Väikelaste vanemate ja lasteaiaõpetajate hinnangud ning ootused
Võrumaa Keskraamatukogu lasteosakonna teenustele
Raamatukogude kasutajate nõudmised raamatukoguteenustele arenevad koos ajaga ja raamatukogu peab pingutama, et neile vastata. Teenuste arendamiseks on oluline teada, kuidas kasutajad on rahul senitehtuga ja mida nad raamatukogult veel ootavad.
Võrumaa Keskraamatukogu lasteosakond oli 2010-ndate aastate keskpaigaks end sisse seadnud varasemast tunduvalt suuremal pinnal (2003. a koliti Võrumaa Keskraamatukoguga ühe katuse alla Jüri tn 54 2. korrusele). Suuremad ruumid andsid võimaluse senisest hoopis mitmekesisemat tegevust arendada. Ühiskonna areng seevastu oli jõudnud situatsiooni, kus hakati muret tundma funktsionaalse lugemisoskuse üldise nõrgenemise pärast. Mitmel pool maailmas tehtud uurimused näitasid, et funktsionaalne lugemisoskus on elukestevalt oluline toimetulekuoskus. Samuti näitasid uuringud, et varakult lugemisega tutvust teinud lapsed olid edukamad niihästi õppetöös kui hilisemas elus.
Seega hakkas raamatukogu otsima kontakti väikelaste vanematega, et julgustada neid koos lastega tulema raamatukokku ja tutvuma sealsete arendava ajaveetmise võimalustega. 2008. a koostatud Võrumaa Keskraamatukogu arengukavas fikseeriti kolm tegevussuunda: lasteosakonna lugejateeninduse ala ja teenuste atraktiivsemaks muutmine väikelastega peredele, Võru linna lasteaedade välisteeninduse väljaarendamine ja lugejauuring lapsevanemate ootuste väljaselgitamiseks.
2012. aastaks oli kaks esimest eesmärki täidetud.
Lasteosakonna lugemissaal pakkus väikelastega peredele lisaks raamatulugemisele ka mitmesuguseid sellega seotud arendavaid tegevusi (joonistamine, meisterdamine, lauamängud, nukuteater, filmid, kuulamisraamatud jmt). Mudilaste jutulaupäevad olid väga populaarsed, sellel osalenud pered tulid raamatukokku aega veetma teistelgi päevadel. Toimus regulaarne koostöö Võru Loovuskooli beebikooliga (näitused raamatukogus, lapsevanemate kasutajakoolitus).
Võru linna lasteaedades töötas kaks välisteeninduspunkti.
Kõige selle tulemusel oli koolieelikute raamatukogu kasutamise aktiivsus aasta-aastalt kasvanud. Oli aeg anda hinnang tehtule ja kavandada edasist tegevust.
Lugejate rahulolu-uuringu viis seminaritööna läbi TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias õppiv lasteosakonna raamatukoguhoidja Raili Sohard.
Küsitluse tulemuste põhjal koostatud seminaritöö täisteksti saab alla laadida SIIT
Uuringu eesmärk oli selgitada välja väikelaste (1-6-a) vanemate ja lasteaiaõpetajate hinnangud ja ootused Võrumaa Keskraamatukogu lasteosakonna teenustele.
Veebipõhine ankeetküsitlus oli anonüümne. Vastata sai 25. aprillist 6. maini 2012. aastal. Küsitlus koostati programmiga GoogleDocs. Küsitluse link oli avaldatud Võrumaa Keskraamatukogu veebilehel, samuti saadeti elektronpostiga 180 kirja. Kirja teel pöörduti lasteosakonna mudilaste jutulaupäevi külastavate perede ja teiste Võrumaa Keskraamatukogu lasteosakonnas lugejaks registreeritud koolieelikute vanemate ning Võru linna koolieelsete lasteasutuste poole. Lasteasutustesse saadetud kirjades paluti link edastada õpetajatele ja võimaluse korral ka lapsevanematele.
Seega moodustasid valimi Võru linna väikelaste vanemad ja õpetajad, kes olid lasteosakonnaga suhelnud erineval määral ja viisil.
Küsitluse toimumise ajal oli Võrumaa Keskraamatukogu lasteosakonnas lugejaks registreeritud 272 koolieelikut. Laekus 94 täidetud ankeeti.
Ankeet koosnes kuuest osast, kokku 20 vastusevariantidega küsimust. Vastustele võis soovi korral lisada omapoolseid kommentaare ja ettepanekuid.
