|
Päev |
Kuu |
Sünniaasta |
Elulugu |
|
|
Aksel Õieleid Asi |
1. |
jaanuar |
1930 |
Kultuuritegelane, Võru Rahvateatri näitleja ja lavastaja. Sündis Võrumaal Lasva vallas Lauga külas. Õppis tisleriks Võru Tööstustehnikumis ja Tartu Tööstuskoolis, hiljem lõpetas Viljandi Kultuurhariduskooli kultuuritöötaja erialal. Võru kultuurimaja näitering sidus Aksel Asi Võru teatri ja kultuurieluga aastakümneteks. Ta oli andekas mitmel alal: mängis oboed, näitles, lavastas, laulis meeskooris, tegi estraadi ning kandis ette Võrumaa laulu- ja tantsupidude sõnalist osa. Aksel Asi oli Võru linnapea aastatel 1982-87. Väga aktiivse inimesena osales ta arvukates Võrumaa kultuurielu sündmustes. Ta oli Võru Kunstiklubi loomise juures, aitas organiseerida noorte suvepäevi, võttis osa raamatuklubi ja rahvaülikooli tegevusest, oli Võru Südameseltsi asutajaliige. Võru linn tunnustas Aksel Asi panust linna arengusse teenetemärgiga. Surnud 2018. aastal ja maetud Võru kalmistule. |
|
Enno Piir |
7. |
jaanuar |
1910 |
Kultuuriloolane, kodu-uurija, võrukeelse metsavennaluule looja. Sündis Võrumaal Haanja vallas Kokemäe külas. Õppis Kokemäe algkoolis, Võru Gümnaasiumis, Väimela Põllutöökoolis ja Jäneda Põllutöökeskkoolis. Enno Piir töötas Võru ajalehe „Elu” toimetuses ja seejärel mitmetel ametikohtadel põllumajanduses. Ta oli Haanja Rahvaraamatukogu Seltsi esimees. Pärast sõda varjas Enno Piir end metsavennana, 1952. aastal ta arreteeriti ja küüditati vangilaagrisse. Eestisse tagasi jõudes asus ta elama Viljandimaale. Enno Piir koostas rahvuseepose „Kalevipoeg” indekssõnastiku ja 14 raamatust koosneva mälestussarja “Sakalamaa ei unusta”. Tema võrukeelne metsavennaluule ilmus luulekogus “Sunnitöölise Mekka” ning ta oli paljude Võrumaad tutvustavate väljaannete koostaja ja toimetaja. Ta oli Haanja Rahvaraamatukogu Seltsi esimees ja Haanja raamatukogu esimene juhataja. Surnud 2006. aastal ja maetud Viljandi Metsakalmistule. |
|
Piret Rips-Laul |
19. |
jaanuar |
1965 |
Helilooja, koorijuht, muusikapedagoog. Sündis Valgas. Õppis Tallinna Muusikakeskkoolis, Tallinna Riiklikus Konservatooriumis ning Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias. Piret Rips-Laul on Võru Muusikakooli direktor ja solfedžoõpetaja. Ta on tänapäeva üks tuntumaid laste- ja noortelaulude autoreid. Tema laulud on kõlanud kõikidel viimastel laulupidudel ja oma loomingu eest on ta pälvinud mitmeid auhindu. Piret Rips-Laul on avaldanud lauluraamatud „Hingedemaa kellad“, „Imelaps“ ning „Laste- ja poistekooride lauluraamat“. Teise osa tema loomingust moodustab vaimulik koorimuusika. Tema teoseid on kirjastatud Eestis, Saksamaal, Rootsis ja USAs ning salvestatud rohkem kui 30 kogumikplaadile Eestis ja välisriikides.
|
|
Friedrich Puksoo |
23. |
jaanuar |
1890 |
Eesti raamatukogunduse rajaja, raamatuteadlane, bibliofiil. Sündis Võrumaal Räpina kihelkonnas Meeksi vallas Naha külas. Õppis Naha vallakoolis, Räpina kihelkonnakoolis, Tartu Aleksandri gümnaasiumis ja Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas klassikalise filoloogia erialal. Friedrich Puksoo oli Tartu Ülikooli raamatukogu juhataja aastatel 1919-44, ühtlasi ülikooli raamatukogunduse ja bibliograafia õppejõud. Ta koostas raamatukogu kataloogimisjuhised ja juhtis Eesti raamatute üldnimestiku (1924-39) koostamist. Friedrich Puksoo oli Eesti raamatukogundusteooria arendajaid, raamatukoguhoidjate kutsehariduse algatajaid ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu asutamise idee üks eestvedajaid. Temalt ilmus sisukaid uurimusi, raamatuid ja ligi sada artiklit kirja- ja raamatuajaloo, raamatukogunduse, trükikodade, raamatukaubanduse, bibliofiilia jm. kohta. Ta avaldas mahuka ülevaate eesti raamatu ajaloost ning monograafia „Raamat ja tema sõbrad“. Surnud 1969. aastal Tallinnas ja maetud Tartu Raadi kalmistule. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing ja Tartu Ülikool annavad välja Friedrich Puksoo auhinda kahel viimasel aastal ilmunud parima raamatuloo, raamatukogunduse või bibliograafia-alase töö autorile. |
|
Liive Koppel |
4. |
veebruar |
1940 |
Kunstnik, kunstiõpetaja. Sündis Võrumaal Võru vallas Tagakülas. Õppis Tartu Kujutava Kunsti Koolis joonistamist, maalimist ja kunstipedagoogikat ning osales mitmetel täiendõppe-koolituskursustel ERKI ja Pedagoogilise Instituudi õppejõudude juhendamisel. Hiljem omandas religioonialaseid teadmisi Tartu Kõrgemas Usuteadlikus Seminaris. Liive Koppel töötas kunstnikuna Võru Tarbijate Kooperatiivis, Võru linna dekooriateljees ja Võru Mööblivabrikus, samuti linna kunstinõukogu sekretärina. Ta õpetas lastele joonistamist-maalimist Alatskivi Keskkoolis, Võru 1. Põhikoolis, Kreutzwaldi nim. Võru I Keskkoolis, Võru Huvikojas ja Krisepto kunstistuudios. Lisaks maalimisele on ta teinud mitmesuguseid kalligraafilisi töid, kujundanud trükiseid ja illustreerinud raamatuid, avaldanud perioodikas oma luulet. Liive Koppel on esinenud järjepidevalt näitustel alates 1972. aastast, lisaks Eestile ka Soomes, Rootsis, Saksamaal, Lätis ja Venemaal. Meelisteemadeks on läbi aastate olnud Eestimaa loodus, lilled, natüürmort. Liive Koppel on esinenud näitustega ka Võrumaa Keskraamatukogus. Ta kuulub Eesti Kalligraafide Koondisse ja Tartu Kunstnike Liitu, on Võru kristliku lastekunstistuudio Krisepto üks asutajaid. |
|
Robert Kannukene |
14. |
veebruar |
1910 |
Usuteadlane, kirikuõpetaja. Sündis Võrumaal Urvaste kihelkonnas Vana-Antsla vallas. Lõpetas Hugo Treffneri Gümnaasiumi, Tartu Ülikooli usuteaduskonna ning täiendas end Berliini, Sorbonne`i ja Groningeni ülikoolis. Robert Kannukene töötas aastaid Usuteaduse Instituudis õppejõuna. Ta teenis kogudusi Saaremaal, oli kauaaegne Urvaste õpetaja ja Võru praostkonna praost, elu lõpuaastail Keila koguduse õpetaja. Surnud 1992. aastal Keilas ja maetud Lüllemäe kalmistule. |
|
Helle Ajango Martin |
26. |
veebruar |
1935 |
Kunstnik, luuletaja, memuarist. Sündis Võrus. 1944. aastal lahkus Helle Ajango Martin koos vanematega Saksamaale ja mõne aja pärast asus perekond elama USA-sse. Õppis Indiana ülikoolis Bloomingtonis saksa keelt ja kirjandust, järgnes magistrikraad Middlebury Kolledžis, hiljem kunstiõpingud Ohio ülikoolis. Helle Ajango Martin töötas saksa keele õpetajana mitmes koolis ja tegutses vabakutselise maalikunstnikuna. Temalt on ilmunud luulekogud „Raudvara” ja „Koduvari”, mõlemad autori enda illustratsioonidega. Lisaks kahele luulekogule on Helle Ajango Martin avaldanud mälestusteraamatud „Our journeys toward freedom” ja „Meie teekond vabadusse”. Eestis viibides külastas Helle Ajango Martin ka Võrumaa Keskraamatukogu. |
