|
Nimi |
Päev |
Kuu |
Sünniaasta |
Elulugu |
|
|
Timo Palo |
7. |
jaanuar |
1979 |
Meteoroloog, polaarrändur, teadusfotograaf. Sündis Võrus. Lõpetas Tartu ülikooli geograafiateaduskonna. Osales ekspeditsioonil Arktikasse Prantsuse teaduslaeval. 2008. aastal suusatas Timo Palo koos Audun Tholfseniga läbi Gröönimaa idast läände ja kolm aastat hiljem läbiti 1620 km retk Põhjapooluselt Teravmägede saarestikus asuvale Longyearbyenile. Selle eest pälvis ta Shackletoni auhinna ja kanti 2014. aasta Guinnessi rekordite raamatusse. Temalt ilmus reisikiri „Jäine teekond. Omal jõul Põhjapooluselt maismaale“. Timo Palo polaarekspeditsioonide fotoseeria võitis konkursi „Teadusfoto 2011“ ja tema foto „Teadlased jääl“ valiti üheks võitjaks ajakirja Nature fotokonkursil 2017. aastal. |
|
|
Inara Luigas |
13. |
jaanuar |
1959 |
Poliitik, seto liikumise aktivist ja Seto kuningriigi ülemsootska aastatel 2001-2003. Sündis Venemaal Novosibirski oblastis Verh-Krasnojarkas, kuhu küüditati tema vanemad. Pärast raskeid Siberi-aastaid rajati kodu Setomaale. Lõpetas Väimela tehnikumi, EPA ja Eesti majandusjuhtide instituudi. Inara Luigas on korduvalt võtnud sõna seto teemadel ning tutvustanud seto kombeid ja tavasid. Eesti Naisliit andis 2002. aastal Inara Luigasele aasta ema tiitli. Ta on kokaraamatu „Setu toidud“ autor. Tutvustab seto söögikultuuri Mikitamäel Inara Vanavalgõ Kohvitarõs. |
|
|
Juhan Jaik |
13. |
jaanuar |
1899 |
Luuletaja, novellist, ajakirjanik. Sündis Võrumaal Rõuge vallas Sännas. Õppis Sänna ja Tsooru koolides. Aastatel 1913-1915 elas Juhan Jaik Võrus. Ta arreteeriti illegaalses noorteringis osalemise pärast ja saadeti asumisele. Omandas keskhariduse Tallinna õhtukeskkoolis ja hiljem võttis osa vabadussõjast. Juhan Jaik töötas ajakirjanikuna Päevalehe, Postimehe ja Kaitse Kodu toimetustes, haridusministeeriumi nõunikuna ja 1941. aastal oli ta lühikest aega Võrumaa Teataja toimetaja.
Juhan Jaik debüteeris luulekoguga „Rõuge kiriku kell“ (1924). Ta on kirjutanud luuletusi, näidendeid, novelle, jutte ja noorsooraamatuid. Tema loomingu paremikku kuuluvad rahvapärimuslikud ja koduainelised „Võrumaa jutud” I-II. Suri 1948. aastal Stockholmis. 1990. aastal maeti Juhan Jaigi põrm ümber Tallinna Rahumäe kalmistule.
|
|
|
Jaanis Valk |
21. |
jaanuar |
1979 |
Dokumentaalfilmide režissöör, näitleja. Sündis Viljandimaal Suure-Jaanis. Õppis Osula põhikoolis, Antsla gümnaasiumis, Suurupi piirivalvekoolis ja filmirežiid Tallinna ülikoolis. Jaanis Valk on teinud režissöörina mitmeid lühidokumentaalfilme ja töötanud režissööri assistendina mitme täispika mängufilmi juures. „Ahto. Unistuste jaht“ (2018) on tema esimene täispikk dokumentaalfilm.
