R. Kolk hakkas luuletama kooliaastatel, ta värsse avaldati “Õpilaslehes” ja “Postimehes”, Soomes ilmus tema luulet väljaannetes “Kodutee” ja “Eesti Looming”, Rootsis koguteoses “Homse nimel”. 1945 liitus kirjandusrühmitusega “Tuulisui”, temast sai eesti seltskonna radikaalse suuna eest võitlejaid ja ajakirja “Radikaaldemokraat” asutaja ja “Sõna” toimetaja. Aastast 1950 väljaannete “Tulimuld” ja “Teataja” kaastööline, aastatel 1956-92 toimetas poliitikaajakirja “Side”. R. Kolga esimene luulekogu “Ütsik täht” on kirjutatud võru murdes, mis domineerib ka kogus “Kõiv akna all”. R. Kolk arendab edasi eesti murdeluule traditsioone. Murdekeel on taandunud hilisemates kogudes “Müüdud sõrmus” ja “Kiri”. R. Kolga debüütromaani “Küla põleb kahest otsast”, mis näitab eesti üliõpilase kohanemist Rootsi oludega, on kõrgelt hinnatud humoristliku jutustamise pärast. R. Kolga parim proosateos on romaan “Sulajää”. Stockholmi triloogiaks nimetatud romaanid “Et mitte kunagi võita”, “Mõned päevad septembris”, “Truudus elu vastu” kujutavad pagulassaatusi. Triloogia “Vallavanema pärandustomp”, “Elu edeneb” ja “Ajad muutuvad” kujutab reportaažlikult vapside liikumist ja Isamaaliidu moodustumist Eesti Vabariigis. Triloogia lõpuosa vaatleb 1940.- 41. a. dramaatilisi sündmusi Lõuna-Eestis.