|
Urmas Tali |
5. |
märts |
1970 |
Võrkpallitreener. Sündis Võrus. Lõpetas Võru I Keskkooli. Alates 1998. aastast on Urmas Tali tegutsenud võrkpallitreenerina. Ta töötas Võru Spordikoolis noortetreenerina ja juhendas Võru võrkpalli esindusmeeskonda. Urmas Tali on olnud Tartu Pere Leiva, Pärnu ja Rakvere Võrkpalliklubi ning Saaremaa võrkpalli meeskonna peatreener. Ta on töötanud Soome kõrgliiga klubi Liiga-Riento peatreenerina ja juhendanud Eesti noorte- ja juunioride koondisi. Urmas Tali on Võrkpalliliidu juhatuse liige ja olnud tegev ka võrkpallikohtunikuna. |
|
Julius Ungru |
15. |
märts |
1910 |
Kirjanik, pedagoog. Sündis Võrumaal Rõuge kihelkonnas Viitinas, kasvas üles Krabil. Õppis Krabi ja Rõuge koolides, Võru ja Rakvere Õpetajate Seminaris. Enne sõda töötas Julius Ungru mitmel pool õpetaja ja koolijuhatajana. Aastad 1945-56 möödusid Siberi vangilaagrites ning asumisel. Vabanedes töötas Julius Ungru 90-ndate aastate alguseni Võru I Keskkoolis ja Urvaste Eriinternaatkoolis poiste tööõpetuse õpetajana. Ta kirjutas erialast publitsistikat, osales õpiku koostamisel ja töötas välja uusi õppevahendeid. Julius Ungru kirjutas lastele mälestusteraamatu „Minu lapsepõlve Paganamaa” ja täiskasvanutele mõeldud „Paganamaa mehe mälestusi”. Raamatu „22 päeva Kaukaasias” eest pälvis ta Bernard Kangro nimelise kirjanduspreemia. Surnud 1999. aastal Võrus ja maetud Rõuge Jaani-Peebu kalmistule. |
|
Karin Laine |
17. |
märts |
1930 |
Sporditegelane. Sündis Võrumaal Rõuge vallas. Õppis Rõuge koolis ja Võru keskkoolis. 1949. aastal küüditati ta koos ema ja õega Siberisse. Seal lõpetas Karin Laine Irkutski kehakultuuritehnikumi ja õppis Irkutski võõrkeelte instituudis saksa keelt. Tagasi Eestisse jõudes asus ta õppima Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonda. Karin Laine alustas suusatreeninguid Võrus 1946. aastal Vello Kaaristo juhendamisel. Siberi-aastail võistles ta Irkutski oblasti koondises. Karin Laine suutis kaua aega olla edukas suusatamises, orienteerumises ja VTK mitmevõistluses. Ta võitis veteranide MM-il suusatamises 32 kulda, 12 hõbedat ja 8 pronksi. Karin Laine vedas üle 30 aasta Rõuge spordielu, töötas Rõuge sovhoosis spordimetoodikuna. Talle omistati ENSV teenelise sporditegelase aunimetus, ta oli audoonor ja vetelpäästjana töötades autasustati teda medaliga uppuja päästmise eest. Surnud 2017. aastal Rõuges ja maetud Rõuge kalmistule. |
|
Rihhard Iher |
1. |
aprill |
1910 |
Kirjanik, pedagoog. Sündis Võrumaal Sõmerpalu vallas Osulas. Õppis Võru Poeglaste Gümnaasiumis ja Tallinna Pedagoogiumis. Rihhard Iher töötas õpetajana Vana-Antsla vallas Peetri algkoolis, seejärel Osula koolis ja 1944. aastal oli ta lühikest aega „Võrumaa Teataja” toimetaja. Rihhard Iher viljeles peamiselt proosat, milles kujutas 1940ndate aastate murrangulisi protsesse eesti rahva elus. Ta avaldas perioodikas romaanid „Kaheksa kellalööki” ja „Tagasi ellu”. Rihhard Iheri võrumurdeline luule ilmus kogus „Kassimärss” ja „Havva kivi”. Tema luuletused räägivad kodust, kodupaigast, lapsepõlve- ja looduselamustest. Surnud 1980. aastal Tartumaal Rannus ja maetud Osula kalmistule. |
|
Hella Keem |
6. |
aprill |
1915 |
Keeleteadlane, folklorist, võru murde uurija. Sündis Võrumaal Urvaste kihelkonnas Vaabina vallas Keema külas. Õppis Peebo algkoolis, Valga tütarlaste gümnaasiumis, Valga ühisgümnaasiumis ning Tartu Ülikoolis eesti keelt, etnograafiat ja soome-ugri keeli. Ülikoolis alustas ta ühtlasi oma pikaajalist murdekogumistööd. Hella Keem arreteeriti eestimeelsuse tõttu kahel korral - Saksa ajal 1943. aastal ja nõukogude korra ajal 1945. aastal. Vanglast vabanemise järel töötas ta Tartu Kunstifondis kudujana ja 1957. aastal asus tööle Eesti Teaduste Akadeemia keele ja kirjanduse instituudis murdesektori laborandina. Hella Keem oli eesti viljakaim murdekoguja. Ta uuris peamiselt Tartu ja Võru murret, avaldas keele- ja murdealaseid raamatuid ning artikleid. Hella Keem oli Emakeele Seltsi auliige, pälvis Wiedemanni keeleauhinna ja Võru Maavalitsuse Bernard Kangro kirjanduspreemia raamatu „Võru keel” eest. Surnud 1997. aastal Tartus ja maetud Urvaste kalmistule. |
|
Jaan Räppo |
11. |
aprill |
1880 |
Kultuuri- ja haridustegelane, pedagoog. Sündis Võrumaal Rõuge kihelkonnas Kasaritsa vallas Räpo külas. Õppis Võru linnakoolis, Peterburi gümnaasiumis ja Peterburi ülikoolis idamaa keelte ja hiina filosoofia erialal. Jaan Räppo abiellus ukrainlannaga, asus elama Lõuna-Ukrainasse ja temast sai tuntud haridus- ja kultuuritegelane. Hiljem tõlkis tema abikaasa Anfissa Räppo ukraina keelde Eesti rahvuseepose „Kalevipoeg”. Eestis on Jaan Räppo tuntud kui laulude „Haani miis vidi lubjakivve...” ja „Katõ ilma veere pääl” autor. Surnud 1958. aastal Kiievis. Jaan Räppole ja tema abikaasale on paigaldatud mälestustkivi Räpo külas. |
|
Tiia Kõnnussaar |
12. |
aprill |
1965 |
Kirjanik, toimetaja, ajakirjanik. Pärit Võrust. Tiia Kõnnussaar on ajakirja „Pere ja kodu“ asutajaid ja esimene peatoimetaja. Alates 2015. aasta aprillist töötab ta Tartu Ülikooli eetikakeskuses kolumnisti-toimetajana. Eetikakeskus on välja andnud tema põhjaliku intervjuuraamatu, kus tuntud inimesed räägivad oma lapsepõlvest ja kasvamisest. Tiia Kõnnussaar on vabakutseline kirjanik ja Eesti Kirjanike Liidu liige. Ta on avaldanud mitu põnevat lasteraamatut ja noortenäidendi „Kas tead, kool?“ Tema viimane raamat mudilastele ja algklassilastele „Väike armastuse lugu“ pälvis Põlvepikuraamatu konkursil auhinnalise koha. Tiia Kõnnussaar kasutab kirjanikunime Tia Navi. |
|
Eva Novek |
15. |
aprill |
1925 |
Näitleja. Sündis Võrumaal Vana-Antsla vallas Kobela alevikus. Lõpetas Võru Gümnaasiumi ja Eesti Riikliku Teatriinstituudi. Eva Novek töötas Lõuna-Eesti Teatris, Viljandi „Ugalas” ja Rakvere Teatris. 1980. aastal omistati talle ENSV teenelise kunstniku aunimetus. |
|
Triinu Pungits |
18. |
aprill |
1980 |
