamatukogu komplekteerimisosakonna kaudu.

Lasteraamatukogus valitseva ruumikitsikuse tõttu avati Võru 2. 8-klassilises Koolis laenutuspunkt. Suuremaid üritusi korraldati koolides. Vastavalt metoodilistele juhistele paigutati seni ühises alfabeedis olnud raamatud nelja vanuseastme järgi. Algklassiõpilased said laenutusruumi väikese avariiuli. Valmistuti kolimiseks uutesse ruumidesse – kogud puhastati liigsest ja aegunud kirjandusest, korrastati katalooge. Valmis artiklite kartoteek, pealkirjade kartoteek ja piltkartoteek mudilastele.

KASVUAASTAD 1977-1990.
Lasteosakond saab avara kodu, sirutab tiibu, kogub jõudu ja enesekindlust.

Tavapäraseks said mitmekesised kogusid vahendavad üritused ja kohtumised lastekirjanikega raamatukogus.

1977. aastal kolis lasteosakond Võru Rajooni Kultuurimaja Kannel uude juurdeehitusse (245 m²), sai avariiulitega laenutusosakonna,  esimese lugemissaali ja võimaluse korraldada raamatuüritusi oma majas. Loodi lugemissaali raamatukoguhoidja ametikoht. Ka lastetöö metoodik Ere Raag sai nüüdsest töölaua lasteosakonnas.

Uus avar raamatukogu muutus lugejate seas ülipopulaarseks. Raamatusõprade ringis oli 40 liiget. Korraldati lugemiskultuuri tunde ja suuremaid raamatunäitusi. Laste raamatuüritused muutusid mängulisemateks ja lähenesid vormilt klubilistele üritustele.
Lisaks kirjanike juubelitele tuli üha rohkem tähelepanu pöörata poliitiliste tähtpäevade tähistamisele ja ühiskondlik-poliitilise kirjanduse propagandale.

1977_revolutsioonilaulude_ohtu_k300

1977_lugemissaalis_elmo_ploom_k300
1977. Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 60. aastapäevale pühendatud revolutsioonilaulude õhtul räägiti laulude saamisloost ja saatusest, Elmo Ploom vestles revolutsioonisündmustest Võrumaal.
Fotod J. Aader

Rahvusvahelise lasteaasta puhul toimus sariviktoriin “Külla eakaaslasele”, tutvustati Euroopa rahvaste lastekirjandust. Tähistati H. Chr. Anderseni juubeliaastat, ÜLKNÜ aastapäeva, olümpia-aastat, V. I. Lenini juubeliaastat, rahuaastat, NLKP kongresse.
Analüüsiti hõlvet, tutvustati raamatukogu lapsevanematele ja lastele, kes veel ei olnud lugejad. Korraldati kohtumisi kirjanikega nii linnas kui rajoonis. Juhendati külaraamatukoguhoidjaid kataloogide korrastamisel,  õpetati raamatunäituste kujundamist. Toimusid lastetöö seminarid kooli- ja külaraamatukogudele.
Analüüsiti kogude komplekteerimist tsentraliseeritud raamatukogusüsteemi tingimustes ja  leiti selles ka puudusi: kui otse raamatukauplusest osteti lasteraamatukogule raamatuid 2-3 korda kuus, siis nüüd  saabuvad raamatud lasteosakonda vaid kord kuus. Eriti suure hilinemisega tulevad raamatukoguköites raamatud. Tellimisel ei saa raamatuga tutvuda, abiks on vaid teemaplaani napp annotatsioon. Kuna raamatuid ei ole enam vaja töödelda ja kataloogikaartidega varustada, ei tunne osakonna töötajad kirjandust enam nii põhjalikult. Siiski leiti, et eelised (parem ülevaade ilmuvast kirjandusest ja väiksem töökoormus) kaaluvad puudused üles.
1980. aastal loodi lasteosakonna bibliograafi ametikoht. Bibliograaf hakkas lahendama teatmenõudeid, koostama soovitusnimestikke, teemakartoteeke, luuletuste ja ajaleheväljalõigete mappe ning õpetama lastele teatmeteoste kasutamist.

1982.kevad_uhispilt_k300
1982. Lasteosakonna juhataja Heidi Ratas, bibliograaf Imbi Jalakas, metoodik Ere Raag, laenutaja Riina Lõhmus ja lugemissaali raamatukoguhoidja Maie Thal.

