eng est

Oli meid hulk karjapoisse ja mõned tüdrukud. Nii mitmelgi seisid järgmisel nädalal koolipäevad ees ja sellepärast püüti kasutada viimaseid vabaduspäevi nii hästi kui võimalik. Olime teinud maha hiigeltule, olime kaevanud koristatud kartulipõllul mahajäänud kartuleid, küpsetasime neid, paugutasime rängasti tulipüssi.

Viimaks, kui sellest kõigest küll, külitasime mõnusalt käsipõsikil heleda tule ümber ning vestsime kõiksuguseid juudajutte, mis keegi kodus vanainimestelt oli kuulnud. Vestsime järgimööda, keegi ei tohtinud vahele jääda. No olid need alles jutud, üks õudsem ja kummalisem kui teine. Mina olin poistest kõige väiksem, kuid siiski samuti kuraasikas kui teisedki.

Jaan Vahtra. Minu lapsepõlve kodud. Tallinn, 1982, lk. 37-38.


JAAN VAHTRA
23.05.1882 Võrumaa, Mooste vald – 27.01.1947 Võru

JAAN VAHTRA sündis 23. mail 1882. aastal Võrumaal, Mooste vallas, Kaaru külas Kitse talus. Pere kolis taludest tööd otsides tihti. Jaan Vahtra õppis Vanaküla ja Räpina koolides. Töötas vallakirjutajana ja õpetajana, seejärel Viljandi Teataja toimetuses, harrastas kirjutamist ja joonistamist. Õppis Riias ja Peterburis kunsti. Pärast revolutsiooni oli Võrus ja Tartus kunstiõpetaja, maalis, illustreeris raamatuid, kirjutas. 1944. aastal rajas Võru ajalehe Töörahva Elu ja oli selle esimene toimetaja. Suri Võrus 27. jaanuaril 1947. aastal, maeti Põlva kalmistule.

Jaan Vahtra koolitee jäi rahapuudusel lühikeseks, oma kirjanduslikke ja kunstikalduvusi arendas ta esialgu iseseisvalt. Tema luuletusi ja jutte trükiti alates 1900. aastast ajakirjanduses, sealhulgas ka Lastelehes. Pikapeale sai kunst ülekaalu ja jäigi Vahtra põhialaks, kuid selle kõrval tegeles ta pidevalt ka ajakirjandusliku tööga, tõlkis ilukirjandust eesti keelde, kirjutas jutte, rahvajuttude töötlusi ja mälestusi.

Lastele on Jaan Vahtra kirjutanud lapsepõlvemälestustel põhinevad jutukogud „Kuldne laev“ (1938) ja „Metsajärv“ (1940) ning jutu “Õngitsemas“ (1946). Hiljem on laste lugemisvarasse läinud ka mälestuste lapsepõlve ja kooliaega kujutav 1. osa.

Rahvajutte ja kodukandi loodust kirjeldab Vahtra kuivavõitu sulega, kuid mälestused karjapoisipõlve tempudest ja neil põhinevad lastejutud on visandatud elavalt ning meeldejäävalt. Neis juttudes ärkab ellu 19. sajandi viimaste kümnendite Põhja-Võrumaa külaelu lapse nähtuna. Jutus „Õngitsemas“ (1946, 1992) annab Jaan Vahtra vana kalamehe suu läbi edasi oma kogemusi kalavetelt – algaja õngemees saab seeläbi palju kasulikke näpunäiteid.

Valik Vahtra tondijutte, lastejutte ja lapsepõlvemälestusi ilmus pärast sõda kogudes: „Metsajärv“ (1982) ning „Minu lapsepõlve kodud“ (1982).

Jaan Vahtra lauseid mälestustest ja juttudest:

… „Isa oli toonud laadalt aabitsa, mille kaanel oli suur punane kukk, kes seisis ühe jala peal - teise jala varvaste vahel hoidis ta lahtist raamatut. […] Ema võttis mind voki juurde käe kõrvale, näitas aabitsast tähti ühekaupa ja nimetas nende nimesid. Hoidsin õlekõrre abil tähtede rea käes, hüüdsin emale valjusti järele, - ja vaata imet: jõuluks olid kõik tähed selged.“

… „Aga meie, lapsed, saime siis eriti ärksaks, kui lell hakkas kõnelema imelisi jutte vanapaganatest, vaimudest, nõidadest ja soenditest ehk libahuntidest.“

… „Kord, 1899. aasta algul lugesin „Olevikust“, et lehe toimetaja A. Grenzstein hakkab koguma mitmesugust materjali rahva minevikust ja olevikust oma „Kirjakogu“ jaoks. […] Kirjutasin üles, mis ma olin kuulnud räägitavat mõisnikkudest, kirikuõpetajaist, mõnest iselaadi talumehest, ning teateid muinasajalooliste kohtade ja kohanimede kohta. See oli minule huvitav tegevus ja vist minu esimene kirjanduslik tegevus üldse. Aga „Olevikus“ leidus ka rohkesti jutte ja üsna tihti luuletusi. […] …nende mõjul hakkasin ka mina „luuletusi“ sepitsema.“

… „Ühest küljest oli ajalehetöö mulle siiski väga õpetlik: ma õppisin oma mõtteid lihtsamalt ja selgemalt paberile panema.“

… „Lõpeb väikeste piltide rida mu noorusmaalt. Usun, et olen neid edasi andnud nii, nagu ma neid nägin, kaasa elasin ja tundsin.
Lehitsen veel vana päevaraamatu koltunud lehti.“

JAAN VAHTRA LOOMINGUT LASTELE ...

 ... RAAMATUNA

  Metsajärv : [Valik raamatutest ,,Ohvrikivi" (1937), ,,Kuldne laev" (1938), ,,Metsajärv" (1940) ,,Õngitsemas" (1946)] . Tallinn : Eesti Raamat, 1982. 110 lk. (Eesti lastekirjanduse varamust).
Sisu : Võu-lell ; Tonditants ; Kuldlind ; Vanajumal ja vanapagan ; Rahakatel ; Õnnekepp ; Must kukk ; Tont tare taga ; Vähipüük Vanaveskil ; Vanaisa piip ; Vana vares ; Kotkalaanes ; Metsajärv ; Orav ; Põldpüü ; Laanevana ; Õitsituli ; Õngitsemas : [jutud]
  Minu lapsepõlve kodud : mälestusi. Vahtra, Jaan. Tallinn : Eesti Raamat, 1982. 123 lk.
  Õngitsemas : noorsoojutt. 2. tr. Tallinn, 1992. 32 lk.
…KOGUMIKES

... RAAMATUKOGUDE KATALOOGIDES

JAAN VAHTRAST JA TEMA (LASTE)LOOMINGUST

***