eng est

Nimi

Päev

Kuu

Sünniaasta

Elulugu

Aleksander Lipp

5.

jaanuar

1907

Kirjanik, prosaist, lendur. Sündis Võrumaal Karula vallas.

Lõpetas raadiooperaatorite kursused Tallinnas ja lennunavigaatorite kursused Taškendis. Töötas laevadel raadiotelegrafistina ja lennunduses mitmesugustel ametikohtadel. Ta on kirjutanud memuaarteose “Miljon kilomeetrit õhus“, lasteraamatu “Karjapoiss“ ja seiklusromaani “Suurupi aare“.

Surnud 1989. aastal Tallinnas.

Kait Tamra

14.

jaanuar

1962

Laulja, helilooja, muusikaõpetaja. Sündis Võrus. Õppis Võru Lastemuusikakoolis viiulit Samuel Onno õpilasena. Kait Tamra on välja andnud kolm albumit: “Oma saar“ (2004), “Kõigel on kõigega seos“ (2002) ja “Ainuke aeg“ (2010). Tema kirjutatud laul “Kodu“ Hando Runneli sõnadele kõlas 2007. a. noorte laulupeol. Ühendkoorid esitasid XXVI üldlaulupeol Kait Tamra loo “Oma saar“. Eesti laulu konkursil 2011. a. esines Kait Tamra lauluga “Lubadus“.

Rannar Susi

1.

veebruar

1957

Kirjanik, prosaist. Sündis Põltsamaal Rõstla külas.

Lõpetas Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna füüsikaosakonna cum laude. Töötas õpetajana mitmetes koolides, insenerina ja laojuhatajana Võru MEK-is.

Esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 1981. a. ajakirjas ”Noorus”. Kirjutas publitsistikat ja sõnumeid peamiselt Võru ajalehtedele. 1990. a. ilmus tal esimene raamat ”Neli lugu”, mis sisaldab 3 lühijuttu ja autobiograafilise jutustuse ”Hille”.

Ta on kirjutanud jutte Eestist, lapsepõlvelugusid ja romaane.

Paul Ebber

5.

veebruar

1897

Seltsitegelane, kaupmees. Sündis Tartumaal Reolas. Õppis Võru luteriusu kirikukoolis, Võru linna algkoolis ja Tartu kaubanduskoolis. Töötas Võrus vanema venna kaupluses, iseseisva kaupmehena alustas 1926. aastal. Oli Eesti Tööstus-Kaubanduskoja liige ja Võru Eesti Kaupmeeste Seltsi sekretär ning esimees.

Paul Ebber oli ühiskondlikult aktiivne inimene, tegutses paljudes seltsides ja ühingutes.

Võitles Vabadussõjas Tallinna kaitsepataljonis ja tegutses Võru Kaitseliidus. Ta on autasustatud Eesti ja Läti Vabadussõja medalitega ja Kaitseliidu teenete eest Valgeristiga.

Hukkus 1942. aastal asumisel Venemaal.

Jaan Lõo

6.

veebruar

1872

Eesti riigikohtunik, luuletaja. Sündis Viljandimaal. Lõpetas juristina Tartu Ülikooli ja oli kuni 1918. aastani Võrus advokaat, seejärel Võru maavalitsuse esimees ja Asutava Kogu liige. Valiti 1919. a. riigikohtunikuks ja Riigikohtu tsiviilosakonna esimeheks.

Tema ainus luulekogu “Nägemised“, mis ilmus Tartus 1916. aastal, sisaldab peamiselt isamaaluulet ja muistsete pärimuste värsistusi.

Surnud 1939. aastal Tallinnas.

Evald Maltenek

9.

veebruar

1887

Tehnikateadlane, õppejõud. Sündis Võrumaal Tsoorus. Õppis Tallinna Reaalkoolis ja Riia Polütehnikumis.

Oli Tallinna Tehnikumi asutajaid ning töötas seal õppejõuna.

Evald Maltenek oli põlevkivienergeetika rajajaid.

Ta oli Tallinna Tehnikainstituudi professor ja prorektor.

Surnud 1938. aastal Tallinnas ja maetud Osula kalmistule Võrumaal.

Eha Tillmann

12.

veebruar

1937

Raamatukogundustegelane. Sündis Võrumaal Vastseliinas. Lõpetas Vastseliina Keskkooli ja Tallinna Pedagoogilise Instituudi raamatukogunduse ja bibliograafia eriala. Töötas Võru Rajooniraamatukogus raamatukoguhoidjana 1964-1968.

Aastatel 1968–1992 oli ta Juhan Smuuli nimelise Võru Keskraamatukogu direktor, seejärel töötas 2002. aastani raamatukoguhoidjana komplekteerimisosakonnas.

Eha Tillmannile on omistatud Eesti NSV teenelise kultuuritegelase aunimetus.

1994. a. pälvis ta Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu teenetepreemia. 2005. a. tunnustati teda Võru linna teenetemärgiga.

Teo-Endel Maiste

29.

veebruar

1932

Laulja ja näitleja. Sündis Võrus. Pere küüditati 1941. a. Siberisse. Õppis laulmist Siberis Tomski muusikakoolis ja Novosibirski konservatooriumis. Naasnud Eestisse astus ta Tallinna Riiklikku Konservatooriumi. Oli Vanemuise ja Estonia teatrite solistiks. Alates 1970. a. Eesti Muusikaakadeemia õppejõud. Teo Maiste on Eesti Näitlejate Liidu auliige.

2002. a. anti talle Valgetähe IV klassi teenetemärk.

Kalju Liiver

3.

märts

1942

Näitleja, Võru kultuurimaja Kannel teatritegevuse administraator. Pärit Viljandimaalt. Aastal 1981 asus tööle Võru “Kandlesse“ kunstilise juhina. Seejärel sai teatritöö põhiliseks ja Kalju Liiverist sai “Kandle“ rahvateatri administraator ja näitleja. Kalju Liiverit on tunnustatud Võru Kannel teatriauhinnaga.

Hillar Kalda

6.

märts

1932

Arst, poliitik. Sündis Võrumaal Haanja vallas Mallika külas. Lõpetas Võru I Keskkooli ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. Töötas mitmel pool Võrumaal arstina, aastatel 1959-1986 Võru Rajooni Keskhaigla peaarstina. Oli Võrumaa Rahvarinde organisaatoreid ja eestseisuse liige, Eesti Kongressi saadik. 20. augustil 1991. a. oli ta üks nendest, kes hääletas Eesti iseseisvuse poolt.

Hillar Kaldale on omistatud Eesti NSV teenelise arsti aunimetus.

Teda on tunnustatud 2002. a. Riigivapi V klassi ja 2006. a. Riigivapi III klassi teenetemärgiga. Aastal 2012 anti talle Võrumaa vapimärk.

