kogu eesti rahvas muutunud on kurvaks sest

nad veel pole kuulnud laulu Urvastest

ehkki auklikud ta kruusateed

ülihead meile need

Contra

Urvaste laul (viisil „Oi te poisid“)

CONTRA

22.03.1974 Võrumaa, Urvaste

CONTRA (kodanikunimega Margus Konnula) sündis 22. märtsil 1974. aastal Võrumaal Urvastes, õppis Urvaste, Kuldre ja Antsla koolides, töötas Urvastes postiljonina, pärast seda vabakutseline kirjanik, ajakirjanik, populaarne esineja telesaadetes ja avalikel üritustel. Elab Urvastes Piitsakülas.

Vahetu kontakt publikuga, spontaanne elav esitus ja päevakajalisus kuulub lahutamatult tänapäeva rahvalaulikuks kutsutud Contra loomingu juurde. Laiemalt tuntuks saigi ta pärast esinemist Vahur Kersna juhitud Hommiku-TV saates. „...laian laastun ma kiruta luuletusi. Aga jah, alates tollest, kui Kersna mu üles korjas, veidikene võeti hoogu, aga siss nakati tellma tasapisi ka proosat ja kolumne ja mida kõike. Ta nigu lumepallina veeresi. [...] Nüüd om mul on arvutin üts nimekiri, fail päälkirjaga “Mida teha”. Sääl omma mul poolelioleva plaani ja tüü. Mõni võtt või-olla viis minutit aigu, mõni või aigu võtta ka viis aastat. Tegelt omgi minu unistus, et kunagi võiss tuu dokument tühäss saia. Siis oless järsku vabadus ütskõik millega tegelda. A tuu nõud ilmselt oma kümme aastat küll...“

Margus Konnula hakkas lugema neljaselt: „Kui kooli läksin, olin vana lugeja, mitu raamatut päevas.“ Esimese raamatu kirjutas ta 2. või 3. klassi poisina kahasse omavanuse linnasugulasega mereröövlitest. „Olin juba siis kõva ärimees. Koolivihik maksis kaks kopikat, kuid mina müüsin „teose“ ühele tädile 15 kopika eest.“

Esimese tõsise luuletuse kirjutas siis Kommunaarina tuntud (või pigem tundmatu) noormees 15-aastaselt, 17. novembril 1989.a. „Originaal pole vist säilinud, sest poole aasta luuletamise järel põletasin osa luuletusi ära. Aga ma olin mõistlikum kui Juhan Liiv, valisin paremad välja.“

Hiljem üldtuntuks saanud pseudonüüm Contra on samuti üks paljudest perekonnanimest tuletatud hüüdnimedest. Selle nime all ja peamiselt autori enda kirjastatuna on ilmunud ligi paarkümmend luuleraamatut ja üks proosateos – lasteraamat „Presidendi suur saladus“ (2004).

Jutustuse algidee pärineb õepojalt, kes kunagi rääkis, et tahab saada presidendiks, sest siis ei pea sõjaväkke minema ja lisandub teisigi privileege. Süžee ja tegelased mõtles autor välja pikal hääletamisretkel Urvaste ja Kanepi vahel pärast kümne kilomeetri pikkust jalgsikõmpimist, mil üks jalg kõndis reaalses, teine aga ilmselt fantaasiamaailmas. Loos põimub kolm liini: Eesti Vabariigi presidendi Kornelius Sähka jaburavõitu reis Suurevarba internetipunkti avamisele, Sokiküla laste seiklusrikas jaht vaenulikule residendile (kes nende üllatuseks osutub presidendiks) ja värsse deklameerivate majahiirte sõjakäik inimeste terrori vastu (liidus arvutihiir Mousega). Tegelaste nimed on laenatud Contra tutvusringkonnast, kuid reaalsed prototüübid on väidetavalt olnud vaid hiirtel.

Lastele on ilmunud veel mõned absurdimaigulised proosalood raamatus „Ruttu tuttu!“, näidend kogumikus „Kuldmuna“, luuletusi ajakirjades ja kahe raamatuna.

„Tähekaardid“ (2002) – 32 salmi tähestiku kohta (koos võõrtähtedega) – on sündinud tellimustööna. 32-le eraldi kaardile trükitud luulekogu eriti kaua tervikteosena koos ei püsi ja pole seetõttu ka laiemalt tuntud.