|
|
|
Artur Adson |
3. |
veebruar |
1889 |
Luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik, memuarist. Sündis Tartus ja kasvas üles sugulaste juures Võrumaal. Õppinud Tartu vaeslaste-, Sänna alg-, Võru linna- ja Pihkva maamõõdukoolis. Töötanud maamõõtjana, ametnikuna ja sekretärina. Artur Adson tegutses kirjastuses Odamees ja asutas väikekirjastuse Auringo. Ta oli ajakirjanik Päevalehe toimetuses, siseministeeriumi filmiinspektor ja dramaturg Tallinna Draamateatris ning Vanemuises. Artur Adson oli aktiivselt tegev kirjanduslikes rühmitustes Siuru ja Tarapita. Ta tuli eesti kirjandusse võrumurdeliste luuletustega ja tema üheksa luulekogu sisaldavad võrumurdelisi tekste. Artur Adson on kirjutanud arvustusi ja artikleid ajakirjanduses, teinud tõlkeid, ka teatritele. 1944. aastal emigreerus ta koos abikaasa Marie Underiga Rootsi. Vanadusaastail kirjutas Artur Adson peamiselt memuaare, neist esimene, „Neli veskit“ valmis veel Eestis ja selles on nostalgiliselt kujutatud autori lapsepõlve Võrumaad. „Väikelinna moosekant“ tutvustab 20. sajandi alguse Võru linna. Surnud 1977. aastal Stockholmis. 2016. aastal maeti Artur Adsoni põrm ümber Tallinna Rahumäe kalmistule. |
|
|
Karmo Tõra |
6. |
veebruar |
1974 |
Arhitekt. Sündis Võrus. Õppis Võru Kreutzwaldi gümnaasiumis ja Tallinna tehnikaülikoolis. Mitmed tema tööd on võitnud auhindu konkursil Eesti Parim Puitehitis. 2007. aastal võitis ta peapreemia eramuga Kangru külas, mille projekteeris oma enda perele. Karmo Tõra on oma loominguga rikastanud kodulinna Võru välisilmet. 2012. aastal oli ta Võru linna aasta tegija. Võrumaal on tema tuntuimaks töödeks Rõuge vaatetorn, Võrumaa toidukeskus ja renoveeritud Rõuge rahvamaja koos raamatukoguga. |
|
|
Raimond Kolk |
8. |
veebruar |
1924 |
Luuletaja, proosakirjanik ja kriitik. Sündis Võrumaal Saru vallas. Õppis Valga ühisgümnaasiumis ja Tartu õpetajate seminaris, töötas algkooliõpetajana Kuldres. 1944. aastal põgenes Raimond Kolk Soome ja sealt edasi siirdus Rootsi, kus õppis Stockholmi ülikoolis riigiteadust, rahvamajandust ja statistikat. Raimond Kolk kuulus kirjandusrühmitusse Tuulisui ja Eesti Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei Välismaise Koondise juhatusse. Raimond Kolk arendas edasi eesti murdeluule traditsioone ja tema esimene luulekogu „Ütsik täht“ on kirjutatud võru murdes. Tema parimaks proosateoseks hinnatakse romaani „Sulajää”. Romaan räägib kodusest Võrumaast aastatel 1920-30. Raimond Kolk on Bernard Kangro kirjanduspreemia laureaat aastast 1992. Surnud 1992. aastal Stockholmis ja maetud Lidingö kalmistule. |
|
|
Kaupo Deemant |
12. |
veebruar |
1936 |
Ajaloolane. Sündis Võrumaal Lepistu vallas Kõrgepalus. Õppis Kõrgepalu ja Lepistu algkoolides, Antsla õhtukeskkoolis ja Tartu ülikoolis. Kaupo Deemant töötas Tallinna Linnamuuseumis. Tema kodu-uurimuslikest kirjapanekutest on mahukaim „Ülevaade Võrumaa Kõrgepalu asunduse minevikust“. Kaupo Deemant oli Eesti Kodu-uurimise Seltsi ja Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi asutajaliige ning võttis aktiivselt osa muinsuskaitseliikumisest. Surnud 2010. aastal Tallinnas ja maetud Vana-Roosa kalmistule. |
|
|
