Võrumaa kodulooline sünnipäevakalender 2019

Nimi	Päev	Kuu	Sünniaasta	Elulugu
Timo Palo	7.	jaanuar	1979	Geograaf, polaarrändur ja -uurija, teadusfotograaf. Sündis Võrus. Lõpetas Tartu Ülikooli geograafiateaduskonna. Osales ekspeditsioonil Arktikasse Prantsuse teaduslaeval. 2008. aastal suusatas Timo Palo koos Audun Tholfseniga läbi Gröönimaa idast läände ja kolm aastat hiljem läbiti 1620 km retk Põhjapooluselt Teravmägede saarestikus asuvale Longyearbyenile. Selle eest pälvis ta Shackletoni auhinna ja kanti 2014. aasta Guinnessi rekordite raamatusse. Temalt ilmus reisikiri „Jäine teekond. Omal jõul Põhjapooluselt maismaale“. T. Palo polaarekspeditsioonide fotoseeria võitis konkursi „Teadusfoto 2011“ ja tema foto „Teadlased jääl“ valiti üheks võitjaks ajakirja Nature fotokonkursil 2017. aastal.
Inara Luigas	13.	jaanuar	1959	Poliitik, Riigikogu liige, setu liikumise aktivist ja Seto Kuningriigi ülemsootska aastatel 2001-2003. Sündis Venemaal Novosibirski oblastis Verh-Krasnojarkas, kuhu küüditati tema vanemad. Pärast raskeid Siberi-aastaid rajati kodu Setomaale. Lõpetas Väimela Näidissovhoostehnikumi, EPA ja Eesti Majandusjuhtide Instituudi. Inara Luigas on korduvalt võtnud sõna setu teemadel. Eesti Naisliit andis 2002. aastal Inara Luigasele aasta ema tiitli. Ta on kokaraamatu „Setu toidud“ autor.
Juhan Jaik	13.	jaanuar	1899	Luuletaja, novellist, ajakirjanik. Sündis Võrumaal Rõuge vallas Sännas. Õppis Sänna ja Tsooru koolides. Aastatel 1913-1915 elas Juhan Jaik Võrus. Ta arreteeriti illegaalses noorteringis osalemise pärast ja saadeti asumisele. Omandas keskhariduse Tallinna õhtukeskkoolis ja hiljem võttis osa Vabadussõjast. Juhan Jaik töötas ajakirjanikuna Päevalehe, Postimehe ja Kaitse Kodu! toimetustes, haridusministeeriumi nõunikuna ja 1941. aastal oli ta lühikest aega „Võrumaa Teataja“ toimetaja. 1944. aastal põgenes ta koos perekonnaga Saksamaale, sealt edasi Austriasse ja Rootsi. Juhan Jaik debüteeris luulekoguga „Rõuge kiriku kell“ (1924). Ta on kirjutanud luuletusi, näidendeid, novelle, jutte ja noorsooraamatuid. Tema loomingu paremikku kuuluvad rahvapärimuslikud ja koduainelised „Võrumaa jutud” I-II. Suri 1948. aastal Stockholmis ja tema põrm maeti hiljem ümber Tallinna Rahumäe kalmistule.
Roland Abel	21.	jaanuar	1904	Seltsitegelane, bibliofiil, kaupmees. Sündis Võrumaal Kanepis. Roland Abel oli üks Kanepi elu edendajatest. Ta algatas Kanepi kivitee ehitamise 1928. aastal, oli Kanepi Laulu Seltsi esimees, üks avaliku raamatukogu asutajaid, kino sisseseadjaid seltsimajja ja Kanepi esimese hariduspäeva korraldajaid. Surnud 1989. aastal ja maetud Kanepi Mäe kalmistule.
Jaanis Valk	21.	jaanuar	1979	Dokumentaalfilmide režissöör, näitleja. Sündis Viljandimaal Suure-Jaanis. Õppis Osula Põhikoolis, Antsla Gümnaasiumis, Suurupi Piirivalvekoolis ja Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakoolis. Jaanis Valk on teinud režissöörina mitmeid lühidokumentaalfilme ja töötanud režissööri assistendina mitme täispika mängufilmi juures. „Ahto. Unistuste jaht“ (2018) on tema esimene täispikk dokumentaalfilm.
Raimond Pähn	23.	jaanuar	1934	Kirjutanud võrokeelseid näidendeid, lastejutte ja luuletusi. Sündis Tallinnas. Kooliteed alustas Valgas ja seejärel kolis pere Võrumaale. Raimond Pähni looming on ilmunud raamatus „Katõsa näütõmängu. Kaheksa näitemängu“, kus kaheksast näidendist on neli võru keeles kirja pandud. Tema näitemänge on lavale toonud Viitina ja Rõuge näiteringid. Raimond Pähni projekti järgi on ehitatud Viitina laululava. Ta on enda valmistatud masinaga kudunud rahvarõivavöösid tantsurühmadele ja laulukooridele. Rõuge vald on tunnustanud Raimond Pähni elutöö preemiaga.
Artur Adson	3.	veebruar	1889	Luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik, memuarist. Sündis Tartus ja kasvas üles sugulaste juures Võrumaal. Õppinud Tartu vaeslaste-, Sänna alg-, Võru linna- ja Pihkva maamõõdukoolis. Töötanud maamõõtjana, ametnikuna ja sekretärina. Artur Adson tegutses kirjastuses „Odamees“ ja asutas väikekirjastuse „Auringo“. Ta oli ajakirjanik „Päevalehe“ toimetuses, siseministeeriumi filmiinspektor ja dramaturg Tallinna Draamateatris ning Vanemuises. Artur Adson oli aktiivselt tegev kirjanduslikes rühmitustes „Siuru“ ja „Tarapita“. Ta tuli eesti kirjandusse võrumurdeliste luuletustega ja tema 9 luulekogu sisaldavad võrumurdelisi tekste. Artur Adson on kirjutanud arvustusi ja artikleid ajakirjanduses, teinud tõlkeid, ka teatritele. 1944. aastal emigreerus ta koos Marie Underiga Rootsi. Vanadusaastail kirjutas Artur Adson peamiselt memuaare, neist esimene, „Neli veskit“ valmis veel Eestis ja selles on nostalgiliselt kujutatud autori lapsepõlve Võrumaad. „Väikelinna moosekant“ tutvustab 20. sajandi alguse Võru linna. Surnud 1977. aastal Stockholmis ja tema põrm maeti hiljem ümber Tallinna Rahumäe kalmistule.
