Luuletaja ja proosakirjanik
M. Heiberg kasvas vaeses vabadikuperes Uhtjärve ääres. Õppis Urvaste valla- ja Sangaste kihelkonnakoolis.Asunud 1907 Tartusse, elas aineliselt äärmiselt rasketes tingimustes, hankides ülalpidamist juhutöödel.Rusuv kitsikus ning kõrgelennuliste loomekavatsuste luhtumine ruineerisid M. Heibergi tervise. Alates 1919.aastast vaimuhaige. Ligi 20 aastat luuletaja elust möödus Tallinna närvihaiglas, ta on maetud Liiva kalmistule.
M. Heibergi debüütkogu “Mure-lapse laulud“ aitasid koostada ning redigeerida Fr. Tuglas ja G. Suits ning see sai tähelepanuäratav. Põhitoonilt on M. Heibergi luule nukker ja igatsev, ta hakkas varakult kirjutama ka lühiproosat, üksikud ajakirjanduses ilmunud palad näitavad eeldusi realistliku proosa viljelemiseks. M. Heiberg kirjutas palju mitmes žanris, suurem osa sellest jäi käsikirja ning on vaid vähesel määral säilinud. M. Heibergi 75. sünniaastapäeval 10. septembril 1965 püstitati luuletaja kalmule skulptor J. Raudsepa kavandatud mälestuskivi tekstiga M. Heibergi luuletusest "Priiuse hommikul": "Kuula, vaikusest imelist juttu vestab sügav salalik öö...".
Teosed
Mure-lapse laulud - 1906
Elukevade - 1910
Luule - 1913
Enne viimset päeva - 1914
Käisin üksi tähte valgel - 1988
Üks naine kurbade silmadega – 2010
Rändaja tütarlaps /luuletused/ - 2017
Õnnetäht : uudis- ja mõistujutud / - 2017