1986. aastal muudeti kolmandik kojulaenutuse ruumist kinniseks varukoguks, et raamatukogu suure kasutusintensiivsuse juures riiuleid paremini korras hoida. Osaleti vabariiklikus kogude analüüsis. Kutsuti raamatukokku 6-aastaste klasse. Tegeldi intensiivsemalt raamatuvõlglastega.
1988. aastal oli tunda ideoloogilis-poliitilise surve vähenemist: „Esimest korda raamatukogu ajaloos ei tegelenud me aruandeaastal plaanitäitmisega, vaid raamatu ja lugejaga. Me ei püüdnud oma lugejat internatsionaalselt ega sõjalis-patriootiliselt kasvatada.“
Kampaaniate sundus, mis oli seni palju lapsi raamatukokku toonud, kadus ka koolitöös. Nüüd tuli lapsi lugema meelitada eelkõige leidlike lõbusate ettevõtmistega ja põnevate raamatusoovitustega. Rohkem korraldati ka kodulugu, rahvakalendrit ja loodusraamatuid tutvustavaid üritusi.
Elu muutus majanduslikult kitsamaks, vähesed ilmuvad lasteraamatud olid kehva kvaliteediga, vaheldust tõid Soome sõprade annetatud pruugitud pildiraamatud ja koomiksid.

MURDEIGA 1991-
Lasteosakond tuletab koos kogu Eestimaaga meelde vanu tõdesid ja õpib uusi oskusi.

Neist olulisim on oskus jääda ellu lakkamatult muutuvas maailmas, mis esitab aina uusi väljakutseid. Õpiti töötama uute töövahendite ja -meetoditega, õpiti kohanema konkurentsivõitluses.

Eesti Vabariigi taasiseseisvumine 1991. aastal ja sellega kaasnenud keerulised ajad ühiskondlikus ja majanduselus andsid tugevasti tunda ka raamatukogutöös. Raamatukoguvõrgu detsentraliseerimisega kadus 1992. a lastetöö metoodiku ametikoht. Seoses keskraamatukogu üleminekuga maavalitsuse alluvusest linna alluvusse 1993. a sai J. Smuuli nimelise Võru Keskraamatukogu lasteosakonnast Võrumaa Keskraamatukogu lasteosakond. Kogudest hakati eemaldama punast kirjandust.

1993_lugemissaalis_uhispilt1_k300
1993. Osakonnajuhataja Heidi Ratas, raamatukoguhoidjad Anne Kõoleht, Hele Ojamaa ja Eve Timmi ning bibliograaf Helle Laanpere lugemissaalis

Raamatusõprade ringi liikmete ettepanekul toimusid 1991-1994 raamatusõprade suvised telklaagrid. 1994. aastal tuli ringi töö lõpetada, sest kõigi ümberkorralduste tõttu kasvas raamatukoguhoidjate töökoormus ja ringi tegevuste ettevalmistamiseks nappis aega.
Lugejaid, laenutusi ja külastusi oli iga aastaga rohkem. Lisaks oli lasteosakond 1995. a nelja kuu jooksul ainus rahvaraamatukogu linnas, sest Võrumaa Keskraamatukogu “suur maja” kolis uutesse ruumidesse Jüri tänaval.

1996. aastal sai lasteosakond sai esimese internetiarvuti, millega sai vaadata loodavat Võrumaa Keskraamatukogu elektronkataloogi. Internetiühendus oli siiski nii aeglane, et lasteosakonnas oli vanemate raamatute kataloogi liitmine oli esialgu võimatu. Seetõttu asuti tegema hoopiski e-kataloogi ettevalmistustöid - korrastati ja kontrolliti teavikute kogusid ning eemaldati liigseid ja sisult vananenud eksemplare, mille e-kataloogi sisestamine oleks niikuinii otstarbetu olnud. Suure töökoormuse tõttu suleti Võrusoo Põhikooli laenutuspunkt. Kasvavat ruumikitsikust püüti leevendada mööbli ümberpaigutamisega, osa kojulaenutuse kinnisest hoidlakogust muudeti taas avariiuliteks.

1997-1998 avaldas lasteosakond kultuurkapitali toel Voldemar Raidaru Võru-ainelise lastejutustuse Hõbelusikad ja hakkas korraldama kirjandusretki raamatu tegevuspaikadesse.
Lasteosakonna lugejate, laenutuste ja külastuste arv oli kasvanud nii suureks, et kojulaenutus sai juurde kolmanda raamatukoguhoidja ametikoha.

1999.01_laenutus_k300
1999. Laenutaja Eve Timmi ja lugejad kojulaenutuses

1999. aastal sai lasteosakond koopiamasina. Projektirahaga ostetud audio- ja videotehnikaga oli lugejatel võimalus kuulata raamatukogus helikassette ja vaadata videofilme.

