eng est

kogu eesti rahvas muutunud on kurvaks sest
nad veel pole kuulnud laulu Urvastest
ehkki auklikud ta kruusateed
ülihead meile need

Contra. Urvaste laul. Meenutusi Urvaste ajaloost. Urvaste, 2008, tagakaanel

eesti inemise´ olli väega õnnõtu´
laulu urvastest näil kullõlda es õnnõstu
kuigi mulkliku mi ruusatii´
meile hää´ na ummõti
http://www.youtube.com/watch?v=7ipf0vAC4v4


CONTRA
22.03.1974 Võrumaa, Urvaste

CONTRA (kodanikunimega Margus Konnula) sündis 22. märtsil 1974. aastal Võrumaal Urvastes, õppis Urvaste, Kuldre ja Antsla koolides, töötas Urvastes postiljonina, pärast seda vabakutseline kirjanik, ajakirjanik, populaarne esineja telesaadetes ja avalikel üritustel. Elab Urvastes Piitsakülas.

Vahetu kontakt publikuga, spontaanne elav esitus ja päevakajalisus kuulub lahutamatult tänapäeva rahvalaulikuks kutsutud Contra loomingu juurde. Laiemalt tuntuks saigi ta pärast esinemist Vahur Kersna juhitud Hommiku-TV saates. „...laian laastun ma kiruta luuletusi. Aga jah, alates tollest, kui Kersna mu üles korjas, veidikene võeti hoogu, aga siss nakati tellmä tasapisi ka proosat ja kolumne ja midä kõikõ. Ta nigu lumepallina veeresi. [...] Nüüd om mul on arvutin üts nimekiri, fail päälkirjaga “Mida teha”. Sääl omma mul poolelioleva plaani ja tüü. Mõni võtt või-olla viis minutit aigu, mõni või aigu võtta ka viis aastat. Tegelt omgi minu unistus, et kunagi võiss tuu dokument tühäss saia. Siis oless järsku vabadus ütskõik millega tegelda. A tuu nõud ilmselt oma kümme aastat küll...“

Margus Konnula hakkas lugema neljaselt: „Kui kooli läksin, olin vana lugeja, mitu raamatut päevas.“ Esimese raamatu kirjutas ta 2. või 3. klassi poisina kahasse omavanuse linnasugulasega mereröövlitest. „Olin juba siis kõva ärimees. Koolivihik maksis kaks kopikat, kuid mina müüsin „teose“ ühele tädile 15 kopika eest.“

Esimese tõsise luuletuse kirjutas siis Kommunaarina tuntud (või pigem tundmatu) noormees 15-aastaselt, 17. novembril 1989. aastal. „Originaal pole vist säilinud, sest poole aasta luuletamise järel põletasin osa luuletusi ära. Aga ma olin mõistlikum kui Juhan Liiv, valisin paremad välja.“

Hiljem üldtuntuks saanud pseudonüüm Contra on samuti üks paljudest perekonnanimest tuletatud hüüdnimedest. "Margus või Contra? Contra nimi jäi mulle nii hästi külge vast tänu sellele, et Marguseid on niivõrd palju. See aitas eristuda, aga hiljem sai hästimüüvaks kaubamärgiks. Täitsa kogemata. Aga ilmselt meeldib mulle Contra olla, sest telefonile vastates ma olen peaaegu alati just Contra."

Selle nime all ja osaliselt autori enda kirjastatuna on ilmunud üle kahekümne luuleraamatu ja üks proosateos – lasteraamat "Presidendi suur saladus" (2004).

Jutustuse algidee pärineb õepojalt, kes kunagi rääkis, et tahab saada presidendiks, sest siis ei pea sõjaväkke minema ja lisandub teisigi privileege. Süžee ja tegelased mõtles autor välja pikal hääletamisretkel Urvaste ja Kanepi vahel pärast kümne kilomeetri pikkust jalgsikõmpimist, mil üks jalg kõndis reaalses, teine aga ilmselt fantaasiamaailmas. Loos põimub kolm liini: Eesti Vabariigi presidendi Kornelius Sähka jaburavõitu reis Suurevarba internetipunkti avamisele, Sokiküla laste seiklusrikas jaht vaenulikule residendile (kes nende üllatuseks osutub presidendiks) ja värsse deklameerivate majahiirte sõjakäik inimeste terrori vastu (liidus arvutihiir Mousega). Tegelaste nimed on laenatud Contra tutvusringkonnast, kuid reaalsed prototüübid on väidetavalt olnud vaid hiirtel.

Contra proosalugusid lastele leidub veel paaris kogumikus (jutt esimesest boršisöömisest kirjanike lapsepõlvemälestuste kogus "Rosinad", mõned absurdimaigulised lood raamatus „Ruttu tuttu!: isade unejutte“).
Võrukeelsete lastenäidendite kogus „Kuldmuna“ on avaldatud näidend "Mõmmi-Piitre löüdmine".