Raimond Kolk	8.	veebruar	1924	Luuletaja, proosakirjanik ja kriitik. Sündis Võrumaal Saru vallas. Õppis Valga Ühisgümnaasiumis ja Tartu Õpetajate Seminaris, töötas algkooliõpetajana Kuldres. 1944. aastal põgenes Raimond Kolk Soome ja sealt edasi siirdus Rootsi, kus õppis Stockholmi Ülikoolis riigiteadust, rahvamajandust ja statistikat. Raimond Kolk kuulus kirjandusrühmitusse “Tuulisui” ja Eesti Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei Välismaise Koondise juhatusse. Raimond Kolk arendas edasi eesti murdeluule traditsioone ja tema esimene luulekogu „Ütsik täht“ on kirjutatud võru murdes. Tema parimaks proosateoseks hinnatakse romaani „Sulajää”. Romaan räägib kodusest Võrumaast aastatel 1920-30. Raimond Kolk on Bernard Kangro kirjanduspreemia laureaat. Surnud 1992. aastal Stockholmis ja maetud Lidingö kalmistule.
Kaupo Deemant	12.	veebruar	1936	Ajaloolane, arheoloog, kodu-uurija. Sündis Võrumaal Lepistu vallas Kõrgepalus. Õppis Kõrgepalu ja Lepistu algkoolides, Antsla õhtukeskkoolis ja Tartu Ülikoolis. Kaupo Deemant töötas Tallinna Linnamuuseumis. Tema kodu-uurimuslikest kirjapanekutest on mahukaim „Ülevaade Võrumaa Kõrgepalu asunduse minevikust“. Kaupo Deemant oli Eesti Kodu-uurimise Seltsi ja Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi asutajaliige ning võttis aktiivselt osa muinsuskaitseliikumisest. Surnud 2010. aastal Tallinnas.
Paul-Valter Elken	16.	veebruar	1909	Organist, koorijuht, muusikaõpetaja, helilooja, kunstnik. Sündis Tartus. Õppis Tartu Reiniku algkoolis, Hugo Treffneri gümaasiumis ja Tallinna Konservatooriumis. 1937. aastal tuli Paul Elken Võrru ja asus tööle Võru Katariina kiriku organistina ja muusikaõpetajana Võru tööstustehnikumis ning Võru Keskkoolis. Tööd koorijuhina alustas ta naiskoori „Võruhõim“ juures. Paul Elken asutas Võru segakoori „Tervis“ ja oli Võru Õpetajate Segakoori dirigent. Ta oli 28 aastat Võru Meeskoori dirigent ja koorile paljude laulude looja. Paul Elken on loonud ligi paarsada muusikateost ja üle 500 õlimaali ning akvarelli. Talle on omistatud Võru linna teenetemärk. Surnud 2007. aastal ja maetud Võru kalmistule.
Albert Gulk	17.	veebruar	1969	Kunstnik. Sündis Antslas. Lõpetas Tartu Kunstikooli ja Tartu Ülikooli maaliosakonna. Töötas Tartu Lastekunstikoolis õpetajana, hetkel vabakutseline. Albert Gulk osaleb näitustel aastast 1988. Ta on Tartu Kursi koolkonna ja Eesti Kunstnike Liidu liige. Tema töid iseloomustab isikupärane joonistuslaad, milles ta juhindub monumentaalkunsti ja pannooliku esituslaadi reeglitest. Albert Gulk on Ado Vabbe kunstipreemia laureaat.
Mati Alaver	21.	veebruar	1954	Suusatreener. Sündis Võrus. Lõpetas Võru I Keskkooli ja Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna. Töötas Tartu Ülikooli suusakateedri õppejõuna ja Eesti murdmaasuusatamise peatreenerina. Tema edukaimad õpilased on Andrus Veerpalu ja Jaak Mae. Hiljem töötas Mati Alaver Kasahstani suusataja Aleksei Poltoranini tiimi juhina ja treenerina.
Clyde Kull	2.	märts	1959	Diplomaat, suursaadik. Sündis Võrus. Lõpetas Tallinna 10. Keskkooli ja Moskva Riikliku Rahvusvaheliste Suhete Instituudi. Clyde Kull töötas asekantslerina Välisministeeriumis. Ta on olnud Eesti suursaadik Belgias, Hollandis, Luksemburgis, Saksamaal ja Genfis. 2010. aastast on Clyde Kull Euroopa Liidu Eesti alalise esinduse asejuht.
Daniel Palgi	2.	märts	1899	Kirjandusteadlane ja -kriitik. Sündis Võrumaal Võõpsu alevikus. Õppis Räpina koolides ja Tartu Ülikoolis. Daniel Palgi töötas Tartu kirjastustes ja Eesti Kirjanduse Seltsi teadusliku sekretärina ning oli ajakirja „Eesti Kirjandus“ vastutav toimetaja. 1920. aastatel kuulus ta noorema põlvkonna kirjanduskriitikute hulka, avaldas artikleid, arvustusi ja žanriülevaateid. Daniel Palgi on kirjutanud mälestusteraamatu „Murduvas maailmas“ ja biograafia kirjanikust Peet Vallakust. Surnud 1988. aastal Elvas ja maetud Elva kalmistule.
Ado Kisand	12.	märts	1929	Maalikunstnik, memuarist, luuletaja, insener. Sündis Võrus. 1941. aastal küüditati perekond Siberisse. 19-aastasena tuli Ado Kisand tagasi Eestisse, tema elukohaks sai Vana-Kasaritsa ja ta alustas õpinguid Võru Tööstustehnikumis. Seejärel küüditati Ado Kisand teistkordselt Siberisse. Eestisse tagasi jõudes lõpetas ta Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusinsenerina ning asus elama Võrru. Ado Kisand on oma maalidega esinenud Võrumaa Kunstnike Ühenduse näitustel, tema personaalnäitusi on olnud Võrumaa muuseumis ja Tallinnas. Osa tema luuleloomingust on koondatud kogusse „Tõsimeeli ja naerusui“. Ado Kisand on avaldanud oma elust raamatud „Minu paljutahulise elulooga seotud meenutusi“ ja „Saaks veel Eestissegi : päevik 1939-1947“. Tema Siberi-päevikute põhjal valmis Tarmo Tagametsa näidend „Saaks veel Eestissegi“. Surnud 2013. aastal ja maetud Võru kalmistule.