1. Vastaja andmed.
92 vastajat olid naised ja 2 mehed. Osa vastajaid jättis tööalase staatuse märkimata, 16 vastajat olid kodused. Oodatust vähem vastuseid (16) tuli lasteaiaõpetajatelt. Enamus vastajaid olid töötavad lapsevanemad.
68 vastajat laenas koos lapsega raamatuid vähemalt paar korda kuus, 20 vastajat 2-3 korda aastas, 4 üldse mitte.
33 vastajat (peamiselt 0-3-aastaste vanemad) käis koos lapsega mitu korda kuus raamatukogus mängimas. Neid oli tunduvalt enam, kui koduseid vastajaid. Siit võib järeldada, et ka paljud töötavad emad leiavad aega koos lapsega raamatukokku tulla. 4-6-aastaste vanemad käisid lapsega raamatukogus aega veetmas harvem.
Lasteosakonna üritusi oli külastanud üle ootuste palju vastajaid (57).
47 vastajat tuli lasteosakonda mitte ainult lapse pärast, vaid ka tööks või erialaõpinguteks vajalikke materjale otsima. Nende hulgas oli lisaks õpetajatele ja pedagoogilise eriala üliõpilastele ka koduseid ja märkimata tööalase staatusega vastajaid.
Enamus vastajaid sai infot raamatukogu lahtiolekuaegade kohta raamatukogu teadetetahvlitelt, kolmandik ka e-kirjaga. Lahtiolekuaegadele anti üldiselt positiivne hinnang. Tehti ka ettepanekuid lahtiolekuaegade pikendamiseks, enamasti sooviti, et raamatukogu oleks avatud hommikul kell 10 (aga ka 9 või 8) ja õhtuti kauem lahti.
Lasteosakonna asukohale ja töökeskkonnale (ruumi suurus ja jaotus, sisekujundus, temperatuur, valgustus, sisustus, väikelasteala) anti valdavalt positiivseid hinnanguid („väga rahul“ ja „pigem rahul“). Umbes
10% vastajatest „ei osanud öelda“ ja „polnud eriti rahul“.
Sellele vastusele lisati ka palju kommentaare. Lisaks paljudele positiivsetele vastukajadele oli neis viidatud ka probleemidele: kehv ventilatsioon, osaliselt vana ja amortiseerunud mööbel, teravad mööblinurgad.
Paaril korral märgiti probleeme, mida tekitab erinevate ootustega ja eri vanuses sihtgruppide kohtumine lasteraamatukogus: „Lugemissaali väikelastealal võiks olla vahesein mängunurga jaoks, kui laps tahab raamatut lugeda siis teda häirib liigne lärm mis tuleneb teiste laste mänguhoost. Raamatud mis käivad patareidelt võiksid ilma patareideta töötada, kuna see häirib teisi lugejaid samuti ka teleri koht võiks lisanduda mängutoaga.“
Tehti ettepanekuid ka kojulaenutuse teenindusala väikelapsesõbralikumaks kujundamiseks. Neid ettepanekuid võetakse võimaluse korral arvesse kojulaenutuse järgmise ümberpaigutamise käigus.
Mõned huvitavad ettepanekud jäävad raamatukogu praeguste materiaalsete võimaluste juures kahjuks vaid tulevikuvisiooniks: „Ruumid võiksid olla avaramad, sisekujundus (eriti väikelastele mõeldud osas) lapsepärasem, võib-olla erinevatest raamatutest/tegelaskujudest inspireeritud (valgustid, mööbel, dekoratsioonid) või näiteks vastavalt kujundatud, miniformaadis ehitatud erinevad väiksed raamatutega tutvumise/lugemisnurgad-toakesed, kuhu laps "siseneb" kui muinasjutu-/raamatumaailma (näiteks Punamütsikese, Lotte, Karlssoni, Pokude, McQueen autode, Pinoccio, Ämblikmehe, Sööbik ja Pisik jms "tuba"). Lisaks võib sellistes tubades olla mugav võimalus kuulata just vastava toa audioraamatut. Või lihtsalt toad jaotatuna raamatute teemast (loomad, autod, mängud jne).“
Kõige enam nuriseti aga parkimiskorralduse üle raamatukogu juures: „Raamatukogul parkla väike. Ja arusaamatu on seegi, kas sinna üldse parkida tohib, sest, liiklusmärk näitab, et ainult valdaja loal. Olen arvanud, et ehk osagi sellest parklast on raamatukogu kasutada ja olen parklasse siiani nahaalselt parkinud :)“
„Ma ei ole üldse rahul parkimisega raamatukogu juures. Võib öelda, et see on seal olematu. Ja seega külastan ka raamatukogu väga harva. Sellisel asutusel võiks ikka paremad parkimistingimused olla. Kahju.“
