eng est

Kui kõneled lapsega,
laskud tema juurde alla
peaaegu põlvitajaks.
Teen samuti ja niimoodi madalas
kohtume äraunustatud ajas.
See on maaustavus,
mida tunnevad lapsed sääl all,
See on maaustavus,
mida tunnevad põlvitajad.
Kasva suureks, laps,
ära unusta aega,
mil kõndisid madalas!

Hando Runnel. Mõistatused. Tallinn, 2000, lk. 62


HANDO RUNNEL
24.11.1938 Järvamaa, Võhmuta vald

 HANDO RUNNEL on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal, Võhmuta vallas, Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit vanemate peres. „…Me erinesime ümbruskonnast keelelt ja kombeilt. See ahendas ja avardas maailma mõistmist ühelisi.“ Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Töötas kodukolhoosis ja õppis samal ajal EPAs agronoomiat. „Külarahva seas elades paistis agronoomiastuudium loomupärasema harimisviisina, kui näiteks tegelemine keele ja kirjandusega. Nõnda jäid filoloogiaharrastused, mis ka hinge köitsid, sügavamaks südameasjaks, mitte avalikuks ettevõtmiseks.“ Hiljem töötas Loomingu toimetuses. „Ajakiri Looming trükkis 1963 mõned mu luuletused. Sellest hetkest alates algas avalik ülekolimine kirjanduse poolele.“ 1971. aastast vabakutseline kirjanik, 1973. aastast elab Tartus. Töötas ajakirjas Akadeemia ja Tartu Ülikoolis, 1992. aastast kirjastuse Ilmamaa üks asutajaid ja omanikke, avaldab „Eesti mõtteloo“ sarja.

Esimesi luulekatsetusi tegi juba algkooli ajal, tõsisem harrastus jääb 1950ndate lõpupoole. ...“Kirjanikuks saamise mõte sündis mul üsna varakult, olin seitsme- kaheksa-aastane, käisin teises klassis, juba siis mõtlesin sellest tõsiselt. […] Kirjutasin oma esimesed luuleread algkooliklassides, sihipäraselt kirjutama ja harjutama hakkasin kahekümneselt. […] Nood olid diletandi värsid. Ma olin värsse kirjutav külapoiss või põllumees või asjaarmastaja. […] Kui olin saanud paari värsiraamatu autoriks, tundsin, et tegelikult peaks vist kõik olema üks: sinu luule ongi su elu, su elu ongi su luule.“

Hando Runneli luulet on ilmunud jätkuvalt nii perioodikas kui luulekogudes. „Luuletajana põhimõttelist tähelepanu pööranud luuletekstide lauldavusele (s.t. ka mõningasele rahvalikkusele). Oluline osa tundelises luules on kaduva küla (kaduva kodu) motiiv. Sagedaste surmamotiivide eluliseks taustaks on isa varajane surm (1949 Amblas). On ka eesmärgita huumorit ta luules, on ka selgesuunalist ühiskonnairooniat. Mõnedest üldinimlikest teemadest hoolimata on H. R. luule lokaalne, eesti rahvuse, eestikeelse lugejaskonna enesetunde-luule.“ Lisaks luulele kirjutab Runnel esseid ja arvustusi, on uurinud ja trükiks ette valmistanud paljude eesti kirjanike (s.h. lõunaeesti autorite Hendrik Adamsoni ja Jaan Lattiku) loomingut.

Lastele on Hando Runnel avaldanud kuus luuleraamatut: "Miks ja miks" (1973), "Mere ääres, metsa taga" (1977), "Mõtelda on mõnus" (1982), "Taadi tütar" (1989), "Suureks saamine" (2004), "Kits läks kiideldes mäele" (2010) ja „Juturaamatu“ (1986), milles ka mõned värsid. „Lastevärsse (ja -jutukesi) hakkasin proovima veidi hiljem, siis, kui muud luuletused (luuletused üldse) hakkasid enam-vähem nii välja tulema, nagu ma neid enne kirjutamist olin tundnud, kui nad hakkasid tulema mängeldes.“ „Juturaamatu“ lugudel on selgelt tuntav isikliku lapsepõlvekogemuse taust.

Enamus lasteluulest on pärit ajast, mil autori kuus last olid väikesed. „[Selles] elujärgus sai peaasjalikult oma laste läbi õppida veel kord nägema üht vana eluväärtust uuel viisil – ja see väärtus on kestmine.“ Paljud luuletused on selge sihtgrupita, ühtviisi kõnekad nii lastele kui täiskasvanutele. Hulk Runneli luuletusi (ka lasteluulet) on viisistatuna saanud tuntuks rahvalike lauludena. “Kui luuletus saab viisi, on nagu saaks tütar mehele. Midagi tuleb juurde, aga midagi kaob ka ära.”

Võrukeelseid luuletusi on Runnel avaldanud kõigepealt lasteraamatus „Mere ääres, metsa taga“, hiljem aeg-ajalt ka täiskasvanute luulekogudes.