Margus Konnula (Contra)	22.	märts	1974	Kirjanik, luuletaja. Sündis Võrumaal Urvastes. Õppis Kuldre ja Antsla koolides. Margus Konnula töötas Urvastes postiljonina ja postiülemana, toimetas Urvaste valla lehte, oli lühikest aega Kuldre koolis inglise keele õpetaja ja praegu on ta vabakutseline kirjanik. Margus Konnula on Tartu Noorte Autorite Koondise ja Eesti Kirjanike Liidu liige. Contra on eelkõige tuntud luuletajana, tema värsse on tõlgitud paljudesse keeltesse. Peale luuletuste on Contra kirjutanud proosat, lastejutte, lastenäidendeid ja teinud tõlkeid. Ta õppis selgeks läti keele, tõlgib kirjandust läti keelest ja temalt on ilmunud raamat “Minu Läti”. Contra loomingut on tunnustatud Eesti-Läti ja Läti-Eesti tõlkeauhinnaga, Eesti Kultuurkapitali laste- ja noortekirjanduse aastaauhinnaga, Eduards Veidenbaumsi kirjanduspreemiaga, Karl Eduard Söödi lasteluule auhinnaga jne. Luulekogu “Suusamütsi tutt” eest tunnustati teda Bernard Kangro preemiaga. Contra on särav lavaesineja. Ta on olnud saatejuht ja stsenarist Eesti Televisioonis. Margus Konnula harrastuseks on jooksmine, ta osaleb aktiivselt rahvaspordivõistlustel ja on Uhtjärve jooksuvõistluse üks korraldajatest.
Kalev Kalkun	24.	märts	1949	Tõlkija, pedagoog. Sündis Võrumaal Rõuge vallas. Õppis Viitina koolis, Tartu Õpetajate Seminaris ja Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. Kalev Kalkun töötas Meremäe, Misso ja Ruusmäe koolis õpetajana, kirjastuses „Valgus“ ja „Eesti Raamat“ toimetajana, Teatri- ja muusikamuuseumi direktorina ning alates 2011. aastast vabakutselise tõlkija ja tõlgina. Ta tõlkis eelkõige läti keelest, aga ka soome ja saksa keelest. 2012. aastal pälvis ta Eesti-Läti ning Läti-Eesti tõlkeauhinna Nora Ikstena romaani „Neitsi õpetus“ tõlkimise eest eesti keelde. Surnud 2012. aastal ja maetud Rõuge vanale kalmistule.
Helmut Piir	24.	märts	1924	Vaimulik. Sündis Võrus. Lõpetas Võru Gümnaasiumi. Teise maailmasõja päevil lahkus Helmut Piir Saksamaale, sealt edasi USA-sse ja asus õppima usuteadust. Ta oli Ameerika koguduse abiõpetaja, Vancouveri koguduse õpetaja ja hiljem oli ta ametis Kanada praostkonna praostina. Surnud 1976. aastal Vancouveris.
Oskar Evald Daniel	27.	märts	1874	Metsateadlane. Sündis Võrus. Õppis Jõgeveste ja Kanepi koolides, Hugo Treffneri eragümnaasiumis ja Eberswalde Metsaakadeemias. 1921. aastast töötas Oskar Daniel Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna metsaosakonnas. Oli Tartu Ülikooli metsakasvatuse erakorraline professor ja pidas loenguid metsakasvatuse, metsakaitse, metsanduse ajaloo, metsapoliitika ning jahinduse õppeainetes. Oskar Daniel oli Metsade Peavalitsuse juhataja, ajakirja „Eesti Mets” toimetaja, Akadeemilise Metsaseltsi ja Tartu Metsaühingu esimees. Ta oli mitmete metsandusalaste käsiraamatute ja õpikute autor. 1944. aastal põgenes Saksamaale, kus töötas Eberswalde Metsaakadeemias. Surnud 1945. aastal Saksamaal Ilsenhoffis.
Aksel Saal	8.	aprill	1944	Võrkpallitreener. Sündis Antslas. Lõpetas Antsla Keskkooli ja Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna. 1971. aastast alates on Aksel Saal töötanud Võru Spordikoolis võrkpalliosakonna vanemtreenerina. Tema kuulsamad õpilased on Avo Keel, Jaanus Lillepuu, Aare Salumaa, Parri Kruuda, Rando Soome jt. Aksel Saal on tegutsenud ka võrkpallikohtunikuna. Ta on Võru Võrkpalliklubi juhatuse liige.
Agu Luide	10.	aprill	1909	Vaimulik. Sündis Võrus. Õppis Võru koolides ja Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Agu Luide teenis Randvere-Viimsi kogudust ja seejärel oli Mehikoorma koguduse õpetaja. Ta arreteeriti kommunistide poolt 1941. aastal ja tema edasine saatus on teadmata.
Valter Kaaver	14.	aprill	1904	Luuletaja, publitsist, tõlkija. Sündis Võrus. Õppis Võru algkoolis ning hiljem Võru era-reaalgümnaasiumis, mille lõpuklassist sunniti ta poliitilistel põhjustel lahkuma. Andis gümnaasiumis välja ajakirja „Epook” ja „Viisnurk”. Seejärel siirdus Valter Kaaver Tartusse, käis Tartu Ülikooli loengutel vabakuulajana ja tegi tõlketöid. Edasi viis elutee Tallinnasse, kus ta toimetas noorsooajakirju „Noorte Hääl” ja „Võitlus” ning ajalehte „Edasi”. Osa tema kodanikuluulest on koondatud kogusse “Detsembri hommik”. Valter Kaaver asus elama Nõukogude Liitu, kus ta stalinlike repressioonide ajal arreteeriti. Surnud 1946. aastal Donetski vangilaagris.
Peeter Saan	16.	aprill	1959	Dirigent, klarneti- ja saksofonimängija, arranžeerija. Pärit Võrust. Muusikat õppis Võru Lastemuusikakoolis, G. Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis ja Eesti Muusikaakadeemias. Alates 1996. aastast on Peeter Saan Kaitseväe orkestri peadirigent. Ta on olnud mitmel üldlaulupeol kutseliste puhkpilliorkestrite üldjuht. Talle on omistatud Võru linna teenetemärk.
Peeter Kais	19.	aprill	1949	Võrkpallur, treener, sporditegelane. Sündis Võrus. Lõpetas Võru keskkooli, TSIK-i ja seejärel TPI majandusinseneri erialal. Alustas sportimist Võru Spordikoolis võrkpallitreener Jaan Gutmanni ja kergejõustikutreener Tiit Aru juhendamisel. Peeter Kais kuulus aastatel 1968-75 Eesti koondisesse. Ta on võitnud medaleid Eesti ja Läti meistrivõistlustel ning ta on NL-i maaspordiühingute 6-kordne meister. Hiljem töötas Peeter Kais võrkpallitreenerina. Ta on võrkpallurite Kaarel ja Kristjan Kaisi isa.
Kalle Kauksi	28.	aprill	1949	Metsasarvemängija, muusikapedagoog. Sündis Võrus. Muusikat õppis Võru Muusikakoolis, Tartu Muusikakoolis ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Kalle Kauksi töötas Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris ning oli metsasarverühma kontsertmeister ja õppejõuna tegev Tallinna Konservatooriumis. Orkestritöö kõrvalt mängis ta aastaid Jaan Tamme nimelises puhkpillikvintetis. Eesti esimese metsasarvemängijana andis Kalle Kauksi välja oma heliplaadi. Surnud 1992. aastal ja maetud Tallinna Metsakalmistule.
