 |
 |
|
Oli meid hulk karjapoisse ja mõned tüdrukud. Nii mitmelgi seisid järgmisel nädalal koolipäevad ees ja sellepärast püüti kasutada viimaseid vabaduspäevi nii hästi kui võimalik. Olime teinud maha hiigeltule, olime kaevanud koristatud kartulipõllul mahajäänud kartuleid, küpsetasime neid, paugutasime rängasti tulipüssi.
Viimaks, kui sellest kõigest küll, külitasime mõnusalt käsipõsikil heleda tule ümber ning vestsime kõiksuguseid juudajutte, mis keegi kodus vanainimestelt oli kuulnud. Vestsime järgimööda, keegi ei tohtinud vahele jääda. No olid need alles jutud, üks õudsem ja kummalisem kui teine. Mina olin poistest kõige väiksem, kuid siiski samuti kuraasikas kui teisedki.
Jaan Vahtra Minu lapsepõlve kodud. Tallinn, 1982, lk. 37-38
JAAN VAHTRA 23.05.1882 Võrumaa, Mooste vald – 27.01.1947 Võru
JAAN VAHTRA sündis 23. mail 1882. aastal Võrumaal, Mooste vallas, Kaaru külas Kitse talus. Pere kolis taludest tööd otsides tihti. Jaan Vahtra õppis Vanaküla ja Räpina koolides. Töötas vallakirjutajana ja õpetajana, seejärel „Viljandi Teataja“ toimetuses, harrastas kirjutamist ja joonistamist. Õppis Riias ja Peterburis kunsti. Pärast revolutsiooni oli Võrus ja Tartus kunstiõpetaja, maalis, illustreeris raamatuid, kirjutas. 1944. aastal rajas Võru ajalehe „Töörahva Elu“ ja oli selle esimene toimetaja. Suri Võrus 27. jaanuaril 1947. aastal, maeti Põlva kalmistule.
Jaan Vahtra koolitee jäi rahapuudusel lühikeseks, oma kirjanduslikke ja kunstikalduvusi arendas ta esialgu iseseisvalt. Tema luuletusi ja jutte trükiti alates 1900. aastast ajakirjanduses, sealhulgas ka „Lastelehes“. Pikapeale sai kunst ülekaalu ja jäigi Vahtra põhialaks, kuid selle kõrval tegeles ta pidevalt ka ajakirjandusliku tööga, tõlkis ilukirjandust eesti keelde, kirjutas jutte, rahvajuttude töötlusi ja mälestusi.
Lastele on Jaan Vahtra kirjutanud lapsepõlvemälestustel põhinevad jutukogud „Kuldne laev“ (1938) ja „Metsajärv“ (1940) ning jutu “Õngitsemas“ (1946). Hiljem on laste lugemisvarasse läinud ka mälestuste lapsepõlve ja kooliaega kujutav 1. osa.
Rahvajutte ja kodukandi loodust kirjeldab Vahtra kuivavõitu sulega, kuid mälestused karjapoisipõlve tempudest ja neil põhinevad lastejutud on visandatud elavalt ning meeldejäävalt. Neis juttudes ärkab ellu 19. sajandi viimaste kümnendite Põhja-Võrumaa külaelu lapse nähtuna. Jutus „Õngitsemas“ (1946, 1992) annab Jaan Vahtra vana kalamehe suu läbi edasi oma kogemusi kalavetelt – algaja õngemees saab seeläbi palju kasulikke näpunäiteid.
Valik Vahtra tondijutte, lastejutte ja lapsepõlvemälestusi ilmus pärast sõda kogudes: „Metsajärv“ (1982) ning „Minu lapsepõlve kodud“ (1982).