Tekstiili- ja moekunstnik. Sündis Võrus. Lõpetas Parksepa Keskkooli ja Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiilikunsti erialal. Triinu Pungits on saavutanud oma loominguga tähelepanu ja tunnustust nii kodu- kui ka välismaal. Tema loomingut iseloomustab värvi- ja vormiküllus ning lavastuslikkus, tööde juurde kuuluvad sageli muinasjutulise taustaga lood. Triinu Pungits on võitnud auhindu mitmetel moedisainerite konkurssidel. Ta on pälvinud tunnustuse Hõbenõel (2014) ja Eesti Tekstiilikunstnike Liidu tunnustuse Aasta Noor Tekstiilikunstnik 2015. Triinu Pungitsa looming on pälvinud rahvusvahelist tähelepanu sellistes väljaannetes nagu Elle Russia, Voque Italia, British Voque ja Glamour. Samuti on ta jõudnud finalistide hulka disainerite konkursil International Talent Support ja poolfinalistide hulka Hyeres`i konkursil. Maineka „Ones to Watch” auhinna võitjana sai ta võimaluse tutvustada Londonis oma uut rõivakollektsiooni. Alates 2016. aastast tegutseb ta brändi Triinu Pungits nime all ning on loonud kostüüme mitmetele teatrilavastustele. |
|
Boris Riisik |
19. |
aprill |
1920 |
Jalg- ja võrkpallur. Sündis Võrus. Õppis Võru gümnaasiumis ja Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Sportima hakkas Võru gümnaasiumis ja spordiseltsis Ilmarine Jaan Gutmanni õpilasena. Boris Riisik jõudis 40ndatel aastatel nii jalgpallis kui ka võrkpallis Eesti meistritiitlini ning mängis Eesti jalgpallikoondises. 1944. aastal emigreerus Saksamaale ja sealt edasi Austraaliasse. Surnud 1992. aastal Austraalias Melbournes. |
|
Milvi Panga |
22. |
aprill |
1945 |
Luuletaja, lastekirjanik. Sündis Võrumaal Antsla vallas Oekülas. Õppis Kaika ja Antsla koolides, seejärel lõpetas Tallinnas ETKVLi Kooperatiivkooli ning asus elama Rapla maakonda. Ta on töötanud kokana, tuletõrjedispetšerina ja meditsiiniõe abina operatsioonisaalis. Milvi Pangalt on ilmunud üheksa lasteluulekogu, tema luuletusi on avaldatud lasteajakirjas „Täheke” ja paljudes lasteluulekogumikes, õpikutes ning laulikutes. Mitmed tema luuletused on viisistatud. Esimestena said kaante vahele Tuglase Seltsi poolt korraldatud Valge raamatu konkursil äramärgitud käsikirja luuletused. Neist jagus kaheks raamatuks – „Pesamunale” ja „Jõulust Jaani”. Kuna Milvi Panga emakeel on võru keel, siis on juba esimestes raamatutes kirjakeelsete luuletuste kõrvale ilmunud ka võrukeelseid. Tema luulekogu „Läämi kaemi!” on läbinisti võrukeelne raamat, väljaandja Võru Selts ja illustreerija võrulane Diana Allas. Milvi Panga loomingut on tunnustatud Karl Eduard Söödi lasteluuleauhinnaga ja Hendrik Adamsoni murdeluulepreemiaga. |
|
Triinu Laan |
6. |
mai |
1975 |
Lastekirjanik, kultuuritegelane. Sündis Võrus. Lõpetas Tallinna Majanduskooli õiguse erialal. Triinu Laan osaleb võrokeste kultuuris aktiivselt nii Võru Instituudis töötades kui ka pärast tööd. Ta tegeleb võrukeelsete raamatute tõlkimise ja toimetamisega, aitab korraldada Kaika suveülikooli ja võrukeelset laulupidu „Uma Pido” ning osaleb mitmetes teistes Lõuna-Eesti kultuurielu olulistes tegemistes. Triinu Laan on kirjutanud kolm eesti- ja võrukeelset lasteraamatut: „Suur must koer. Suur must pini” (Triinu Ojari nime all), „Vana katkine kass. Vana katskinõ kass” ja „Krutskiline tita. Päähäkääntävä tita”. |
|
Kalle Istvan Eller |
7. |
mai |
1940 |
Kultuuritegelane, luuletaja, publitsist, sõjaväelane. Pärit Võrumaalt Rõuge kihelkonnast Kasaritsa vallast. Õppis Tartu Ülikoolis inglise ja eesti filoloogia erialal. Kalle Istvan Eller töötas õpetajana erinevates koolides, metsnikuna Karula metskonnas ja eesti keele lektorina Usuteaduste Instituudis. Ta oli taasloodud Kaitseliidu esimene ülem ja hiljem Riigikogu riigikaitsekomisjoni nõunik. Kalle Istvan Eller on avaldanud luulekogu „Bärsärk“, mitmeid lühiesseid ning muid kirjutisi keele-, kultuuri- ja poliitikateemadel. Ta on Võro liikumise üks eestvedajaid, Võro Keele ja Kultuuri Fondi üks asutajatest. |
|
Jaan Reinet |
8. |
mai |
1905 |
Teadlane, leiutaja. Sündis Viljandimaal Tarvastu vallas. Lõpetas Tartu Õpetajate Seminari ja Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna. Jaan Reinet töötas õpetajana mitmetes koolides ja aastatel 1937-41 Võrumaa koolide inspektorina. Ta oli Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi asutaja Võrus 1941. aastal ja muuseumi esimene direktor. Alates 1946. aastast töötas Jaan Reinet Tartu Ülikoolis üldfüüsika õppejõu ja vanemteadurina, oli paljude leiutiste autor ning kirjutas üle kahesaja teadusliku ja populaarteadusliku artikli. Surnud 1991. aastal Tartus. |
|
Vaike Uibopuu |
11. |
mai |
1940 |
Koorijuht, muusikapedagoog. Sündis Võrumaal Urvastes. Lõpetas Tartu Muusikakooli ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimise erialal. Vaike Uibopuu töötas muusikaõpetajana Kohila Keskkoolis, Tartu I Lastemuusikakoolis ja H. Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis. Aastatel 1963-2005 juhatas Vaike Uibopuu Tartu Ülikooli Akadeemilist Naiskoori. Ta asutas Tartu Ülikooli Kammerkoori, Tartu Ülikooli Naiskoori Vilistlaskoori ja kammernaiskoori Liivitar. Tema koorid on pälvinud auhindu rahvusvahelistel konkurssidel ja Vaike Uibopuu ise on korduvalt tunnistatud parimaks dirigendiks. Ta on olnud aastast 1985 üldlaulupidudel nais- ja ühendkooride üldjuht. Ta on esimene naisdirigent, kes valiti üldlaulupeo üldjuhiks. Aastal 2010 asutas Vaike Uibopuu Tartu Kultuurkapitali juures endanimelise sihtkapitali Lõuna-Eesti naiskooride ja dirigentide toetuseks. |
|
Erich Kõiv |
21. |
mai |
1900 |
Sõjaväelane (major), insener, teadlane. Sündis Võrumaal Rõuge vallas. Lõpetas Tallinnas sõjaväeinseneride kursused ja Tallinna Rahvaülikooli Seltsi Erakolledži. Seejärel täiendas end Prantsusmaal kõrgemas sõjaväeinseneride koolis ja õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust. Erich Kõiv töötas Kõrgema Sõjakooli inseneriala õppejõuna. 1944. aastal emigreerus ta Rootsi, tegutses seal inseneri ja teadurina Uppsala ülikooli keskhaiglas ja seejärel siirdus edasi Kanadasse. Seal töötas Erich Kõiv vanemteadurina haiglas ja Montreali kliinilise uurimisinstituudi abidirektorina ning avaldas töid vererõhu uurimise alalt. Surnud 1984. aastal Montrealis. |
|
Kai Leete |
26. |
mai |
1910 |