Maie Pau	28.	aprill	1954	Rahvatantsuõpetaja, rahvakultuurispetsialist. Pärit Võrust. Õppis Võru I Keskkoolis, Viljandi kultuurikoolis ja Tallinna Pedagoogilise Instituudis tantsujuhtimise erialal. Maie Pau on legendaarse tantsujuhi Kai Leete õpilane. Maie Pau tegutseb Võru maakonnas rahvakultuurispetsialistina. Ta koordineerib maakonna ja Lõuna-Eesti memme-taadi pidude toimumist, on maakonna folkloori- ja tantsukuraator. Maie Pau juhendab segarühma Kannel, naisrühma Tsõõr ja lasterühma Tsõõrike. Ta on aastaid olnud Võrumaa rahvatantsupidude üldjuht-lavastaja ning Võru folkloorifestivali kunstiline juht. Maie Pau on Eesti Tantsujuhtide Rahvatantsurühma liige. Tema tööd Võrumaa rahvatantsujuhina on tunnustatud Ullo Toomi nimelise stipendiumiga.
Indrek Patte	30.	aprill	1959	Muusik, viljeleb progressiivset rocki. Sündis Võrumaal Antslas. Indrek Patte on mänginud ansamblites Linnu Tee, Proov 583, Ruja jpt. Tal on ilmunud kolm sooloalbumit: „Celebration”, „Thank and Share” ja „Cinemanic”.
Eduard Tamm	16.	mai	1879	Helilooja, dirigent, metsasarvemängija, muusikaõpetaja. Sündis Narvas. Õppis kohalikus muusikakoolis viiuli- ja kornetimängu. Lõpetas Peterburi konservatooriumi metsasarve erialal. Aastal 1923 tuli Eduard Tamm Võrru „Kandle seltsi” muusikalist tegevust juhtima ja sai puhkpilliorkestri dirigendi ametikoha sõjaväe 7. jalaväerügemendis. 1934. aastal asutas ta Võrus Sümfoonilise Muusika Seltsi ning selle juurde 40-50 mängijaga sümfooniaorkestri ja tõi lavale mitmeid operetižanri tippteoseid. Eduard Tamm kirjutas rohkelt marsse, aga ka lüürilisemaid lugusid. Tema tuntumateks teosteks on „Pidulik Eesti marss”, „Eesti rapsoodia” ja avamäng „Kalev ja Linda”. Võru linna 150. aasta juubeliks kirjutas ta orkestriteose „Juubeli Võru 150”. Eduard Tamm oli helilooja, kes pani aluse eesti algupärasele puhkpillimuusikale. 2013. aastast kannab igasuvine Võru puhkpillimuusika festival Eduard Tamme nime. Surnud 1941. aastal Võrus ja maetud Tallinna Metsakalmistule.
Jaan Maior	24.	mai	1899	Vaimulik. Sündis Võrumaal Rõuge kihelkonnas Vana-Roosa vallas. Õppis Krabi ja Rõuge koolides ning Võru Poeglaste Reaalgümnaasiumis. Võttis osa Vabadussõjast. Seejärel lõpetas poolelijäänud gümnaasiumi ning jätkas haridusteed Tartu Ülikooli usuteaduskonnas ja Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Jaan Maior kuulus Eesti Üliõpilaste Seltsi. Elu jooksul töötas õpetajana väga paljude koguduste juures ja täitis aastaid Valga praostkonna abipraosti kohuseid. Surnud 1999. aastal Tartus.
Väino Repp	30.	mai	1944	Orkestrijuht. Õppis Võru I Keskkoolis. Alates 1969. aastast on dirigent Väino Repp juhtinud puhkpilliorkester Kungla tööd. Väino Repp on kuulunud Võru vallakogu koosseisudesse ning olnud volikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esimees. Ta on pikaaegne MTÜ Tagaküla Laulu-Mängu Selts „Kungla” juhatuse esimees ning aktiivne külavanem. Väino Repp on olnud abiks Kungla rahvamaja ja Parksepa laululava rekonstrueerimisel. Teda on tunnustatud Võrumaa vapimärgiga.
Heiki Kelp	9.	juuni	1959	Võru kultuurimaja juht, kirjanik, muusik. Sündis Võrus. Heiki Kelp on 1980. aastal tegevust alustanud legendaarse Võru rokkbändi Hetero asutajaliige, basskitarrist ja mänedžer. Ansambli sünni- ja kujunemisloo on ta kirja pannud raamatus „Hetero-tsentrist väljas”. Veel on ta kirjutanud mitmeid näidendeid ja laulusõnu. Heiki Kelp on olnud 25 aastat Võru kultuurimaja juht. Jutukogu „Elu ongi muinasjutt. 17 elumustrit Võrumaalt” eest pälvis ta Bernard Kangro kirjanduspreemia 2018. aastal.
Joosep Aader	12.	juuni	1939	Fotograaf. Sündis Tallinnas, aga kasvas üles ja käis koolis Võrumaal. Joosep Aader oli pikaaegne fotokaastöötaja ajalehtede „Töörahva Elu“ ja „Võrumaa Teataja“ juures. Ta võttis edukalt osa paljudest tolleaegsetest fotokonkurssidest ja tihti pälvisid tema pildid parima foto tiitli. Joosep Aaderi personaalnäitus toimus Ööbikuoru näituseaidas ja tutvustas Võrumaa looduskaitseobjekte. Surnud 2016. aastal ja maetud Võru kalmistule.
Paul Haavaoks	12.	juuni	1924	Luuletaja. Sündis Värskas. Paul Haavaoks kirjutas luuletusi, poeeme, lasteluulet ja mälestusteraamatu. Tema luuletused kirjeldavad kodukandi inimesi ja loodust, viljeles ka murdeluulet. Paul Haavaoks oli Juhan Smuuli poeemi „Järvesuu poiste brigaad” ühe tegelase prototüüp. Surnud 1983. aastal Räpinas ja maetud Värska vanale kalmistule.
Jaan Gutmann	17.	juuni	1909	Võrkpallitreener. Sündis Valgas. Lõpetas Valga poeglaste reaalgümnaasiumi ja TPI majandusteaduskonna. Jaan Gutmann kolis Võrru 1945. aastal ja alustas tööd tennise- ning jalgpalliõpetajana, hiljem võrkpallitreenerina Võru Spordikoolis. Ta lõi Võru võrkpalliturniiri traditsiooni 1959. aastal ja see kannab aastast 1993 Jaan Gutmanni nime. Võrus Kreutzwaldi pargis legendaarsete võrkpalliväljakute juures asub Jaan Gutmannile pühendatud mälestuspink. Surnud 1993. aastal ja maetud Võru kalmistule.