Vellokõnõ, tillokõnõ,
ullikõnõ, ubinakõnõ,
küll sa makat magusalõ,
küll sa ikõt halusalõ,
ku sa üles heränet,
är sa joht ikku ilmahki,
naara iks egä asa pääle
ummi paksõ põskiga,
tsõõrikide silmiga,
sõss sinno imä üsähtäs,
maamakõnõ mudsahtas.

Hando Runneli lauseid autobiograafiatest:

... „On peaaegu võimatu kindlaks teha, kust on pärit inimese eluhoiak, kust on pärit tema liikumiste algtõuge. […] Esimesed vaated ja veendumused pärinevad kodust. […] Olin vanaemasse väga kiindunud. Vanaisalt õppisin hulga laule, mida ta laulis rauganagi, vahel tundide viisi, lävepakul või sängiveerel istudes.“

… „ On meeles need laulud, mida kodus lauldi, meeleolu, mis laulmisel valitses. Vanaisa laulis ühtmoodi, ema teistmoodi, suured külatüdrukud hoopis isemoodi. Minu luule algab neist lauludest. Tegelikult on iga kirjasõna kasvanud suusõnast, luule laulust, romaan ja jutustus pajatusest, jutupuhumisest, vestmisest. […] Muusika juures avanesid inimesed, nende hinged… […] Raamatuidki lugesin ma juba varakult mitte ainult lugude ja sündmuste pärast, vaid ka selle inimese pärast, kes nad kirjutas.“

… „Hubased olid õhtud, kui loeti valjusti mõnd raamatut ette. Luges isa, pärast luges onu, kes tuli sõjast.“

… „Väga suur rõõm oli kord algkooli nääripuul, kui pakki avades leidsin sellest raamatu. Oli Debora Vaarandi „Kohav rand“. Otsalõppeva rohelise tindiga oli isa kirjutanud uusaastasoovi. Kas ongi kunagi veel olnud nii suurt rõõmu raamatu saamisest?“

…“Isa suri enne, kui algas mu viies klass. Kuid juba enne seda oli ta mind nakatanud unistuste ja aadetega, mis temal enesel olid teostamata jäänud, kuid ilmselt väga olulised olnud. Tema mõtlemises oli teist stiili ja haaret, kui ülejäänud koduste omas või ka lähemate külameeste omas.“

… „Vahel võrdlen neid elulugusid, mis olen endast siia või sinna kirjutanud. Erinevused on suured. Iga kord kirjutan hoopis isemoodi loo. Ma ei tea, milline neist on kõige õigem ja täiuslikum. Ma kaldun juba arvama, et kogu mu elu, kogu mu kirjanikuelu kulubki selleks, et ikka uuesti ja uuesti proovida üles tähendada oma elulugu.“

HANDO RUNNELI LOOMINGUT LASTELE ...

... RAAMATUNA

Juturaamat. [jutud]. Tallinn : Eesti Raamat, 1986. 48 lk.
Sisu : Jutujärg ; Lugu tüdrukust, kes ei karda hunte ; Kuidas ma ikkagi võidumeheks jäin ; Turul ; Igaveseks mälestuseks ; Põgenemine pühadeööl ; Tarviline vara ; Klassikaline lugu ; Kadaka kasvamine ; Kuidas nõrk tugeva ära võitis ; Pärismaalane ja mängumaalane ; Taadi jutt ; Sügis ; Vihmad ; Esimene äri ; Ema räägib isaga ; Sidrunid ; Sõstarde söömine ; Meie kodu ; Mõistatus ; Tõuseks üles.

runnel-kits-laks

Kits läks kiideldes mäele : [luuletused]. Tartu, Ilmamaa, 2010. 72 lk.

  Mere ääres, metsa taga : värsid suurtele ja väikestele lastele. Tallinn : Eesti Raamat, 1977. 44 lk.
  Miks ja miks : värsid väikestele ja suurtele lastele. Tallinn : Eesti Raamat, 1973. 33 lk.
  Mõtelda on mõnus : [luuletused]. Tallinn : Eesti Raamat, 1982. 47 lk
 

Suureks saamine : laste laulud ammu ja homme : [kogumik raamatutes «Miks ja miks», «Mere ääres, metsa taga», «Mõtelda on mõnus», «Taadi tütar» ilmunud ja uuematest luuletustest]. Tartu : Ilmamaa, 2004. 232 lk.

  Taadi tütar : laulud noorema kooliea küpsemale astmele : [luuletused ; laulutekstid etendusest “Pöial-Liisi”]. Tallinn : Eesti Raamat, 1989. 71 lk.