Contra lasteluuletusi on ilmunud ajakirjades, kogumikes "Esimene esimene september" ja "Isa sokk on matkasell" ning kolme raamatuna.

"Tähekaardid" (2002) – 32 salmi tähestiku kohta (koos võõrtähtedega) – on sündinud tellimustööna. 32-le eraldi kaardile trükitud luulekogu eriti kaua tervikteosena koos ei püsi ja pole seetõttu ka laiemalt tuntud.

C – MIS ASI ON KÜLL SEE
KAS ON ROHKEM KAA VÕI TSEE
CAESAR, CIRCA, CAPPUCINO
(TSEESAR TSIRKA KAPUTŠIINO)
KES NÜÜD ÜTLEKS, KAS CACAO
ON KAKAO VÕI ON TSAOTSAO

"Poiste aabits" (2010) on uute tähestikusalmide kogu, seekord raamatuks vormistatud. Ühise aabitsa mõte tekkis kunstnik Urmas Nemvaltsil, kes otsis oma pojale mehist lugemisvara: "Kirjutasime hunniku poisilikke sõnu üles. Mõne tähega oli väga keeruline, mõne teisega oli sõnu hästi palju. Contra hakkas luuletusi saatma ja mina tegin pildid. Väga lihtne oli teha. Enamiku luuletuste lugemisel oli mul praktiliselt plaksti pilt silme ees." Sisu kohta oli kunstnikul teksti autorile peamiselt üks tingimus - olgu põhjust joonistada lennukeid!

"Minu jonn" (2006) sisaldab kaks värsslugu väikesest tüdrukust, kes enesekehtestamise tuhinas tõmbab endale kaela pahandusi, mis tänu mõistvatele täiskasvanutele siiski lahenevad. Raamatut on soovitatud ettelugemiseks 1-5-aastastele. Nooremad naudivad siiski eelkõige contralikult ladusat rütmi, sisust hakkavad aru saama ehk 3-4-aastased – aga luuletustes on ka vihjeid, mida loevad välja ainult lapsevanemad.

Contra lauseid intervjuudest:

... Peeter Sauter: „Contraga on nii, et küsi talt ükskõik mida, tal on kohe muhe vastus valmis. Ta justkui ei tahagi nalja teha, justkui räägib täpselt ja ausalt, mida mõtleb. Ja see mõjub kreisilt ja ajab naerma.“

... „Luuletusi ma kirjutan tõsiselt, aga kuna kõik, mis ma teen, on huumor, siis ma oleksin väga pettunud, kui seda ka tõsiselt võetaks.“

... „Aga normaalne pole ma muidugi, jumala eest. Normaalsed inimesed ehitavad maju, täidavad kontoris mingeid pabereid, teevad süüa jms. Luuletamine on mul veres, ma luuletan spontaanselt, luuletan käsu/tellimuse peale, luuletan ka siis, kui tegelikult ei luuleta.“

..."Laias laastus olen lihtne maapoiss, maalt ja hobusega. Täpsemalt: luulehobusega. Aga see on hobune, kes ei istu tallis, vaid lendab ringi ja külastab mind siis, kui tema tahab."

... Kuidas su luuletuse kirjutamise protsess välja näeb? „Kõgõ tüüpilisembalt, et ma lihtsalt moluta koskil, midägi tetä ei viitsi, ja siis tulõ määnegi mõtõ pähä. Tavaliselt naljakas mõtõ. Ja siis ma panõ tuu kirja ja kui tast asja ei saa, siis mul om jälleki arvutin fail – “pooleli”. Vahepääl laset pooleli luuletustest silmä üle, ja sis kaet, mis nendega tetä and. Mõne kistutad peris är´, mõnega om lootust. Nii na tuleva. Tellimusluuletusega om tõne asi.“

... Mis kogustes või ühikutes sa oma luuletuste hulka rehkendad? "Sihukeses ühikus nagu palju. Ja ma arvan, et on umbes kaks paljut."

... Olete ühtaegu kirjutaja, kirjastaja ja turustaja. Kas raskeks pole läinud? „Olen jah selline tüüpiline talumees: ise kasvatab, ise tegeleb tootearendusega, ise läheb turule müüma ka.“

... „Vahel on küll nii, et lähen täitsa tüdimusega lavale. Aga samas unustan pärast paari esimest takti täiesti ära, et teen seda juba ei-tea-mitmendat korda.“

..."Millegi uue loomine on ainulaadne, selle kordusesitamist ei saa avastushetkega võrrelda. Mis ei tähenda, et kui järjekordne publik on teose kaifides vastu võtnud, see puudutamata jätaks. Noh, kui võrdluseks tuua, et luuletused on minu lapsed, siis lapse sünd on ju ka kordumatu ime, aga mitte vähem rõõmu ei tee lapse hilisemad kordaminekud."