C – MIS ASI ON KÜLL SEE

KAS ON ROHKEM KAA VÕI TSEE

CAESAR, CIRCA, CAPPUCINO

(TSEESAR TSIRKA KAPUTŠIINO)

KES NÜÜD ÜTLEKS, KAS CACAO

ON KAKAO VÕI ON TSAOTSAO

„Minu jonn“ (2006) sisaldab kaks värsslugu väikesest tüdrukust, kes enesekehtestamise tuhinas tõmbab endale kaela pahandusi, mis tänu mõistvatele täiskasvanutele siiski lahenevad. Raamatut on soovitatud ettelugemiseks 1-5-aastastele. Nooremad naudivad siiski eelkõige contralikult ladusat rütmi, sisust hakkavad aru saama ehk 3-4-aastased – aga luuletustes on ka vihjeid, mida loevad välja ainult lapsevanemad.

Contra lauseid intervjuudest:

... Peeter Sauter: „Contraga on nii, et küsi talt ükskõik mida, tal on kohe muhe vastus valmis. Ta justkui ei tahagi nalja teha, justkui räägib täpselt ja ausalt, mida mõtleb. Ja see mõjub kreisilt ja ajab naerma.“

... „Luuletusi ma kirjutan tõsiselt, aga kuna kõik, mis ma teen, on huumor, siis ma oleksin väga pettunud, kui seda ka tõsiselt võetaks.“

... „Aga normaalne pole ma muidugi, jumala eest. Normaalsed inimesed ehitavad maju, täidavad kontoris mingeid pabereid, teevad süüa jms. Luuletamine on mul veres, ma luuletan spontaanselt, luuletan käsu/tellimuse peale, luuletan ka siis, kui tegelikult ei luuleta.“

... Kuidas su luuletuse kirjutamise protsess välja näeb? „Kõge tüüpilisembalt, et ma lihtsalt moluta koskil, midagi tetä ei viitsi, ja siis tule määnegi mõte pähe. Tavaliselt naljakas mõte. Ja siis ma pane tuu kirja ja kui tast asja ei saa, siis mul om jälleki arvutin fail – “pooleli”. Vahepääl laset pooleli luuletustest silmä üle, ja sis kaet, mis nendega tetä and. Mõne kistutad peris är´, mõnega om lootust. Nii na tuleva. Tellimusluuletusega om tõne asi.“

... Olete ühtaegu kirjutaja, kirjastaja ja turustaja. Kas raskeks pole läinud? „Olen jah selline tüüpiline talumees: ise kasvatab, ise tegeleb tootearendusega, ise läheb turule müüma ka.“

... „Vahel on küll nii, et lähen täitsa tüdimusega lavale. Aga samas unustan pärast paari esimest takti täiesti ära, et teen seda juba ei-tea-mitmendat korda.“

... „Kümme aastat tagasi ma üldse es kõnõlõ võru kiilt. Tuu tull postiljoniametiga, sääl oll ta tüükiil. [...] Postiringin olli vana inemise, ma vei neile pensioni; na viimäne kui üts kõnõlsiva võru keelen - nii ta külge jäi. A peris nii, et ma egäl puul üle Eesti tuud kõnõlõ, tuu tull nii, et ku mi lätsimi „Viie pääle“ pundiga edimest kõrda Talnale, [...] mi kõnõlsimi egäl puul võru keelen ja sis kävegi krõks pään, et ei piäki vägisi tuud põhjaeesti kiilt kõnõlõma. [...] Mu meelest kõik asja om saanu aetus. [...] Või-olla, et inemise ei julgu üteldä, et na aru ei saa, tuud ma ei tiiä.“

... „Võru keel on harjunud olema rohkem kõnekeel ja tunnen seda enda pealgi — kui tavaelus pruugin igal pool võru keelt, enamasti ka põhjaeestlastega suheldes, siis kirjutama kipun pigem eesti keeles. Seetõttu on ka suurem osa mu kirjandusloomingut ikka eesti keeles.“

... „Olen Urvastes sündinud ja sealse eluga harjunud. Kõik rahvas on nagu oma. Olen üsna konservatiivne inimene ja kui mul mingi harjumus juba on, siis ma seda ikka ei muuda.“

... „Minul on ikka konkreetne sõnum – olge mõnusad! Ma ei tahakski eesti rahvale muud öelda.“

CONTRA LOOMINGUT LASTELE ...