Nasta Pino	1.	juuli	1934	Proosakirjanik, publitsist ja ajakirjanik. Sündis Mikitamäe vallas. Lõpetas Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal. Nasta Pino töötas aastakümneid tunnustatud põllumajandusajakirjanikuna ajalehes „Edasi”. Ta kirjutas romaane, lühijutte ja mälestusi. Nasta Pino oli Eesti Kirjanike Liidu liige. Surnud 2017. aastal.
Olavi Ruitlane	1.	juuli	1969	Luuletaja, proosa- ja näitekirjanik. Sündis Tartus. Vanemad olid pärit Võrumaalt ja pere kolis elama Võru linna. Olavi Ruitlane õppis ja töötas Võrus mitmetel kohtadel. Alates 2002. aastast on ta vabakutseline kirjanik. Olavi Ruitlane kirjutab nii võru murdes kui ka eesti keeles luulet, proosat, näidendeid, artikleid, laulutekste jm. Tema tuntumad romaanid on „Kroonu”, „Naine” ja lasteromaan „Kail”. Proosaraamatu „Vee peal” sündmused leiavad aset Võru linnas 80-ndatel aastatel. Olavi Ruitlane on kahekordne Bernard Kangro kirjanduspreemia laureaat. Ta on Eesti Kirjanike Liidu, Tartu Noorte Autorite ja Eesti Autorite Ühingu liige.
Sten Karpov	2.	juuli	1984	Näitleja. Sündis Võrus. Lõpetas Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja Viljandi Kultuuriakadeemia. Sten Karpov töötab Pärnu Endla teatris näitlejana. Ta on osalenud Eesti Draamateatri ja Vanemuise lavastustes, muusikalides, filmides ning telesarjades. Sten Karpov on pälvinud Ants Lauteri nimelise näitlejaauhinna.
Harri Neem	23.	juuli	1919	Sportlane, sporditegelane. Sündis Võrumaal Urvaste vallas. Harri Neem võistles väga paljudel spordialadel. Eesti koondisse kuulus ta kergejõustikus 12 korda , suusatamises 9 korda ja Eesti meistriks tuli ta 18 korda. Harri Neem töötas Võru spordikoolis ja hiljem oli Haanja suusabaasi hooldustöötaja. Ta oli aktiivne spordi propageerija, spordibaaside ehitamise initsiaator ja osaline spordirajatiste ehitamisel. 1961.aastal toetas ta Võru-Haanja suusamaratoni mõtet, oli ise nii maratoni läbiviija kui ka võistleja. Harri Neemele omistati Võru linna aukodaniku tiitel 1995. aastal. Surnud 2011. aastal ja maetud Urvaste kalmistule.
Valdur Raudvassar	30.	juuli	1939	Kodu-uurija, pedagoog, vabadusvõitleja, kaitseliitlane. Sündis Võrumaal Lasva vallas Noodaskülas Hinda talus. Õppis Võrumaa koolides ja Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. Valdur Raudvassar mõisteti 1962. aastal nõukogudevastase tegevuse eest kuueks aastaks vangilaagrisse. Peale vabanemist töötas ta õpetajana kuni vallandati okupatsioonirežiimile sobimatute vaadete pärast. Alates 1988. aastast osales Valdur Raudvassar aktiivselt muinsuskaitse seltsi tegevuses ning kaitseliidu taastamisel. Ta on esinenud loengute ja ettekannetega ning kirjutanud raamatuid ja hulganisti artikleid. Temalt on ilmunud kaks Võrumaa teemalist raamatut – „Eesti Vabadussõda ja Võrumaa“ ning „Võrumaalt isamaale“. Valdur Raudvassarile on omistatud Võrumaa vapimärk ja Võru linna teenetemärk.
Ago Ruus	4.	august	1949	Filmioperaator. Sündis Vastseliinas. Õppis Vastseliina keskkoolis, Tartu Ülikoolis geograafiat ja seejärel lõpetas Üleliidulise Riikliku Kinematograafiainstituudi. Ago Ruus on olnud üle 20 mängufilmi ja üle 50 dokumentaalfilmi operaator, viimastel kümnenditel tegutsenud ka dokumentaalfilmide stsenaristi, režissööri ja produtsendina. Ta on Matsalu rahvusvahelise loodusfilmide festivali kunstiline juht. Ago Ruus on aktiivse loodusfotograafina avaldanud artikleid ja korraldanud mitu personaalnäitust. Tema huvialaks on eesti tõugu hobune, ta toimetab ajakirja „Oma hobu” ning on Eesti Hobuse Kaitse Ühingu juhataja.
Aare Hõrn	9.	august	1959	Setu kultuuritegelane. Sündis Võrumaal Setomaa vallas Antkruvas. Õppis Luua Metsanduskoolis ja Tartu Ülikoolis ajalugu. Tema eestvedamisel hakati pidama iga-aastaseid Setu kuningriigi päevi. Aare Hõrn on olnud Seto Kongressi Vanemate Kogu liige ja ta on kahel korral valitud Seto kuningriigi ülemsootskaks. Aare Hõrn on Setumaast kõneleva dokumentaalfilmi „Katõ ilma veere pääl“ üks stsenariste. Temast endast räägib dokumentaalfilm „Kuningas üheks päevaks“. Aare Hõrn on Setomaa Valdade Liidu juhatuse liige, Kaitseliidu tegevliige kaprali auastmes. Talle on omistatud Võrumaa teenetemärk.
Celia Roose	13.	august	1964	Rahvamuusik, muusikapedagoog, torupillimängija. Sündis Võrumaal Antslas. Muusikalise hariduse omandas Põlva muusikakoolis, G. Otsa nim. Tallinna muusikakoolis ja Tallinna Konservatooriumis. Celia Roose on töötanud Võru Muusikakoolis direktorina, muusikaõpetajana Tallinna 44. Keskkoolis ja Lüllemäe Põhikoolis. Ta on olnud ansambli „Leigarid” rahvalaulujuht, Tallinna Vanalinna muusikakoolis solfedžoõpetaja ja poistekoori dirigent, Viljandi Kultuurikolledžis rahvalauluõpetaja ja rahvamuusika õppetooli juhataja. Celia Roose on andnud hulgaliselt erinevaid kontserte, mänginud mitmete muusikakollektiivide koosseisus ja osalenud teatrilavastustes.
Evar Saar	16.	august	1969	Keeleteadlane, ajakirjanik, võro keele aktivist. Evar Saar töötab Võru Instituudis. Temalt on ilmunud raamat Võrumaa kohanimedest ja ta on „Eesti kohanimeraamatu” üks autoritest.