3. Lasteraamatukogu teavikute kogu (raamatud, perioodika jm).
Infot uute raamatute kohta said vastajad põhiliselt vestlusest raamatukoguhoidjaga ja avariiulitelt. Vaid 26 vastajat kasutas e-kataloogi raamatute leidmiseks.
Teavikute kogu sai hea hinnangu („väga hea“ – 31, „hea“ – 50, „rahuldav“ – 12) Rahulolematuid ei olnud. Tehti ettepanekuid tellida rohkem täiskasvanute ajakirju („senikauaks kuni lapsed raamatuid vaatavad“); osta „väikelastele huvitavamaid raamatuid kojulaenutusse (nagu lugemissaaliski) nt. riidest, helidega, nuppudega, erinevate materjalidega.“
Kogu sisuline paigutus oli ligi poolte vastajate arvates võrdlemisi lihtne, 24 vastaja hinnangul rahuldav, 25 vastaja hinnangul aga keeruline. Kommentaaride järgi otsustades tekitavad segadust vanuseastmete järgi paigutatud lasteraamatud: „ei tea ju, mis vanusele otsitav raamat raamatukogutöötaja arvates sobib“. „Üldiselt oleme alati leidnud selle, mis vaja ja kui ongi ette tulnud olukordi, kus üles ei leia, oleme abi palunud töötajalt.“
Erinevas vanuses lugejatele mõeldud kogu on keeruline paigutada ülevaatlikult ja kõiki sihtgruppe rahuldavalt. Kõigi kommentaare ja arvamusi arvesse võttes tuleb selle teemaga edasi tegelda.
Selgelt tuli esile vajadus paigutada kojulaenutusse lugejaarvuti e-kataloogi vaatamiseks, millega ühtlasi saaks ka teha järjekindlamat individuaalset kasutajakoolitust nii lastele kui täiskasvanutele.
4. Lasteraamatukogu teenused ja üritused väikelastele.
Infot väikelaste ürituste kohta saadi peamiselt raamatukogu veebilehelt, teadetetahvlilt ja e-kirjaga; vähem vestlusest raamatukoguhoidjaga või tuttavatega ja kohalikust ajalehest.
58 vastajat oli üritusi raamatukogus koos lapsega külastanud, 33 vastajat mitte. Viimaste hulgas oli tõenäoliselt palju vanemaid, kelle laps oli raamatukogus või lasteaias toimunud üritusel osalenud lasteaiaõpetaja saatel.
Üle poole vastajatest hindas lasteüritusi heaks, 5 % rahuldavaks, rahulolematuid ei olnud.
Kommentaarides märgiti: „Lastele väga meeldib ja nad ootavad laupäeva, et saaks mängima minna ja raamatuid laenutada“, „Toredad on olnud teatrietendused ning käsitöötoad“, „Olen kuulnud, et raamatukogu töötaja käib ka meie lasteaia ühes rühmas [laenutamas]. Võiks käia ka teistes rühmades. Väga meeldivad on loengud Loovuskoolis lapsevanematele“.
Avaldati soovi, et lasteüritused toimuksid mitte ainult laupäeviti, vaid ka nädala sees õhtuti. Seda arvestades on raamatukogu juba proovinud mõnel korral kutsuda peresid nädala sees muinasjutuõhtule. Paraku oli osalejaid ülivähe, ehkki infot jagati samade kanalite kaudu. Ilmselt ei ole tööpäeva õhtul enamusel peredest siiski võimalik koos lapsega raamatukokku üritusele tulla.
5. Lasteraamatukogu üritused ja kasutajakoolitus väikelaste vanematele ja õpetajatele.
Lasteosakonna korraldatud täiskasvanute üritustel olid osalenud vähesed vastajad, peamiselt märgiti külastatud koolituse teemana lasteraamatute tutvustust raamatukogus või lasteasutuses (kokku 27 vastajat).
