| Roht, Richard Johannes (12. IV 1891 Võrumaa Kanepi – 22. VIII 1950 Tallinn) |
 |
 |
 |
|
Proosa- ja lastekirjanik Õppinud Kanepi, Võru, Tartu ja Valga koolides. 1912-14 elas kirjanduslikke katsetusi tehes Eestis ja Soomes, 1914 mobiliseeriti ohvitseride kursustele, 1916 sõdis lipnikuna Rumeenias. 1919-20 võttis osa Vabadussõjast, aastatel 1920-23 elas kirjanikuna Tartus ja Berliinis, kus toimetas ajakirju “Aeg” ja “Euroopa Elu”. 1923-27 tegutses kirjanikuna Tartus, 1928 hakkas Sangastes asunikutalu rajama ja maja ehitama.Vekslite võltsimise eest kandis aastatel 1930-32 karistust Tallinna Keskvanglas. Pärast elas kirjanikuna Tallinnas, suviti peatus enamasti Otepääl ja Pühajärvel.Pärast II maailmasõda jätkas tööd Tallinnas. Tuli kirjandusse aastal 1913 lühiproosakogumikuga "Igavene labürint", samal perioodil asutas Tartus koos H. Visnapuuga kirjandusliku rühmituse "Moment". R. Rohu viljakas, kuid hõreda koega jutulooming ei saavutanud erilist tunnustust, tähelepanuta jäi romaan "Minevik". Populaarsuse võitis R. Roht Kurgsoo proosateoste sarjaga, kuhu kuuluvad romaan “Hümnid Paanile”, novellid “Viimne kevad” ja “Kriuka Kusta armastus”, romaanid “Kurgsoo” , “Maa”, Aeg”. Selles R. Rohu peateoseks kujunenud tsüklis kujutab autor värvikalt Võrumaa külaelu, tõstes esile asunike indu ja raskusi uute talude rajamisel. Suurema kompositsioonikindluse ja viimistletuma stiiliga kerkib esile romaanidiloogia “Talulapsed” ja “Kodutalu”. Igaveses labürindis -1913
|
