|
Nimi |
Päev |
Kuu |
Sünniaasta |
Elulugu |
|||
|
Rudolf Piho |
2. |
jaanuar |
1888 |
Võru haigla peaarst ja linnaarst. Sündis Põlvamaal Orava vallas Jantra külas. Lõpetas Pihkva Gümnaasiumi ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. 1920. aastal alustas Rudolf Piho arstipraksist Võru linnaarstina ja töötas selles ametis aastani 1932. Edasi jätkas ta tööd Võru linnahaigla juhatajana ja tema initsiatiivil valmis uue linnahaigla peahoone 1933. aastal. Teda peetakse Võru linnahaigla rajajaks. Surnud 1971. aastal ja maetud Pindi Jaani kalmistule. |
|||
|
Armand Leimann |
8. |
jaanuar |
1923 |
Vaimulik. Sündis Võrumaal Haanja vallas. Õppis Võru Keskkoolis, Tartu Õpetajate Instituudis ja Tallinnas Usuteaduse Instituudis. Armand Leimann alustas tööd Võrumaal 1977. aastal Rõuge Maarja koguduse õpetajana. Lisaks oli ta aastaid ametis Võru praostkonnas. Surnud 1991. aastal. |
|||
|
Mall Künnapuu |
19. |
jaanuar |
1913 |
Prosaist. Kodanikunimi Milli Melts. Sündis Võrumaal Vastse- Antsla vallas. Lõpetas Kuldre algkooli ja Väimela põllutöökooli. Pärast abiellumist 1933. aastal elas Kuldres, võttis agaralt osa kohalikust seltsielust. 1944. aastal põgenes Eestist, elas Austrias ja Saksamaal põgenikelaagrites, siirdus seejärel USA-sse, kus elas peamiselt New Yorgi osariigis. Mall Künnapuu on avaldanud perekonna- ja armastusromaani „Südamel on omad mõtted“ I-II ja romaani „Hüljatud tõed“. Surnud 1988. aastal USA-s Long Islandil. |
|||
|
Elo Tamul |
21. |
jaanuar |
1913 |
Laulja ja näitleja. Sündis Võrus. Õppis Võru Ühisgümnaasiumis ja Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. 1931. aastal asus Elo Tamul tööle Võru „Kandle“ teatris. Aastatel 1935-57 töötas ta teatris „Vanemuine“ draamanäitleja, koorilaulja, ooperi- ja operetisolistina. Tema tööd hinnati ENSV teenelise kunstniku aunimetusega. Elo Tamul mängis Madlit filmis „Kõrboja peremees“. Surnud 1994. aastal Tartus ja maetud Tartu Pauluse kalmistule. |
|||
|
Rudolf Gustav Hollmann |
23. |
jaanuar |
1798 |
Vaimulik. Sündis Võrumaal Kangsti külas. Algõpetuse sai koduõpetajalt, edasi õppis Tartu kreiskoolis, gümnaasiumis ja ülikooli usuteaduskonnas. R. G. Hollmann ordineeriti õpetajaks 1823. aastal ja pärast seda töötas ta Hargla koguduse õpetajana. Aastatel 1844-58 oli ta Rõuge Maarja koguduse õpetaja. Rudolf Gustav Hollmann tegi kaastööd Õpetatud Eesti Seltsile. Surnud 1858. aastal Rõuges. |
|||
|
Raul Olle |
23. |
jaanuar |
1968 |
Murdmaasuusataja. Sündis Tartus. Lõpetas Võru I Keskkooli. Tema sportlasekarjääri suurim saavutus on Vasaloppeti suusamaratoni võit 2000. aastal. Raul Olle võttis osa taliolümpiamängudest 1998. aastal Naganos ja 2002. aastal Salt Lake Citys. Ta on kolmekordne Tartu maratoni võitja aastatel 1994, 2001 ja 2005. Raul Olle on Eesti suusameistrivõistlustel võitnud 27 medalit. |
|||
|
Hillar Zahkna |
1. |
veebruar |
1968 |
Laskesuusataja, treener. Sündis Võrumaal Vastseliinas. Lõpetas TSIK-i Otepää filiaali. Alustas treeninguid Võru Spordikoolis Ants Joonase õpilasena. Võttis osa taliolümpiamängudest Albertville´is 1992. aastal ja Lillehammeris 1994. aastal. Hillar Zahkna võitis 1992. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlustel Novosibirskis teatesõidus pronksmedali. Ta oli Eesti laskesuusakoondise peatreener aastatel 2001-2010. Aastast 1998 on Hillar Zahkna rahvusvahelise kategooria laskesuusatamiskohtunik. |
|||
|
Voldemar Raidaru |
11. |
veebruar |
1913 |
Noorsoo- ja näitekirjanik. Sündis Võrus. Alghariduse omandas Võrus, edasi jätkas õpinguid Tartus õhtuses ühisgümnaasiumis. Kirjanduslikke katsetusi alustas ta 1936. aastal ja võttis pikemat aega osa Tartu NAK-i tegevusest. Kõige tuntum Voldemar Raidaru teos on autobiograafiliste sugemetega noorsoojutustus „Poisid tänavalt”, kus tegevus toimub Võrus. Võruaineline ja -keelne on ka tema teine raamat „Mo süamen ja meelen” ja pikem jutustus „Hõbelusikad”. Võrumurdeliste näidendite võistlustel sai III koha Voldemar Raidaru näidend „Kui maa palli”. Ta on avaldanud veel luulekogud „Tähevankrin” ja „Soneti” Voldemar Raidaru on Võru Maavalitsuse Bernard Kangro Kirjanduspreemia laureaat. Surnud 2006. aastal Tartus ja maetud Raadi kalmistule. |
|||
|
Rando Soome |
11. |
veebruar |
1968 |
Võrkpallur, spordiajakirjanik. Sündis Võrus. Lõpetas TSIK-i ja Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna. Rando Soome hakkas võrkpalli harrastama Võru Spordikoolis Aksel Saali õpilasena. Ta kuulus Eesti noorte ja täiskasvanute koondisse ja NSV Liidu noortekoondisse. Rando Soome mängis Soomes klubis Pielavesi Sampo ja Eestis Tartu Pere Leivas. Ta võitis nii Soome kui ka Eesti meistrivõistlustel hõbeda ja pronksi. Rando Soome tegutses spordiajakirjanikuna mitmete lehtede juures ja oli televisioonis võrkpallikommentaator. Ta on avaldanud raamatu „Viis geimi Võru võrkpalliturniiri”. |
|||
|
Andres Määr |
19. |
veebruar |
1973 |
Kultuurikorraldaja, muusikaõpetaja, koorijuht. Sündis Võrumaal Raistes. Lõpetas Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuritöötaja-koorijuhi erialal. Alates 2004. aastast on Andres Määr Laheda valla kultuurijuht ja Vana-Koiola kultuurimaja juhataja. Ta on mitmete kooride ja ansamblite dirigent, abidirigent ning juhendaja. Andres Määr on osalenud Vana-Koiola näitemänguringis ja pälvinud Põlva külateatrite päeval parima meesosatäitja tunnustuse. Temalt on ilmunud jõululaulude raamat „Vaid üks kord aastas“ 2010. aastal sai Andres Määr Põlvamaa aasta tegija tunnustuse ja 2016. aastal määrati talle Jakob Hurda rahvuskultuuri auhind. |
|||
|
Helmut Kostabi |
20. |
veebruar |
1933 |