2001.10.01.uhispilt_lastekogu_k300
2001. Kojulaenutuse raamatukoguhoidjad Anne Kõoleht ja Heidi Ratas, lugemissaali raamatukoguhoidja Hele Ojamaa,
kojulaenutuse raamatukoguhoidja Anne Kroman, osakonnajuhataja Helle Laanpere ja bibliograaf Eve Timmi lasteosakonna sünnipäevapeol.

2001. aastal tähistati lasteosakonna 50. sünnipäeva peoga, kus kohtusid toonased ja tänased lasteraamatukoguhoidjad. Lasteosakonna vanemaid raamatuid hakati liitma Võrumaa Keskraamatukogu elektronkataloogi.

2002. aastal otsustas Võru Linnavalitsus võtta rendile ja ehitada laste raamatukoguteeninduse vajadustele vastavalt välja Jüri tn. 54 teise korruse. Sama maja 3. korrusel tegutsesid juba 1995. aastast Võrumaa Keskraamatukogu teised osakonnad. Pühenduti ruumide kavandamisele ja kujundamisele.

2003.04ennekolimist
2. apr 2003. Lugemissaali argipäev enne uutesse ruumidesse kolimist.

2003. aastal koliti mööbel ja raamatud kahe nädala jooksul üle ja maikuus avas lasteosakond uksed avarates, renoveeritud ruumides (590 m²). Toimusid uut kodu tutvustavad üritused, Tähesaalis hakati korraldama kunstinäitusi.

2003.10.13
29. okt 2003. Koolivaheaeg uues lugemissaalis. Foto H. Laanpere

2004. a kevadel sai alguse Võru Loovuskooli beebikooli kunstinäituste traditsioon: kaks korda aastas toodi raamatukokku mudilaste käelise tegevuse tundides valminud kunstitööd; näitused avati loovuskooli laste laulukontserdiga.
2004. a algul hakkas Ira Petrova juhendamisel lasteosakonna juures tegutsema Võrukaela näitering, mis andis oma etendustega panuse lastekirjanduse tähtpäevade tähistamisel ja tõi raamatukokku palju publikut.
Tähistati Võru linna juubeliaastat ja Edgar Valteri juubeliaastat. 2004-2009 käisid raamatukoguhoidjad Edgar Valteri kodutalus Pöörismäel kevadisi ja sügisesi korrastustalguid tegemas.

2004-beebikooli-naitus

2004.01.19_Publik1

2004. Võru Loovuskooli beebikooli näitus "Jõulueelne lastetuba" lugemissaalis Foto H. Laanpere

2004. Võrukaela nukuteatri etendus Tähesaalis.
Foto H. Laanpere

2005. a tähistati paljude üritustega H. Chr. Anderseni juubeliaastat. Valmis lasteosakonna lugejate elektrooniline andmebaas.

2004.04.01_Risti_rasti3
2004. H. Chr. Anderseni viktoriin ja Anderseni-teemalised näitused Lugemissaalis ja Tähesaalis. Foto H. Laanpere

2006. aastal lõppes vanemate raamatute sisestamine e-kataloogi. Toimus esimene elektrooniline inventuur. Alustati laenutuste elektroonilist registreerimist lasteosakonnas. Toimus esimene maakondlik Tooliteatri etlusvõistlus 6.-9. klasside õpilastele.

2007-2009 toimusid koostöös MTÜ Järjehoidja ja Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskusega pikem jutuvestmiskoolitus, avalikud suulise pärimuse alased loengud ja muinasjututunnid. Seoses raamatukogus asunud avaliku internetipunkti sulgemisega paigutati lasteosakonda kolm lugejate internetiarvutit.

2000-ndatel aastatel hakkas laste raamatukogukasutus pärast vahepealse kümnekonna aasta jooksul toimunud hoogsat kasvu vaibuma. Mõju avaldas 90-ndatel aastatel langenud sündivus (sel ajal sündinud väikesearvuline lastepõlvkond jõudis lugemisikka). Lisaks tekkis lastele hulgaliselt alternatiivseid ajaveetmisvõimalusi, kodud said internetiühenduse ja raamatulugemine jäi tagaplaanile. Vähese lugemispraktika tõttu langes funktsionaalse lugemise oskus, see omakorda andis tunda koolitöös, mis muutus paljude laste jaoks vaevaliseks. Koolilaste vanemad avastasid, et lugemine polegi pelgalt ajaviide, vaid toimetulekuoskus, mille laps peaks omandama võimalikult varakult, soovitavalt enne kooliminekut.