Karl Leinus	29.	august	1889	Koorijuht, muusikapedagoog. Sündis Võrumaal Antsa vallas Ähijärvel. Muusikat õppis Vilniuses, Hersonis, Peterburis ning sooritas Peterburi õuekapelli juures koorijuhtimise erialal riigieksamid. Karl Leinus töötas muusikaõpetajana Tallinna koolides ja asutas 1919. aastal Tallinnas lauluseltsi. Aastakümneid oli ta segakoori „Raudam” dirigent. Aastatel 1950-1965 oli Karl Leinus üldlaulupidude üks juhte. Surnud 1968. aastal Tallinnas ja maetud Metsakalmistule.
Voldemar Kann	30.	august	1919	Graafik, trükkal. Sündis Võrumaal Rõuge vallas Nursis. Voldemar Kann töötas 48 aastat Tallinna Kunstihoonesse rajatud graafikakojas. Temast kujunes eesti kõigi aegade kõige silmapaistvam ja mitmekülgsem graafikameister, uue graafilise tehnika cannprint looja. 1996. aastal asus Voldemar Kann elama kodutallu Võrumaal. Surnud 2010. aastal.
Enno Raag	4.	september	1949	Judotreener. Sündis Tartus. Lõpetas Võru I Keskkooli ja saksa filoloogina Tartu Ülikooli. 1973. aastal alustas ta Võru I Keskkoolis judoringi juhendamist. Mõne aasta pärast asutati judoklubi Rei, mille eestvedaja ja treener on Enno Raag tänaseni. Klubi on rahvusvahelise judoturniiri „Võru kevad“ üks korraldajatest. Enno Raag on pälvinud Võrumaa vapimärgi. 2002. aastal ilmus tema tõlgitud „Väike judoõpik“ ( autorid R. Bonfranchi ja U. Klocke).
Maire Udras	13.	september	1959	Tantsuõpetaja, Võrumaa tantsujuht. Pärit Võrust. Õppis TPI-s, Tallinna Pedagoogikaülikoolis , Viljandi Kultuuriakadeemias ja lisaks läbinud hulgaliselt erinevaid tantsukoolitusi. Maire Udras on Võru tantsukooli treener. Ta on aidanud korraldada Võru pärimustantsu festivali ning mitmeid muid tantsu- ja kultuuriüritusi. Alates 2007. aastast on Maire Udras kuulunud üle-eestiliste tantsupidude lavastusgruppidesse ning olnud mitmetel üldtantsupidudel naisrühmade tantsujuht. Tema lavastatud tants „Põlvest põlve“ pälvis parima lavastuse tiitli ning talle anti Kristjan Toropi preemia. Maire Udras on Ullo Toomi nimelise rahvatantsustipendiumi laureaat.
Edgar Valter	21.	september	1929	Maalikunstnik, karikaturist, graafik, raamatuillustraator, lastekirjanik. Sündis Tallinnas. Alates 1950. aastast oli vabakutseline kunstnik. Edgar Valter elas viimased poolteist aastakümmet Võrumaal Urvaste vallas Koigu külas Pöörismäe talus. Ta on illustreerinud umbes 250 raamatut, enamik neist lasteraamatud. Edgar Valteri loodud on sellised tegelaskujud nagu Krõll, Sipsik, Kunksmoor, naksitrallid jpt. Tema karikatuure on avaldatud paljudes ajakirjades ja ajalehtedes, ilmunud on mitu karikatuurikogumikku. Edgar Valter on loonud vabagraafikat, ca 250 eksliibrist, plakateid, teatriafišše, filmi- ja lavakujundusi, tegutsenud pidevalt maalikunstnikuna, esinenud mitmetel näitustel nii kodu- kui ka välismaal. Illustratsioonid ja karikatuurid on toonud talle hulgaliselt auhindu. 1994. aastal ilmus “Pokuraamat” - esimene Edgar Valteri enda kirjutatud ja illustreeritud raamat, järgnesid “Pokuaabits” ja “Pokulood”. Kokku on ta kirjutanud 15 autoriraamatut lastele, lisaks J. Mildebergi illustratsioonidega postuumselt avaldatud “Noodaspea luiskelood”. Ta on läbi aegade enim tunnustust pälvinud autor Nukitsa konkursil. Surnud 2006. aastal ja urn tema põrmuga on maetud Tallinna Metsakalmistule.
Tiit Land	25.	september	1964	Biokeemik, professor, õppejõud. Sündis Tartus. Lõpetas Võru 1. Põhikooli, Võru I keskkooli ja Tartu Ülikooli füüsika- keemiateaduskonna cum laude. Tiit Land sai doktorikraadi Stockholmi Ülikoolis, oli teaduriks USA riiklikus terviseinstituudis, seejärel töötas Stockholmi Ülikooli Neurokeemia ja Neurotoksikoloogia Instituudis teaduri ja õppejõuna. 2006. aastal tuli Tiit Land tagasi Eestisse ja asus tööle Tallinna Ülikoolis loodusteaduste osakonna professorina. Tiit Land valiti 2011. aastal Tallinna Ülikooli rektoriks ja 2016. aastal valiti ta tagasi teiseks ametiajaks.
Ulis Guth	26.	september	1964	Kirjanik, ajakirjanik, publitsist. Sündis Võrus. Õppis Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis, Väimela Näidissovhoostehnikumis ja Võru Tööstustehnikumis. Ulis Guth töötas ajalehe „Elu“ toimetajana, ajalehe „Võrumaa Teataja“ sporditoimetajana ja nädalalehe „1leht“ peatoimetajana. Ta on olnud ametis Võru linnavalitsuse avalike suhete spetsialistina ning alates 2015. aastast on ta Võru Linna Lehe toimetaja. Sõmerpalu motoklubi pressiesindajana on ta olnud kaasautoriks Leokite motodünastiat ning Sõmerpalu motoklubi tutvustavate raamatute kirjastamisel. Ulis Guth on kirjutanud kaks raamatut – filosoofilis-meelelahutusliku raamatu „Pärlid sigadele“ ja ajaloolistel faktidel põhineva müstilis-filosoofilise romaani „Ärapööratud“, mis tõi talle Bernard Kangro kirjanduspreemia.
Enn Vaino	29.	september	1939	Kirjanik, õpetaja. Sündis Tartus. Õppis Otepääl, Pärnumaal Tõhelas, Tõstamaal ja Võrumaal Varstus. Haridusteed jätkas Aluksne sõjakoolis, mille lõpetamise järel suunati õhutõrje-raketiväeossa Krasnojarski krais ja seejärel töötas ta kümme aastat Tartu 44. kutsekeskkoolis. Nüüd on Enn Vaino vabakutseline kirjamees Varstu kandis. Tema eluloost on saanud kirjandus, mis on lugejate hulgas populaarne oma loodusläheduse ja muhedusega. Lisaks mälestustele on ta avaldanud kolmeosalise romaani „Maapoisist donžuan”.