Peeter Laurits

6.

märts

1962

Kunstnik, fotokunstnik. Sündis Tallinnas. Õppis maalimist Valdur Ohaka juhendamisel ja fotograafiat Tallinna 2. Tehnikakoolis ning New Yorgi Rahvusvahelises Fotograafiakeskuses. 1992. a. asutas ta koos Herkki-Erich Merilaga kunstirühmituse DeStudio, mis tegutses aktiivselt 1996. aastani. Samal aastal kolis Peeter Laurits Võrumaale ja asus elama metsatallu Kütiorus. 1997. a. asutas Peeter Laurits Võrumaal Kütioru Avatud Ateljee ja oli selle tegevjuht 2009. aastani. Kütiorus elades arendas ta Kütioru maakunsti rada, mis sisaldab mitmete eesti ja välismaa autorite töid. Ta on Eesti Kunstnike Liidu ja fotokunstnike ühenduse FOKU liige. Peeter Lauritsal on olnud üle 30 isikunäituse ja ta on teinud ka fotolavastusi.

Teda on tunnustatud Kristjan Raua nimelise kunstipreemiaga 2004. aastal.

2005. aastal anti talle Valgetähe V klassi teenetemärk.

Armilda Kanep

17.

märts

1922

Raamatukogundustegelane, kodu-uurija. Sündis Devitše külas Pihkva oblastis. Õppis Luuga Keskkoolis.

Aastatel 1951-1977 ja 1980-1983 töötas Võrumaa Keskraamatukogus raamatukoguhoidjana, direktorina, teenindusosakonna juhatajana ning hiljem metoodikaosakonna juhatajana.

Tegeles raamatukogu ajaloo uurimisega, koostas raamatukogu-

kroonikaid, korraldas kodulookonverentse.

Armilda Kanep oli Eesti Looduskaitse Seltsi liige.

Surnud 2006. aastal Osulas.

Kalev Annom

21.

märts

1952

Majandusajakirjanik. Sündis Võrus. Töötas aastatel 1973-88 ajalehes “Töörahva Elu“ ja 1988. a. alates ajalehes “Võru Teataja“, hiljem “Võrumaa Teatajas“. Aastast 1992 on Kalev Annom maakonnalehe “Võrumaa Teataja“ peatoimetaja. Valitud mitmeid kordi Ajalehtede Liidu nõukogusse.

Rudolf Kiviranna

22.

märts

1912

Vaimulik. Sündis Võrus. Lõpetas Võru gümnaasiumi ja Tartu Ülikooli usuteaduskonna cum laude. Töötas Tallinna praostkonna vikaarõpetajana ja Tallinna Jaani koguduse õpetajana. Aastatel 1936-40 oli ta “Noorte juhi“ ja “Laste sõbra“ toimetaja. Emigreerus 1944. a. Rootsi. Organiseeris seal koos teistega Eesti Noorte Meeste Kristliku Ühingu tegevust. Lahkus 1947. a. Rootsist USA-sse, kus töötas New Yorgi Eesti koguduse õpetajana ja Chicago praostkonnas. Torontos rajas ta Toronto Peetri koguduse. Ta on välja andnud mitu jutlustekogumikku.

Surnud 1994. aastal New Yorgis ja maetud Võru kalmistule.

Vahur-Üllar Kersna

4.

aprill

1962

Ajakirjanik, saatejuht, rännumees. Sündis Võrus. Lõpetas Antsla Keskkooli ja Tartu Ülikooli ajakirjandusosakonna. Alustas teletööga ETV-s 1985. aastal. Oli mitmesuguste meelelahutussaadete toimetaja, tegi publitsistika- ja portreesaateid ning põhjalikke intervjuusid. Ta on aastal 2003 valminud filmi “Everest“ autor. Töötanud Raadio Top-is, Raadio Pluss B3-s ja Vikerraadios.

Vahur Kersna pälvis 1980. aastal Eesti NSV noorte meistrivõist-

lustel hõbemedali vasaraheites. Ta on mitmekordne eesti ajakirjanike meister kümnevõistluses.

2011. a. avaldas autobiograafilise raamatu “7x7” ja 2014. a. ilmus tema teine raamat “Ei jäta elamata“.

Tema tööd on tunnustatud mitmete aunimetuste ja preemiatega, teda on mitmel korral valitud ETV parimaks meessaatejuhiks.

Aastal 2012 anti talle Valdo Pandi nimeline ajakirjanduspreemia.

August Ludvig Weizenberg

6.

aprill

1837

Skulptor, Eesti rahvusliku skulptuuri looja. Sündis Võrumaal Erastveres. Õppis Kanepi kihelkonnakoolis ja oli Erastvere mõisa tisler. 25-aastasena sõitis Saksamaale füüsikat ja tehnikat õppima, kuid asus hoopis saksa keelt ja kirjandust ning puunikerdamist ja joonistamist õppima. Kolm aastat hiljem kolis majanduslikel põhjustel Peterburi, kus oli vabakuulaja Peterburi Kunstiakadeemias. 1869. a. sõitis taas Saksamaale, kus õppis ja töötas Berliinis ja Münchenis. 1873. a. kolis Rooma, kuhu jäi 17 aastaks. Roomas valmisid tema parimad tööd: ”Ophelia”, ”Ema armastus”,”Lapse armastus”, ”Usk”, ”Lootus” jt. Tema skulptuur “Hamlet“ tõi kaasa Pariisi näituse auhinna ja teos “Hämarik“ võitis Chicago maailmanäituse auhinna.

A. L. Weizenberg hoidis sidet kodumaa kultuuriinimestega ja korraldas ka Tartus näituse. Elu lõpus elas Peterburis (24 aastat). Enne Esimest maailmasõda kolis Tallinnasse, kus suri 1921. aastal. Maetud Tartu Raadi kalmistule.

Tarmo Vaask

20.

aprill

1967

Dirigent. Sündis Võrus. Lõpetas Võru lastemuusikakooli, Tallinna muusikakeskkooli ja Tallinna Konservatooriumi koorijuhtimise erialal. Aastatel 1994–97 õppis Stuttgardi Muusikaakadeemias koorijuhtimist ning dirigeerimist.

On töötanud Eestis külalisdirigendina Eesti Rahvusmeeskooriga, Eesti Filharmoonia Kammerkooriga ja paljude teiste kooridega.

Elab Saksamaal, kus on samuti tegutsenud mitmete kooride ja orkestrite külalisdirigendina, valmistanud ette kontserdiprojekte ning töötanud mitme Lõuna-Saksamaa koori abidirigendina.

Oli ESTO 2009 muusikajuht.

Ta on eesti keelde tõlkinud Nikolaus Harnoncourti teose "Kõnelev muusika".

Marek Kahro

30.

aprill

1987

Kirjanik. Sündis Võrumaal Antsla vallas Oe külas, kus elab tänaseni. Õppis Antsla Gümnaasiumis, Tartu Ülikoolis ajalugu ja magistrantuuris teoloogiat.

Tema debüütromaan “Kaljud ja kameeleonid“ sai Tänapäeva 2010. aasta romaanivõistlusel kolmanda koha.