Paul-Valter Elken |
16. |
veebruar |
1909 |
Organist, koorijuht, muusikaõpetaja, helilooja, kunstnik. Sündis Tartus. Õppis Tartu Reiniku algkoolis, Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Tallinna konservatooriumis. 1937. aastal tuli Paul Elken Võrru ja asus tööle organistina Võru Katariina kirikus. Samaaegselt alustas ta tööd muusikaõpetajana Võru tööstustehnikumis ja Võru keskkoolis. Tööd koorijuhina alustas ta 1938. aastal naiskoori Võruhõim juures. Paul Elken asutas Võru segakoori Tervis ja oli Võru õpetajate segakoori dirigent. Ta oli 28 aastat Võru meeskoori dirigent ja koorile paljude laulude looja. Paul Elken on loonud ligi paarsada muusikateost ja üle 500 õlimaali ning akvarelli. 1994. aastal omistati talle Võru linna teenetemärk. Surnud 2007. aastal ja maetud Võru kalmistule. |
|
|
Albert Gulk |
17. |
veebruar |
1969 |
Kunstnik. Sündis Antslas. Lõpetas Tartu Kunstikooli ja Tartu ülikooli maaliosakonna. Töötas Tartu Lastekunstikoolis õpetajana, hetkel vabakutseline. Albert Gulk osaleb näitustel aastast 1988. Ta on Tartu Kursi koolkonna ja Eesti Kunstnike Liidu liige. Tema töid iseloomustab isikupärane joonistuslaad, milles ta juhindub monumentaalkunsti ja pannooliku esituslaadi reeglitest. Albert Gulk on kujundanud ka lavastusi ja raamatuid. Ta on Ado Vabbe kunstipreemia laureaat. |
|
|
Clyde Kull |
2. |
märts |
1959 |
Diplomaat, suursaadik. Sündis Võrus. Lõpetas Tallinna 10. keskkooli ja Moskva rahvusvaheliste suhete instituudi. Clyde Kull alustas diplomaatlist tööd 1991. aastal Eesti esindajana Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni juures. Ta on olnud Eesti suursaadik Belgias, Madalmaades ja Luxembourgis, ELi juures ja NATOs, ÜROs, Saksamaal ja Prantsusmaal, Eesti alalise esindaja asetäitja Euroopa Liidu juures ja Eesti ELi eesistumise eesistuja, samuti Eesti WTOga ühinemise läbirääkimiste delegatsiooni juht, välisministeeriumi välismajanduspoliitika küsimuste asekantsler, poliitikadirektor ja poliitika küsimuste asekantsler. 2019. aastal oli Clyde Kull kohtumiste sarja „Sündinud Võrus“ külaline Võrumaa Keskraamatukogus. 2023. aastal kirjutas Clyde Kull karjääri ootamatust lõppemisest raamatu „Suursaadik on kadunud“. |
|
|
Daniel Palgi |
2. |
märts |
1899 |
Kirjandusteadlane ja -kriitik. Sündis Võrumaal Võõpsu alevikus. Õppis Räpina koolides ja Tartu ülikoolis. Daniel Palgi töötas Tartu kirjastustes ja Eesti Kirjanduse Seltsi teadusliku sekretärina ning oli ajakirja Eesti Kirjandus vastutav toimetaja. 1920. aastatel kuulus ta noorema põlvkonna kirjanduskriitikute hulka, avaldas artikleid, arvustusi ja žanriülevaateid. Daniel Palgi on kirjutanud mälestusteraamatu „Murduvas maailmas“ ja biograafia kirjanikust Peet Vallakust. Surnud 1988. aastal Elvas ja maetud Elva kalmistule. |
|
|
Ado Kisand |
12. |
märts |
1929 |
