eng est

Luuletaja

Sündinud Räpina paberivabriku raamatupidaja pojana, õppinud Räpina algkoolis 1929–35, Räpina aianduskeskkoolis 1935–39 ja Tartu Õpetajate Seminaris 1942–43. Töötanud Räpina panga praktikandina 1939–40 ja Abja Gümnaasiumi asjaajajana 1940–42. 1943. aasta märtsist oli Saksa armee teenistuses Tartu sõjaväehaiglas. 1944. aasta veebruaris mobiliseeriti tegevväkke ning tegi kaasa taganemisteekonna Tartust Saaremaa kaudu Danzigisse. Sõjarännakul 1945 vigastas K. Ahven jalga, ta oli ravil laatsaretis ja Bad Elsteri sanatooriumis. Järgnesid sõjavangilaagrid Taanis ja Holsteinis. Heitlikud elutingimused ei lasknud paraneda kopsutiisikusel ning ta suri sõjavangina Lübecki Niendorfis. K. Ahven on maetud Lübecki Vorwerki kalmistule.

Värsside kirjutamist alustas K. Ahven kooliaastatel, kuid neid hakati trükkima alles postuumselt väliseesti ajakirjanduses. Sõjavangilaagri kaaslane O. A. Webermann kogus järelejäänud käsikirjad, kirjutas neist doktoriväitekirja “Kalju Ahven. Leben und Werk eines estnischen Dichters der Gegenwart” (Göttingen 1951) ning andis välja postuumse värsikogu “Kas mäletad?”. Selles leidub nii kirjakeelseid kui ka võrumurdelisi kodumälestusi, loodus- ja lembemotiive, nukraid eelaimusi.


Teosed

Kas mäletad? - 1956
Kolm Ahvenat : Kalju, Heino, Lembitu luulet  – 2002