Jüvä Sullõv (Sulev Iva)	3.	oktoober	1969	Keeleteadlane ja kirjanik. Sündis Võrus. Õppis Võrus ja Tartu Ülikoolis, kus kaitses doktorikraadi väitekirjaga „Võru kirjakeele sõnamuutmissüsteem”. Jüvä Sullõv on üks võru keele sõnaraamatu kaastöölistest ja võrukeelse aabitsa ning lugemiku autor. Ta edendab võru keelt ja selle tänapäevast kirjaviisi, tegeleb võru keele uurimise ja selle õpetamisega, kirjutab võrukeelseid luuletusi ja jutte.
Bernhard Mark	5.	oktoober	1919	Kunstnik, akvarellist, skulptor, kirjakunsti õpetaja. Sündis Võrus. Üles kasvas ja alghariduse sai Rõuges. Lõpetas Tallinna Kunstitööstuskooli skulptuurierialal. Bernard Mark astus 1942. aastal omakaitsesse ja saadeti saksa üldmobilisatsiooniga rindele. Pärast sõda sai temast mitmeks aastaks metsavend, järgnes vangistus ning Vorkuta vangilaagrisse asumisele saatmine. Tagasi Võrru jõudis Bernhard Mark alles 1957. aastal. Ta töötas kunstnikuna mitmes Võru ettevõttes, juhtis aastaid Võru Kunstiklubi ja hiljem Võrumaa Kunstnike Ühendust. Tema eelistus oli maastikumaal, kõige enam meeldis talle maalida Haanjamaad. Bernhard Mark viljeles peamiselt akvarelli ja õlipastelli. Surnud 2004. aastal ja maetud Võru kalmistule.
Friedrich Vreeman	28.	oktoober	1894	Sõjaväelane (kapten), Vabadussõja sangar, Võrumaa Kaitseliidu asutaja. Sündis Võrumaal Lasva vallas Nõnova külas Hööde talus. Õppis Võru linnakoolis. Osales I maailmasõjas, mobiliseeriti Venemaa Keiserlikku armeesse. Sõjas sai ta kapteni auastme ja teda autasustati kuue ordeniga. Eesti rahvusväeosade loomise paiku tuli Friedrich Vreeman 1917. aastal üle 1. Eesti jalaväepolku. Ta organiseeris salamisi Võrus kohalikku Kaitseliitu. Eesti valitsuse tagasitulekul määrati ta Võrumaa Kaitseringkonna ülemaks lõunarindel ja Kaitseliidu Võrumaa maleva pealikuks. Hukkus Rõuge vallas lahingus Suurõ-Ruuga küla pärast 1919. aastal ja on maetud Pindi kalmistule. Vabadussõjas langenud kapten Friedrich Vreemannile on püstitatud mälestusmärk Rõuge Jaani-Peebu kalmistule.
Aksel Jaanisoo	8.	november	1924	Poksija, veemotosportlane. Sündis Tallinnas. Aksel Jaanisoo oli poksimises kahekordne Eesti NSV meister kärbeskaalus aastatel 1945 ja 1946. Tallinna meeskonna koosseisus sai ta NSV Liidu meeskondlikel meistrivõistlustel 1945. aastal III koha. Veemotospordi Eesti NSV meistrivõistlustel sai ta erinevates paadiklassides aastatel 1967 ja 1969 kokku kaks kuldmedalit ja ühe hõbemedali. Aksel Jaanisoo töötas poksitreenerina Võru spordikoolis. Surnud 1995. aastal Võrus ja maetud Võru kalmistule.
Salme Kõiv	8.	november	1909	Kirjanik, prosaist. Sündis Antslas. Õppis Antsla kõrgemas algkoolis ja Võru tütarlaste gümnaasiumis. Alates 1927. aastast kirjutas Salme Kõiv Võru ajalehes „Elu“ jutte ning joonealuseid ja hiljem avaldas novelle ajakirjades „Looming“, „Nädal Pildis“ ja mujal. Temalt on ilmunud romaan „Reet Tammiku“, millega ta saavutas kirjastuse „Loodus“ romaanivõistlusel III auhinna. Samuti on ta tõlkinud I. Belõševi lastejutu „Tõrges kassipoeg“. Surnud 2007. aastal ja maetud Metsakalmistule.
Jaan Sibul (Sibbol, Sibbul) / Ivan Narodny	11.	november	1869	Ameerika-Eesti kirjamees, ajakirjanik. Sündis Võrumaal Veriora vallas. Õppis Veriora, Räpina ja Võru koolides, oli vabakuulaja Tartu Ülikoolis. Aastatel 1893-96 töötas Jaan Sibul Võru raamatukaupluses, võttis osa „Kandle“ seltsi tegevusest ja tehnikahuvilisena asutas Võrru esimese fotoateljee. Ajalehtedele hakkas ta kaastööd tegema Jaan Taluse nime all. 1905. aasta revolutsiooni ajal sõitis Saksamaale ja toimetas ajalehte „Edu“. Aasta pärast hakkas ta tegutsema Ivan Narodny nime all Ameerikas. Ta tegi kaastööd mitmetele ajakirjadele ning ajalehtedele, toimetas ajakirja „Estonia“ , andis välja jutukogu, näidendeid ja ülevaatliku teose tollastest Ameerika tuntuimatest kunstnikest. Ta oli esimene eestlane, kes hakkas kirjutama ulmelugusid. Surnud 1953. aastal Sharoni väikelinnas Ameerikas.
Ferdinand Eisen	17.	november	1914	Haridustegelane, pedagoogikateadlane. Sündis Võrumaal Nursi vallas. Lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Moskva Ühiskonnateaduste Akadeemia. Ferdinand Eisen töötas õpetajana Petserimaal ja Läänemaal Varbla algkooli juhatajana, hiljem TPI õppejõuna. Ta nimetati 1960. aastal Eesti NSV haridusministriks ja sellele ametikohale jäi ta järgnevaks kahekümneks aastaks. Tema sulest on ilmunud arvukalt kirjutisi eesti kooli ja pedagoogika ajaloost, kasvatusest ning ökoloogiaharidusest. Surnud 2000. aastal ja maetud Metsakalmistule.