Memuarist, luuletaja, maalikunstnik, insener. Sündis Võrus. 1941. aastal küüditati kõigest 12-aastane Ado Kisand ühes perega Siberisse. 19-aastasena tuli ta tagasi Eestisse, tema elukohaks sai Vana-Kasaritsa ja ta alustas õpinguid Võru tööstustehnikumis. Seejärel küüditati Ado Kisand teistkordselt Siberisse. Eestisse tagasi jõudes lõpetas ta Tallinna polütehnilise instituudi ehitusinsenerina ning asus elama Võrru. Ado Kisand on oma maalidega esinenud Võrumaa Kunstnike Ühenduse näitustel, tema personaalnäitusi on olnud Võrumaa muuseumis ja Tallinnas. Osa tema luuleloomingust on koondatud kogusse „Tõsimeeli ja naerusui“. Ado Kisand on avaldanud oma elust raamatud „Minu paljutahulise elulooga seotud meenutusi“ ja „Saaks veel Eestissegi : päevik 1939-1947“. Tema Siberi-päevikute põhjal valmis 2017. aastal Tarmo Tagametsa näidend „Saaks veel Eestissegi“. Surnud 2013. aastal ja maetud Võru kalmistule. |
|
|
Margus Konnula (Contra) |
22. |
märts |
1974 |
Kirjanik, luuletaja, tõlkija. Sündis Võrumaal Urvastes. Õppis Kuldre ja Antsla koolides. Margus Konnula töötas Urvastes postiljonina ja postiülemana, toimetas Urvaste valla lehte, oli lühikest aega Kuldre koolis inglise keele õpetaja ja praegu on ta vabakutseline kirjanik. Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Contra on eelkõige tuntud luuletajana, tema värsse on tõlgitud paljudesse keeltesse. Peale luuletuste on Contra kirjutanud proosat, lastejutte, lastenäidendeid ja teinud tõlkeid. Ta õppis selgeks läti keele, tõlgib läti keelest luulet ja proosat ning temalt on ilmunud raamat „Minu Läti”. Contra loomingut on tunnustatud Eesti-Läti ja Läti-Eesti tõlkeauhinnaga, Eesti Kultuurkapitali laste- ja noortekirjanduse aastaauhinnaga, Eduards Veidenbaumsi kirjanduspreemiaga, Karl Eduard Söödi lasteluule auhinnaga jne. Luulekogu „Suusamütsi tutt” eest tunnustati teda 2001. aastal Bernard Kangro nimelise kirjanduspreemiaga. Contra on särav lavaesineja. Ta on olnud saatejuht ja stsenarist Eesti Televisioonis. Margus Konnula harrastuseks on jooksmine, ta osaleb aktiivselt rahvaspordivõistlustel ja on Uhtjärve jooksuvõistluse üks korraldajatest. Ta on oodatud esineja raamatukogudes, sealhulgas Võrumaa Keskraamatukogus, kus tal on oma „lugõmisõ ja luumisõ kotus“.
|
|
|
Kalev Kalkun |
24. |
märts |
1949 |
Tõlkija, pedagoog. Sündis Võrumaal Rõuge vallas. Õppis Viitina koolis, Tartu õpetajate seminaris ja Tartu ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. Kalev Kalkun töötas Meremäe, Misso ja Ruusmäe koolis õpetajana, kirjastuses Valgus ja kirjastuses Eesti Raamat toimetajana, teatri- ja muusikamuuseumi direktorina ning alates 2011. aastast vabakutselise tõlkija ja tõlgina. Ta tõlkis eelkõige läti keelest, aga ka soome ja saksa keelest. 2012. aastal pälvis ta Eesti-Läti ning Läti-Eesti tõlkeauhinna Nora Ikstena romaani „Neitsi õpetus“ tõlkimise eest eesti keelde. Surnud 2012. aastal ja maetud Rõuge vanale kalmistule. |
|
|
Helmut Evald Piir |
24. |
märts |
1924 |
Vaimulik. Sündis Võrus. Lõpetas Võru gümnaasiumi. Teise maailmasõja päevil lahkus Helmut Piir Saksamaale, sealt edasi USA-sse ja asus õppima usuteadust. Ta oli Ameerika koguduse abiõpetaja Minnesota osariigis, seejärel töötas Vancouveri koguduse õpetajana ja hiljem oli ta ametis Kanada praostkonna praostina. Surnud 1976. aastal Vancouveris. |
|
|
Oskar Evald Daniel |
27. |
märts |
1874 |
Metsateadlane. Sündis Võrus. Õppis Jõgeveste ja Kanepi koolides, Hugo Treffneri eragümnaasiumis ja Eberswalde metsaakadeemias.