Rahvatantsujuht, koreograaf, balletipedagoog, draamanäitleja ja Võru linna aukodanik. Sündis Tartus. Õppis Helene von Keddingi balletistuudios ja töötas kutselise balletiartistina teatris „Vanemuine“. Aastail 1935-39 viibis Kai Leete välisturneedel koos Porrode tsirkusetrupiga ja esines Kay Ly nime all paljudes Euroopa maades. Sõja ajal viibis Kai Leete Brandenburgi koonduslaagris, kust vabanes 1947. aastal ja asus elama Valka. Ta töötas Valga teatris „Säde“ ning juhendas balleti-, karakter- ja rahvatantsuringe Valgas ning Viljandis. Sellel perioodil valmisid tema esimesed omaloomingulised tantsud. Aastatel 1960-1994 töötas Kai Leete ringijuhina Võru Huvikojas. Ta juhendas balletiringi, karakter- ja rahvatantsuringe ning lavastas 8 lasteballetti. Kai Leete tegutses Võru Rahvateatri näitlejana ja oli Võrumaa rahvatantsupidude lavastaja ning üldjuht. Tema elust valmis 2010. aastal režissöör Ruti Murusalu dokumentaalfilm „Sündinud tantsule. Kai Leete“ ja teda on portreteeritud Peeter Toominga 1997. aastal valminud dokumentaalfilmis „Aastad“. 2002. aastal ilmunud Kai Leete tantsude raamat „Tantsus on rõõm“ sisaldas rohkem kui 40 tantsu kirjeldust koos nootidega. Ta on mitmete tuntud rahvatantsude autor, sealhulgas „Võrokeste tands“, „Haanja miis“, „Soome polka“, „Kodumaine viis“, „Kaie kargus“, „Kiigel“, „Võru valss“ jne. Surnud 1995. aastal Võrus ja maetud Võru kalmistule. |
|
Mae Pindmaa |
3. |
juuni |
1960 |
Arst, Eesti esimese unekliiniku asutaja. Pärit Tallinnast. Lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. Töötas Tartu Ülikooli lastehaiglas ja Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekirurgia osakonnas.
und ja unehäireid käsitlevaid artikleid. Hukkus 2014. aastal Tiibetis ja maetud Võrumaale. |
|
Sulev Kelder |
4. |
juuni |
1895 |
Metsateadlane. Sündis Võrumaal Kooraste vallas. Lõpetas Tartu Ülikooli metsanduse erialal. Sulev Kelder võttis osa Eesti Vabadussõjast. Ta töötas metsaametnikuna Tartus, Alutagusel, Narvas ja Võrus. Sulev Kelder oli Võru „Kandle” seltsi esimees aastatel 1936-37, Võru kutselise teatri asutajaid, Võru Skaudisõprade juhatuse liige ja Võru metsaühingu esimees.
Surnud 1980. aastal USAs New Yorgi osariigis Rockaways. |
|
Ott Ojaveer |
10. |
juuni |
1965 |
Koolijuht. Sündis Tallinnas. Lõpetas Tallinna 1. Keskkooli ja Tartu Ülikooli geofüüsikuna. Aastatel 1991-2001 töötas Ott Ojaveer Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi direktorina. 2001. aastast alates on ta Hugo Treffneri Gümnaasiumi direktor. |
|
Erki Nool |
25. |
juuni |
1970 |
Kergejõustiklane (kümnevõistleja), olümpiavõitja, sporditegelane, treener, poliitik. Sündis Võrus. Õppis Võru 1. 8-klassilises koolis, Tallinna Spordiinternaatkoolis ja Tallinna Pedagoogilise Instituudi kehakultuuriteaduskonnas. Kergejõustikutreeninguid alustas Võrus 5. klassis treener Heini Allikvee suunamisel. Erki Nool võitis kümnevõistluses 2000. aastal Sydney OM-il kuldmedali. MM-il sai ta 2001. aastal hõbeda ning EM-il 1998. aastal kulla ja 2002. aastal hõbeda. Seitsmevõistluses sai ta sise-MM-il 1997 ja 1999 hõbeda, sise-EM-il 1996 kulla, 2000 ja 2002 pronksi. Erki Nool kuulus Eesti koondisse aastatel 1991-2005. Ta on mitmel korral valitud Eesti parimaks meessportlaseks ning aasta inimeseks. Erki Nool on UNICEF-i hea tahte saadik. Aastatel 1998-2009 korraldas Erki Nool seitsmevõistluses rahvusvahelist võistlust (Erki Nool Reval Cup, aastast 2001 Reval Hotels Cup). Erki Nool oli Isamaa(IRL) liige aastatel 2003-2015. Ta oli XI ja XII Riigikogu koosseisu liige. |
|
Meinhard Uiga |
25. |
juuni |
1930 |
Harrastusnäitleja. Pärit Põlvamaalt Oravalt. Lõpetas Võru keskkooli ja Tallinna Polütehnilise Instituudi mäeinseneri erialal. Meinhard Uiga tuli Võrru 1965. aastal ja liitus rahvateatriga. Juba järgmisel hooajal oli tal kandev roll Võru rahvateatri lavastuses „Kuues meel“ ja sestsaadik on ta Võru teatritegevuses aktiivselt osalenud. Eesti harrastusteatrite liidu poolt väljaantava näitleja meistriklassi tiitli pälvis Meinhard Uiga Lapaglia rolli eest näidendis „Keegi peab olema“. Võrukeelsed rollid Rehepapp (Kivirähk „Rehepapp“) ja Vanaema (Kõiv „Ennola“) on toonud talle harrastusteatrite riigifestivalide kõrgeimad näitlejapreemiad. 2003. aastal pälvis Meinhard Uiga Kandle teatripreemia. |
|
Karl Eerme (kuni 1937. a. Ehrmann) |
9. |
juuli |
1905 |
Kirjanik, ajakirjanik, teatrikriitik. Sündis Tartus. Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. Aastatel 1928-36 töötas Karl Eerme „Võru Teataja” toimetuses, hiljem „Pärnu Päevalehe” ja „Postimehe” juures. Teise maailmasõja ajal oli ta saksa sõjaväes ja sattus Ameerika Ühendriikide vangilaagrisse Lääne-Saksamaal. Pärast sõda elas Karl Eerme mõned aastad Londonis, seejärel siirdus Kanadasse, kus töötas kirjastusametnikuna ning oli Eesti Kultuurikogu ja Toronto Eesti Seltsi liige. Karl Eerme alustas teatrikriitikuna Võrus, hiljem kirjutas „Endla” ja „Vanemuise” lavastustest. Karl Eerme avaldas luule- ja lühiproosakogusid, näidendeid, romaani “Sõdurite elu” ja kaheosalise mälestusteraamatu ning toimetas kultuuriloolisi koguteoseid („Võru 150 aastat”). Välismaal kasutas ta pseudonüümi Piirita Orvik. Surnud 1975. aastal Torontos. |
|
Eduard Ploomipuu |
17. |
juuli |
1890 |
Koolijuht, pedagoog. Sündis Võrumaal Mõniste vallas. Õppis Mõniste algkoolis ja Valga linnakoolis. Eduard Ploomipuu asus tööle Mõniste kooli ja pühendas õpetajatööle terve oma elu. Aastatel 1917-41 töötas ta Mõniste kooli direktorina. Surnud 1955. aastal ja maetud Hargla kalmistule. Mõniste kooli juurde on vilistlaste poolt püstitatud kolme endise kauaaegse koolidirektori – Eduard Ploomipuu, Hugo Hirjeli ja Emilie Tamme nimeline pink. |
|
Ilmar Reiman |
26. |
juuli |
1930 |
Haridustegelane, koolijuht, pedagoog. Sündis Võrumaal Võru vallas Sulbis. Õppis Kurenurme koolis, Võru keskkoolis ja Tartu Ülikoolis eesti keele ja kirjanduse erialal. Pärast ülikooli lõpetamist asus Ilmar Reiman tööle Võru I Keskkooli ja 1958. aastal määrati ta kooli direktoriks. Ilmar Reiman juhtis kooli 33 aastat. Tema teeneks tuleb lugeda kooli kõrget mainet, puhtust ja korda majas ning eestimeelse ja eestikeelse kooli säilitamist olude kiuste. Surnud 1991. aastal ja maetud Võru kalmistule. |
|
Jan Rahman |
30. |
juuli |
1975 |
Luuletaja, näitekirjanik, ajakirjanik. Sündis Võrus, kasvas üles Vastseliina kihelkonnas Sute külas. Õppis Loosi 8-klassilises koolis, Võru I Keskkoolis ja Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Alates 2017. aastast toimetab Jan Rahman võrukeelset ajalehte „Uma Leht“. Ta on osalenud Tartu Noorte Autorite koondise ja Võro Selts VKKF-i töös. Tema esimene raamat, murdeluulet sisaldav esikkogu „Vasõst vask“ ilmus 1997. aastal. Jan Rahman on kirjutanud enamasti võrukeelseid luuletusi, jutte ja näidendeid. Ta on tõlkinud võru keelde eesti luuletajate luuletusi, kirjutanud laule ja laulusõnu. Jan Rahman on võrukeelse teleseriaali “Tagamõtsa” stsenaariumi autor.