Jaan Vahtra lauseid mälestustest ja juttudest:
… „Isa oli toonud laadalt aabitsa, mille kaanel oli suur punane kukk, kes seisis ühe jala peal - teise jala varvaste vahel hoidis ta lahtist raamatut. […] Ema võttis mind voki juurde käe kõrvale, näitas aabitsast tähti ühekaupa ja nimetas nende nimesid. Hoidsin õlekõrre abil tähtede rea käes, hüüdsin emale valjusti järele, - ja vaata imet: jõuluks olid kõik tähed selged.“
… „Aga meie, lapsed, saime siis eriti ärksaks, kui lell hakkas kõnelema imelisi jutte vanapaganatest, vaimudest, nõidadest ja soenditest ehk libahuntidest.“
… „Kord, 1899. aasta algul lugesin „Olevikust“, et lehe toimetaja A. Grenzstein hakkab koguma mitmesugust materjali rahva minevikust ja olevikust oma „Kirjakogu“ jaoks. […] Kirjutasin üles, mis ma olin kuulnud räägitavat mõisnikkudest, kirikuõpetajaist, mõnest iselaadi talumehest, ning teateid muinasajalooliste kohtade ja kohanimede kohta. See oli minule huvitav tegevus ja vist minu esimene kirjanduslik tegevus üldse. Aga „Olevikus“ leidus ka rohkesti jutte ja üsna tihti luuletusi. […] …nende mõjul hakkasin ka mina „luuletusi“ sepitsema.“
… „Ühest küljest oli ajalehetöö mulle siiski väga õpetlik: ma õppisin oma mõtteid lihtsamalt ja selgemalt paberile panema.“
… „Lõpeb väikeste piltide rida mu noorusmaalt. Usun, et olen neid edasi andnud nii, nagu ma neid nägin, kaasa elasin ja tundsin. Lehitsen veel vana päevaraamatu koltunud lehti.“
JAAN VAHTRA LOOMINGUT LASTELE ...
... RAAMATUNA
…KOGUMIKES
Võrokiilne lugemik : Lugõmise-raamat koolilatsilõ ja suurilõ, kost või lukõq rahvaluulõst, kunstkirändüsest, ao- ja luuduluust. Võru : Võro Instituut, 1995. 324 lk.
... RAAMATUKOGUDE KATALOOGIDES
Eesti suuremate raamatukogude e-kataloog ESTER. http://ester.nlib.ee/ : autoriotsing, märksõnaotsing : Jaan Vahtra Eesti Rahvusraamatukogu artiklite andmebaas ISE. http://ise.nlib.ee/ : kirjandus, kirjandusteadus : nimeloend : Vahtra, Jaan Eesti Lastekirjanduse Keskuse e-kataloog RIKSWEB. http://www.eltk.ee/riksweb/index.asp?action=100 : vabasõnaotsing : Jaan Vahtra Võrumaa Keskraamatukogu e-kataloog RIKSWEB. http://lib.werro.ee:8080/index.asp?action=100 : vabasõnaotsing : Jaan Vahtra
JAAN VAHTRAST JA TEMA (LASTE)LOOMINGUST
Jaan Vahtra raamatud Raamatukoi on-line raamatupoes. http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/index?valik=otsing&paring=Jaan+Vahtra&otsi.x=0&otsi.y=0 Jaan Vahtra Vikipeedias. http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Vahtra Vahtra Jaan võrukeelses Vikipeediäs. http://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Vahtra_Jaan Jaan Vahtra Eesti biograafilises andmebaasis ISIK. http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=4086 Võro kirändüse kodoleht : Jaan Vahtra. http://www.adisain.ee/voro/index.php?page=51〈=1 Võrumaa Kirjanike galerii Võrumaa Keskraamatukogu veebilehel. http://lib.werro.ee/index.php?option=com_content&view=category&id=6&Itemid=17 *** Eesti kirjanduse ajalugu viies köites. 4. kd., 2.rmt. Tallinn : Eesti Raamat, 1984. 527 lk. Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn : Eesti Raamat, 1995. 690 lk. Eesti kirjanike leksikon. Tallinn : Eesti Raamat, 2000. 693 lk. Jaaksoo, A. Kes on kes ja mis on mis eesti lastekirjanduses. Tallinn : Eesti Raamat, 1987. 398 lk. |