1944. aastal põgenes Oskar Daniel Saksamaale, kus töötas Eberswalde metsaakadeemias. Surnud 1945. aastal Saksamaal Ilshofenis. |
|
|
Piret Torm-Kriis |
27. |
märts |
1964 |
Tantsija, tantsuõpetaja, seto kultuuri eestvedaja. Sündinud Tartus. Lõpetas Tallinna ülikooli koreograafia erialal ja Tartu ülikooli kultuurikorralduse erialal. Piret Torm-Kriis on kümme aastat jaganud end Tallinna ja Setomaa vahel. Ta on Tallinnas asuva tantsu- ja kultuurikodu Modus asutaja ja tegevjuht, kunstiline juht ja peatreener alates 1984. aastast. Värskas juhendab tantsukollektiive Värska Iginoored, Hõbõhhõdsõ`, seto pererühm jt. Piret Torm-Kriis on Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liidu liige. Ta on õpetanud lindy hoppi, swing- ja stepptantsu. 5. augustil 2017. aastal toimunud Seto kuningriigi päevadel valiti ta ülemsootskaks. Seto ülemsootskana pani ta aluse setomaa tantsupeole, oli Seto Tantsopido pealavastaja 2018. ja 2021. aastal. Ta on pälvinud Anne Vabarna nimelise omakultuuripreemia 2018. aastal ja Võru maakonna olulisima kultuuripreemia „Võrumaa kultuuripärl“ 2022. aastal.
|
|
|
Väino Leok |
28. |
märts |
1939 |
Sporditegelane, veemotosportlane. Sündis Võrumaal Sõmerpalu vallas. Õppis Osula koolis ja Narva-Jõesuu sanatoorses koolis. Mootorispordiga hakkas tegelema 1960. aastatel. Veemotospordis võistles Tartu Kalevi klubi liikmena, võites Eesti meistrivõistlustel ühe tšempionitiitli ja ühe hõbemedali. 1970. aastal täitis ta veemotos üleliidulise meistersportlase normatiivi. 1965. aastal pani Väino Leok aluse Sõmerpalu motoklubile. 1983. aastal viidi tema algatusel läbi esimene Sõmerpalu staadionikrossivõistlus. Motokrossiga tegelevad tema pojad ja pojapojad. Väino Leok on pälvinud Valgetähe V klassi teenetemärgi ja Võrumaa aasta isa aunimetuse. Surnud 2007. aastal ja maetud Osula kalmistule. Aastast 2008 on Sõmerpalus korraldatava motokrossivõistluse peaauhind Väino Leoki nimeline rändkarikas. |
|
|
Aksel Saal |
8. |
aprill |
1944 |
Võrkpallitreener. Sündis Antslas. Lõpetas Antsla keskkooli ja Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna.
Aksel Saal on tegutsenud ka võrkpallikohtunikuna. Ta on Võru Võrkpalliklubi juhatuse liige. 2019. aastal pälvis Võrumaa vapimärgi. |
|
|
Agu Luide |
10. |
aprill |
1909 |
Vaimulik. Sündis Võrus. Õppis Võru poeglaste eragümnaasiumis ja Tartu ülikooli usuteaduskonnas. Agu Luide teenis Randvere-Viimsi kogudust ja seejärel oli Mehikoorma koguduse õpetaja. Ta arreteeriti kommunistide poolt 1941. aastal ja tema edasine saatus on teadmata. |
|
|
Valter Kaaver |
14. |
aprill |
1904 |
Luuletaja, publitsist, tõlkija. Sündis Võrus. Õppis Võru algkoolis ning hiljem Võru era-reaalgümnaasiumis, mille lõpuklassist sunniti ta poliitilistel põhjustel lahkuma. Andis gümnaasiumis välja ajakirja Epook ja Viisnurk. Seejärel siirdus Valter Kaaver Tartusse, käis Tartu ülikooli loengutel vabakuulajana ja tegi tõlketöid. Edasi viis elutee Tallinnasse, kus ta toimetas noorsooajakirju Noorte Hääl ja Võitlus ning ajalehte Edasi. Valter Kaaver asus elama Nõukogude Liitu, kus ta stalinlike repressioonide ajal arreteeriti. Surnud 1946. aastal Donetski vangilaagris. Osa tema kodanikuluulest on koondatud kogusse “Detsembri hommik” (1979).