Tema neljas teos “Seal, kus näkid laulavad“ võitis kirjanduskonkursi BestSeller peapreemia ilukirjanduse kategoorias. Sama teose eest sai Marek Kahro Bernard Kangro kirjanduspreemia 2016. aastal.

Laine Roht ehk Kaika Laine

4.

mai

1927

Tuntud maatark, rahvaravitseja, kodanikunimega Laine Roht. Sündis Võrumaal Karula vallas Kaika külas Püssi talus. Töötas Antslas 30 aastat postiljonina, sai tuntuks rahvaarstina. Kaika Laine, tuntud kui Kaika Nõid, ravis elu jooksul kümneid tuhandeid inimesi. Ta tundis väga hästi ravimtaimi ja korjas neid raviks.

Temast on kirjutanud 2009. a. Reet Kudu oma raamatus “Kaika Laine-sajandi naine“ ja 2013. a. ilmus Võrumaa imeravitsejast raamat “Kaika Laine inimesed“.

Surnud 2013. aastal Võrumaal ja maetud Lüllemäe kalmistule.

Aigar Saliste

10.

mai

1932

Koolijuht, õpetaja, spordimees. Sündis Petseris. Õppis Võru Keskkoolis ja lõpetas EPA metsanduse inseneri eriala cum laude ja hiljem Tartu Ülikooli psühholoogia eriala.

Oli spordimees, kes kuulus Eesti jooksjate paremikku. Tema lemmikdistantsid olid 400 ja 800 meetrit.

Võru Tööstustehnikumis töötas õpetajana, õppealajuhatajana ja aastatel 1967-93 direktorina. Andis joonestamise, geograafia ja ka kirjanduse tunde. Aigar Saliste juhtimisel sai Võru Tööstustehnikumist 1992. a. esimene Eesti Kvaliteediühingu kollektiivliige. Aigar Saliste oli Eesti Kvaliteediühingu auliige.

Hiljem töötas ta Võru Kutsehariduskeskuses kutseõpetajana.

Surnud 2012. aastal Võrus.

Karl Pärsimägi

11.

mai

1902

Maalikunstnik. Sündis Võrumaal Oe külas Sika talus. Õppis “Pallase“ kunstikoolis Konrad Mäe, Nikolai Triigi ja Ado Vabbe õpilasena. 1937. aastal töötas Pariisis. Vahetult enne kunstniku Pariisi sõitmist, toimus “Kandle“ seltsi ruumides tema esimene personaalnäitus. 1939. a. esitas Karl Pärsimägi oma loomingu esimese kokkuvõtte Tallinna Kunstihoones nn. kuue kunstniku näitusel.

Hukkus 1942. a. Oswiecimi koonduslaagris.

Külli Eichenbaum

19.

mai

1967

Võru keele ja kultuuri edendaja. Põline võrumaalane. Lõpetas Tartu Ülikooli loodusteaduste osakonna geoloogia eriala. Alates 1995. aastast on töötanud Võru Instituudis teadurina, asutuse juhina ja projektijuhina.

2014. a. tunnustati teda Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiaga Vana-Võromaa suitsusauna kombestiku viimise eest UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.

2015. a. anti talle Võru Maavalitsuse aunimetus ”Parim kultuurielu edendaja”.

Rudolf Sepp

23.

mai

1902

Maalikunstnik, dekoraator, kunstiõppejõud. Sündis Võrumaal Viitina vallas Sadrametsas. Õppis kohalikus vallakoolis, Võru poeglaste eragümnaasiumis ja A. Nieländeri muusikakoolis. Õppis aastatel 1923-38 Kõrgemas Kunstikoolis Pallas maalimist. Aastatel 1944-46 oli Võrus teatri “Kannel“ dekoraator. Töötas Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõuna 1946-50. Oli Kunstnike Liidu liige. Viljeles portreemaali, natüürmorti ja maastikumaali.

Surnud 1980. aastal Tartus.

Jaan Vahtra

23.

mai

1882

Maalikunstnik, raamatugraafik, kirjanik, ajakirjanik, pedagoog. Sündis Võrumaal Mooste vallas. Õppis Vanaküla vallakoolis ja seejärel Räpina kihelkonnakoolis. Töötas vallakirjutajana ja õpetajana, oli ajakirjanik “Viljandi Teataja“ toimetuses. Õppis kunsti Riias ja Peterburis. Oli kunstiõpetaja Võrus ja Tartus, maalis, illustreeris raamatuid, kirjutas.

Määrati 1940. a. Võru maakonna keskkultuurimaja direktoriks.

Aastatel 1944-1945 oli ajalehe “Töörahva Elu“ toimetaja.

Surnud 1947. aastal Võrus. Ta on maetud Põlva kalmistule.

Sale Vare

29.

mai

1942

Muusikakooli õpetaja, koorijuht. Sündis Haanjamaal. Õppinud Võru lastemuusikakoolis ja Tartu Heino Elleri nimelises muusikakoolis, kus lõpetas koorijuhtimise ja ka akordioni osakonna. Sale Vare on töötanud Võru muusikakoolis akordioni õpetajana ja olnud kauaaegne Kolepi segakoori dirigent.

Mati Pakler

31.

mai

1942

Fotograaf. Sündis Võrus. Õppis Võru I Keskkoolis.

Teinud portreefotosid ja pildistanud tuntud kultuuriinimesi nagu näiteks Aleksander Krull, Jüri Pärg, Viive Kuks jpt. Tema pildistatud foto maestro Paul Elkenist 1970. aastal võitis hõbemedali Eesti-Soome maavõistlusel.

Paljud Mati Pakleri pildistatud fotod on avaldatud ajalehtedes, ajakirjades, raamatutes ja näitustel.

Peeter Samuel Songi

2.

juuni

1872

Õpetaja, raamatukaupmees, trükikoja omanik, kirjastaja, Võru Tuletõrje Ühingu esimees. Sündis Räpinas. Pärast alghariduse omandamist astus Räpina kihelkonnakooli. Hiljem õppis Tartu Õpetajate Seminaris. Oli õpetajaks Kaarma seminaris, Rõuge kihelkonnakoolis ja juhatajaks Võru 2-klassilises poeglaste koolis.

Samuel Songi oli Võrus raamatukaupluse ja trükikoja ”Kultura” omanik. Ta oli ajalehtede ”Kodukäija” ja ”Kuulutaja” toimetaja.

Võttis aktiivselt osa ühiskondlikust elust. Juhatas Võrus meeskvartetti ja segakoori. Aastatel 1920-1936 oli Võru Tuletõrje Ühingu esimees. Samuel Songi oli üks Võru Rahvahariduse Seltsi asutajaliikmeid.

Surnud 1962. aastal Võrus ja maetud Võru kalmistule.

Andres Raja

2.

juuni

1982

Kergejõustiklane, mitmevõistleja. Sündis Leningradis, on pärit Võrumaalt Mõniste vallast. Lõpetas Varstu Keskkooli.