Aavo Pikkuus	23.	november	1954	Jalgrattasportlane, olümpiavõitja. Sündis Võrumaal Kapera külas. Õppis Tartu 5. Keskkoolis. Aavo Pikkuus kuulus Nõukogude Liidu koondisse ja 1976. aasta Montreali OM-il võitis ta 102,5 km meeskonnasõidus kuldmedali. Maailmameistrivõistlustel võitis ta 100km meeskonnasõidus 1977. aastal kuld- ning 1975. ja 1978. aastal hõbemedali. 1977. aastal võitis Aavo Pikkuus Rahutuuri ja aastatel 1974-78 tunnistati ta Eesti parimaks sportlaseks. Tippsportlase karjääri lõppedes hakkas ta harrastama rallisõitu.
Heino Vildo	29.	november	1949	Puhkpilliorkestri ja ansamblite dirigent, flöödiõpetaja. Sündis Rõuges. Muusikalise hariduse omandas Võru muusikakoolis, Tartu muusikakoolis ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Heino Vildo töötas Võru Muusikakoolis flöödiõpetajana ja kümme aastat muusikakooli direktorina. Tema juhendatud flöödiansamblid olid muusikaliselt kõrgel tasemel ja 1999. aastal salvestati CD plaat Võru Muusikakooli flöödiansambli paladega. Heino Vildo mängis Võru puhkpillikvintetis, millega saavutati üleliidulistel konkurssidel esikohti. Alates aastast 1979 juhatas ta Võru Puhkpilliorkestrit. Tema juhtimisel osales orkester erinevatel muusikasündmustel, laulupidudel ja konkurssidel. Heino Vildole omistati Võru linnapea vapimärk, Võru kultuurkapitali aastapreemia, Võrumaa vapimärk ja Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali Pedagoogistipendium. Surnud 2018. aastal ja maetud Võru kalmistule.
Johannes Kert	3.	detsember	1959	Reservväelane, kindralleitnant, poliitik. Sündis Petseris. Õppis Kapera algkoolis Võrumaal, Võru keskkoolis ja Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas. Johannes Kert oli Kaitseliidu Tartu maleva pealik, seejärel Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni ülem, Kaitseväe juhataja aastatel 1996-2000 ja Maaväe ülem aastatel 2001-2002. Ta oli Eesti alaline sõjaline esindaja NATO juures aastatel 2002-2008. Lahkus tegevteenistusest 2008. aastal ja pärast seda töötas kaitseministeeriumi nõunikuna.
Vello Pilt	3.	detsember	1934	Ajakirjanik, memuarist. Sündis Võrumaal Vastseliina vallas Savihoovi külas. Lapsepõlv ja kooliaastad möödusid Vastseliinas, seejärel viis elutee Tallinnasse. Aastatel 1973-1984 oli Vello Pilt omaaegse populaarse noorteajakirja „Noorus“ peatoimetaja ja sellest ajast räägib tema mälestusteraamatu „Nooruse patud“. Hiljem oli Vello Pilt tegev Eesti Rukki Seltsis ja temalt ilmus „Eesti rukki raamat“. Surnud 2007. aastal Tallinnas ja maetud Metsakalmistule.
Kalju Ruuven	3.	detsember	1919	Näitejuht. Sündis Võrumaal. Õppis Linnamäe algkoolis, hiljem Otepääl. Kalju Ruuven töötas Otepää kultuurimaja juhatajana. 1957. aastal asutas ta Otepää Rahvateatri ja juhatas selle tööd kuni surmani. Kalju Ruuven mängis Teele isa filmis „Suvi“ ja tegi kaasa ka telemängufilmis „Tants aurukatla ümber“. Surnud 1996. aastal Otepääl ja maetud Otepää uuele kalmistule.
Madis Kõiv	5.	detsember	1929	Näitekirjanik, prosaist, esseist, füüsik, filosoof, harrastuskunstnik. Sündis Tartus. Õppis Tartu 1. Keskkoolis ja Tartu Ülikoolis füüsikat. Madis Kõiv töötas õppejõuna, oli vanemteadur ja avaldas artikleid kvantfüüsikast. Analüütilise filosoofia seminari algatajana pani aluse tervele Eesti filosoofia koolkonnale. Ta kirjutas esseid, romaane, filmistsenaariumi, kuuldemänge ja tema sulest jõudis Eesti lavadele 23 näidendit, nende seas ka võrumurdelisi näidendeid. Madis Kõiv oli üks „Võrokõstõ lugõmise-raamatu“ koostajaid, ta oli innukas võru keele eest võitleja, aktiivselt tegev võru kultuuriliikumises ja esines ettekannetega Kaika suveülikoolis. Tema harrastuseks oli maalikunst. Surnud 2014. aastal Tartus ja maetud Põlva kalmistule.
Tea Kõrs	6.	detsember	1959	Tantsupedagoog. Põline võrulane. Õppis Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis, Tallinna Pedagoogilises seminaris ja Räpina Aianduskoolis. Tantsimist alustas lapsena legendaarse tantsuõpetaja Kai Leete balletiringis. Tea Kõrs töötab Võru Kandle võimlemisklubi Sirutus treenerina ja liikumisõpetajana Võru Punamütsikese Lasteaias. Ta on tegev Võrumaa laulu- ja tantsupeo võimlemisrühmade üldjuhina, Koolitantsu Võru maakondliku tantsupäeva korraldajana ja paljude teiste kultuuriürituste eestvedajana. Tea Kõrs on seadnud lavale mitmeid laste jõuluetendusi ja ta on 2018. aastal toimunud Lõuna-Eesti võimlemispeo pealavastaja ning idee autor. 2014. aastal pälvis ta tiitli „Võrumaa kultuuripärl“.
Hindrek Rikand	22.	detsember	1874	Eesti postitalituse looja, lastekirjanik, seltskonnategelane. Sündis Võrumaal Väimela vallas. Õppis Väimela, Kanepi ja Võru koolides. Hindrek Rikand töötas posti- ja telegraafiametnikuna Võrus, Riias ja Tallinnas. Oli Eesti Posti esimene juht ja korraldas äsjaloodud riigi postmarkide trükkimise. Vanemas eas tegeles esperantoga, koostas esimese eesti-esperanto ja esperanto-eesti taskusõnastiku. 1920. aastal ilmus temalt esimene algupärane aimetekst „Välguvaimukesed“, mis tutvustas lastele telegraafi tööd. Sarjas „Looduse lasteraamat“ ilmus Hindrek Rikandi kunstmuinasjuttude kogu „Rahvavanema lapsed“ ja muinasjutt „Hirmutekitav auto“ sarjas „Kuldne kodu“, lisaks luuletusi ja võrukeelseid muinasjutte ajakirjades. Muinasjutt „Püha mardikas“ kogumikust „Rahvavanema lapsed“ on tänapäeval välja antud eraldi raamatuna. Surnud 1940. aastal ja maetud Metsakalmistule.