Jan Rahmani lasteraamatut „Vävva“ on trükitud nii võru kui ka eesti keeles. Kahasse soome menukirjaniku, edela-soome murdes luuletava Heli Laaksoniga on ilmunud luuletuste ja luuletõlgete kogu „Maapuupäiv“. Jan Rahman pälvis 2006. aastal Võru Maavalitsuse Bernard Kangro kirjanduspreemia võrukeelsete näidendite „Painaja“ ja „Sõit“ eest. |
|
Navitrolla (kodanikunimega Heiki Trolla) |
10. |
august |
1970 |
Maalikunstnik, graafik, raamatuillustraator. Sündis Võrus ja lapsepõlv möödus Navi külas Võru lähedal. Lõpetas Võru 1. 8-klassilise kooli ja Võru I Keskkooli. Joonistamise algtõed omandas tuntud kunstniku Viive Kuksi juures, lõpetades kolmeaastase Viive Kuksi Kunstistuudio. Heiki Trolla, keda tuntakse kunstnikunime Navitrolla all, tegutseb vabakutselise kunstnikuna, elab ja töötab Lõuna-Eestis. Ta on korraldanud arvukalt näitusi nii Eestis kui välismaal. Navitrolla kunstnikutee algas 1990. aastate alguses, mil ta osales kunstnikerühmituse „Lüliti” asutamises ja korraldas Tartu kohalikku kunstielu. Juba varajases loomingus kasutas kunstnik oma maalides nii naivistliku kui ka sürrealistliku kunstistiili elemente ning paigutub nende stiilide vahepeale, nimetades ennast ise naivistiks. Kunstnikuna on Navitrolla äärmiselt mitmekesine - õlimaal, graafika, skulptuur, segatehnikas tehtud hiidmaalid seintel. Ta on illustreerinud raamatuid, kalendreid, puslesid, heliplaate ning avaldanud oma loomingut tutvustavaid raamatuid. Tema lustakas ja looduslähedane looming kogub üha rohkem populaarsust. Ivo Parbuse raamat „Navitrolla – kunstnik Navilt ja Trollast” annab võimaluse heita pilk kunstniku maailma. |
|
Erich Arrak |
24. |
august |
1925 |
Maalikunstnik. Sündis Võrumaal Võru vallas Mõrgi külas. Õppis Väimela algkoolis ja põllunduskeskkoolis, Võru tööstustehnikumis, Tartu Kunstiinstituudis ning ERKI Tartu osakonnas. Erich Arrak töötas Võrus „Kandle” ja Lõuna-Eesti Teatri dekoraatorina, seejärel oli ta Tartu Kunstimuusemis restauraatoriks ja hiljem pidas koos kunstnikust abikaasa Melanie Arrakuga ateljeekooli. Erich Arraku loomingu kaalukaimaks osaks kujunesid pikema aja jooksul loodud haritlaste ja loovisikute portreed ning arvukad maastikumaalid. Surnud 1997. aastal. |
|
Inga Kuljus |
27. |
august |
1960 |
Võrumaa Keskraamatukogu direktor, raamatukoguhoidja-bibliograaf. Sündis Võrumaal Vastseliinas. Õppis Vastseliina Keskkoolis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis raamatukogunduse ja bibliograafia erialal. 2005. aastal omandas Tallinna Ülikoolis magistrikraadi infoteaduste erialal. Alates 1993. aastast töötab Inga Kuljus Võrumaa Keskraamatukogu direktorina. Ta on Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu, Eesti Kirjanduse Seltsi, MTÜ Baltic Heritage Networki ja Eesti Muusikakogude Ühenduse liige. Inga Kuljus juhib 2000. aastal Võrumaa Keskraamatukogus loodud MTÜ Järjehoidja tööd ning organiseerib raamatukoguhoidjate koolituspäevi ja õppereise. |
|
Siiri Toomik |
28. |
august |
1955 |
Kultuuritegelane, muuseumidirektor, giid, turismieriala kutseõpetaja. Sündis Võrus. Õppis Võrusoo Põhikoolis, Võru I Keskkoolis ja Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonnas eesti keele ja kirjanduse erialal. Siiri Toomik asus Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumisse tööle 1979. aastal ning ligi 17 aastat töötas ta direktori ametikohal. Ta on mitmete Võru-aineliste raamatute koostaja, teinud raadiotööd, kirjutanud artikleid, tõlkinud lasteraamatuid soome keelest võru keelde, töötanud giidina ja osalenud Võru folklooripeo organiseerimisel. |
|
August Teppo |
29. |
august |
1875 |
Lõõtspillimeister. Sündis Võrumaal Loosu külas. Lõõtspilli hakkas mängima 8-aastaselt ja esimene oma pill valmis tal 15-17-aastasena. August Teppo oli aktiivne pillimeister 70 aasta vältel ja valmistas ligikaudu 200 pilli. Tema pillid jõudsid Venemaale, Austraaliasse, Kanadasse ja USAsse. Tänaseni on säilinud umbes 30 originaalset Teppo lõõtsa. Kõrgelt hinnatavaks teeb Teppo lõõtspillid eeskätt nende kaunis särav tämber ja väga hea häälespüsivus. Teppo lõõtspill on kantud Eesti Vaimse Kultuuripärandi Nimistusse. August Teppo mälestuseks korraldatakse võistumängimisi ja 2000. aastast alates toimuvad Võrumaa muuseumis lõõtsapäevad. Loosu külas pillimeistri kodutalus, kus asub August Teppo lõõtsamuuseum, meenutab kuulsat pillimeistrit mälestuskivi ja temanimeline mälestuspink. Surnud 1959. aastal ja maetud Võru kalmistule. |
|
Paul Horma |
7. |
september |
1905 |