Alustas mitmevõistluse treeninguid 2004. aastal Remigija Nazaroviene ja hiljem Andrei Nazarovi juhendamisel. Eesti mitmekordne meister kümne- ja seitsmevõistluses. Aastast 2005 on kuulunud Eesti koondisse. Isiklik rekord kümnevõistluses 8119 punkti. 2013. a. teatas, et loobub tippspordist.

Lembit Paluteder

9.

juuni

1927

Skulptor. Sündis Võrumaal Urvaste vallas. Lõpetas Urvaste algkooli, Võru Tööstustehnikumi ja Eesti Riikliku Kunstiinstituudi skulptuuri erialal. Asus tööle vabakutselise skulptorina. 1905. a. revolutsiooniohvrite monumendi püstitamiseks korraldatud konkursi võitis Lembit Palutedre töö ja monument avati Estonia teatri ees 1959. aastal. Rajas oma ateljee Võrumaale isatallu Tasatsele. Töötas hulk aastaid Tamula teeninduskombinaadis kiviraidurina.Tegi kalmistutaieseid, hauamonumente ja ajaloolisi mälestusmärke. Üheks tema olulisemaks tööks on kirjanik Marie Heibergi büst Urvastes.

Surnud 1995. aastal ja on maetud Urvaste kalmistule.

Tatjana Kutsjuba

11.

juuni

1952

Kunstnik, digigraafik. Põline võrumaalane. Hariduselt filoloog, lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Instituudi. Tema esimene näitus toimus 1993. a. Võru Koduloomuuseumis.

Ta on esinenud näitustega mitmel pool Eestis, Moldovas ja Brasiilias. Tema tööd on jõudnud Rootsi, Taani, Norra, USA, Venemaa ja Brasiilia kogujate kollektsioonidesse.

Üks tema viimastest digigraafika näitustest kannab pealkirja ”Pillide müsteerium” ja seda eksponeeriti mitmetes kohtades üle Eesti.

Elmo Ploom

20.

juuni

1907

Näitekirjanik, ajakirjanik, kodu-uurija, muuseumitöötaja, looduskaitsja, seltskonnategelane. Sündis Võrumaal Rõuge vallas Sännas. Õppis Võru, Petseri ja Valga gümnaasiumides.

Tegutses vabakutselise reporterina ja näitekirjanikuna. Aastatel 1938-40 “Kandle“ teatri dramaturg ja alates 1939. a. ajalehe “Elu“ toimetuses Võrus. Oli “Töörahva Elu“ vastutav toimetaja aastatel 1940-41.

1941. aastal küüditati Elmo Ploom ja tema pere Siberisse.

Tagasi Võrru jõudis ta alles 1960. aastal.

22 aastat töötas ta Võru Koduloomuuseumis vanemteadurina, vahepeal ka direktori asetäitjana.

Ta võttis osa paljude organisatsioonide tööst: oli rajooni kodu-uurimise toimkonna esimees, ühingu “Teadus“ lektor, Eesti Looduskaitse Seltsi Võru osakonna esimehe asetäitja jne. Elmo Ploom oli ajalehe “Töörahva Elu“ erilehekülje Võru Koduloolane looja ja üks selle innukamaid autoreid.

Elmo Ellori nime all avaldas ta näidendeid ja romaani “Tuulispea“.

Surnud 1986. a Võrus ja maetud Võru kalmistule.

Rein Kaiv

23.

juuni

1937

Spordipedagoog. Sündis Tartus. Lõpetas Võru I Keskkooli ja Väimela Sovhoostehnikumi. Alustas sportimist Jaan Gutmanni juhendamisel. Mängis jalg-, võrk-, käsi- ja korvpalli, tegeles kergejõustikuga.

Töötanud Väimela Sovhoostehnikumi kehalise kasvatuse õpetajana ja Väimela Tervisekeskuse juhatajana.

Spordiühing “Jõu“ auliige.

2009. a. anti talle Võrumaa teenetemärk.

Jaan Ellen

25.

juuni

1937

Publitsist ja ajakirjanik. Sündis Võrumaal Linnamäel. Õppis Antsla Keskkoolis ja Tartu Ülikoolis ajaloo-keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust.

Töötas Võrus ajalehtede “Kolhoosi Elu“ ja “Töörahva Elu“ juures. Jätkas ajakirjanikutööd Tallinnas “Õhtulehe“, “Eesti Kommunist“ ja “Rahva Hääle“ toimetustes. Alates 1991. a. vabakutseline literaat Tallinnas.

Ta on kirjutanud dokumentaaljutustusi nõukogude võimu kuritegudest, keskendudes seejuures talle tuttavale Võrumaa ainestikule. Arhiivdokumentide, küsitluste ja küüditatute päevikute põhjal on koostatud raamatud “Kuhu kõik nad jäid” ning “Võrumaa saaga”.

Surnud 2008. aastal Tallinnas.

Laine-Reseda Villenthal

29.

juuni

1922

Eesti esimene naisvaimulik. Sündis Läänemaal Sooniste vallas Ellamaa külas. Lõpetas Haapsalu gümnaasiumi ja Usuteaduse Instituudi. 1954. a. sai temast Misso abikiriku ja 1964. a. Pindi koguduse jutlustaja. 1967. a. ordineeriti Tallinna Toomkirikus õpetajaks. 1984. a. sai temast Pindi koguduse teenimise kõrval ka Petseri koguduse õpetaja.

Andis välja raamatu “Kimp luuletusi Laine Villenthalilt“, mille illustraator on Liive Koppel. 2008. aastal ilmus temalt mälestusteraamat “Sina juhid minu elu: kuidas ma sain ja jäin kirikuõpetajaks?“

Surnud 2009. aastal Harjumaal.

Jaan Tenno ehk Tenno Vironi

4.

juuli

1887

Laulja, pedagoog. Sündis Võrumaal Kõlleste vallas. Õppis Krootuse vallakoolis, Kanepi kihelkonnakoolis, Tartu Linnakoolis, Hugo Treffneri ja Tallinna Nikolai Gümnaasiumis. Laulmist õppis Moskvas Alexander Schoori muusikakursustel, hiljem täiendas end Itaalias, Rootsis, Prantsusmaal. Esines valdavalt kontsertlauljana, sageli koos Aleksander Arderiga nii Eestis kui välismaal. 1920-ndatel laulis ta külalisesinejana Estonia teatris, tegutses laulupedagoogina ja 1930. aastatel asutas Tallinnas oma laulustuudio.

Surnud 1951. aastal Tallinnas.

Laur Lukin

15.

juuli

1937

Suusatreener. Sündis Harjumaal Vahastu vallas. Lõpetas Kehtna põllumajandustehnikumi ja Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna. Sportimist alustas koolipõlves. Treenis spordiühingu “Jõud“ suusakoondises. Töötanud aastatel 1963-2007 Võru Spordikoolis suusatreenerina.