Muusikapedagoog, pilliõpetaja, koori- ja orkestridirigent. Sündis Võrumaal Sõmerpalu vallas Mäekülas. Õppis Tartu Muusikakoolis trompetierialal ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis puhkpilliorkestri dirigeerimist. Helmut Kostabi töötas alates 1961. aastast Osula Põhikoolis muusikaõpetajana, juhatas kooli koore ja asutas puhkpilliorkestri, mille dirigendiks ta oli viiskümmend aastat. Peale konservatooriumi lõpetamist 1971. aastal asus ta õpetama vaskpille Võru Muusikakoolis. Kaks aastat hiljem sai temast Võru kultuurimaja „Kannel” puhkpilliorkestri peadirigent. Helmut Kostabi tööd on tunnustatud Võrumaa ja Võru linna teenetemärgiga, Eesti Puhkpillimuusika Ühingu aumärgiga ning paljude aukirjade ja tänukirjadega. Surnud 2014. aastal ja maetud Osula kalmistule. |
|||
|
Andres Varustin |
28. |
veebruar |
1968 |
Kunstnik, karikaturist, raamatute kujundaja. Sündis Võrus. Õppis Võru I Keskkoolis. Tema karikatuure on teiste lehtede hulgas avaldanud nii „Õhtuleht” kui ka „Eesti Päevaleht”. Raamatukujundajana on Andres Varustin muu hulgas kujundanud mitmed Peep Ehasalu ja Arvo Valtoni raamatud Aastal 2002 esitleti Võru kultuurimajas „Kannel“ Andres Varustini personaalnäitust „Kuri koer on minu padja sees“, kus oli üleval 17 pilti aastatest 2000-2002. |
|||
|
Johannes Saarniit |
5. |
märts |
1898 |
Kooli- ja seltskonnategelane. Sündis Võrumaal Lasva vallas. Õppis Tüütsmanni koolis, Võru linnakoolis ja Tartu Rudolf Grivingi muusikakoolis. Johannes Saarniit töötas Tsolli koolis ja Vastseliina algkoolis õpetaja ja juhatajana. Ta võttis aktiivselt osa Vastseliina seltskondlikust elust. Johannes Saarniit oli Vastseliina kiriku organist, orkestrite, kooride ja laulupidude juht. Surnud 1995. aastal ja maetud Vastseliina kalmistule. |
|||
|
Hindrik Prants |
12. |
märts |
1858 |
Ajakirjanik, ajaloouurija, tõlkija. Sündis Võrumaal Loosi vallas. Lõpetas Vastseliina kihelkonnakooli ja täiendas end Helsingi Ülikooli kursustel. Hindrik Prants tegutses peamiselt Tartus, oli ajalehe „Postimees” kaastööline ja hiljem toimetuse liige. Ta töötas väljaannete „Linda”, „Ristirahva Pühapäevaleht” ja „Tallinna Päevaleht” toimetajana. Hindrik Prants oli laia silmaringiga harrastusajaloolane, avaldas esimese suurema Eesti ajaloo ülevaate ja samuti raamatuid soome-ugri rahvaste ajaloost ja kultuurist. Temalt on ilmunud umbes 20 trükist Eesti ja maailma ajaloost. Surnud 1932. aastal ja maetud Rahumäe kalmistule. |
|||
|
Tarmo Tagamets |
14. |
märts |
1978 |
Näitleja, lavastaja. Sündis Võrumaal Varstu vallas. Lõpetas Viljandi Kultuuriakadeemia näitleja erialal. 2002. aastast alates on ta osalenud vabakutselise näitlejana Võru Teatriateljee kõigis põhilavastustes. Tarmo Tagamets on Võru Linnateatri kunstiline juht. Ta on Eesti Näitlejate Liidu liige. Tarmo Tagamets on üks väheseid võru keelt vabalt valdavaid eesti kutselisi näitlejaid. Teda on tunnustatud Eesti Raadio näitlejapreemia ja Kandle teatripreemiaga ning nimetusega „Võrumaa kultuuripärl 2008“ jt. Tarmo Tagametsale on omistatud Võru linna vapimärk 2013. aastal. |
|||
|
Aleksander Luhamets |
18. |
märts |
1918 |
Vaimulik. Sündis Võrumaal Määsi külas. Õppis Antsla Keskkoolis. Aleksander Luhamets töötas alates 1944. aastast jutlustaja, organisti, koorijuhi ja köstrina. Ta ordineeriti õpetajaks 1988. aastal. Aleksander Luhamets oli ametis Rõuge, Antsla ja Urvaste koguduses. Surnud 2006. aastal Võrus ja maetud Antsla Kasumõtsa kalmistule. |
|||
|
Immanuel Pau |
18. |
märts |
1908 |
Prosaist, näitekirjanik, toimetaja, tõlkija. Sündis Võrus. Õppis Lasva vallakoolis, Võru poeglaste gümnaasiumis ja lõpetas eksternina Hugo Treffneri Gümnaasiumi ning astus Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. Immanuel Pau töötas ajaviiteliste lehtede juures ja Eesti Riiklikus Kirjastuses vanemtoimetajana. Ta oli Kirjanike Liidu liige. Olulisema osa tema loomingust moodustavad näidendid ja kuuldemängud. Immanuel Pau näidendeid avaldati väljaandes „Meie repertuaar”. Ta on kirjutanud peamiselt eesti klassikute teostele põhinevaid kuuldemänge ja kaks ajaloolist romaani. Immanuel Pau oli hea stiilitundega prantsuse kirjanduse tõlkija. Surnud 1983. aastal ja maetud Metsakalmistule. |
|||
|
Erki Pehk |
23. |
märts |
1968 |
Dirigent. Sündis Võrus. Õppis Võru Muusikakoolis, Tallinna Muusikakeskkoolis ja Tallinna Konservatooriumis. Täiendas end Läti Muusikaakadeemias ja Londonis Guildhalli muusika- ja draamakoolis. Erki Pehk esines edukalt 1999. ja 2001. a. Besanconi rahvusvahelisel dirigentide konkursil Prantsusmaal. Ta oli rahvusooper Estonia dirigent aastatel 1994-2011. Erki Pehk pani aluse XXI Sajandi Orkestrile. Ta on Klaudia Taevi nimelise rahvusvahelise noorte ooperilauljate konkursi ja Pärnu Rahvusvahelise Ooperimuusika Festivali PromFest kunstiline juht. 2010. aastal anti Erki Pehkile Eesti Teatriliidu muusikalavastuste auhind PromFesti järjepideva kunstilise juhtimise ja ooperi „Thais“ lavaletoomise eest. |
|||
|
Anti Saarepuu |
26. |
märts |
1983 |
Murdmaasuusataja, suusatreener. Õppis Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis. Suusatreeninguid alustas ema Hille Saarepuu innustusel. Anti Saarepuu on käinud taliolümpiamängudel, kus 2006. aastal Torinos saavutas sprindi vabatehnikas 8. koha ja 2010. aastal Vancouveris sprindi teatesõidus 16. koha. Aastatel 2005-2014 kuulus ta Eesti koondisse. Anti Saarepuu on Team Haanja peatreener. |
|||
|
Juhan Kriisa |
27. |
märts |
1858 |
Orelimeister. Sündis Võrumaal Haanja vallas Kokemäe külas Matli ja Peeter Kriisa kolmest pojast kõige vanemana. Juhan Kriisa õppis Koke vallakoolis. Aastail 1886-1942 tegutses Võrumaal Haanjas vendade Kriisade orelitööstus, mis asus kolmes külas-Kokemäel, Meelakul ja Tautsal. Vendade Kriisade käe all valmisid orelid Pindi,Vastseliina, Võru, Rõuge jt. kirikutele, kokku umbes 25 orelit. Juhan Kriisa tegutses Tautsa külas. Ta valmistas oreli suuremad osad: lõõtsad, korpused ja pidas hoolt ettevõtte kirjavahetuse eest, sõlmis lepinguid. Surnud 1942. aastal ja maetud Rõuge kalmistule. |