... RAAMATUNA

	Minu jonn : [luuletused]. Tallinn : Ajakirjade Kirjastus, 2006. 32 lk.
	Tähekaardid : [luuletused tähestiku tähtede kohta]. Tallinn : Hotger, 2002. 32 kaarti koos karbiga
	Presidendi suur saladus : [jutustus]. Urvaste : Mina Ise, 2004. 106 lk.

 ... KOGUMIKES

Esimene esimene september : [jutte ja luuletusi kooliminejale]. Tallinn : Ilo, 2008. 64 lk.

Lk. 31, 52 Contra. Esimene koolikell ; Ranitsakandja : [luuletused]

Jõulutunne ongi see : [jõululuuletused]. Tallinn : Sild, 2002. 56 lk.

Lk. 13-14 luuletus : Päkapikuootus

Ruttu tuttu! : Eesti isade unejutte. Tallinn : Ajakirjade Kirjastus, 2005. 105 lk. (Pere ja Kodu raamat)

Lk. 29-40 Contra. Talumees Tambet ; Nõiatädi Ella ; Kruup hakkab autojuhiks : [jutud]

Kuldmuna : kuus tükkü latsilõ ja noorilõ : [lastenäidendid]. Obinitsa : Hal'jas Kunn, 2007. 95 lk.

Lk. 8-20 Contra. Mõmmi-Piitre löüdmine : [näidend]

... AJAKIRJADES

Looming, 2002, nr. 10, lk. 1502-1504 : "Kulla pojakene Herbert..." ; "Kui Herbert kõigest hingest..." ; "Vahel end mu poeg sa..." ; "Rohelises lapsevankris..." ; "Tõstan end püsti..." ; "Kas Herbert oma esimese sõna..." ; "Herbule võib ikka kaarte saata..." ; "Suured inimesed vihma nähes..." ; Herbu on juba suur : [luuletused]

Hea Laps, 2003, nr. 12, lk. 2-3 : Hiir ja elevant ; Kamapallimaa : [luuletused]

Täheke , 2004, nr. 3, lk. 7 : Mereröövel Jaan : [luuletus]

Täheke, 2005, nr. 2, lk. 4-5 : Kodusõda ; Lumepolitsei ; Sinilille ehmatus : [luuletused]

Täheke : [võro keelen], 2005, nr. 2, lk. 4-5 : Kodosõda ; Lumõpolitsei ; Sinilille hiitümine : [luuletused]

Täheke, 2006, nr. 2, lk. 4-5 : Kamapallimaa ; Rahvuslind : [luuletused]

Täheke, 2006, nr. 4, lk. 2 : Hiirte pesa ; Kevadpori : [luuletused]

Täheke, 2006, nr. 12, lk. 4 : Üllatus : [luuletus]

Täheke, 2007, nr. 9, lk. 4-5 : Esimene koolikell ; Loomad tahavad targaks ; Ranitsakandja : [luuletused]

Täheke, 2008, nr. 2, lk. 8-9 : Telk ja kelk ; Eesti tiigiriik : [luuletused]

Täheke, 2008, nr. 9, lk 12-13 : Kuidas ma esimest korda borši sõin : [jutt]

Täheke, 2008, nr. 9 : [võro keelen], lk.4-5 : Rannitsakandja ; Edimäne koolikell ; Eläjaq tahtvaq targas : [luuletused] ; Edimäne borsisüümine : [jutt]

CONTRA RAAMATUKOGUDE KATALOOGIDES

Eesti suuremate raamatukogude e-kataloog ESTER. http://ester.nlib.ee/ : autoriotsing, märksõnaotsing : Contra ; Konnula, Margus

Eesti Rahvusraamatukogu artiklite andmebaas ISE : [artiklid 1995-2008]. http://ise.nlib.ee/ : Kirjandus, kirjandusteadus : nimeloend : Contra ; Konnula, Margus

Eesti artiklite andmebaas ISE : [artiklid alates 2009]. http://ise.elnet.ee/ 

Eesti Lastekirjanduse Keskuse e-kataloog RIKSWEB. http://www.eltk.ee/riksweb/index.asp?action=100 : vabasõnaotsing : Contra ; Margus Konnula

Võrumaa Keskraamatukogu e-kataloog RIKSWEB. http://lib.werro.ee:8080/index.asp?action=100 : vabasõnaotsing : Contra ; Margus Konnula

CONTRAST JA TEMA (LASTE)LOOMINGUST

Contra Vikipeedias. http://et.wikipedia.org/wiki/Contra

[Contra blogi : viiteid artiklitele Contra kohta]. http://konnulacontra.blogspot.com/2008/07/infot-minust-see-on-muide-500-postitus.html

