Üritused

14. novembrist 2009 05. veebruarini 2010 saab Võrumaa Keskraamatukogu lasteosakonna Tähesaalis vaadata

vana Võrumaa kindanäitust

KIRÄ´ VÕROMAALT

“Kinda´ koeti kirälidse´, inämbjagu katõ langaga, a koeti kolmõ vai nelä langaga kah. Nuu sai hüä´ paksu´.
Sõss olli ka ilusa kiräga. Mõni pand` viil narma´ ka viirde, sõss olli nii andsagu kui.” (Rõuge)

Näitus tutvustab siinkandis ammustest aegadest kasutatud kindakirju, mis võiksid käsitöömeistrite varrastelt uutesse kinnastesse jõuda.

Ajaloolise Võrumaa kihelkondade kindamustrid valis Eesti Rahva Muuseumi kogudest Tuuli Tubin, kindad kudus Aini Palok.

Näituse korraldasid Võru Instituut ja Võro Selts VKKF, näituse tegemist toetas Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Kindanäitus alustas oma teekonda 2009. a. kevadel Võru Instituudis. Näitust saab tellida tel. 782 8750 (Võru Instituut) või E-mail on kaitstud sp�mmirobotite eest, Javascript peab olema sisse l�litatud

Lisaks saab raamatukogus vaadata raamatunäitust vanadest käsitöödest.

Müügil koos näitusega valminud raamat “Kirä´ Võromaalt. Kinda´” (50.-EEK). Raamatusse on koondatud valik ajaloolisel Võrumaal kootud labakinnastest: fotod kinnastest, ruudupaberile kantud kindakirjad ja kindavitsade kirjeldused.

RAHVATARKUST, ENNUSTUSI, MÕISTATUSI LAMMASTEST JA VILLATÖÖDEST

VILLASÕNAD
Sirgu, sirgu, siidivilla,
kasva, kasva, kaunist villa,
sirgu siidi pehmuseks,
kasva vaksa pitkuseks!
(Jämaja)

Kümme naela külle pääle,
sada naela sarve pääle,
seitse naela sel`lä pääle,
tuhat naela turja pääle.
Nüüd mine mõtsa nipsi-napsi,
tule kodu kipsi-kapsi!
(Paistu)

Mere juoma, metsä süomä,
tule koju villa niitäma!
Anna mulle kuuekene,
kanna ise kasukakene!

(Kuusalu)

RAHVATARKUST KETRAMISEST, KUDUMISEST, KINNASTEST, SOKKIDEST
Kus sõlmi, seal sooja, kus tompu, seal tugevust.  Rapla (Tiheda ja ebaühtlaselt kedratud lõnga vabanduseks)
Pingu peräst pessetäs, mütä peräst mütetäs, jämme peräst jätetäs.  Viljandi (Lõng ei tohi olla kedrates kohati pingul ega kohati tombuline, vaid ühejämedune)
Kiird lang kinnätüs, loid lang loksatus.  Urvaste
Kus silm, seal külm, kus sõlm, seal soe.  Jõhvi. (Halvasti kootud eseme vabandamiseks)
Sukk lai - jalg soe; kinnas lai - käsi külm
Külm küsüs kindit, hall hahku kaputit. Urvaste
Külm oli küsind kindaid, tali tallenahkasi. Kullamaa

RAHVATARKUST LAMBAST, LAMBAPÜGAMISEST
Kui lammas kolm kord sügise orasel saap süvvä, sis pandvat jõuluni vasta. Tartu-Maarja
Lammas süü läbi oherdimulgu talvõl kuurma hainu är. Rõuge
Kui lammas iga päev niipalju heinu saab, kui ta niites villa annab, siis ta pole veel pisku söömaga olnud. Saaremaa
Lambit piäp pügämä vanalkuul varju, noorelkuul nurme, sis kasvap ruttu vill jälle asemele. Otepää
Märdi- ja kadrinapääva vahel ei niideta lambid, siis sandid kannavad villa ära. Palamuse
Kadripäevas es ole lammas ennast pügäde käsken, ütelnu, et temä taht kirikus minna, kasukut-särki selga panna.  Karksi
Jüripäeval annab lammas kuue, mihklipäeval kasuka. Paldiski

ENNUSTAMINE
Mida suuremba lõngakera keritas maarjapäeval, seda rikkam elu. Kanepi
Nääri ajal viidud kindapaar lauta, pidi hea viljasaak tulema. Karksi
Neiud, kel kipitab eriliselt tulevane südamel, läevad uueaasta ööl lauta ja püüavad lambaid. Saab vana  lammas, tähendab, et vana mees; noor lammas tähendab noort meest. Kui on veel mustad ja valged lambad, siis saab mees kas musta- või valgetverd. Setumaa
Meesterahvas peab vana-aasta ööl villatse suka jalga tõmbama, kes neid maha tuleb kiskuma, see on tema pruut. Rõngu