|||
|
Johannes Siska |
29. |
märts |
1913 |
Luuletaja, meremees. Sündis Võrumaal Rõuge vallas Hino külas. Lõpetas Tallinna gümnaasiumi, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Merekooli. Seejärel töötas ta madruse ja mehaanikuna mitmetel laevadel. Johannes Siska austas väga võru keelt ja laevadel sõites pani ta kirja mitu vihikutäit võrukeelseid luuletusi. Johannes Siska luulekogu „Kodoväreti“, milles on 19 luuletust, ilmus alles 2008. aastal pärast luuletaja surma. Surnud 1973. aastal ja maetud Rõuge Jaani-Peebo kalmistule. |
|||
|
Friedrich Haidak |
29. |
märts |
1903 |
Pedagoog, kodu-uurija, elektriinsener. Sündis Võrumaal Vana-Koiola vallas Miiaste külas. Õppis Põlva kihelkonnakoolis, Räpina Ühisgümnaasiumis ja Tallinna Kõrgemas Tehnikakoolis elektrotehnikat. Friedrich Haidak töötas Võru elektrijaamas ja aastatel 1947-64 Võru Tööstustehnikumis õppejõuna. Friedrich Haidak tegeles aktiivselt kodu-uurimisega. Ta uuris Võru- ja Põlvamaa vesiveskite ajalugu ning koostas Võru Piiritustehase, Võru Turbatööstuse ja Võru Elektrijaama ajaloo kroonikad. Surnud 1981. aastal ja maetud Põlva kalmistule. |
|||
|
Ernst Hallop |
31. |
märts |
1908 |
Maalikunstnik. Sündis Venemaal Gatšinas. Lõpetas Võru poeglaste eragümnaasiumi, kunstikooli “Pallas” ja täiendas ennast Inglismaal, Prantsusmaal ja Itaalias. Ernst Hallop tegutses vabakunstnikuna Võrus 1930. aastate lõpus, oli „Kandle” teatri dekoraator. Ta elas Kasaritsa vallas, kus on valminud enamus tema maalidest. Tema eestiaineliste maastike seas on palju maalilisi Lõuna-Eesti vaateid. Ernst Hallop viljeles pastell- ja õlimaali, kriidi- ja söejoonistust ja monotüüpiat ning žanreist eelistas maastikku ja portreed. Surnud 1980. aastal Tallinnas ja maetud Metsakalmistule. |
|||
|
Elmut Laane |
31. |
märts |
1928 |
Arst (kardioloog), arstiteadlane. Sündis Võrumaal Sadrametsa külas. Õppis Võru Gümnaasiumis. 1946. aastal ta arreteeriti süüdistatuna nõukogudevastases õpilasorganisatsioonis osalemises ja saadeti Vorkuta vangilaagrisse sunnitööle. Pärast vabanemist lõpetas Viljandi Meditsiinilise Keskkooli ja Tartu Ülikooli arstiteduskonna. Elmut Laane töötas Võru Rajooni Keskhaiglas aastatel 1964-81. Hiljem töötas ta Tartu Ülikoolis õppejõuna ja oli Tartu Ülikooli kardioloogia kliiniku professor. Surnud 2001. aastal Tartus ja maetud Raadi kalmistule. |
|||
|
Juhan Kotkas |
2. |
aprill |
1878 |
Viiuldaja, muusikapedagoog, helilooja. Sündis Tartumaal Nõol. Õppis Tartu Õpetajate Seminaris, seejärel eraõppeasutuses Peterburis ja Riia Keiserlikus Muusikakoolis. Juhan Kotkas esines viiuldajana eesti esimeses sümfooniaorkestris 1900. aastal Tartus. Ta töötas laulu- ja muusikaõpetajana Pangodis, Tallinnas, Viljandis ja Võrus. Juhan Kotkas kirjutas esimese viiulimängu õpiku „Wiiuli kool” ja ta oli üks esimesi eesti rahva hulgast pärit professionaalseid viiuliõpetajaid. Surnud 1963. aastal Võrus ja maetud Võru kalmistule. |
|||
|
Lauri Sommer |
2. |
aprill |
1973 |
Prosaist, luuletaja, kirjandusteadlane, tõlkija, muusik. Sündis Viljandis. Õppis Viljandi keskkoolis, Kultuurikolledžis raamatukogundust ja Tartu Ülikoolis kirjandust. Luuletusi hakkas Lauri Sommer avaldama 1990. aastal ajalehes „Sakala”. Temalt on ilmunud hulgaliselt artikleid, esseid, proosapalasid, raadiosaateid ja tõlkeid. Lauri Sommer elab Võrumaal Sänna lähedal Räestu talus. Ta on kirjutanud Võrumaa-ainelise „Räestu” raamatu, mille jätkuks tuli „Sealpool sood”. Nendes on kirjanik käsitlenud kodukandi ajalugu, ta kujutab nii oma esivanemaid kui ka sealt pärit kirjanikke. Muusik Lauri Sommer kuulub ansamblite Liinatšuraq, Kago ja Ütsiotsõ koosseisu. Lauri Sommer on pälvinud mitmeid tunnustusi: Gustav Suitsu stipendium, Bernard Kangro kirjanduspreemia ja Juhan Liivi luuleauhind jt. |
|||
|
Aavo Lind |
28. |
aprill |
1933 |
Õpetaja, matemaatikaraamatute autor. Sündis Võrumaal Mõnistes. Õppis Tartu Õpetajate Instituudis eesti keelt ja kirjandust, seejärel vahetas eriala ja lõpetas Tallinna Pedagoogilise Instituudi matemaatika-füüsika õpetaja kutsega. Aavo Lind töötas Hiiumaa, Jõgevamaa, Võrumaa ja Tartumaa koolides. Tema sulest on ilmunud matemaatika käsiraamatuid, ülesannetekogusid ja nuputamisülesannete raamatuid. Aavo Lind on paljude matemaatika-alaste raamatute kaasautor. Tema hobideks on matkamine, reisimine, reisikirjelduste kirjutamine, fotograafia ja aiandus. 2008. aastal sai Aavo Lind Võru linna teenetemärgi. |
|||
|
Erika Aland-Vernik |
3. |
mai |
1913 |
Näitekirjanik, luuletaja, prosaist, tekstiilikunstnik. Sündis Võrumaal Kooraste vallas. Õppis Otepää Gümnaasiumis. Erika Aland-Vernik lahkus Eestist Brasiiliasse. Tema lühijutte ja luuletusi avaldati ajalehes „Viruskundra“. Oma romaanis „Kohvipõllu leib” kujutab ta eesti immigrantide elu Brasiilias. Surnud 2001. aastal Brasiilias Sao Paulos. |
|||
|
Jaanus Lillepuu |
14. |
mai |
1963 |
Endine võrkpallur. Õppis Võru I Keskkoolis, TSIK-is ja Tallinna Polütehnilises Instituudis. Jaanus Lillepuu alustas võrkpallitreeninguid Aksel Saali õpilasena ja juba 13-aastaselt sai Eesti noortemeistriks. NSV Liidu koondise koosseisus tuli ta 1987. aastal Euroopa meistriks. Jaanus Lillepuu mängis mitmetes Itaalia ja Soome klubides. Hiljem mängis ta Tallinna klubides, Viljandi meeskonnas ja Võru Selista Ehituses. Jaanus Lillepuu on suurmeister aastast 1986 ja Kalevi auliige aastast 1987. |
|||
|
Mango Paaver |
22. |
mai |
1923 |