|
|
|
Peeter Saan |
16. |
aprill |
1959 |
Dirigent, klarneti- ja saksofonimängija, arranžeerija. Sündis Võrus. Muusikat õppis Võru muusikakoolis, G. Otsa nim. Tallinna muusikakoolis ja Eesti muusikaakadeemias. Aastatel 1996-2019 oli ta Kaitseväe orkestri peadirigent. Peeter Saan oli XXIV üldlaulupeol (2004) kutseliste puhkpilliorkestrite üldjuht ning XXV ja XXVI üldlaulupeol puhkpilliorkestrite liigijuht. Tal on kolonelleitnandi auaste. Ta on pälvinud Kotkaristi kuldristi 1999. aastal, Võru linna teenetemärgi 2018. aastal ja Tallinna teenetemärgi 2019. aastal.
|
|
|
Triinu Pungits |
18. |
aprill |
1984 |
Moekunstnik. Sündis Võrus. Lõpetas Kõrgema Kunstikooli Pallas tekstiiliosakonna. Alates 2003. aastast tegutsenud vabakutselise kunstniku ja disainerina. Triinu Pungits on osalenud arvukatel moeetendustel ja näitustel ning pälvinud oma töö eest ka rahvusvahelist tunnustust, mida on kajastatud sellistes ajakirjades nagu Vogue Italia, British Vogue, Glamour jne. Ta on olnud finalist mainekal moekonkursil International Talent Support (ITS) ja poolfinalist rahvusvahelisel moe- ja fotograafiafestivalil Hyèresis. Triinu Pungits on pälvinud silmapaistva ja unikaalse moekäekirja eest 2014. aastal Hõbenõela ja 2021. aastal Kuldnõela auhinna. Tegutseb edukalt ka teatrimaastikul, luues kostüüme teatrilavastustele. Tema kujundatud on lava ja kostüümid setokeelsele suvelavastusele „Petserimaa igatsus“ 2021. aastal.
|
|
|
Peeter Kais |
19. |
aprill |
1949 |
Võrkpallur, treener, sporditegelane. Sündis Võrus. Lõpetas Võru keskkooli, TSIK-i ja seejärel Tallinna polütehnilise instituudi majandusinseneri erialal. Alustas sportimist Võru spordikoolis võrkpallitreener Jaan Gutmanni ja kergejõustikutreener Tiit Aru juhendamisel. Peeter Kais kuulus aastatel 1968-75 Eesti koondisesse. Ta on võitnud medaleid Eesti ja Läti meistrivõistlustel ning on Nõukogude Liidu maaspordiühingute kuuekordne meister. Peeter Kais töötab Pärnu spordikoolis võrkpallitreenerina. Ta on võrkpallurite Kaarel ja Kristjan Kaisi isa. |
|
|
Kalle Kauksi |
28. |
aprill |
1949 |
Metsasarvemängija, muusikapedagoog. Sündis Võrus. Alustas muusikaõpinguid Võru muusikakoolis. Seejärel lõpetas Tartu Muusikakooli ja Tallinna konservatooriumi. Kalle Kauksi töötas Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris ning oli aastaid metsasarverühma kontsertmeister. Orkestritöö kõrvalt mängis ta aastaid Jaan Tamme nimelises puhkpillikvintetis. Eesti esimese metsasarvemängijana andis Kalle Kauksi välja oma heliplaadi. 1986. aastast kuni surmani töötas ta metsasarve õppejõuna Tallinna konservatooriumis. Surnud 1992. aastal ja maetud Tallinna Metsakalmistule.