Üle 10 korra on tunnistatud Eesti parimaks suusatreeneriks.

2006. aastal omistati talle riiklik spordi elutööpreemia.

2007. a. tunnustati teda Valgetähe V klassi teenetemärgiga.

Johan Semmiste

20.

juuli

1882

Ajakirjanik, toimetaja, raamatukaupmees, memuarist, ühiskonna- ja poliitikategelane. Sündis Põlva kihelkonnas Koiola vallas. Õppis Vanaküla vallakoolis, Räpina kihelkonnakoolis ja Võru linnakoolis. Töötas vallasekretärina Koiola vallamajas, oli Põlva Rahvahariduse Seltsi aseesimees ja näitejuht. 1912. a. asus elama Võrru ning sai uue kirjastuse ja raamatukaupluse juhatajaks. Aastatel 1913-23 oli ajalehe “Wõru Teataja“ toimetaja. Avaldas kolm mälestusteraamatut, ühe näidendi, följetone ja šarže. Saavutas tuntuse ühiskonna- ja poliitikategelasena, valiti rahvuskongressi aastal 1917 ja riigikogusse aastail 1920-23.

Surnud 1942. aastal Vene vangilaagris.

Silja Otsar

24.

juuli

1967

Koorijuht, dirigent, muusikaõpetaja. Õppis Võru I Keskkoolis, Tallinna Konservatooriumis muusikaõpetaja-koorijuhi erialal ja Tallinna Pedagoogilises Ülikoolis kultuuriloo õpetajaks.

Töötab alates 1990. aastast Parksepa Keskkoolis muusikaõpetajana. Aastast 1992 on ta Võru kultuurimaja Kannel dirigent. Koorijuhina on ta ametis kuue kooriga: Parksepa Keskkooli laste- ja segakoor, Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi laste-ja segakoor, segakoor Hilaro ning naiskoor Lapi Laulijad.

Silja Otsar oli 2008. ja 2013. aastal Uma Pido peadirigent. Ta on ka Võrumaa Laulukarusselli korraldaja.

2007. aastal pälvis Silja Otsar Võrumaa Kultuuripärli tiitli ja 2014. aastal Vaike Uibopuu sihtkapitali stipendiumi.

Jaan Randvere

14.

august

1967

Muusikaõpetaja, dirigent. Sündis Võrus. Lõpetas Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis saksofoni eriala. Töötab Võru Muusikakoolis puhkpilliõpetajana. On Võru Muusikakooli keelpilliorkestri ja Võru Kammerorkestri dirigent.

Jaan Randvere on tegutsenud saksofoni ja klahvpillimängijana Võru rockbändis Hetero ja ansamblis Hea Story. Olnud Võru-Põlva sümfoniettorkestri dirigent, bigbändijuht, E STuudio kontsertmeister.

Olnud Võru Linnateatri etenduste muusikaline juht.

Teda on aastatel 2006 ja 2013 tunnustatud Kultuuripärli tiitliga muusikalise ja pedagoogilise tegevuse eest Võru maakonnas.

Jaan Sandra

28.

august

1862

Rahvaluule suurkoguja. Sündis Võrumaal Rõuge kihelkonnas Rauba külas. Pere kolis Vastseliina kihelkonda, kuhu jäädigi elama. Jaan Sandra õppis kohalikus Tsäpsi algkoolis ja haris end hoolsa raamatulugemisega. Hiljem sai Jaan Sandrast rätsep, kes rändas talust tallu, külast külla, kus ta pimedatel õhtutundidel kuulas külarahva jutte.

Ta tegi kaastööd J. Hurdale ja M. J. Eisenile kogudes Vastseliina kihelkonna ja hiljem ka setu rahvapärimust.

Umbes 15 aastat oli ta ”Ristirahva Pühapäevalehe” tegevtoimetaja ja tema jutustusi avaldati ka teistes lehtedes.

Surnud 1925. aastal ja on maetud Vastseliina kalmistule.

2004. a. ilmus raamat “Kahrukõrvaga Ivvan“, mis sisaldas valimiku setu ja Vastseliina muinasjutte Jaan Sandra kirjapanekutest.

       

Muusik, koorijuht, kodu-uurija. Sündis Venemaal Smolenskis. Võrru kolis 1923. aastal. Õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust. Aastatel 1943-47 töötas ta Kandle teatri majandusjuhatajana. 1947. a. lõi A. Krull Võru sümfoniett-estraadiorkestri, milles ise mängis akordioni. Aastatel 1947-1951 oli ta Võru maakondliku kultuurimaja direktor, seejärel asus tööle Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi direktorina. Tema eestvõttel ehitati hoone Võrumaa muuseumile, remonditi ja avati külastajatele Suure Munamäe torn ja uuendati Kreutzwaldi muuseumi ekspositsioon. Aleksander Krull käivitas Võrumaal looduskaitseliikumise, algatas kodu-uurimusliku tegevuse, hiljem toetas ka muinsuskaitseliikumist.

Aleksander Krull on oma tegevusega mõjutanud koorimuusika arengut Võrus. Ta on juhatanud “Kandle“ naiskoori, segakoori “Tervis“ ja “Kandle“ seeniorkoori.

1994. a. tunnustati teda Võru linna teenetemärgiga. 1999. a. pälvis Valgetähe V klassi teenetemärgi.

Surnud 2010. aastal Võrus ja maetud Võru kalmistule.

Aleksander Krull

5.

september

1922

 

Adolf Assor

12.

september

1857

Õpetaja, köster. Sündis Valgamaal Otepää kihelkonnas. Lõpetas õpetajate ja organistide Cimze seminari. Aastatel 1881-1891 töötas õpetajana Rõuge kihelkonnakoolis, edasi juhatajana Rõuge algkoolis ja köstrina Rõuges.

Adolf Assor võttis osa Rõuge seltskondlikust elust. Ta juhtis laulukoore ja oli tegev paljudes Rõuge seltsides. Ta oli Rõuge Põllumeeste Seltsi ja vabatahtliku tuletõrjeseltsi esimees.

Adolf Assor korrastas ja hoidis alles Rõuge kihelkonnaarhiivi.

Surnud 1934. aastal Tartus ja maetud Tartu Maarja surnuaiale.

Alfred Käärmann

14.

september

1922

Metsavend, Eesti Kongressi liige. Sündis Võrumaal Taheva vallas, mis oli just liidetud Valgamaaga. Lõpetas Valga tööstuskeskkooli 1943. aastal.

Osales Eesti kaitsmises 1944. a. ning pärast Lõuna-Eesti valluta-

mist Punaarmee poolt liitus metsavendadega. Tema metsavendlus kestis 8 aastat. Ta tabati 1952. a. reetmise tulemusena ja Venemaa vangilaagritest vabanes 1967. a., kuid alles 1981. a. lubati tal asuda elama Eestisse.