Ajakirjanik, ajalehetoimetaja, karikaturist. Sündis Narva-Jõesuus. Mango Paaver oli ajakirja „Noorus“ toimetaja, töötas ajalehe „Rahva Hääl“ Võrumaa korrespondendina ja aastatel 1959-76 töötas ta ajalehe „Töörahva Elu“ toimetajana. Mango Paaver joonistas karikatuure kolleegidest ja tuntud ning tegusatest võrumaalastest. Surnud 1976. aastal ja maetud Võru kalmistule. |
|||
|
Igor Kotjuh |
22. |
mai |
1978 |
Luuletaja, ajakirjanik, esseist, tõlkija. Sündis Võrus. Õppis Võru II Keskkoolis, Tartu Ülikoolis eesti keelt võõrkeelena ja eesti kirjandust. Seejärel õppis Tallinna Ülikoolis suulist ja kirjalikku tõlget ning magistrantuuris kirjandusteadust. Igor Kotjuh on Eesti Kirjanike Liidu liige. Ta kirjutab eelkõige vene keeles, kuna see on tema emakeel. Tema luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. Igor Kotjuh ise tõlgib eesti luulet, esseistikat ja lastekirjandust vene keelde ja vastupidi. Ta on saanud ajakirja „Looming” luulepreemia ja Bernard Kangro kirjanduspreemia luulekogu „Teises keeles” eest. |
|||
|
Fred Kraav |
3. |
juuni |
1923 |
Prosaist, meremees. Sündis Võrumaal Antslas. Õppis Petseri ja Senno algkoolis ning Türi progümnaasiumis. Fred Kraav teenis USA mereväes ja lõpetas USAs merekooli I järgu tüürimehena, hiljem edutati kaugsõidukapteniks. Aastatel 1997-98 töötas ta õppejõuna Tallinna merehariduskeskuses. Fred Kraav kirjutas inglise keeles kaks kommunismi vastu suunatud romaani eesti metsavendadest – „The Partisans“ ja „No Other Choice“. Viimane romaan tõlgiti eesti keelde ja ilmus pealkirjaga „Risttules“. 2005. aastal ilmus temalt mälestusteraamat „Noa lood“, mis sisaldab Teise Maailmasõja merelahingute kirjeldusi. Surnud 2010. aastal USA-s. |
|||
|
Koit Tullus |
11. |
juuni |
1923 |
Maletaja, maleajakirjanik. Sündis Võrus. Koit Tullus hakkas malet mängima 15-aastaselt Tallinnas ja kuulus Eesti Maleseltsi. 1949. aastal siirdus USA- sse, seal asutas ta Seabrookis eestlaste maleklubi. Temast sai USA meistriklassi mängija. Maailmameistrivõistlustel kirimales jõudis ta poolfinaali. Koit Tullus toimetas Välis-Eesti Maleliidu häälekandjat „Eesti male“ ja korraldas väliseestlastele malevõistlusi. Ta oli Välis-Eesti Maleliidu auliige. Surnud 2008. aastal San Joses USA-s. |
|||
|
Ülo Tootsen |
13. |
juuni |
1933 |
Ajakirjanik, poliitik, bioloog. Sündis Võrumaal Varstu vallas. Lõpetas Tartu Ülikooli zooloogina. Ülo Tootsen töötas Eesti Televisioonis, oli Aktuaalse Kaamera vanemtoimetaja. Ta oli mitmete ajalehtede korrespondent ja väljaandja. Ta oli Võru Raadio ja ajalehe „Elu” toimetaja ning „Võrumaa Teataja” publikatsiooniosakonna juhataja. Ülo Tootsen oli kirglik reisimees. Temalt on ilmunud reisiraamatuid ja ta on tõlkinud vene keelest ilukirjandust. Surnud 2006. aastal Võrus ja maetud Rõuge vanale kalmistule. |
|||
|
Ülar Lauk |
14. |
juuni |
1968 |
Maletaja, maletreener ja -ajakirjanik. Sündis Võrus. Lõpetas Tartu 12. Keskkooli. Malet hakkas Ülar Lauk harrastama 8-aastaselt. 1986. aastal tuli ta Eesti noortemeistriks. Ta on Eesti meistrivõistlustel võitnud hõbeda ja kolm pronksi. Aastast 2009 rahvusvaheline meister kirimales. Teda on tunnustatud tiitlitega „Parim maletreener“ ja „Parim male-ajakirjanik“. Ülar Lauk töötas Maleliidu vanemtreenerina. Spordiajakirjanikuna kirjutas ta maleartikleid Eesti lehtedes ja temalt on ilmunud raamat „Lembit Olli malelugu“. |
|||
|
Elise Rosalie Aun |
15. |
juuni |
1863 |
Luuletaja, rahvaluule koguja, tõlkija. Sündis Võrumaal Valgjärve vallas, hiljem asus vanematega Setumaale Ulitina mõisa. Lõpetas Räpina-Lokuta tütarlastekooli. Elise Rosalie Aun elas mitmel pool Eestis ja töötas ajakirja „Linda“ toimetuses, Vändra kurttummade koolis kasvatajana, müüja ning koduõpetajana. Elise Rosalie Aun on avaldanud luulekogud „Kibuvitsa õied” I-III, „Laane linnuke”, „Metsalilled” ja proosakogu „Tosin jutukest”. Ta on kirjeldanud setude elu, kogunud J. Hurdale setude rahvaluulet, tegelenud proosa- ja luuleteoste tõlkimisega. Surnud 1932. aastal Tallinnas ja maetud Rahumäe kalmistule. |
|||
|
Toivo Tootsen |
17. |
juuni |
1943 |
Raadiodramaturg, ajakirjanik, humorist, lastekirjanik. Sündis Võrumaal Rõuges. Õppis Rõuge ja Võru koolides. Pärast Võru Töölisnoorte Keskkooli lõpetamist suundus Tartu Ülikooli, kus õppis eesti keelt ja kirjandust ja hiljem õppis Tallinna Pedagoogilises Instituudis lavastajaks. Toivo Tootsen töötas ajakirjanikuna televisioonis, ajalehes „Säde” ja Eesti Raadio meelelahutussaadete toimetuses. Alates 1993. aastast on ta aktiivne poliitik. Toivo Tootsen avaldas koos venna Ülo Tootseniga reisiraamatu „Maa ja mere peal”, kirjutas humoreske, novelle, intervjuu- ja mälestusteraamatuid, lastele kuuldemänge ja lõbusaid lugusid Jõhvi Joosepist. Toivo Tootsen on „Meie Matsi” laureaat 1997. aastast. |
|||
|
Aksel Mark |
20. |
juuni |
1913 |
Põllumajandusteadlane, ajakirjanik, poliitik. Sündis Võrumaal Kanepi kihelkonnas Kõlleste vallas. Lõpetas Võru Ühisgümnaasiumi ja Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna. Pärast ülikooli lõpetamist töötas Aksel Mark konsulendina ja tegi kaastööd ajalehele „Virumaa Teataja“. 1944.aastal põgenes Aksel Mark Soome, sealt edasi Rootsi. Rootsis töötas ta Kuninglikus Põllumajandusakadeemias ning oli ajalehe „Teataja“ kauaegne toimetaja. Aksel Mark kuulus siseministrina Eesti eksiilvalitsusse aastatel 1962-92. Ta oli Eesti Välisvõitluse Fondi esimees ja osales paljude väliseesti organisatsioonide juhtimises. Surnud 2004. aastal ja maetud Kanepi Mäe kalmistule. |
|||
|
Harald Kivioja |
7. |
juuli |
1908 |
Sõjaväelane, sportlane. Sündis Võrumaal Vagula külas. Õppis Võru algkoolis ja tehnikumis. Harald Kivioja alustas intensiivseid lasketreeninguid sõjaväes. Ta jäi silma Eesti koondise treeneritele ja pärast sõjaväge algas tema kuulsusrikas sportlasekarjäär. Temast sai kümnekordne maailmameister vabapüssist ja väikepüssist laskmises. Harald Kivioja on Argentiina karika võitnud meeskonna liige Helsingi MM-il 1937. aastal. 1944. aastal emigreerus ta Rootsi, kus elas elu lõpuni. Surnud 1978. aastal Rootsis ja maetud Borasi kalmistule. |