Võimalikest kasutajakoolituse teemadest pakkusid enim huvi järgmised teemad „Uuema lastekirjanduse tutvustus“ (51 vastajat), „Oskus analüüsida ja hinnata lasteraamatuid, oskus valida oma lapsele sobivaimat raamatut“ (42 vastajat), „Lastekirjanduse andmebaasid internetis“ (30 vastajat).
Kõige soositum kasutajakoolituse korraldus oli osalemine lasteraamatukogu poolt väljakuulutatud rühmakoolitusel (41 vastajat), 16 vastajat soovis individuaalset kasutajakoolitust lugejateeninduse käigus ning lasteaiaõpetajad (15) osaleksid lasteasutuses korraldatavatel rühmakoolitustel. Ainult 4 vastajat soovis individuaalset kasutajakoolitust raamatukoguhoidjaga eelnevalt kokkulepitud ajal. Individuaalne õppetunni aja kokkuleppimine näis olevat raamatukogu kasutajate jaoks veel harjumatu mõte.
Üllatavalt suur oli vastajate valmisolek osaleda väljakuulutatud koolitustel. Senised avatud publikule väljakuulutatud täiskasvanute koolitused ei ole eriti rahvarohked olnud. Tuleb järeldada, et soovijad ei ole nende koolituste infot märganud. Seega tuleb edaspidi paremini läbi mõelda lasteosakonna täiskasvanute kasutajakoolituste reklaam.
Esitati ka erinevaid soove koolituste toimumisajale (kella 15-16 ajal; 17.00; laupäeval, kusjuures keegi pakuks samal ajal lastele tegevust). Sooviti ka veebipõhist kasutajateavitust.
6. Lasteraamatukogu lugejateeninduse kvaliteet.
68-71% vastajatest hindasid väga heaks lugejateeninduse korraldust, tundsid end lasteosakonnas oodatud külastajana ja said päringuga raamatukoguhoidja poole pöördudes alati ammendava vastuse. Paarkümmend vastajat hindasid samu situatsioone heaks, 5-6 rahuldavaks. Oli ka üks rahulolematu, kellelt kahjuks ei tulnud ühtki kommentaari ega ettepanekut.
Teised kommentaarid: „Meie lasteraamatukogus on väga toredad raamatukoguhoidjad, kes vahel lisaks juba otsustatud asjadele pakuvad ka ise mingeid toredaid raamatuid välja. Nad on olnud toredad, rõõmsad ja mis kõige olulisem, lapsesõbralikud“, „Teil on suurepärased ja lapsesõbralikud töötajad“, „Alati olen saanud vajaliku raamatu ja alati saanud ammendava vastuse“, „Minu meelest on raamatukogutöötajad väga sõbralikud, abivalmid“, „Võru lasteraamatukogus töötavad VÄGA kompetentsed spetsialistid. Olen nii laenutajana kui õpetajana saanud palju häid kogemusi“.
Oli ka paar negatiivset kogemust, üks seoses võlgujäänud raamatute tagastamisega, teisele lugejale aga ei sobinud, et talle raamatuvalimisel abi pakuti.
Viimasele küsimusele “Kas Teil on veel ettepanekuid lasteraamatukogu tegevuse arendamiseks?“ vastati näiteks: „Teil on suurejoonelised näitused!“, „Tore, kui kohalik omavalitsus toetaks raamatukogu tegemisi rohkem. Edu, jaksu ja ikka jätkuvalt rõõmsat meelt kõigile raamatukogu töötajatele!“, „Värvipliiatsid ja paber võiks olla lapsele vabalt kättesaadav ja vanema vastutusel laps värvib või joonistab oma pilti. Põrandale võiks olla tõmmatud teibiga kinni tapeedirull, kuhu lapsed, kes raamatukokku satuvad võiksid sinna midagi joonistada. Pikki "tapeedipilte" võiks linnapildis eksponeerida“, „Lasteraamatukogus töötavad äärmiselt lapsesõbralikud ja ülilahked oma tööd tundvad töötajad. Aitäh selle eest!“ „Palun tehke parkla :)“, „Lasteüritusi võiks olla rohkem! ja rohkem kindlasti reklaami kohalikus lehes“.
Suur tänu kõigile lapsevanematele ja õpetajatele, kes leidsid aega küsitlusele vastata, eriti aga neile, kes lisasid vastustele kommentaare ja ettepanekuid! Kõiki ettepanekuid on kaalutud. Võimalikult paljusid soove arvestatakse edaspidises töös.