| Kreutzwald, Friedrich Reinhold (26. XII 1803 Virumaa Kadrina - 25. VIII 1882 Tartu) |
 |
 |
 |
|
Luuletaja, prosaist, publitsist ja rahvaluule töötleja Õppinud 1815-18 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis ning 1819 -20 Tallinna kreiskoolis. 1920-23 oli õpetaja Tallinna 2. poistealgkoolis, 1924-25 koduõpetaja Peterburis. 1826. a. algul tegi sisseastumiseksamid Tartu Ülikooli ja immatrikuleeriti arstiteaduskonna üliõpilaseks. Tutvumine ja lähem kontakt F. R. Faehlmanniga sai oluliseks teguriks Fr. R. Kreutzwaldi vaadete kujunemisel, ennekõike tema rahvusliku mõtteviisi arengus. Lõpetanud ülikooli 1833, asus Fr. R. Kreutzwald linnaarsti kohale Võrus, kus töötas pidevalt 44 aastat. Oma kirjandusliku ja publitsistliku tegevusega tõusis Kreutzwald ärkamisajal tekkiva eesti kultuurielu keskseks kujuks. 1849 valiti Fr. R. Kreutzwald ÕES-i auliikmeks, 1855 SKS-i kirjavahetajaliikmeks ja 1871 Ungari TA välisliikmeks. Arstiametist Võrus vabanes Fr. R. Kreutzwald 1877 ja asus elama Tartusse. Fr.R. Kreutzwald on maetud Raadi kalmistule, talle on püstitatud monument Võrus (1925, A. Adamson), Rakveres (1937, A. Eller), Tartus (1952, A. Saks ja J. Hirv), Tallinnas (1958, E. Taniloo ja M. Saks), Kadrina Jõeperes (1953, J. Raudsepp) ja mälestuskivi Kaarlis (1968). Kirjaniku majas Võrus on tema memoriaalmuuseum (asut 1941). Noorpõlves kirjutas Fr. R. Kreutzwald saksakeelseid värsse, millest osa avaldas 1846 kohalikus perioodikas. Tähelepanuväärne on tema saksakeelne publitsistika Tartu ajalehes “Das Inland”. Pärast ÕES-i asutamist sai alguse Fr. R. Kreutzwaldi mitmekesine tegevus rahvakirjanikuna. Laialdane levik sai osaks sentimentaalsele rahvaraamatule “Wagga Jenowewa ajalik elloaeg”. Alates 1846. aastast hakkas H. Laakmann Tartus välja andma “Kasulist Kalendrit”, mille lisa Fr. R. Kreutzwald toimetas kuni aastani 1874. Kõige enam võitis poolehoidu “Reinuvadder Rebbane”. Fr. R. Kreutzwaldi suurim loominguline saavutus on rahvuseepose “Kalevipoeg” koostamine eesti folkloori ainestikul. “Kalevipoja” algredaktsioon valmis 1853, kuid ei pääsenud trükki tsensuuritakistuste tõttu. Fr. R. Kreutzwald jätkas teose täiendamist ja viimistlemist, põhjaliku ümbertöötamise tulemisena valminud lõplikus redaktsioonis 20 loost koosnev “Kalevipoeg” ilmus 1857-61 annete kaupa ÕES-i toimetistes (koos C. Reinthali saksakeelse tõlkega). Eepose rahvaväljaanne trükiti 1862 Kuopios. “Kalevipoja” ilmumine tähistas murrangut eesti kirjanduse arengus ja oli ühtlasi suure ühiskondliku tähtsusega sündmus. Oma rõhumisvastase ideestiku, rahvaliku ainese ja rahvuslikult omanimelise kunstilise vormi poolest oli “Kalevipoeg” kvalitatiivselt uus nähtus, mis oluliselt mõjutas kogu rahvusliku liikumise perioodi kirjandust, samuti ühiskondliku mõtte arengut. Teosed Wina-katk - 1840, 1881, 1973 |