|||
|
Rein Põder |
7. |
juuli |
1943 |
Kirjanik, kirjastustöötaja. Sündis Võrumaal Mõniste vallas. Lõpetas Varstu Keskkooli ja Tartu Ülikooli bioloogia-geograafia teaduskonna. Pärast sõjaväeteenistust sai ta tööle ajakirjandusse, töötas „Noorte Hääle”, „Tähekese” ja „Pioneeri” ühendtoimetuses, hiljem kirjastuses Eesti Raamat. Rein Põder on kirjutanud lühiproosat, romaane, olukirjeldusi, reisimärkmeid, arvustusi. Töötamine „Tähekese” ja „Pioneeri” toimetuses andis inspiratsiooni kirjutada lastejutte. Esimene raamat kandis pealkirja „Kingitus” ja koosneski ajakirjas „Pioneer” ilmunud juttudest. Järgnesid raamatud „Kuldvits”, „Kõige pikem suvi” ja „Põlev ratas”. Rein Põder on väga viljakas kirjanik, temalt on seni ilmunud 30 raamatut. Ta on kahekordne Bernard Kangro kirjanduspreemia laureaat. |
|||
|
Juhan Weitzenberg |
10. |
juuli |
1838 |
Luuletaja. Sündis Võrumaal Erastvere vallas. Õppis Kanepi kihelkonnakoolis ja Tartu kreiskoolis. Juhan Weitzenberg on kirjutanud ligi paarkümmend luuletust, sealhulgas „Tönnis Laks ehk Eestlase Isamaa“. Ta tegi kaastööd ajalehtedele „Perno Postimees“ ja „Eesti Postimees“, osales aktiivselt Narva rahvusliku seltsi Ilmarine tegevuses ning kogus rahvaluulet. Surnud 1877. aastal ja maetud Kanepi Mäe kalmistule. |
|||
|
Elsa Maasik |
23. |
juuli |
1908 |
Ooperilaulja (sopran). Sündis Võrumaal Vastseliinas. Lõpetas Tallinna Konservatooriumis Aleksander Arderi lauluklassi, hiljem oli täiendõppel Itaalias. Elsa Maasik sai diplomi Viinis rahvusvahelisel lauljate konkursil diplomi 1936. aastal. Ta töötas Pärnu teatris „Endla“ näitleja ja lauljana, seejärel „Vanemuises“ ning ooperi- ja operetisolistina „Estonias“. Alates 1942. aastast töötas laulupedagoogina Tartus, siis Tallinna muusikakoolis, Tallinna Pedagoogilises Instituudis ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis.
Surnud 1991. aastal Tallinnas ja maetud Metsakalmistule. |
|||
|
Melanie Kaarma |
4. |
august |
1923 |
Kostüümikunstnik, rahvarõivaste uurija, restauraator. Sündis Võrumaal Tsoorus. Õppis Valga Naiskutsekoolis, Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis, Tallinna Kergetööstuse Tehnikumis ja Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis. Melanie Kaarma töötas Kunstitoodete Kombinaadi tekstiiliateljee moekunstnikuna, oli ühtlasi moeajakirjade „Moemaailm”, „Moda” ja „Modeli Sezona” kunstnik. Melanie Kaarma oli arvukate teatri- ja koorikostüümide autor. Ta oli hinnatud rahvarõivaste restaureerija. Ta on koos Aino Voolmaaga 1981. aastal ilmunud teatmeteose „Eesti rahvarõivad” autor. Surnud 2009. aastal Tallinnas ja maetud Tallinna Metsakalmistule. |
|||
|
Ain Saar |
8. |
august |
1968 |
Vabadusvõitleja. Ain Saar oli üks 21. oktoobril 1987. aastal Võrus toimunud Nõukogude-vastase meeleavalduse korraldajaid. Sellel meeleavaldusel toodi esimest korda avalikul miitingul välja sinimustvalge Eesti rahvuslipp. Ain Saar oli Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonni nr. 1 asutajaliige ja juht aastatel 1987-88. Vaba-Sõltumatu Kolonn nr.1 organiseeris Võrus 1. mail 1988.aastal meeleavalduse, kus seati üles nõudmine Eesti riiklikuks iseseisvuseks. Ain Saar on kirjutanud raamatu „ Aktsioonide aeg 1987-1988“ ning ta on raamatu „Võru veri ei värise“ üks toimetajaid. Talle omistati Võru linna teenetemärk 2007. aastal. Ain Saar elab oma perega Rootsis Stockholmis. |
|||
|
Rudolf Adelmann |
15. |
august |
1918 |
Näitleja, lavastaja ja harrastusteatri juht. Sündis Haapsalus. Õppis Haapsalu Gümnaasiumis ja Draamateatri õppestuudios. Rudolf Adelmann töötas näitlejana Draamateatris ja Lõuna-Eesti teatris. Ta oli Võru draamaringi juht ning Võru Rahvateatri peanäitejuht. Neljakümne kuue pika tööaasta jooksul lavastas Rudolf Adelmann Võru Rahvateatris 86 näidendit. Ta juhendas täiskasvanute ja õpilaste näiteringi Võru maakonnas ja Võru linnas. Rudolf Adelmann kirjutas kolm algupärast näitemängu lastele, 60ndatel aastatel olid populaarsed tema lavastatud kuuldemängud Võru raadios. Rudolf Adelmann oli Eesti Teatriliidu liige. Teda on autasustatud Võru linna teenetemärgiga ja Võru Kandle teatriauhinnaga. Eesti Harrastusteatrite Liit andis talle Taevasõela auhinna elutöö eest. Surnud 2001. aastal ja maetud Võru kalmistule. |
|||
|
Eduard Rüga |
16. |
august |
1903 |
Graafik, maalikunstnik. Sündis Valgamaal Sangaste vallas. Õppis Tagulas, Urvastes, Võru gümnaasiumis ja kunstikoolis „Pallas“. Eduard Rüga esimesed näitused leidsid aset koos teiste noorte kunstnikega Võru Kandles. Tema esimene isiknäitus Eestis toimus Võrumaa muuseumis Heino Siku eestvedamisel 1988. aastal. Eduard Rüga viljeles peamiselt linool- ja puulõiget, monotüüpiat, õlimaali ja mitmekesist segatehnikat. Tema lemmikaineseks olid Võrumaa maastikud ja inimesed. Eduard Rüga kodumaise loomingu tippteos on kümnest mitmevärvilisest puulõikest koosnev mapp „Lõuna-Eesti inimene ja loodus“. Aastatel 1927-34 oli Eduard Rüga Võru linna malemeister. 1944. aastal emigreerus ta Saksamaale ja sealt edasi USAsse, kus jätkas maalimist. Surnud 1997. aastal USAs ja tuhastatud põrm sängitatud Tartu Raadi Vana-Jaani kalmistule. |
|||
|
Hans Sissas |
28. |
august |
1933 |
Memuaarikirjanik. Sündis Võrus. Õppis Võru Keskkoolis ja Võru Tööstustehnikumis. Hans Sissas alustas 1980ndate aastate lõpul andmete kogumist küüditamistest ja küüditatutest ning selle töö tulemusena ilmusid aastatel 1992-2003 memuaariraamatud „Meenutused” I-VI. Hans Sissas on Eesti Ema monumendi idee autor.