Eesti taasvabanemisel oli ta aktiivne poliitikas. Osales Kaitseliidu taastamisel ja Võrumaa sõjameeste ühenduse loomisel. Ta oli aastaid “Võrumaa Teataja“ kirjasaatja ja on avaldanud raamatuid metsavendlusest.

Temast on tehtud dokumentaalfilm Eestis ja Soomes. Teda on tunnustatud Kotkaristiga, Valgeristi III ja II klassi teenetemärkidega ning paljude teiste autasudega.

Surnud 2010 aastal Võrumaal Sarus ja maetud Hargla kalmistule.

Tõnu Kõrda

19.

september

1952

Jurist, poliitik, talupidaja. Lõpetas Võrus keskkooli ja seejärel Tartu Ülikooli õigusteaduskonna cum laude. Töötas Tallinnas juristina, lektorina, väliskommentaatorina raadios ja televisioonis.

Oli Riigikogu VIII koosseisu liige aastatel 1995-1999 ja riigikaitsekomisjoni aseesimees.

Tõnu Kõrda on korrastanud esivanemate talu Lasva vallas Pindi külas ja tegeleb mesinduse ja vaarikate kasvatamisega.

Ta on olnud Lasva vallavolikogu liige.

Tõnu Kõrda on pälvinud Võrumaa aasta isa aunimetuse 2015. aastal.

Kauksi Ülle

23.

september

1962

Luuletaja, prosaist, kultuuritegelane. Sündis Võru linnas ja kasvas üles Saarlasõ külas Rõuge vallas. Õppinud Rõuge Põhikoolis, Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis, mille lõpetas ajakirjanduse erialal. Aastatel 1991-93 töötas Võru raadios ja alates 1993. a. sihtasutuse Fenno-Ugria Tartu keskuse sekretärina.

Esimene luulekogu “Kesk umma mäke“ ilmus 1987. aastal. Kauksi Ülle looming on võrumurdeline, rõuge murrakust lähtuv. Peale luule on ta kirjutanud ka jutte, romaane ja näidendeid. Ta on võtnud osa “Võrokõstõ lugõmisõraamatu“ koostamisest.

2006. a. anti talle Valgetähe IV klassi teenetemärk. Ta on saanud aasta naise aunimetuse aastal 2008.

Aare-Vello Mikkelsaar

25.

september

1927

Õpetaja, kodu-uurija, ajaloohuviline. Sündis Võrus. Lõpetas Võru linna 1. algkooli, gümnaasiumi ja Tartu Ülikooli geograafina. Töötas aastatel 1954-59 Võru rajooni haridusosakonna juhatajana ja aastatel 1959-88 bioloogia-geograafia õpetajana Võru I Keskkoolis.

Tundis huvi fotonduse ja ajaloo vastu. Kogus autode, vedurite, koolimajade, kirikute ja Võru linna ajalugu kajastavaid fotosid. 2006. aastal andis välja raamatu “Võrumaa auto ajalugu fotodes 1900.- 1950. aastal“.

Surnud 2015. aastal Võrus ja on maetud Võru kalmistule.

Andrus Värnik

27.

september

1977

Kergejõustiklane, odaviskaja. Sündis Antslas. Õppis Antsla keskkoolis ja Tartu Toidutööstus- ja Teeninduskoolis. Võitis MM-il 2003. a. hõbe- ja 2005. a. kuldmedali. Püstitanud odaviskes kaks Eesti rekordit. Isiklik rekord: 87.83

2006. a. anti talle Valgetähe III klassi teenetemärk.

Elmar Kuus ehk

Kuuse-taat

27.

september

1932

Ilmavaatleja ja –ennustaja, ajakirjanik, fotograaf. Sündis Võrumaal Tsoorus. Lõpetas Antsla keskkooli ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala. Töötas Põltsamaa rajoonilehe juures, seejärel Põlva ajalehes “Koit“ ja tegi kaastööd “Võrumaa Teatajale“. Ta on töötanud ka fotograafina.

Eelkõige teatakse Elmar Kuusi ehk Kuuse-taati kui ilmatarka. Ilmavaatlusega on ta tegelenud kogu oma elu.

Praegu elab Elmar Kuus Põlvamaal.

Avo Keel

1.

oktoober

1962

Võrkpallur ja võrkpallitreener. Sündis Võrus. Õppis TSIK-is. Alustas võrkpallitreeninguid Aksel Saali õpilasena. Kuulus aastatel 1981-2003 Eesti koondisse. Mitmel korral tulnud Eesti meistriks. 1993. a. ja 1994. a. kuulutati Eesti parimaks meesvõrkpalluriks. Ta oli aastatel 2004-2014 Eesti võrkpallikoondise peatreener.

2010. aastal tunnistati Avo Keel aasta treeneriks.

2012. a. tunnustati teda Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.

Armin Tuulse

1.

oktoober

1907

Kunstiteadlane, esimene kunstiajaloo professor Tartu Ülikoolis, viiuldaja. Sündis Võrumaal Sännas. Õppis Tartu Kõrgemas Muusikakoolis viiuli erialal ja Tartu Ülikoolis valis peaaineks kunstiajaloo, mille lõpetas magistrikraadiga.

Armin Tuulse oli EÜS-i orkestri juhataja ja kutseline viiuldaja Vanemuises. Alates 1939. a. töötas Tartu Ülikoolis õppejõuna. 1944. a. emigreerus Rootsi, kus 1952. a. asus Stockholmi Ülikooli juures töötama dotsendina.

Surnud 1977. aastal Stockholmis.

Gustav Raud

5.

oktoober

1902

Maalikunstnik. Sündis Võrumaal Põlgaste vallas. Õppis Põlgaste vallakoolis, Kanepi kihelkonnakoolis, Võru poeglaste eragümnaa-

siumis ja “Pallase“ kunstikoolis. Töötas Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis õppejõuna ja oli Tartu Kunstibüroo juhataja.

Ta on loonud hulga meie omaaegsete kultuuritegelaste karakter-

portreesid. Samuti on ta viljelenud ka maastikumaale, natüürmorte ning monotüüpiat.

Surnud 1968. aastal Tartus.

Eduard Kriisa

8.

oktoober

1902

Orelimeister, pedagoog, viiuldaja. Sündis Võrumaal Rõuge vallas Kokemäe külas orelimeister Tannil Kriisa pojana. Õppis Tartu Kõrgemas Muusikakoolis viiulit, orelit ja kompositsiooni ning sai organisti kutse. Pärast Teist maailmasõda oli Eduard Kriisa Eesti orelite peamine remontija ja korrastaja. Ta on ehitanud kaks uut orelit.

Surnud 1968. aastal Tallinnas.

Hengo Tulnola

16.

oktoober

1897

Sõjaväelane, sõjaajaloolane, taarausutegelane. Hugo Tschuhna (Hengo Tulnola) sündis Võrumaal Aleksandri vallas Navi külas. Õppis Võru algkoolis, Võru linnakoolis ja lõpliku keskhariduse omandas ta hiljem Tallinnas ohvitseride täienduskursustel.