... „Kümme aastat tagasi ma üldse es kõnõlõ võru kiilt. Tuu tull postiljoniametiga, sääl oll ta tüükiil. [...] Postiringin olli vana inemise, ma vei neile pensioni; na viimäne kui üts kõnõlsiva võru keelen - nii ta külge jäi. A peris nii, et ma egäl puul üle Eesti tuud kõnõlõ, tuu tull nii, et ku mi lätsimi „Viie pääle“ pundiga edimest kõrda Talnale, [...] mi kõnõlsimi egäl puul võru keelen ja sis kävegi krõks pään, et ei piäki vägisi tuud põhjaeesti kiilt kõnõlõma. [...] Mu meelest kõik asja om saanu aetus. [...] Või-olla, et inemise ei julgu üteldä, et na aru ei saa, tuud ma ei tiiä.“

... „Võru keel on harjunud olema rohkem kõnekeel ja tunnen seda enda pealgi — kui tavaelus pruugin igal pool võru keelt, enamasti ka põhjaeestlastega suheldes, siis kirjutama kipun pigem eesti keeles. Seetõttu on ka suurem osa mu kirjandusloomingut ikka eesti keeles.“

... Miks Sina, kuulus ja andekas noor mees, maalt elamast ära ei tule ja pealinna hüvesid nokkima ei kipu? "Eks ma neid hüvesid nokkimas ikka käin, ega sellejaoks ei pea sinna pesa tegema."

... „Olen Urvastes sündinud ja sealse eluga harjunud. Kõik rahvas on nagu oma. Olen üsna konservatiivne inimene ja kui mul mingi harjumus juba on, siis ma seda ikka ei muuda.“

... „Minul on ikka konkreetne sõnum – olge mõnusad! Ma ei tahakski eesti rahvale muud öelda.“

CONTRA LOOMINGUT LASTELE ...

... RAAMATUNA

Tähekaardid : [luuletused tähestiku tähtede kohta]. Tallinn : Hotger, 2002. 32 kaarti koos karbiga

Presidendi suur saladus : [jutustus]. Urvaste : Mina Ise, 2004. 106 lk.

Minu jonn : [luuletused]. Tallinn : Ajakirjade Kirjastus, 2006. 32 lk.

contra-poiste-aabits

Poiste aabits : [luuletused]. Tallinn : Grenader, 2010, 53 lk.

... KOGUMIKES

... AJAKIRJADES

  • Looming, 2002, nr. 10, lk 1502-1504 : "Kulla pojakene Herbert..." ; "Kui Herbert kõigest hingest..." ; "Vahel end mu poeg sa..." ; "Rohelises lapsevankris..." ; "Tõstan end püsti..." ; "Kas Herbert oma esimese sõna..." ; "Herbule võib ikka kaarte saata..." ; "Suured inimesed vihma nähes..." ; Herbu on juba suur : [luuletused].
  • Hea Laps, 2003, nr 12, lk 2-3 : Hiir ja elevant ; Kamapallimaa : [luuletused].
  • Täheke , 2004, nr 3, lk 7 : Mereröövel Jaan : [luuletus].
  • Täheke, 2005, nr 2, lk 4-5 : Kodusõda ; Lumepolitsei ; Sinilille ehmatus : [luuletused].
  • Täheke : [võro keelen], 2005, nr 2, lk 4-5 : Kodosõda ; Lumõpolitsei ; Sinilille hiitümine : [luuletused].
  • Täheke, 2006, nr 2, lk 4-5 : Kamapallimaa ; Rahvuslind : [luuletused].
  • Täheke, 2006, nr 4, lk 2 : Hiirte pesa ; Kevadpori : [luuletused].
  • Täheke, 2006, nr 12, lk 4 : Üllatus : [luuletus].
  • Täheke, 2007, nr 9, lk 4-5 : Esimene koolikell ; Loomad tahavad targaks ; Ranitsakandja : [luuletused].
  • Täheke, 2008, nr 2, lk 8-9 : Telk ja kelk ; Eesti tiigiriik : [luuletused].
  • Täheke, 2008, nr 9, lk 12-13 : Kuidas ma esimest korda borši sõin : [jutt].
  • Täheke, 2008, nr 9 : [võro keelen], lk 4-5 : Rannitsakandja ; Edimäne koolikell ; Eläjaq tahtvaq targas : [luuletused] ; Edimäne borsisüümine : [jutt].
  • Täheke, 2010, nr 10, lk 9 : Pokugan ja Bakugan : [luuletus].
  • Täheke, 2011, nr 4, lk 4 : Kevaduni : [luuletus].
  • Täheke, 2011, nr7/8, lk 10 : Kommide mure : [luuletus].
  • Täheke, 2012, nr 1, lk 6 : Väike Heidi : [luuletus].
  • Täheke, 2012, nr 1, lk 6 : Minu väike lai : [luuletus].
  • Täheke, 2013, nr 2, lk 6 : Lõunamaaunistus : [luuletus].

CONTRA RAAMATUKOGUDE KATALOOGIDES

CONTRAST JA TEMA (LASTE)LOOMINGUST

***