Skulptor, restauraator. Sündis Võrumaal Vastseliina vallas Kapera külas. Õppis Vastseliina algkoolis, Tartu õhtugümnaasiumis ja Kõrgemas Kunstikoolis „Pallas”. Paul Horma töötas vabakutselise skulptorina ja viljeles portree-, figuuri-, dekoratiiv- ja monumendiplastikat. Ta modelleeris ja valas kipsi, pronksi või raius marmorisse paljude Eesti kirjanike portreed. Paul Horma oli oskuslik restauraator. Ta osales Kadrioru lossi restaureerimisel ja Eesti Kunstimuuseumi 1944. aasta põlengus kannatanud skulptuurteoste ennistamisel. Paul Horma üheks tähelepanuväärsemaks tööks on Kilingi-Nõmme 1937. aasta tuleõnnetuse ohvrite mälestusansambel. Surnud 1988. aastal Tallinnas ja maetud Metsakalmistule. |
|
Marie Heiberg |
10. |
september |
1890 |
Luuletaja, proosakirjanik. Sündis Võrumaal Urvaste vallas. Õppis Urvaste vallakoolis ja Sangaste kihelkonnakoolis. Luuletama hakkas Marie Heiberg varakult. Ta osales “Noor -Eesti” rühmituses, sõbrunes Gustav Suitsu ja Friedebert Tuglasega. Trükis ilmusid tema esimesed luuletused 1905. aastal ajakirjas „Linda”. Järgmisel aastal ilmus Marie Heibergi esikluulekogu „Mure-lapse laulud”. Innustatuna edust, asus luuletaja elama Tartusse, et end iseõppijana täiendada, aga sattus peagi raskesse majanduslikku kitsikusse. 1919. aastal haigestus Marie Heiberg skisofreeniasse ja ligi 20 aastat luuletaja elust möödus Tallinna närvihaiglas. Marie Heiberg kirjutas ka lühiproosat ja osa tema loomingust ilmus ajakirjanduses, aga suurem osa sellest jäi käsikirja. Eraldi raamatuna ilmus jutustus „Elukevade” ja lühiproosakogu „Enne viimset päeva”. Surnud 1942. aastal Tallinnas ja maetud Tallinna Liiva kalmistule. |
|
Ants Joonas |
13. |
september |
1935 |
Suusatamis- ja laskesuusatamistreener. Sündis Tartus. Õppis Võru Tööstustehnikumis. Ants Joonas alustas sportimist Võru Spordikoolis treener Vello Kaaristo juures. Ta võitis Eesti meistrivõistlustel murdmaasuusatamises ühe kuld- ja kolm pronksmedalit. Aastatel 1968-2000 töötas Ants Joonas Võru Spordikoolis laskesuusatamise treenerina, sellest kolmteist aastat treenerina Vastseliinas. Tema tuntumad õpilased on Hillar Zahkna, Aivo Udras ja Janno Prants. |
|
Aksel Kersna |
13. |
september |
1920 |
Spordipedagoog, kergejõustikutreener, raskejõustiklane. Sündis Võrumaal Rõuge vallas. Lõpetas Tallinna Kehakultuuritehnikumi ja kehakultuuriinstituudi Peterburis. Aksel Kersna võitis Eesti meistrivõistlustel tõstmises medaleid ja tuli 1945. aastal raskekaalus Eesti meistriks. Ta töötas Antsla keskkoolis kehalise kasvatuse õpetaja ja direktorina ning oli Võru Spordikoolis kergejõustikutreener. Tema eestvedamisel ehitati Antslasse staadion ja võimla. Surnud 1986. aastal Võrus ja maetud Urvaste kalmistule. Legendaarsele koolijuhile Aksel Kersnale on paigaldatud mälestuspink Antsla Gümnaasiumi hoovi. 1997. aastast alates korraldatakse Antslas Aksel Kersna mälestusvõistlusi kergejõustikus. |
|
Kerttu Rakke (kodanikunimega Kadi Kuus) |
16. |
september |
1970 |
Kirjanik, stsenarist. Sündis Võrus. Õppis Võru koolides ja seejärel Tartu Ülikoolis, mille lõpetas eesti filoloogina, hiljem õppis Eesti Humanitaarinstituudis semiootika magistrantuuris. Kerttu Rakke töötas reklaamiagentuurides korrektori ja copywriterina, tegi rohkesti kaastööd paljudele ajakirjandusväljaannetele, oli Tallinna Kesklinna Valitsuse avalike suhete nõunik. Kirjanikudebüüdi tegi ta 1987. aastal, kui ajalehes „Noorte Hääl” avaldati tema luuletus. Paar aastat hiljem ilmus temalt ajakirjas „Vikerkaar” noorteelu kirjeldav jutustus „Let`s go”. Suurema tuntuse saavutas Kerttu Rakke kodumaise igapäevasarja „Kodu keset linna“ stsenaristina. Ta on enamiku oma teostest ise välja andnud, enda kirjastuse Kadikas kaudu. Kerttu Rakke loomingut on tõlgitud vene ja prantsuse keelde. Tänaseks on tema sulest ilmunud 14 raamatut ja sadu arvamusartikleid ajakirjanduses. Alates 2012. aastast aitab ta toimetada ajakirja „Vaimupuu”, mille sihtrühm on vaimupuudega inimesed. Kerttu Rakke oli Vaba Sõltumatu Noortekolonn nr. 1 liige ja sellest, kuidas Võru noored otsustasid hakata Eesti vabaduse eest võitlema, sündmustest Võrus 30 aastat tagasi, kirjutas ta näidendi „Needid ja suhkruvatt”, mida lavastati 2018. aasta kevadel Võru pubis Tamula Vanake. |
|
Bernard Kangro |
18. |
september |
1910 |
Luuletaja, prosaist, kirjandusteadlane, ajakirjanik, kirjastaja. Sündis Võrumaal Vana-Antsla vallas Oe külas. Õppis Kiltre ja Antsla algkoolis, Valga gümnaasiumis ning Tartu Ülikoolis eesti ja üldise kirjanduse erialal, mille lõpetas magistrikraadiga cum laude. Bernard Kangro töötas Vanemuise teatri dramaturgina. 1944. aastal põgenes ta Soome kaudu Rootsi.
Bernard Kangro esimesed värsid avaldati 1929. aastal. Ülikooliaastail liitus ta „Arbujate” kirjandusliku rühmitusega ja avaldas esimesed luulekogud: „Sonetid”, „Vanad majad”, „Reheahi“.