Surnud 2012. aastal Võrus ja maetud Võru kalmistule. |
|||
|
Vallo Tillmann |
28. |
august |
1963 |
Arst, arstiteadlane, Tartu Ülikooli pediaatria professor. Sündis Võrus. Lõpetas Võru I Keskkooli ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna cum laude ja sai seejärel internatuuri diplomi pediaatrias.
Vallo Tillmann töötab Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliiniku juhatajana. Uurimustöö “Diabeedi teket ja arengut mõjutavad tegurid” eest sai Vallo Tillmann 2015. aastal Eesti Vabariigi teaduspreemia. |
|||
|
Oskar Nagel |
9. |
september |
1883 |
Pedagoog, seltskonnategelane. Sündis Võrumaal Haanja vallas Tautsa külas. Õppis Koke vallakoolis ja Rõuge kihelkonnakoolis. Oskar Nagel oli 53 aastat Siksali-Poksi kooli õpetaja ja juhataja. Ta oli aktiivne Vastseliina valla seltsielu korraldaja ja selles osaleja: juhatas segakoori, mängis orkestris viiulit, osales näiteringis, oli jahisektsiooni esimees ja korraldas kolm Uue-Saaluse laulupäeva. Tema eestvõttel loodi 1920. aastal Uue-Saaluse Rahvaraamatukogu Selts ning ehitati seltsimaja. Surnud 1977. aastal. |
|||
|
Vello Helk |
23. |
september |
1923 |
Ajaloolane, arhivaar. Sündis Võrumaal Varstus. Õppis Lepistu algkoolis ja Võru gümnaasiumis. Vello Helk mobiliseeriti Saksa sõjaväkke ning sattus 1945. aastal Saksamaale, sealt edasi Taani. Tal õnnestus astuda Arhusi ülikooli, kus õppis ajalugu, saksa keelt ja arhiivindust. Vello Helk töötas Taani Majandusarhiivis Arhusis ja seejärel Taani Riigiarhiivis. Vello Helk uuris Skandinaavia tudengite õppereise kesk- ja varauusajal, jesuiitide tegevust Tartus, Eesti ja Taani suhteid 16.-17. sajandil ning Vabadussõja ajal. 1996. aastal sai temast Tartu Ülikooli audoktor ja ta kinkis hiljem oma raamatukollektsiooni ülikoolile. Surnud 2014. aastal Taanis. |
|||
|
Evald Tordik |
26. |
september |
1923 |
Laulja, ooperisolist. Sündis Võrumaal Saru vallas. Õppis Eesti Riiklikus Teatriinstituudis ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Aleksander Arderi lauluklassis. Evald Tordik töötas 32 aastat teatris „Vanemuine” ooperisolistina. Ta oli tegev solistina meeskooris „Gaudeamus” ja Eesti Raadio Segakooris. Surnud 1989. aastal Tartus ja maetud Tartu Vana-Jaani kalmistule. |
|||
|
Olev Russ |
1. |
oktoober |
1953 |
Puidukunstnik. Põline võrulane. Töötas Võru KEKis ehitajana. Kunstnik Olev Russ valmistab puust ehteid ja intarsiatehnikas seinapilte. Aastate jooksul on ta kasutanud 250 puuliiki. Ta on rajanud oma ateljee Suure Munamäe jalamile. Olev Russ on näitustega esinenud nii Eestis kui ka Soomes, Rootsis, USAs, Saksamaal. Tema tuntuimad tööd on puidust väljalõiked Kalevipoja ainetel. 2013. aastal valmis kunstnikul Püha Katariina kuju Võru Katariina kirikusse ja selle eest tunnustati teda Kreutzwaldi mälestusmedaliga. |
|||
|
Asta Kass |
9. |
oktoober |
1938 |
Kirjastustöötaja, lastekirjanik. Sündis Petseris. Õppis Sõmerpalu koolis, Võru I Keskkoolis ja Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas eesti keele ja kirjanduse õpetajaks. Asta Kass töötas Jõgeva rajoonis õpetaja ja logopeediakabineti juhatajana ja seejärel suundus ta tööle ajalehtede „Edasi” ja „Õhtuleht” toimetusse ning hiljem oli toimetaja kirjastuses Eesti Raamat. Asta Kassi esimesed lood ilmusid ajakirjades „Täheke” ja „Pioneer”. Temalt on ilmunud lasteraamatud „Kloun Korgitsa kodune elu”, „Igasugused asjad”, „Oleks OLEKS olemas”, „Pahupidi puhkus” ja „Ümbermaailmareis“. Surnud 1992. aastal Tallinnas ja maetud Metsakalmistule. |
|||
|
Valev Uibopuu |
19. |
oktoober |
1913 |