Võttis osa Vabadussõjast ja oli Vabadusristi kavaler. 1928. a. viidi ta üle Tallinnasse tööle Vabadussõja arhiivi, kus dokumenteeris Vabadussõja sündmustikku.

Hengo Tulnola oli väga aktiivne ühiskondlikus elus. Ta oli Väimela Laulu-Mängu Seltsi “Kungla“ asutajaliige, koorilaulja ja näitleja, on olnud Eesti Kirjanduse Seltsi, Eesti Kultuuriajaloo Seltsi, Tallinna Ajaloo Seltsi ja Tallinna taaralaste ringi liige. Ta on avaldanud üle saja kirjatöö erinevates perioodilistes väljaannetes, sealhulgas ka “Võru Teatajas“.

Aastatel 1944–54 oli Nõukogude Liidus vangis.

Surnud 1986. a. Tallinnas ja maetud Rahumäe kalmistule.

Ergav-Vello Asi

18.

oktoober

1927

Sisearhitekt, raamatukujundaja, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor. Sündis Võrumaal Saaluse vallas Vana-Saaluse külas. Lõpetas Võru I Keskkooli ja seejärel Eesti Riikliku Kunstiinstituudi.

Kümmekond järgmist aastat kujundas ta Kunstitoodete Kombinaadis näitusi. 1961. a. kujundas Vello Asi Fr. R. Kreutzwaldi muuseumi uue ekspositsiooni Võrus. Alates 1963. a. oli ta ERKI õppejõud ja aastast 1991 professor. Ta oli Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Sisearhitektide Liidu liige.

Vello Asi koos teise sisearhitekti Väino Tammega on Viru hotelli, kohviku “Tuljak”, Pärnu teatri, Vanemuise jne. sisekujunduste autorid. Ta on kujundanud ka raamatuid.

2006. a. tunnustati teda Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.

Surnud 2016. aastal.

Raivo Jeenas

29.

oktoober

1952

Võrkpallitreener. Sündis Valgamaal Sangastes. Õppis Võru I Keskkoolis ja Tartu Ülikooli kehakultuuri teaduskonnas. Oli 1969. a. spordiühingu “Jõud“ meister võrkpallis. Kuulus ka Eesti koondisse.

Töötas alates 1974. a. Võru spordikoolis võrkpalliosakonnas tütarlaste treenerina ja oli Eesti noorte- ja juunioride koondise treener.

Aastatel 1992- 2000 Eesti võrkpallinaiskonna teine treener.

Aivar Rumvolt

14.

november

1957

Keraamik, kunstnik. Sündis Võrus. Õppis Tallinna 46. Keskkooli kunstiklassis. Maalimist õppis maalikunstnik Valdur Ohaka käe all Võrumaal Kütiorus. Alates 1985. aastast vabakutseline keraamik. Temalt on 1991. aastal ilmunud luulekogu “Kaldalseisja“. Ta on esinenud näitustega Eestis, Rootsis, Soomes, USA-s ja Saksamaal.

Leo Kunnas

14.

november

1967

Erukolonelleitnant, kirjanik. Sündis Põlvamaal Orava vallas. Põhikooli lõpetas Vastseliina keskkoolis, aga keskhariduse omandas Venemaal Vologdas.

Töötas Võru Kaitseväe Lahingukoolis ülemana. Õppis 6 aastat erinevates kõrgkoolides ja lõpetas Soome Riigikaitse kõrgkooli.

Töötas Kaitseliidus, Kaitseväe Peastaabis ja oli Kõrgema Sõjakooli ülem.

Teenis 2005. a. koalitsioonijõudude koosseisus Iraagis, mille eest autasustati teda USA Pronkstähe ordeniga. 2007. aastal läks erru.

Leo Kunnas on kirjutanud romaane, dokumentaaljutustuse ja tema paljud artiklid on vormistatud raamatuteks.

Tema kirjanduslikku loomingut on tunnustatud Betti Alveri kirjandusauhinnaga, Bernard Kangro kirjanduspreemiaga ja ulmeauhinnaga Stalker.

Evald Saag

24.

november

1912

Teoloog, vaimulik. Sündis Võrumaal Rõuge kihelkonnas Krabi vallas. Lõpetas Krabi algkooli, Võru Haridusseltsi

Gümnaasiumi, Tondi sõjakooli ja seejärel Tartu Ülikooli usuteaduskonna.

Töötas mitmel pool Eestis kirikuõpetajana. Evald Saag oli üks

Usuteaduse Instituudi asutajaid.

1996. a. anti talle praosti aunimetus. 2001. a. veebruaris autasustas

president Lennart Meri teda Valgetähe III järgu teenetemärgiga.

Surnud 2004. aastal Tallinnas.

Kaider Vardja

25.

november

1967

Pedagoog, koolijuht, täienduskoolitaja, õppekirjanduse autor.

Sündis Põlvamaal. Lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialal, hiljem omandas ta koolijuhi kvalifikatsiooni.

Ta on olnud kaasautor eesti keele ja kirjanduse õppevara koostamisel.

2009. aastal ilmus tal kahasse Asta Venderiga raamat “Vana maja

lugu“.

Võrumaal töötanud Misso keskkooli direktorina ja alates 2015. a.

Võru Kreutzwaldi Kooli direktor.

Jaan Pulk

27.

november

1947

Muusik, laululooja, kirjamees, talupidaja. Sündis Võrumaal Varstus.

Õppis Tartu Ülikoolis meditsiini ja Eesti Maaülikoolis zootehnikuks. Pärast ülikooli lõpetamist töötas zootehnikuna Kamara ja Antsla sovhoosis. Hiljem hakkas Antsla vallas Oe külas talupidajaks.

Jaan Pulk on Võru liikumise eestvedajaid ja Kaika suveülikooli üks korraldajaid. Ta oli aastatel 1993-96 Võro Keele ja Kultuuri Fondi esimees.

Tema võrukeelset loomingut on avaldatud kogumikus ”Võrokiilne lugõmik”.

Oma rahvalikke laule on ta esitanud ise ja neid on esitanud ka mitmed ansamblid. Teda on nimetatud Võrumaa Võssotskiks.

       

Näitleja. Pärit Võrumaalt Navi külast. Lõpetas Võrumaa Kutsehariduskeskuse turismi erialal.

Aastast 2007 sai temast Võru Teatriateljee näitleja ja hiljem mängis Võru Linnateatris.

Näitlejatee sai alguse kümneaastaselt. Esimese rolli tegi ta Von Krahli teatris Tallinnas. Mänginud populaarses teleseriaalis “Kodu keset linna“.

Aastal 2005 tunnustati teda “Kandle“ teatripreemiaga.