|
|
|
Maie Pau |
28. |
aprill |
1954 |
Rahvatantsuõpetaja, rahvakultuurispetsialist. Sündis Võrus. Õppis Võru 1. keskkoolis, Viljandi kultuurikoolis ja Tallinna pedagoogilises instituudis tantsujuhtimise erialal. Maie Pau on legendaarse tantsujuhi Kai Leete õpilane. Maie Pau on palju aastaid tegutsenud Võru maakonnas rahvakultuurispetsialistina. Ta koordineeris maakonna ja Lõuna-Eesti memme-taadi pidude toimumist, oli maakonna folkloori- ja tantsukuraator. Maie Pau juhendab segarühma Kannel, naisrühma Tsõõr ja lasterühma Tsõõrike. Ta on aastaid olnud Võrumaa rahvatantsupidude üldjuht-lavastaja ning Võru folkloorifestivali kunstiline juht. Maie Pau on Eesti Tantsujuhtide Rahvatantsurühma liige. Tema tööd Võrumaa rahvatantsujuhina on tunnustatud Ullo Toomi nimelise rahvatantsustipendiumiga ja Võru maakonna teenetemärgiga. Aastal 2023 pälvis Maie Pau Eesti kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupi elutööpreemia. |
|
|
Indrek Patte |
30. |
aprill |
1959 |
Muusik, viljeleb progressiivset rocki. Sündis Võrumaal Antslas. Indrek Patte on mänginud ansamblites Linnu Tee, Proov 583, Ruja jpt. Tal on ilmunud kolm sooloalbumit: „Celebration”, „Thank and Share” ja „Cinemanic”. Pälvis 1996. aastal Suure Vankri auhinna. |
|
|
Eduard Tamm |
16. |
mai |
1879 |
Helilooja, dirigent, metsasarvemängija, muusikaõpetaja. Sündis Narvas. Õppis kohalikus muusikakoolis viiuli- ja kornetimängu. Lõpetas Peterburi konservatooriumi metsasarve erialal. Aastatel 1903-1917 mängis vene keiserlikus õuekapellis. 1918. aastal naasis Eduard Tamm koos perega Eestisse ja hakkas tööle Teater Estonia orkestrandina. Aastal 1923 siirdus ta Võrru ja asus tööle Võru garnisoni orkestrijuhina ja teatri Kannel muusikajuhina. 1934. aastal asutas ta Võrus Sümfoonilise Muusika Seltsi ning selle juurde 40-50 mängijaga sümfooniaorkestri ja tõi lavale mitmeid operetižanri tippteoseid. Eduard Tamm kirjutas rohkelt marsse, aga ka lüürilisemaid lugusid. Tema tuntumateks teosteks on „Pidulik Eesti marss”, „Eesti rapsoodia” ja avamäng „Kalev ja Linda”. Võru linna 150. aasta juubeliks kirjutas ta orkestriteose „Juubeli Võru 150”. Eduard Tamm oli helilooja, kes pani aluse eesti algupärasele puhkpillimuusikale. 2013. aastast kannab igasuvine Võru puhkpillimuusika festival Eduard Tamme nime. Surnud 1941. aastal Võrus ja maetud Tallinna Metsakalmistule. |
|
|
Jaan Maior |
24. |
mai |
1899 |
Vaimulik. Sündis Võrumaal Rõuge kihelkonnas Vana-Roosa vallas. Õppis Krabi ja Rõuge koolides ning Võru poeglaste reaalgümnaasiumis. Võttis osa vabadussõjast. Seejärel lõpetas poolelijäänud gümnaasiumi ning jätkas haridusteed Tartu ülikooli usuteaduskonnas ja Tartu kõrgemas muusikakoolis. Jaan Maior kuulus Eesti Üliõpilaste Seltsi. Elu jooksul töötas õpetajana väga paljude koguduste juures ja täitis aastaid Valga praostkonna abipraosti kohuseid. Surnud 1999. aastal Tartus. |
|
|
Väino Repp |
30. |
mai |
1944 |
Orkestrijuht. Õppis Osula koolis ja Võru 1. keskkoolis. Alates 1969. aastast on dirigent Väino Repp juhtinud puhkpilliorkester Kungla tööd. Tegutsetud aastate vältel on ta koolitanud paljusid noori pillimehi. Ta on olnud pikaaegne MTÜ Tagaküla Laulu-Mängu Selts Kungla juhatuse esimees ning aktiivne külavanem. Väino Repp on nõu ja jõuga olnud abiks Kungla rahvamaja ning Parksepa laululava rekonstrueerimisel. Teda on tunnustatud Võrumaa vapimärgiga. 2022. aastal pälvis Väino Repp Võru valla aukodaniku tiitli. |
|
|
Heiki Kelp |
9. |
juuni |
1959 |
Kirjanik, muusik. Sündis Võrus. Elanud Sõmerpalus ja Võrus. Heiki Kelp on SA Võru Kannel juhatuse liige. Ta on 1980. aastal tegevust alustanud legendaarse Võru rokkbändi Hetero asutajaliige, basskitarrist ja mänedžer. Ansambli sünni- ja kujunemisloo on Heiki Kelp kirja pannud raamatus „Hetero-tsentrist väljas”. Veel on ta kirjutanud mitmeid näidendeid ja laulusõnu. Jutukogu „Elu ongi muinasjutt. 17 elumustrit Võrumaalt” eest pälvis ta Bernard Kangro kirjanduspreemia 2018. aastal. 2023. aastal ilmus tema sulest jutukogu „Kaleidoskoop“. Heiki Kelp pälvis Eesti Bassioaasi loojana Võru Maakonna tunnuspreemia 2023.