Raamatukogu püüdis lapsevanematele omalt poolt abiks olla. Otsiti võimalusi tuua väikelapsi koos vanematega raamatukokku, et tutvustada neile viimaste aastate jooksul ilmunud ülisuurt mudilaste raamatute valikut. Peale selle oli vaja murda lapsevanemate mõttemall, mille järgi raamatukokku oli asja alles siis, kui laps juba lugeda oskas.  Selleks toimusid lasteosakonnas alates 2009. aastast kaks korda kuus mudilaste jutulaupäevad - loeti, jutustati, meisterdati ja mängiti. Samal aastal loodi linna lasteaedadesse esimesed lasteosakonna välisteeninduspunktid. Raamatukoguhoidjad läksid sülearvuti ja raamatukotiga lasteaia rühmaruumi, aitasid lastel raamatuid valida ja registreerisid laenutused. Sel viisil jõudsid raamatud ka nende lasteni, kelle vanematel ei olnud võimalik töökohustuste tõttu raamatukokku tulla.

Tänu neile ettevõtmistele hakkas koolieelikute raamatukogukasutus taas kasvama ja raamatukogul tekkis hea kontakt lapsevanematega.
Lasteosakonna bibliograaf Eve Timmi sai Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu auhinna "Aasta lasteraamatukoguhoidja 2010" suure panuse eest eelkirjeldatud ettevõtmiste väljatöötamisel ja läbiviimisel.

2010. a tähistati lugemisaastat lugemissoovituste konkursiga "21. sajandi raamat". Ajakirja "Täheke" 50. sünnipäeva tähistati läbi aasta kestvate üritustega. Toimus joonistusvõistlus "Contra tähetoolid", mille tulemusel lasteosakond sai tähestikujao lastetoole, mis olid kujundatud Contra tähesalmidega ja laste illustratsioonidega.

2010-voruk-taheke

2011-01-contra-tahetoolid

2010. Võrukeelse Tähekese esitlus ja Tähekese juubelinäituse avamine. Foto H. Laanpere
2011 jaanuar. Tähetoolivõistluse parimad kunstnikud illustreerivad koos Contraga tähetoole. Foto H. Laanpere

2012 kevadel toimus lasteosakonna kasutajate rahulolu-uuring "Väikelaste vanemate hinnangud ja ootused Võrumaa Keskraamatukogu lasteosakonna teenustele". Sellega tehti kokkuvõte 2008-2012 kestnud väikelaste raamatukogukasutust elavdavate tegevuste väljaarendamisest. Sihipärase tegutsemise tulemusel oli saavutatud hea kontakt vanematega ja lasteaiaõpetajatega, kellel on laste lugemishoiakute kujundamisel väga oluline roll.
Selle kõrval jätkusid ja arenesid koostöösuhted kooliõpetajatega. Koos korraldati lugema suunavaid üritusi lastele ja koolitusi täiskasvanutele, 2010. aastast toimusid maakonna emakeeleõpetajate ja raamatukoguhoidjate ühised iga-aastased kirjandusretked vana Võrumaa kihelkondade kultuuriloolistesse paikadesse.

kroll-320 eve-jutulaupaev
2011. Bibliograaf Eve Timmi ja kojulaenutuse raamatukoguhoidja Aigi Mäesaar laenutavad raamatuid Võru Lasteaias Okasroosike. Foto H. Laanpere 2012. Eve Timmi jutustab mudilaste jutulaupäeval lugu karupoeg Siimust ja tema vanaemast.
Foto H. Laanpere

2013. aastal toimus esimene laste suvine võistulugemine "LASTE-RAAMATU-SUVI", milles lisaks Võrumaa KRK lasteosakonnale said osaleda ka kõigi teiste maakonna rahvaraamatukogude lugejad. Programmi läbinud võistulugejad said suve lõpul kutse kohtumisele populaarse lastekirjanikuga, ühtlasi avati laste joonistuste ja raamatusoovituste näitus.

Sarnase teekonna on läbi käinud kõigi Eesti maakondade keskraamatukogude lasteteenindus – oleme ju kasvanud samades tingimustes. Tänapäeva kiiresti arenev ja muutuv elu esitab raamatukogudele üha uusi väljakutseid. Nii võib oletada, et raamatukogu lasteteeninduse murdeiga (ehk vajadus kohaneda muutuvas maailmas) kestab veel mõnda aega. Kas seejärel saabub kunagi ka küpsuse ja stabiilsuse periood, näitab aeg.