Kirjanik ja ajakirjanik
Sündinud trükitöölise pojana, lõpetanud 1926 H. Treffneri gümnaasiumi, jätkanud õpinguid Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas 1926–1927. Töötanud aastatel 1928–1935 "Võru Teataja", 1936–1940 "Pärnu Päevalehe" ja hiljem Tartus "Postimehe" toimetuses.Teise maailmasõja ajal oli ta rindekirjasaatja Saksa sõjaväes, kust deserteerus 1944 ning sattus sõjavangilaagrisse Lääne-Saksamaal Igenheimis. Aastatel 1948–1951 elas Londonis, sealt siirdus Kanadasse, kus töötas kirjastusametnikuna ja muul alal.
Luulekogudes ilmunud ekspressionistliku vormiga värssides otsis lahendust ühiskondlikele vastuoludele, tundes ajuti kaasa proletariaadi võitlusele. Romaani “Sõdurite elu” reklaamiti „Võru Teatajas“ järgmiselt: „Lugedes „Sõdurite elu“ elustuvad teie mälestused kaitseväest ja te tutvute kaitseväeoludega, kui see teile võõras“. 1932 lavastati “Kandle” teatris K. Eerme näidend “Protestitud eluveksel”, mille mängimine keelati pärast esietendust. Avaldanud artikleid ja arvustusi kirjandusteoste kohta. Välismaal on ilmunud Piirita Orviku varjunimega lühiproosakogu “Nüüd õitsvad kodus valged ristikheinad”. Memuaarid “Päevata päevad ja ööta ööd” I-II meenutavad esmajoones elujärku sõjajärgsel Saksamaal.
Teosed:
Linnutee - 1926
Sõna, sajand, linn ja püss - 1927
Tänavad - 1929
Sõdurite elu - 1930
“Kannel” viiekümne aastane - 1931
Õngelatiga mööda Võrumaad - 1935
Lahtised luulelehed: valimik 1918–1945 - 1945
Nüüd õitsvad kodus valged ristikheinad - 1947
Päevata päevad ja ööta ööd I-II -1962–1963
Eesti Raamatu Aupäev 6. dets.1970 Torontos, Eesti Majas - 1970
Meie raamat vabas Eestis (1918–1940) - 1970
Surnud laevad ja elavad mälestused: meie meremehed ja laevad Teises maailmasõjas - 1973