MILLAL ON ÕIGE AEG VILLATÖID TEHA?
Küündlepäiv ei tohi naisterahvas kedrädä midagi villast, kaob lambaõnn majast. Räpina
Vastlapäeval ei või mitte kedrata, sis läävä lamba hullus. Rõngu
Kes vastlapäeva õhtul villu ketrab, sellel kasvavad õige virined ja närused lambad. Halliste
Tuhkapäevän tetti karaskit, et sõs ei minevat lambavilla allis. Tarvastu
Märdipäev es kedrata, mudu lammal käiva ringi pää. Räpina
Märdipäeval ei kraasitud villu, sest arvati, et lambad villavaeseks jäävad. Helme
Kadripääval ei tohi kedrata, sõs ei pea lamba äste siginema. Tarvastu
Tõnisepäeval naise es ketra, vokid visati nulka. Kui kedrad, sis põrsad hakkavad ümbre käümä. Setumaa
Paastumaarjapäiv ei tohi kedrada, et sis lääva kapstad nuutrade. Võnnu
Paastumaarjapäeval ei tohtinud keegi õmmelda ega kududa, sellepärast et siis kapsaussid söövad kapsalehed ära ega saa kapsaid. Võnnu
Lihavõtte pühapäeval, suurel neljapäeval ja suurel reedel ei tohtinud villase lõngaga töötada – pikne lööb riided põlema. Rõngu
Kui jüripäeva ajal kõik sukka kuduvad, siis jäävad kõik hundid pimedaks, iga vardapiste läheb hundi silma. Otepää
Hingedepäeval ei tohi kedrata - „hinged“ ei salli voki vurinat. Halliste

MÕISTA, MÕISTA, MIS SEE ON?
Hahk lammas, hand küllen?  Kinnas
Päeval toorest liha täis, öösel tühja tuult täis? Kinnas
Neli sulast saunas, peremees parsil? Sõrmed kindas
Neli tuba, kümme meest? Labakindad ja kümme sõrme
Üks uks, viis tuba? Sõrmkinnas
Üks uks minna, viis kammert käia? Sõrmkinnas
Viis venda, igal vennal ise kamber? Sõrmkinnas
Üks talu, viis kambrit, igas kambris pime mees korteris? Sõrmkinnas
Tee pikkune, põrsa paksune? Lõngakera
Suure õuna suurune, penikoorma pikkune? Lõngakera
Raudsel täkul lambavillast lakk? Nõel lõngaga
Neli hobest tallin, viies juusk ümbre talli? Sukka koetas
Neli miist vangimajan, viies lätt neid välla pästmä, jääp aga esi sisse? Sukka kudama
Lammas makas lehmä mao sisen? Sukk tsuvva sisen
Viis venda magavad ühes voodis? Varbad suka sees
Tsiberiku-tsäberiku, läävä alta lehitse mõtsa? Lambakari
Kes on aasal, kasukas seljas? Lammas
Suvel ja talvel, aasal ja nurmel kasukas seljas? Lammas
Meile tuli meeleline, meeleline, keeleline, iga päev tal kingad jalas, karvupidi kasuk seljas? Lammas
Kasukas ja kuub kõnnivad korraga mööda mägesid? Lammas
Heinamaa, kaks korda aastas niidetakse? Lammas
Pikk peenar, pehme hain? Lammas
Särgi hiit sälast är, kaskat ei hiidä kunagi? Lammas
Ühelt poolt mets, teiselt poolt põld? Lambanahast kasukas
Triksub ja traksub tihedas kuusikus? Lambaniitmine
Kuulet, ku raotas, kuule-ei, ku maha satas? Lambapügamine
Mõista, mõista mõõrukene, läbi käte käärukene, lähäb läbi lehitse mõtsa, ei jää kinni kuhugi? Lamba pügamine
Kaks karu vastakuti? Villakraasid
Mida rohkem ruigam jookseb, seda paksemaks ta läheb? Värten
Kümme kitse söövad ühe heinakuhja alt? Ketramine
Hobu sõidab, liha seisäb, istja väsib, istutav ei väsi? Ketramine
Tuule vuhin, mõtsa kahin, käi ümbre kiikst-kääkst? Ketramine
Kurat kolmõ jalaga, raudhamba suuh? Vokk
Kolmejalgne kits, raudhambad suus? Vokk
Üks kits, kaks selgroogu? Vokk
Pühapäeval kolme jalaga, argipäeval viie jalaga? Vokk
Tont nurgas, tüdruk kõrval? Vokk
Pund puud, raasike rauda, natuke nahka? Vokk
Kümme küllüle, säidse sällüle, nelli nellatollikõlla? Vokk
Mul um sääne sulanõ, inne ei lää minemä, kui külgluie vahele tsuska? Vokk
Suur ajab väikest taga, aga kätte ei saa? Vokk
Pirinal-parinal, oravahand otsa iin? Vokk
Mõista, mõista mõlle-rõlle, kõputimid kõlle-rõlle, pea peal piiritsepaelad? Vokk
Esi pal`las, tõist katt, üle säl`ä kat`s vüüd? Vokk
Alati astub, ise jalga ei kergita? Vokk
Ohjad jooksvad, tee käib ringi? Vokk
Siug juusk ümbre sarapuupuhmu? Vokinöör
Ühest köiest tõmmatakse, kõik linn liigub? Kerilaud
Jää all, jää peal, hõbekala keskel? Kangakudumine
Nigiseb ja nagiseb, teine tõuseb teise korra, teravnina hiir jookseb vahelt läbi, veab oma sabaga kõik kokku? Kangakudumine

RAHVAS RÄÄGIB, ET…
…ei ole kõik lambad, kes valget villa kannavad.
…ei ole igaüks nii uteke, kui näost näitab.
…üks kärnane lammas ajab kogu karja kärna.
…igas karjas on kärnane lammas.
…üks lammas määgib, kõik talled lähevad.
…vagu lambaid mahub palju ühte lauta.
…seda lammast pöetakse, kel villa on.
…ei nälginud lammas villa kasvata.
…kus lammast niidetakse, sinna langeb villu maha.
… kel küüdse külmetase, küll tuu kinda kätte võtt.