Romaanikirjanikuna alustas Bernard Kangro Võrumaa minevikku kajastavate teostega: „Igatsetud maa” ja „Kuma taevarannal”, aga tuntuks sai ta Tartu-aineliste kaksiktriloogiatega: „Jäälätted”, „Emajõgi”, „Tartu” ning „Kivisid”, „Must raamat” ja „Keeristuli”. Kirjaniku suutlikkus oli erakordne, igal aastal avaldas ta pagulaspõlves mõne raamatu. Peale luulekogude ja romaanide kuuluvad ulatusliku ning mitmekülgse loominguga Bernard Kangro kirjanduslikku pärandisse novellid, näidendid, memuaarteosed, esseekogud, bibliograafiad ja kirjandusloolised raamatud. Surnud 1994. aastal Lundis ja maetud Lundi kalmistule. Alates 1990. aastast antakse Võrumaal välja Bernard Kangro nimelist kirjanduspreemiat, et teadvustada ja väärtustada Võrumaaga seotud kirjanike loomingut. |
|
Erki Evestus |
20. |
september |
1960 |
Skulptor, maalikunstnik, karikaturist, raamatuillustraator, kunstipedagoog. Sündis Tartus, aga kasvas üles Võrumaal. Õppis Võru I Keskkoolis ja Tartu Kunstikoolis kivi kunstilise kujundamise erialal. Erki Evestus asus elama Saaremaale, töötas Kuressaare lossis restauraatorina, toimetas nalja- ja pilkeajakirja „Pilkaja“ ja õpetas Kuressaare Kunstikoolis lastele skulptuuri. Ta on 25 aastat joonistanud pilapilte Pirko ristsõnadele ja paljudele meediaväljaannetele. Võrumaa Teatajas avaldatakse tihti tema päevakajalisi ja humoorikaid pilte. Erki Evestus on illustreerinud raamatuid, kalendreid, šokolaaditahvlite ümbriseid ja teinud muudki. Ta on avaldanud kaks kunstialbumit oma õlimaalide reproduktsioonidest, millel kujutatud lõbusaid ja sügavmõttelisi muistseid eestlasi ning nende jumalaid. Erki Evestus on esinenud mitmetel näitustel Soomes ja Venemaal. Eestis on tema maale eksponeeritud Kuressaare Raegaleriis, Tallinna Viru hotellis, Eesti Rahva Muuseumis ja mitmetes teistes kohtades. |
|
Kuldar Kudu |
26. |
september |
1965 |
Kitarrist, kitarripedagoog, interpreet, Tartu klassikalise kitarrikoolkonna rajaja. Sündis Võrus. Alustas kitarrimängu 15-aastaselt G. Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis, seejärel lõpetas Eesti Muusikaakadeemia klassikalise kitarri erialal ja hiljem täiendas end Šveitsis, Saksamaal ja Uruguays. Kuldar Kudu töötas H. Elleri nim. Tartu Muusikakoolis kitarriõppejõuna. Ta oli peene muusikanatuuriga interpreet, kes esines nii solistina kui ka kammeransamblites. Kuldar Kudu oli rahvusvahelise kitarrifestivali „Fiesta de la guitarra“ asutaja ja peakorraldaja. Ta oli Eesti kitarrielu üks initsiaatoreid ja Eesti Kitarriseltsi esimees. Surnud 2005. aastal ja maetud Tartu Raadi kalmistule. |
|
Sven Začek |
29. |
september |
1980 |
Loodusfotograaf. Sündis Valgas, aga kasvas üles Võrus. Õppis Võru koolides, Tallinna Tehnikaülikoolis ning Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas. Alates 2005. aastast tegutseb Sven Začek vabakutselise loodusfotograafina. Ta on fotopõhise veebiportaali www.looduspilt.ee üks asutajatest ja eestvedajatest. Sven Začek on toimetanud loodusfotode ajakirja “Lofo” ning kirjutanud ja fotodega illustreerinud üle saja looduse- ja fototeemalise artikli. Ta on avaldanud kolm raamatut: „Kohtumisi metsloomadega”, „Värvide lend” ja „Pääsukese Eestimaa”. Sven Začeki fotod on pälvinud auhindu mitmetel loodusfotode konkurssidel ja pääsenud National Geographicu veergudele. |
|
Tarmo Noormaa |
14. |
oktoober |
1980 |
Rahvamuusik, lõõtspillimängija, muusikapedagoog. Pärit Võrumaalt Haanja vallast. Lõpetas TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusika erialal. Tarmo Noormaa on Pärimusmuusika Keskuse juhataja ja Viljandi Pärimusmuusika Festivali programmijuht. Ta on andekas muusik, kes musitseerib peamiselt koos Lauri Õunapuu ja Anu Tauliga. Tarmo Noormaa on õpetanud lõõtspillimängu Võru Muusikakoolis, Viljandi Kultuuriakadeemias ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. |
|
Ako Tamra |
23. |
oktoober |
1930 |
Dirigent, koorijuht, muusikapedagoog. Sündis Võrus. Õppis Pikakannu ja Võru koolides, hiljem lõpetas kaugõppes Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli koorijuhtimise erialal. Ako Tamra alustas oma muusikuteed 18-aastaselt Pindi kiriku orelimängijana. Võru meeskoori tuli ta laulma 1949. aastal, kuid samal aastal Ako Tamra arreteeriti ning saadeti seitsmeks aastaks stalinlikku vangilaagrisse. Tagasi koju jõudes sai temast uuesti meeskoori liige ja ühtlasi ka dirigent. Tema käe all laulsid veel segakoor „Tervis”, Võru poistekoor, Misso meeskoor, Kolepi segakoor ja mitmed ansamblid. Ako Tamra töötas Võru Muusikakoolis solfedžo, muusikaajaloo ja viiuliõpetajana 26 aastat. Võru Sümfooniaorkestris mängis ta selle loomisest alates esimest viiulit. Surnud 2000. aastal ja maetud Pindi kalmistule. |
|
Marju Kõivupuu |
14. |
november |
1960 |
Kultuuriloolane, etnoloog, kirjanik, folklorist, eesti filoloog. Sündis Võrumaal Mõniste vallas Saru-Mäepõru külas. Õppis Valga 1. Keskkoolis, Tartu 5. Keskkoolis ja Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat. Marju Kõivupuu on Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi vanemteadur, eelnevalt on ta töötanud ka Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ja Tallinna Ülikooli filoloogiateaduskonna dotsendina. Tema uurimishuvid on seotud inimese ja maastiku suhete ning kultuuripärandi teemaderingiga, lisaks tegeleb ta surmakultuuri ja rahvameditsiini uurimisega. Marju Kõivupuu on teadlasena järjekindlalt tutvustanud rahvapärimuse ja looduse seoseid. Ta on uurinud ristipuude traditsiooni ja on väga hinnatud ekspert looduslike pühapaikade valdkonnas. Marju Kõivupuu on arvukate raamatute, artiklite, tele- ja raadiosaadete autor, kaasautor ning konsultant, paljude komisjonide, kolleegiumide ja nõukogude liige. Ta on pälvinud ajakirja Akadeemia Naturalia aastaauhinna, Rukkiräägu kultuuriauhinna, Eerik Kumari looduskaitsepreemia, Oskar Kallase stipendiumi ning mitmeid teisi tunnustusi ja tänukirju. 2013. aastal valiti Marju Kõivupuu aasta kodanikuks. |
|
Aimi Hollo |
14. |
november |
1945 |
Muuseumitöötaja, Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi juhataja. Sündis Võrumaal Missos. Lõpetas Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna eesti keele ja kirjanduse erialal. Pärast ülikooli lõpetamist töötas Aimi Hollo kooliõpetajana Palamusel ja Põlvas. 1981. aastal vahetas ta õpetajaameti muuseumitöötaja vastu ja asus tööle Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumisse. Aimi Hollo on töötanud Lauluisa muuseumis üle 37 aasta. Tema juhtimisel on hoitud ja kaasajastatud Lauluisa pärandit Võrumaal. Aimi Hollo on pälvinud Võrumaa teenetemärgi ja Eesti Kultuurkapitali preemiaid. |
|
Sulev Tailo (kodanikunimi SulevTiits) |
2. |
detsember |
1920 |