... KOGUMIKES

... AJAKIRJADES

  • Täheke, 1964, nr. 1, lk. 5 : Talvekuul : [luuletus].
  • Täheke, 1964, nr. 8, lk. 5 : Vahva mees : [luuletus].
  • Täheke, 1964, nr. 9, lk. 8 : Silgulaul : [luuletus].
  • Pioneer, 1965, nr. 1, lk. 14 – 15 : Looke heast päevast : [jutt].
  • Täheke, 1965, nr. 2, lk. 8 : Pojuke läheb poodi : [luuletus].
  • Täheke, 1965, nr. 3, lk. 5 : Väikesed perenaised : [luuletus].
  • Pioneer, 1965, nr. 3, lk. 6 – 7 : Talvemaastik : [luuletus].
  • Pioneer, 1965, nr. 7, lk. 6 – 8 : Kuidas ma ikkagi võidumeheks jäin : [jutt].
  • Pioneer, 1965, nr. 12, lk. 25 – 27 : Lugu tüdrukust, kes ei karda hunte : [jutt].
  • Täheke, 1965, nr. 12, lk. 5 : Lõngakerad : [luuletus].
  • Pioneer, 1966, nr. 3, lk. 1 : Naistepäev : [luuletus].
  • Pioneer, 1974, nr. 1, lk. 24 - 25 : Kaksteist hanepoega ; Kellassepp ; Kirp kuningaks ; Mere ääres, metsa taga ; Kaksteist hanepoega : [luuletused].
  • Pioneer, 1974, nr. 4, lk. 30-31 : Lumelagu ; Plikad, Õhtul : [luuletused].
  • Pioneer, 1974, nr. 12, lk. 40 : Pirukalaul ; Aarete saarel ; Konksulugu : [luuletused].
  • Pioneer, 1976, nr.2, lk. 30 : Pereheitmine : [luuletus].
  • Täheke, 1976, nr. 7, lk. 5 : Kõva, kõva, suur ; Lipp lipi peal ; Töölaul ; Inimene, kes sa oled : [luuletused].
  • Täheke, 1977, nr. 9, lk. 2 : Matemaatika : [jutt].
  • Pioneer, 1978, nr. 4, lk. 20-21 : Tarviline vara : [jutt].
  • Täheke, 1978, nr. 6, tagakaane sisekülg : Mänd ja kadakas : [jutt].
  • Täheke, 1978, nr. 12, lk. 7 : Tõuseks üles : [jutt].
  • Täheke, 1979, nr. 10, lk. 6 - 7 : Meie ei tea, mis on kärbeste elu ; Tellistest saab teha ; Seal kaugel-kaugel Põhjalas ; Piimaauto : [luuletused].
  • Pioneer, 1980, nr. 1, lk. 14 – 15 : Klassikaline lugu : [jutt].
  • Täheke, 1980, nr. 1, lk. 2 : Mõistatus : [jutt].
  • Täheke, 1980, nr. 3, lk. 2 - 3 : Kingi mulle kinopilet ; Sõber tunneb sõpra ; Siis kui lumi maha tuli ; Mõtelda on mõnus : [luuletused].
  • Täheke, 1980, nr. 6, lk. 2 – 3 : Pärismaalane ja mängumaalane : [jutt].
  • Pioneer, 1980, nr. 7, lk. 17 : Lõpetasin lõunasöögi : [luuletus].
  • Täheke, 1980, nr. 12, lk. 4 : Meie kodu : [jutt].
  • Täheke, 1982, nr. 1, lk. 5 : Sidrunid : [jutt].
  • Täheke, 1986, nr. 2, lk. 6 – 7 : Taevamärgid ; Palju ; Lai leht ; Arvuvald : [luuletused].
  • Täheke, 1986, nr. 3, lk. 1 : Lapse palve paide pärast : [luuletus].
  • Täheke, 1986, nr. 4, lk. 4 - 5 : Ühel pilvel ; Umbluu ; Tibud tolmus ; Räimekene, mis sa räägid ; Kull vaatas kullipilguga ; Kak-kak-kaak jo kostab laudast ; Angerjad ja põngerjad ; Ma läksin habet ajama : [luuletused].
  • Täheke, 1987, nr. 5, lk. 5 : Järva Jaani jutt : [jutt].
  • Täheke, 1989, nr. 2, lk. 5 : A A A A ; Lapse kätte ; Kaks meest said kokku vanasti : Väike poiss, miks nutad sa : [luuletused].
  • Täheke, 1991, nr. 11, lk. 2 : Rahalaul : [luuletus].
  • Täheke, 2007, nr. 12, lk. 5 : Laste rõõm : [luuletus].
  • Hea Laps, 2008, nr 11, lk 16 : Lastelaul ; Mugavad magavad ; Sugulased ; Tihane ja leevike ; Uperpall ja kukerpall : [luuletused].
  • Hea Laps 2009, nr 1, lk 3 : Lumi ja lapsed : [luuletus].

... RAAMATUKOGUDE KATALOOGIDES

HANDO RUNNELIST JA TEMA (LASTE)LOOMINGUST

***