Proosakirjanik, keeleteadlane. Sündis Võrumaal Karula kihelkonnas Vana-Antsla vallas. Valev Uibopuu omandas alghariduse Tartu, Karaski, Linnamäe, Kanepi ja Otepää koolides. Pärast õpinguid töötas ta antikvariaadis, kirjastuskeskuses, ajalehtede korrespondendina ja toimetas Tallinnas „Perekonnalehte“. Valev Uibopuu põgenes 1943. aastal Soome, kust siirdus edasi Rootsi. Stockholmis lõpetas ta eesti gümnaasiumi ja õppis Lundi ülikooli filosoofiateaduskonnas ning sai doktorikraadi soome-ugri keeleteaduse alal. Esimesed Valev Uibopuu jutud ilmusid 1930. aastatel. Lastele ilmusid jutustus „Hõbedane õng” ja jutukogu „Metsamajake”. Valev Uibopuu oli väga hea novellist. Tema võistlusnovell „Rahakott” ilmus ajakirjas „Eesti Noorus” ja ajakiri „Looming” avaldas ta esimese novelli „Vanatüdruk”. Tema tuntuimad novellikogud on „Linnud puuris”, „Kahju läinud aegadest”, „Igavene küla” ja „Viljatu puu”. 1936. aastal tegutses Valev Uibopuu ajakirjanikuna Valgas ja 1942. aasta sügisel toimetas ta „Võrumaa Teatajat”. Valev Uibopuu romaanide teemaks on eestlaste saatus ja ta leiab, et inimene on igal pool ühesugune. Surnud 1994. aastal Lundis ja urn tema tuhaga sängitati Karula Lüllemäe kalmistule 1997. aastal. |
|||
|
Aigar Piho |
20. |
oktoober |
1963 |
Aigar Piho on turismiedendaja, ta kuulub Eesti Maaturismi Liitu ja Võrumaa Talupidajate Liitu ning peab Rõuges Kiidi turismitalu. Ta on erinevate ürituste korraldaja, kodanikuühenduste arendaja, koolitaja, erinevate projektide eestvedaja, piirkonna arengus kaasa rääkija ja tegutseja. Suusahüpete ja kahevõistluse aktivist kaheksa lapse isa Aigar Piho valiti 2012. aastal Võrumaa aasta isaks. |
|||
|
Eduard Pütsep |
21. |
oktoober |
1898 |
Maadleja, treener, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses. Sündis Võrumaal Vastseliina vallas. Eduard Pütsep hakkas maadlust harrastama Peterburis. 1922. aastal Stockolmis toimunud MM-võistlustel sai Eduard Pütsep hõbemedali. Järgmisel aastal saavutas ta Göteborgis korraldatud Balti mängudel esikoha. Suurima võidu sai Eduard Pütsep 1924. aastal Pariisis – ta tuli klassikalises maadluses kärbeskaalus olümpiavõitjaks. 1927. aasta Budapestis toimunud Euroopa meistrivõistlustelt tõi ta koju hõbemedali. Pärast võistlusspordist loobumist töötas ta Lätis ja Soomes maadlustreenerina. Surnud 1960. aastal Soomes Kuusamos. Alates 1977. aastast peetakse Võrus Eduard Pütsepa mälestus- võistlusi Kreeka-Rooma maadluses. |
|||
|
Rudolf Reiman(n) |
25. |
oktoober |
1893 |
Luuletaja, kirjanik, pedagoog. Sündis Virumaal Mõdriku külas. Õppis Rakvere linnakoolis ja lõpetas selle juures õpetajate kursused. Rudolf Reiman töötas mitmel pool õpetajana. Aastatel 1922-30 töötas ta eesti keele õpetajana Võru Õpetajate Seminaris. Rudolf Reiman on koostanud emakeeleõpikuid ja lugemikke, avaldanud luuletusi, lühiproosat ja näidendeid. Surnud 1957. aastal Mõdrikul.
|
|||
|
Andreas Erlemann |
2. |
november |
1833 |
Köster, kihelkonnaõpetaja, koorijuht, rahvusliku liikumise tegelane. Sündis Võrumaal Vana-Kasaritsas. Õppis Kanepi kihelkonnakoolis, Võru kreiskoolis ja Cimze seminaris. Seminari lõpetamise järel töötas Andreas Erlemann kihelkonnakoolmeistri ja köstrina Kanepis. Alates 1859. aastast elas ta Helmes ja tegutses aktiivselt kohalikus seltsielus. Andreas Erlemann kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi ja tegi kaastööd ajalehele „Eesti Postimees“. Aastal 1864 kirjutas ta esimese mahuka eestikeelse muusikateooria õpiku. Surnud 1915. aastal ja maetud Helme kalmistule.
|
|||
|
Jaan Lattik |
3. |
november |
1878 |
Kirjanik, usu- ja haridustegelane, poliitik. Sündis Võrumaal Karula vallas. Õppis Karulas ja Tartus, lõpetas Tartu Ülikooli usuteaduskonna. Töötas Viljandis maakoguduse pastorina, ajuti kooliõpetajana. Jaan Lattik kirjutas lühiproosat, oli aktiivne poliitikas. Sõja lõpul 1944. aastal põgenes ta Rootsi. Jaan Lattik tuli kirjandusse humoristliku palaga „Kui meil veel püksa ei olnud”. Üldise tunnustuse pälvis ta jutukoguga „Meie noored”. Paguluses tegutses ta pastorina, reisis, avaldas memuaare ja jutukogumikke. Jaan Lattik kirjutas lapsepõlvest ja kodust, kasutas murdekeelt. Surnud 1967. aastal Stockholmis. Jaan Lattik maeti algselt Stockholmi Metsakalmistule, ümbermatmine Viljandi Vanale kalmistule toimus 2008. aastal.
|
|||
|
Tuuli Koch |
5. |
november |
1978 |
Ajakirjanik. Lõpetas Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal. Aastatel 2005-2017 töötas ta ajalehes „Postimees“. Tuuli Koch sai uuriva ajakirjanduse auhinna ehk Bonnieri preemia 2010. aastal. Ta juhtis koos Mihkel Rauaga TV3 saadet „Koosolek“ ja oli Eesti Televisioonis „Terevisiooni“ üks saatejuhte. 2011. aastal ilmus temalt raamat „Savisaar-tujukas mängur“.
