| Eerme, Karl (1937. a-ni Ehrmann; 9. VII 1905 Tartu – 9. IX 1975 Kanada Six Mile Lake) |
 |
 |
 |
|
Kirjanik ja ajakirjanik Sündinud trükitöölise pojana, lõpetanud 1926 H. Treffneri gümnaasiumi, jätkanud õpinguid Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas 1926–1927. Töötanud aastatel 1928–1935 "Võru Teataja", 1936–1940 "Pärnu Päevalehe" ja hiljem Tartus "Postimehe" toimetuses.Teise maailmasõja ajal oli ta rindekirjasaatja Saksa sõjaväes, kust deserteerus 1944 ning sattus sõjavangilaagrisse Lääne-Saksamaal Igenheimis. Aastatel 1948–1951 elas Londonis, sealt siirdus Kanadasse, kus töötas kirjastusametnikuna ja muul alal. Luulekogudes ilmunud ekspressionistliku vormiga värssides otsis lahendust ühiskondlikele vastuoludele, tundes ajuti kaasa proletariaadi võitlusele. Romaani “Sõdurite elu” reklaamiti „Võru Teatajas“ järgmiselt: „Lugedes „Sõdurite elu“ elustuvad teie mälestused kaitseväest ja te tutvute kaitseväeoludega, kui see teile võõras“. 1932 lavastati “Kandle” teatris K. Eerme näidend “Protestitud eluveksel”, mille mängimine keelati pärast esietendust. Avaldanud artikleid ja arvustusi kirjandusteoste kohta. Välismaal on ilmunud Piirita Orviku varjunimega lühiproosakogu “Nüüd õitsvad kodus valged ristikheinad”. Memuaarid “Päevata päevad ja ööta ööd” I-II meenutavad esmajoones elujärku sõjajärgsel Saksamaal.
Linnutee - 1926
|