Contra raamatud Raamatukoi on-line raamatupoes. http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/index?valik=otsing&paring=Contra&otsi.x=0&otsi.y=0

Inemise sisu : Contra / J. Tootsen, U. Vadi. [Vikerraadio heliarhiiv], 1998. http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=970491

Inemise sisu : Contra 10 aastat hiljem / U. Vadi. [Vikerraadio heliarhiiv], 2008, 22.juuni. http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=971591

Velsker, M. Contra ja muut „lauluntekijät“ http://www.tuglas.fi/artikkelit/contra_ja_muut.html

Võro kirändüse kodoleht : Contra. http://www.adisain.ee/voro/index.php?page=41〈=1

Võrumaa Kirjanike galerii Võrumaa Keskraamatukogu veebilehel. http://lib.werro.ee/index.php?option=com_content&view=category&id=6&Itemid=17

***

Contra. Minu tööpäevad // Õpetajate Leht, 2006, 15. sept. http://www.opleht.ee/Arhiiv/2006/15.09.06/elu/5.shtml

Contra. Võru keel oli, on ja jääb // Delfi, 2007, 2.nov. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=17317683

Eesti kirjanike leksikon. Tallinn : Eesti Raamat, 2000. 693 lk.

Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn : Eesti Raamat, 1995. 690 lk.

Hansen, R. Urvaste kuningas ja tema pere : [Contra] // Meie Pere, 2008, nr. 8, lk. 14-19

Keil, A. Contra: luuletajat om vaja kaits kõrda aastan. Tõne om jõul : [intervjuu] // Eesti Päevaleht, 2006, 23. dets. http://www.epl.ee/artikkel/367739

Kivimaa, E. Contra ja Airi : [Intervjuu] // Eesti Naine, 2002, juuni, lk. 92-94. http://www.eestinaine.ee/artikkel.php?id=8008

Kononenko, E. Contra kolmekümnes kevad : [Contra sünnipäeva tähistamisest Urvastes koolimajas, raamatust „Presidendi suur saladus“] // Elu : Võrumaa Teataja nädalalõpulisa, 2004, 27. märts

Meie lahe laulik Contra // Hea Laps, 2003, nr. 12, lk. 2-3

Muhe rosinapapade raamat : Järjehoidja : [Raamatust „Ruttu tuttu!“] // Hea Laps, 2006, nr. 1, lk. 38

Märka, V. Contra kirjutab luulet, mis kõlbab süüa : [Intervjuu] // Areen : Eesti Ekspressi kultuurilisa, 2007, 29.märts http://paber.ekspress.ee/viewdoc/A71FC6B84C2C9E22C22572AA0049BA75

Märka, V. Eurorahvalulik Contra : [intervjuu] // Postimees Extra, 1998, 22. aug. http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/08/22e/

Online-intervjuu : vastas luuletaja Contra. http://euro.postimees.ee/050407/esileht/meelelahutus/253388.php

Remsu, O. Contra on popp // Õpetajate Leht, 2006, 15. http://www.opleht.ee/Arhiiv/2006/15.09.06/elu/6.shtml

Ruben, A. Contra muudab vaimukustega halli pühapäeva helgeks : [raamatust „Presidendi suur saladus“] // Postimees, 2004, 23. juuli. http://www.postimees.ee/230704/esileht/kultuur/139986.php

Sauter, P. Contra: Tahan olla sõnnik Eesti luulepõllul : [intervjuu] // Postimees, 1999, 20.veebr. http://luup.postimees.ee:8080/leht/99/02/20/kultuur/kirjand.htm

Toomet, T. Hiirtest ja presidendist Contra lastejutus : [raamatust „Presidendi suur saladus“] // Eesti Päevaleht, 2004, 9. apr. http://www.epl.ee/?artikkel=269360

Valper, L. A, B, hakka pähe... : Kaks Urvaste meest kutsuvad tähti õppima : [Edgar Valteri „Pokuaabitsast“ ja Contra „Tähekaartidest“] // Elu : Võrumaa Teataja nädalalõpulisa, 2003, 15. märts

Võro kirändüse luumine. Võru, Võro Instituut, 2000. 316 lk. (Võro Instituudi toimetisõq 7)

Lk. 217-235 Taive Särg. Naer on puhas : Eri elementide naljakas segunemine uuemates lauludes : [grotesksest realismist lõunaeesti noorte autorite loomingus ja imagos]