|
|||
|
Heino Sikk |
11. |
november |
1933 |
Bibliofiil, kodu-uurija, kultuurilehe „Viruskundra“ toimetaja, ajalehe kirjasaatja, sporditegelane. Sündis Võrumaal Vana-Saaluse külas. Õppis Vana-Saaluse algkoolis, Võru kaugõppekeskkoolis ja Võru tööstustehnikumis. Heino Sikk töötas Vastseliina haiglas ja Võru trükikojas, oli aastaid Võru Spordikomitee esimees. Ta juhtis Võrumaa Raamatuühingut ja Võru Raamatuklubi ning andis välja ajalehte „Viruskundra“. Heino Siku kultuuriloolisi artikleid ilmus maakonnalehes, hiljem ajalehes „Viruskundra“ ja igasugustes almanahhides. Koos Enno Piiriga andis ta välja raamatu „Orelimeistrid Kriisad Kokemäelt“, veel on temalt ilmunud poeem „Võrokõstõlõ“ ja „Võru trükiste kronoloogiline nimestik 1880-1940“. Heino Siku luuletusi ilmus Võru ajalehes, osad neist Reinhold Salu nime all. Heino Sikk hukkus parvlaev „Estonia“ laevaõnnetuses 1994. aastal. Talle anti postuumselt Bernard Kangro preemia ja Võru linna teenetemärk. |
|||
|
Mereväekapten, taasloodud Eesti mereväe esimene ülem. Sündis Võrus. Lõpetas Tallinna ja Leningradi merekooli. Aastatel 1991-93 oli ta Eesti Merelaevanduse peakapten, millele järgnes tegevteenistus Eesti Kaitseväes. Mereväekapten Roland Leit oli Eesti Mereväe esimene ülem aastatel 1994-98 ja andis oma panuse Eesti Mereväe taasloomisele ning ülesehitamisele. Ta oli Merekeele nõukogu liige, Eesti Eruohvitseride kogu liige ja Eesti Kaptenite Klubi auliige. |
|||||||
|
Roland Leit |
13. |
november |
1928 |
Surnud 2017. aastal ja maetud Tallinna Metskalmistule. |
|||
|
Elmar Pähn |
18. |
november |
1908 |
Vaimulik. Sündis Võrumaal Rõuge vallas Nursi külas. Õppis Rõuge kihelkonnakoolis, Võru Ühisgümnaasiumis ja Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Elmar Pähn ordineeriti õpetaja-ametisse 1935. aastal Tallinnas. Aastatel 1936-1944 oli ta Urvaste koguduse õpetaja. Ta oli Kaitseliidu Antsla malevkonna vaimulik 1936. aastal. Elmar Pähn siirdus 1944. aastal Saksamaale ja sealt edasi USA-sse, kus jätkas vaimulikuna töötamist. Surnud 1991. a. Torontos, urn sängitatud Metsakalmistule. |
|||
|
Gustav Zopp |
20. |
november |
1883 |
Fotograaf. Sündis Võrumaal Navi külas. Lõpetas Võru vallakooli. Gustav Zopp õppis fotograaf Wilhelm Stadeni juures. Tema esimene päevapilditöökoda asus Otepääl. 1914. aastal kolis Gustav Zopp Võrru ja avas siin oma stuudio. Gustav Zopp tegi rohkesti pilte haridus- ja kultuurielust, portree- ja grupipilte. Temast sai Kandle teatrielu kujutav fotograaf. 1951. aastal küüditati ta Siberisse, tagasi kodumaale jõudnud, jätkas ta oma tööd fotograafina. Surnud 1962. aastal Võrus ja on maetud Võru linnakalmistule. |
|||
|
Janika Kronberg |
24. |
november |
1963 |
Kirjandusteadlane, - kriitik. Sündis Võrus. Lõpetas Võru I Keskkooli ja TÜ filoloogiateaduskonna eesti keele ja kirjanduse erialal. Janika Kronberg töötas Karl Ristikivi muuseumi juhatajana, Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimehena, Eesti Kirjandus- muuseumi direktorina ja aastast 2016 on ta ajakirja „Looming” peatoimetaja. Janika Kronberg oli raamatusarja „Eesti mälu” nõustaja. Ta oli tegev K. Ristikivi muuseumi rajamise ja selle kujundamisega pagulaskirjanduse uurimise keskuseks. Janika Kronberg on uurinud väliseestlaste kirjandust ja avaldanud artikleid, arvustusi ning raamatuid väliseesti kirjandusest. Tema raamat „Rännud kuue teejuhiga” pälvis 2014. aastal Bernard Kangro kirjanduspreemia. |
|||
|
Ernst Kollom |
18. |
detsember |
1908 |
Graafik, raamatugraafik. Sündis Võrumaal Koiola vallas. Õppis Tartu Poeglaste Reaalgümnaasiumis, Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ja Moskva Kunstiinstituudis puugravüüri. Ernst Kollom oli eesti viljakamaid raamatugraafikuid. Ta kujundas ja illustreeris eesti ilukirjandust ja 1930. aastatel tuntuid raamatusarju nagu „Nobeli laureaadid“, „Põhjamaade romaane“, „Sõjaromaane ja memuaare“ ning Looduse romaanivõistluse raamatud. 1930. aastate lõpust hakkas ta järjest enam tegelema vabagraafikaga, teda paelus puugravüüri tehnika ning meelisteemaks kujunesid linnavaated. Surnud 1974. aastal Tallinnas ja maetud Metsakalmistule. |
|||
|
Janno Prants |
19. |
detsember |
1973 |
Laskesuusataja. Sündis Võrus. Lõpetas Võru I Keskkooli. Janno Prants hakkas harrastama laskesuusatamist Anti ja Ants Joonase juhendamisel. Ta võttis osa Nagano, Salt Lake City ja Torino taliolümpiamängudest ja osales MM-del. Janno Prants võitis 2000. aastal sõjaväelaste MM-il 20 km-s hõbeda. Aastatel 2014-15 oli ta Eesti laskesuusatamiskoondise vastutav treener. |
|||
|
Friedrich Reinhold Kreutzwald |
26. |
detsember |
1803 |
Luuletaja, prosaist, publitsist, rahvaluule töötleja, Võru linnaarst. Sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas ja lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli mõisas Rakvere lähedal. Kreutzwaldi haridustee algas Rakveres ja jätkus Tallinna kreiskoolis. Ta töötas õpetajana Tallinnas ja Peterburis ning seejärel astus Tartu Ülikooli arstiteaduskonda. Tema vaadete kujunemisele sai oluliseks teguriks F. R. Faelmanniga tutvumine. Oma meditsiinialaste loengute kõrval kuulas ta ka humanitaaralaseid loenguid. 1833. aastal lõpetanud ülikooli, asus Kreutzwald linnaarsti kohale Võrus ja töötas seal pidevalt 44 aastat. Ta oli rahvaluule ja –keele hea tundja. Oma kirjandusliku ja publitsistliku eluga sai tast keskne kuju eesti kultuurielus. 1877. aastal asus ta elama Tartusse. Noorpõlves kirjutas Kreutzwald saksakeelseid värsse, millest osa avaldas hiljem kohalikus perioodikas. Saksakeelne nädalaleht “Das Inland” avaldas tema kirjutisi kohaliku elu sündmustest kui ka eestlaste rahvakommetest ja uskumustest. ÕES-i väljaandel ilmus tema karskusteemaline jutt „Wina-katk“ ja õpetlikke kirjutisi sisalduv kogumik „Sippelgas”. Alates 1846. aastast hakkas ilmuma „Maarahva kasuline kalender“ jne. Kreutzwaldi suurim loominguline saavutus on rahvuseepos „Kalevipoeg”. Rahva poolt armastatud on „Eesti rahva ennemuistsed jutud”, kilplased, Reinuvader Rebase lood ja paljud teised. Surnud 1882. aastal Tartus ja maetud Raadi kalmistule. Fr. R. Kreutzwaldile püstitatud monumendid on Võrus, Rakveres, Tartus ja Tallinnas. |
|||
|
Adam Tiganik |
1853 |
Kooliõpetaja, kaupluseomanik. Sündis Võrumaal Urvaste kandis ja pidas seal 10 aastat koolmeistri ametit. Adam Tiganik valiti Võru linnavolikogusse, ta tegutses linnanõunikuna, oli Võru Eesti Laenu-Hoiuühisuse ja Võru Ühispanga kassapidaja. Teda peeti Võrus aususe ja korralikkuse etaloniks. Adam Tiganik asutas Vaabina orkestri ja Võru Kandle Seltsi puhkpilliorkestri. 1894. aastal ostis ta Võrru maja ja avas Kreutzwaldi tänaval kaupluse. Adam Tiganik sai tuntuks Jaan Räppo sõnadele „Haanja miis vidi lubjakivve...“ tehtud lauluga. Tänaseks on Tiganiku pood koos lauluga „Haanja miis“ muutunud legendiks. Surnud 1932. aastal ja maetud Võru kalmistule. |
|||||