Luuletaja, kunstnik. Sündis Võrumaal Mõnistes. Lõpetas Valga Gümnaasiumi. Sulev Tailo siirdus 1943. aastal Soome, võttis osa Jätkusõjast eesti rügemendis. Seejärel asus ta elama Rootsi, omandas Stockholmis kunstialase hariduse ja töötas kunstnikuna. 1950-ndail aastail sõitis ta tagasi Soome, lõpetas Turu ja Jyväskylä ülikooli, töötas koolides joonistamise ja kunstiajaloo õpetajana ning esines näitustel Skandinaavias ja Eestis (enam kui 20 isikunäitust). Sulev Tailo oli kirjanikerühmituse „Turun Kirjailijat” liige. Ta kirjutas artikleid ja arvustusi, avaldas luulekogud „Tormist kantud”, „Koidueelne”, „Laul rannal” ja paar soomekeelset luulekogu. Sulev Tailo juhatas Eesti Kultuuriarhiivi Eksiilis, mis tema vahendusel toodi 2000. aastal Eestisse. Surnud 2010. aastal. |
|
Indrek Kalda |
6. |
detsember |
1960 |
Helilooja, muusikapedagoog, laulja, viiuldaja. Sündis Võrus. Lõpetas Võru 1. Põhikooli, Võru Lastemuusikakooli, õppis Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis viiulit ja koorijuhtimist ning lõpetas Viljandi Kultuurikooli orkestrijuhtimise erialal. Aastatel 1992-2012 töötas ta Viljandi Kultuuriakadeemias õpetajana. Indrek Kalda mängib ansamblites Justament, Lindpriid ja Kaunimate Aastate Vennaskond, varem on ta osalenud ka ansamblites Kukerpillid ja Jäääär. Alates 2013. aastast musitseerib ta koos oma poja Paul Kristjan Kaldaga. Tema autoriplaat kannab nime „Jagatud armastus“ ja koos pojaga on salvestatud album „Lihtsalt lood“. Indrek Kalda on osalenud mitmetes teatri- ja muusikaprojektides. Ta on loonud laule, instrumentaalpalu, teinud muusikalisi kujundusi ning kirjutanud teatri- ja filmimuusikat. |
|
Eugen-Edgar Dachsenberg |
15. |
detsember |
1885 |
Viiuldaja, koorijuht, organist. Sündis Võrus. Õppis Võru kreiskoolis ja täiendas end muusika alal Peterburis. Eugen Dachsenberg mängis Võru Sümfooniaorkestris esimest viiulit. Ta võttis aktiivselt osa Võru muusikaelust - viiuldas Võru salongiorkestris, kammerorkestris ja Kandle teatri orkestris. Alates 1948. aastast kuni surmani mängis ta EELK Võru Katariina Koguduses orelit. Ametilt oli Eugen Dachenberg raamatupidaja. Surnud 1955. aastal Võrus ja maetud Võru kalmistule. |
|
Hilje Murel |
17. |
detsember |
1975 |
Näitleja. Sündis Võrus. Lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli. Pärast kooli lõpetamist töötas Hilje Murel kümme aastat Ugala teatris näitlejana, seejärel teatris „Vanemuine” ning alates 2008. aastast töötab ta Eesti Draamateatris. Ta on mänginud filmides, telelavastustes ja seriaalides. Hilje Murel on üks hõivatumaid naisnäitlejaid Eesti Draamateatris ja rollid teatrilaval on toonud talle palju tunnustust. |
|
Harald Henno Jänes |
19. |
detsember |
1905 |
Pedagoog, keeleteadlane. Sündis Võrus. Õppis Võru Poeglaste Reaalgümnaasiumis ja Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. Pärast ülikooli lõpetamist töötas Harald Henno Jänes Tartu koolides eesti keele ja kirjanduse õpetajana. 1936. aastal sai temast Rakvere ühisgümnaasiumi direktor. Harald Henno Jänes avaldas koolikirjandust, keeleõpikuid alg- ja keskkoolile ning koostas ulatusliku teadusliku uurimuse õpilaskonnast. Aktiivse koolijuhina võttis ta osa Akadeemilise Emakeele Seltsi tegevusest, kuulus Õpetajate Koja juhatusse, oli akadeemilise Hõimuklubi esimees ja toimetas noorsooajakirja „Tuleviku Rajad”.
Surnud 1970. aastal Stockholmis. |
|
Katrin Tammik |
21. |
detsember |
1945 |
Luuletaja, kunstnik-dekoraator, kultuuritöötaja. Sündis Võrus. Õppis Leevi koolis, Võru I Keskkoolis ja Tartu 8. Keskkoolis. Katrin Tammik töötas Lõuna-Eestis kunstnik-dekoraatori, kultuurimaja juhataja ja muuseumitöötajana. Suurema osa oma elust elas ta Põlvamaal Leevil. Katrin Tammiku luule hakkas ilmuma perioodikas, peamiselt maakonnalehtedes alates 1983. aastast. Ta kirjutas lüürilisi luuletusi, ballaade ja sonette. Hiljem avaldas Katrin Tammik luulekogud „Ussihari” ja „Nõiutud armastus”. Surnud 1999. aastal Tartus. |
|
Heino Pehk |
25. |
detsember |
1940 |
Dirigent, koorijuht, muusikapedagoog. Sündis Põlvamaal Kanepi vallas Maaritsas. Õppis Tartu muusikakoolis akordionit ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis koorijuhtimist. Heino Pehk töötas Võru Muusikakoolis akordioni, ansambli, üldklaveri ja solfedžo õpetajana ning aastatel 1967-84 direktori asetäitjana. Lisaks pedagoogitööle juhatas ta palju aastaid Võru meeskoori ja selle meesansamblit, Võru õpetajate segakoori Cantus, Võru sümfooniaorkestrit, ja mitmeid teisi muusikakollektiive. Praegu juhatab Heino Pehk Võru segakoori Videvik. Heino Pehk on pälvinud Valgetähe medali ja Võrumaa vapimärgi. |
|
Johannes Käis |
26. |
detsember |
1885 |
Pedagoog, kooliuuendusliikumise juht, loodusuurija. Sündis Võrumaal Põlva kihelkonnas Rosma külas. Omandas õpetajaameti kõrvalt pedagoogilise hariduse Peterburi Õpetajate Instituudis ja lõpetas Peterburi Ülikooli loodusteaduste alal. Johannes Käis töötas õpetajana Läti linnakoolides, ta oli Riia Aleksander I Gümnaasiumi loodusõpetuse õpetaja. Seejärel siirdus ta elama Venemaale, töötas õpetajana Vologdas ja Pihkvas. Tagasi Eestisse naastes asus ta tööle Haridusministeeriumis riigikoolinõunikuna. Aastatel 1921-30 töötas Johannes Käis Võru Õpetajate Seminari direktorina. Ta oli kooliuuendaja ja enam kui saja õpiku-käsiraamatu autor. Peale pedagoogilise tegevuse oli Johannes Käis ka agar loodusuurija. Surnud 1950. aastal Põlvamaal Tromsi külas ja maetud Põlva kalmistule. Johannes Käisi preemia määratakse igal aastal kahele pedagoogile, kellest üks on Põlva maakonnast ja teine mujalt Eestist. |
|
Valdur-Olev Ohakas |
26. |
detsember |
1925 |
Maalikunstnik. Sündis Tallinnas. Kunstihariduse sai Tallinna Rakenduskunsti koolis ja Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis. Valdur Ohakas arreteeriti 1949. aastal koos rühma kunstiüliõpilastega ja saadeti Kasahstani Karaganda oblasti vasekaevandusse. Pärast vangilaagrist naasmist tegutses ta kunstnikuna Tallinna tsirkuses, õmblusvabrikus „Võit“ ja Tallinna Draamateatris ning seejärel asus tööle vabakunstnikuna. Valdur-Olev Ohakas oli Kunstnike Liidu liige ja esines näitustel alates 1946. aastast. Eesti kunstis tuntakse teda esmajoones pruunides toonides maastike ja natüürmortide maalijana. 1969. aastal asus Valdur Ohakas elama Võrumaale Kütiorgu, millest sai tema suvine kodu 20 aastaks. Kütiorg oli kunstniku loomingu otsene mõjutaja, sellel perioodil valmis tal ohtralt maale Kütioru maastikust ja vaadetest. Surnud 1998. aastal Tallinnas. |
|
Kaido Jakobi |
31. |
detsember |
1940 |
Fotograaf. Pärit Võrumaalt. Kaido Jakobi töötas üle 40 aasta ajalehe „Töörahva Elu” fotograafina. 1967. aastal aitas ta koos teiste fotograafidega luua Võru fotoklubi ja võttis aktiivselt selle tööst osa. Surnud 2007. aastal. |