eng est

Ta oleks tahtnud jääda siia, kus oli. Hõljuma sellele veele nagu vesiroosileht, kõndima mööda samblasi radu nagu rebane, silmad valvsad peas: mitte kellegi pilgu alla sattuda, üksi olla, kõike näha ja endasse ahmida, ise märkamatu.
Kuidas pidi ta nüüd linnas toime tulema?

Hella-Mare Männamaa. Samblaste radade poiss // Jutupaunik [7]. 1986. Tallinn, 1986, lk 297.


HELLA-MARE MÄNNAMAA
15.06.1936 Tartu

HELLA-MARE MÄNNAMAA sündis 15. juunil 1936. aastal Tartus, õppis Tartu 2. Keskkoolis, lõpetas 1959. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia metsanduse erialal. Töötas metsaülemana Hiiumaal ning Võrumaal Sõmerpalu metskonnas, kasvatajana Linnamäe ja Meeri eriinternaatkoolides ning H. Kullmani nimelises Kutsekoolis, hiljem ajakirjanikuna Eesti Looduses ja vabakutselise tõlkijana. Elab Võrumaal Kaapsoo külas.

Sõmerpalu-aastatel hakkas Hella-Mare Männamaa õhtuti päevasündmusi üles tähendama. Märkmetest sündis lasteraamat “Tudrepalu lood” (1981) – jutustus Jukust ja Jaanist, kes Hiiumaalt Lõuna-Eesti metskonnamajja elama asuvad ja oma uut kodu tundma õpivad: “Pühapäeviti oli suur maja, aed ja õu ainult memme ja poiste päralt. Kui nemad olid vagusi, ei kostnud ümbruskonnast ühtegi inimhäält. Siis läksid metsa ja õue piirid segamini ja juhtusidki kõige põnevamad juhtumised.” 

Veel enne, kui Sõmerpalu lood “Tudrepalu lugudeks” said, ilmus terve hulk kasvatajatööst tõuget saanud lastejutte veidi vanemale lugejale ka ajakirjas Pioneer. Teemaks loodus, laste omavahelised suhted, isiksuse kujunemine.

Hella-Mare Männamaa lauseid intervjuudest:

... “Olen sündinud Tartus. […] Alates teisest eluaastast olin suviti toonase Kärgula valla Leiso talus vanaema ja lelle juures, enne kooliiga vahel hilissügiseni. Maailma parimaks paigaks pidasin Kärgulat, parimaks ametiks karjaskäimist ja parimateks jalatsiteks pastlaid. […] Seda aega pidasin oma päriseluks, linn oli pikk piin.”

…”Bioloogia, loodus üldse, pakkus pinget. Ent ainuüksi see mõte, et minust saab pärast ülikooli lõpetamist õpetaja, ajas hirmu nahka. Metsandus oli bioloogiale kõige lähemal. Aga juba Hiiumaal sai mõeldud, et oleks üks väike kool, kus võiks töötada…”

… “Sõmerpalu metskonnas olin kolm aastat. Mulle meeldis see koht. Ideaalne koht lastekasvatuseks. Ja nagu juba jutuks oli, on Võrumaal mu juured.”

… “”Tudrepalu lood” on tegelikult üks minu esimesi lugusid. Õhtuti sai jupphaaval päevasündmusi üles tähendatud, nii et puhas sahtlijutt. […] Ega kõik elust ole võetud. Nagu kirjanduses ikka, on omajagu väljamõeldut.”

… “Olin [“Tudrepalu lood”] kavandanud küll teistsuguseks: tõetruude piltidega loomadest, lindudest, puudest, hoburakmetest jne. Poiste lugu pidanuks olema vaid raamiks. Kahjuks ei olnud autoril illustratsioonide osas mingit sõnaõigust.”

… “Kirjutage oma lehes, mis te kirjutate, aga olge hea inimene, jätke mind kirjanikutiitlist ilma!”

HELLA-MARE MÄNNAMAA LOOMINGUT LASTELE ...

... RAAMATUNA

   

Tudrepalu lood : [jutustus]. Tallinn : Eesti Raamat, 1989. 40 lk.

 ... KOGUMIKES

... AJAKIRJADES

  • Pioneer, 1975, nr.12, lk.2-6 : Rabedate lumede aegu : [jutt].
  • Pioneer, 1976, nr.12, lk.14-18 : Püüan pesta käsi : [jutt].
  • Pioneer, 1976, nr.4, lk.36-40 : Šokolaadirosinad : [jutt].
  • Pioneer, 1977, nr.7, lk.1-5 : Kingituseks mäed : [jutt].
  • Pioneer, 1977, nr.8, lk.14-18 : Pilved sõuavad üle järve : [jutt].
  • Pioneer, 1977, nr.10, lk.14-18 : Vabaduse varastamine : [jutt].
  • Pioneer, 1978, nr.3, lk.27-31: Usu mu ilvesesse, usu! : [jutt].
  • Pioneer, 1979, nr.8, lk.9-10 : Samblaste radade poiss : [jutt].
  • Pioneer, 1980, nr.6, lk.14-17 : Poiss, kes ei tohtinud saada nohu : [jutt].

HELLA-MARE MÄNNAMAA RAAMATUKOGUDE KATALOOGIDES

HELLA-MARE MÄNNAMAAST JA TEMA (LASTE)LOOMINGUST

***