| Jaik, Juhan (13. I. 1899 Võrumaa Sänna – 10. XII 1948 St. Malm) |
 |
 |
 |
|
Luuletaja, novellist ja ajakirjanik Õppinud Tsooru koolis, aastatel 1913-1915 elas Võrus. Arreteeriti illegaalses noorteringis osalemise pärast Tsoorus ja saadeti välja Volga-äärsetesse linnadesse, kus elatus kontoritööst. 1917 tuli tagasi Võrru, 1918 vangistati bolševike poolt. Õppinud Tallinna õhtukeskkoolis, võtnud osa Vabadussõjast, töötanud ajakirjanikuna ajalehtede “Päevaleht” ja “Postimees” ning ajakirja “Kaitse Kodu” toimetustes. Aastatel 1936-1940 haridusministeeriumi nõunik, 1941 lühikest aega “Võrumaa Teataja” toimetaja. 1944 põgenes Eestist Austriasse, sealt 1945 Prantsusmaa kaudu Rootsi. 1990 maeti J. Jaigi põrm ümber Tallinna Rahumäe kalmistule. Debüteeris luulekoguga "Rõuge kiriku kell", milles on valdav kodukoha, looduse ja armastuse temaatika, tsükkel "Sõjasonetid" kuulub ajaluulesse. Hiljem avaldas luuletusi perioodikas, kasutas värssi ja riimitud proosat ka oma näidendites. Proosas on silmapaistev saavutus novellikogu "Võrumaa jutud" I-II, milles parimad on kohaliku folkloorse värvingu ja fantastilise elemendiga lood.
Rõuge kiriku kell - 1924, 1991, 2005
|