Agu Trolla

2.

detsember

1982

 

Gerhard Johannes Rägo

5.

detsember

1892

Matemaatik. Sündis Võrumaal Pindi mõisas. Lõpetas Tartu Ülikooli matemaatikuna ning täiendas ennast Göttingeni Ülikoolis. Töötas matemaatika ja füüsika õppejõuna mitmetes koolides, oli Tartu Ülikooli professor, matemaatika-loodusteaduskonna dekaan, Tartu Ülikooli rektori asetäitja ja Eesti Põllumajanduse Akadeemia kõrgema matemaatika kateedri juhataja. Ta oli Akadeemilise Matemaatika Seltsi asutajaid ja selle esimees, koolimatemaatika reformija ja õpikute koostaja.

Surnud 1968. aastal Tartus.

Priit Narusk

8.

detsember

1977

Murdmaasuusataja ja laskesuusataja. Sündis Võrus. Lõpetas Võru I Keskkooli. Hakkas suusatama Laur Lukini õpilasena.

Kuulunud aastatel 2002-2009 murdmaasuusatamises Eesti koondisse. Aastast 2009 hakkas harrastama laskesuusatamist.

Saul Hallap

10.

detsember

1897

Raskejõustiklane, tõstja. Sündis Võrumaal Erastvere vallas.

Saul Hallapi sportlasekarjäär kestis aastatel 1921-1927.

Selle aja jooksul tuli ta kolmekordseks Eesti meistriks kergekesk- ja

keskkaalus. Ta püstitas neli maailmarekordit ja 1922. aastal tuli ta tõstmise maailmameistriks. Saul Hallap osales 1924. aasta Pariisi suveolümpiamängudel ja saavutas poolraskekaalus 9. koha.

Pärast võistlusspordist loobumist töötas ta tsirkuseartisti ja

masseerijana.

1941. a. tapeti Saul Hallap koos elukaaslasega Umbusi rabas.

1997. a. maeti nende säilmed Kanepi Ala kalmistule. Aastast 2002 korraldatakse Kõrvekülas Tartumaal tema mälestusvõistlusi.

Arnold Matteus

13.

detsember

1897

Arhitekt. Sündis Võrumaal Urvaste kihelkonnas Kärgula vallas. Õppis Kärgula vallakoolis, Tartu Reaalkoolis, Tartu Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonnas. Võttis osa Vabadussõjast. Aastatel 1921-25 õppis Arnold Matteus Karlsruhe tehnikaülikooli arhitektuuriosakonnas. Töötas Tartu linnaarhitektina. Suur osa tema arvukatest projektidest on funktsionalistlikus stiilis. Aastatel 1943-44 oli üks kunstiühingu “Pallas“ juhatajaid.

Surnud 1986. aastal Tartus.

Kaido Kama

18.

detsember

1957

Endine poliitik, võro liikumise üks eestvedaja, reisimees. Sündis Viljandis. Õppis Viljandi I Keskkoolis ja ERKI-s arhitektuuri. Aastatel 1982-1990 töötas Antsla metskonnas metsnikuna. Aastal 1990 valiti Kaido Kama Eesti Kongressi liikmeks. Ta oli ka Eesti Komitee ja Põhiseaduse Assamblee liige. Aastatel 1990-1992 oli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige ja 1992. a. valiti ta Isamaa nimekirjas Riigikokku. Kaido Kama oli Mart Laari valitsuse justiitsminister ja Andres Tarandi valitsuse siseminister. Aastatel 1997-2004 oli ta Võru Instituudi direktor.

1998. a. anti talle Riigivapi IV klassi teenetemärk. Oma raamatu “Ümbreilma reisikirä“ eest on pälvinud Võru Maavalitsuse Bernard Kangro nimelise kirjanduspreemia.

Kait Kall

19.

detsember

1987

Näitleja. Sündis Võrus. Õppis Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis. Näitlejakarjääri alustas Võru Linnateatris Tarmo Tagametsa ja Taago Tubina käe all. Lõpetas Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias näitleja eriala ja asus tööle Von Krahli Teatrisse 2013. aastal. Kait Kall on osalenud Võru Linnateatri etendustes.

Jaan Sarv

21.

detsember

1877

Matemaatikaprofessor, haridustegelane. Sündis Võrumaal Hargla kihelkonnas Saru vallas.

Õppis Mõniste vallakoolis ja seejärel Aluliina(Aluksne) apostlik-õigeusu kirikukoolis, gümnaasiumi lõpueksamid tegi Tartu Gümnaasiumi juures. Astus Tartu Ülikooli matemaatikat õppima, hiljem täiendas ennast Sorbonne`i Ülikoolis. Töötas õpetajana paljudes koolides.

1928. a. sai temast Tartu Ülikooli korraline professor. Jaan Sarv võttis osa Eesti Matemaatika Õpetamise komisjoni tööst. Ta aitas välja töötada eestikeelset matemaatika sümboolikat ja sõnavara.

Surnud 1954. aastal Tartus ja on maetud Raadi kalmistule.

Erni Kasesalu

31.

detsember

1927

Helilooja, kandlemängija, rahvamuusik, maletaja. Sündis Võrumaal Kooraste vallas Kaagvere külas.

Kandlemänguga alustas iseõppijana 6-aastaselt. Erni Kasesalu oli erilise mängumaneeriga: saateakordides on topeltlöök pöidlaga. Teda on nimetatud vabariigi parimaks kandlemängijaks.

Pärast algkooli õppis ta Võru Tööstustehnikumis, kus oli õpetajaks kuulus muusikamees Eik Toivi.

Hiljem asus Erni Kasesalu elama Tõrva, kus oli algul sealse külakapelli ja seejärel rahvamuusikaansambli ”Torupill” kandlesolist. Tõrvas korraldatakse tema auks kandlepäeva.

Erni Kasesalu on kirjutanud muusikat külakapellidele.

Ta kuulus Otepää parimate maletajate hulka. Esindas Eestit üleliidulistel malevõistlustel, oli maanoorte malemeister.

Surnud 1994. aastal Tartus ja maetud Kanepi Ala kalmistule.

Castrozza

   

1877

Mustkunstnik-illusionist. Julius Skrastin(š) kunstnikunimega San Martino de Kastrozza(Castrozza) sündis 1877. a. Lätimaal Valmieras. Töötas Peterburis tsaar Nikolai II õukonnamustkunstnikuna. Esines Norras, Soomes, Saksamaal, Austrias, Venemaal, andis etendusi Hispaania kuningakojas ja Iraani šahhile.

Võrus elas ta Uuel tänaval ja etendusi andis Võru linna keskväljakul.

14. aug. 2007. a. esietendus Võrus Madis Kõivu “Castrozza“, mille lavastas Taago Tubin.

Võru valis 2009. a. seoses linna 225. a. asutamise sünnipäevaga oma tunnuslauseks “Maagiline Võru“, mis otseselt on seotud kunagi linnas elanud kuulsa mustkunstnikuga.

Surnud 1946. aastal Austrias Branaus.

Võru kalmistul asub Skrastinite hauaplats, kuhu on maetud tema naine ja lapsed.