|
|
|
Arne Sirel |
11. |
juuni |
1954 |
Suusataja, sporditegelane. Sündis Võrus. Lõpetas Võru 1. keskkooli ja Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna. Suusatreeningutega alustas Võrus treener Laur Lukini juhendamisel. 16-aastase eduka suusatajakarjääri jooksul võitis medaleid nii noorte kui täiskasvanuteklassis. Arne Sirel võitis Tartu maratoni 1980. aastal. Ta oli 1992. aasta taliolümpiamängudel kahevõistlejate delegatsiooni juht. Töötas erinevates spordiga seotud ametites, muuhulgas treenerina. 1997. aastast töötas Arne Sirel piirivalveametis. 2004. aastal omistati talle kaitseväe teeneterist suusaspordi arendamise eest. Surnud 2016. aastal Tallinnas ja maetud Rannamõisa kalmistule. 2020. aastal avati Otepää suusastaadioni juures Arne Sireli mälestuspink. |
|
|
Joosep Aader |
12. |
juuni |
1939 |
Fotograaf. Sündis Tallinnas, aga kasvas üles ja käis koolis Võrumaal. Joosep Aader oli pikaaegne fotograaf ajalehtede Töörahva Elu ja Võrumaa Teataja juures. Ta võttis edukalt osa paljudest tolleaegsetest fotokonkurssidest ja tihti pälvisid tema pildid parima foto tiitli. Joosep Aaderi personaalnäitus Ööbikuoru näituseaidas tutvustas Võrumaa looduskaitseobjekte. Surnud 2016. aastal ja maetud Võru kalmistule. |
|
|
Paul Haavaoks |
12. |
juuni |
1924 |
Luuletaja. Sündis Värskas. Paul Haavaoks kirjutas luuletusi, poeeme, lasteluulet ja mälestusteraamatu. Tema luuletused kirjeldavad kodukandi inimesi ja loodust, viljeles ka murdeluulet. Ta oli oodatud ja esineja Võrumaa Keskraamatukogus. Paul Haavaoks oli Juhan Smuuli poeemi „Järvesuu poiste brigaad” ühe tegelase prototüüp. Surnud 1983. aastal Räpinas ja maetud Värska vanale kalmistule. |
|
|
Jaan Gutmann |
17. |
juuni |
1909 |
Võrkpallitreener. Sündis Valgas. Lõpetas Valga poeglaste reaalgümnaasiumi ja TPI majandusteaduskonna. Alustas sportimist 1921. aastal Valgas. Harrastas uisutamist, jalg-, korv- ja võrkpalli, kergejõustikku ja tennist. Jaan Gutmann töötas aastatel 1950-77 Võru spordikoolis võrkpallitreenerina. Ta lõi Võru võrkpalliturniiri traditsiooni 1959. aastal ja see kannab aastast 1994 Jaan Gutmanni nime. Võrus Kreutzwaldi pargis legendaarsete võrkpalliväljakute juures asub Jaan Gutmannile pühendatud mälestuspink. Surnud 1993. aastal ja maetud Võru kalmistule. |
|
|
Nasta Pino |
1. |
juuli |
1934 |
Kirjanik, ajakirjanik. Sündis Mikitamäe vallas. Lõpetas Tartu ülikooli ajakirjanduse erialal. Nasta Pino töötas aastakümneid tunnustatud põllumajandusajakirjanikuna ajalehes Edasi. Ta kirjutas romaane, lühijutte ja mälestusi. Nasta Pino oli Eesti Kirjanike Liidu liige. Surnud 2017. aastal ja maetud Värska kalmistule. |
|
|
Olavi Ruitlane |
1. |
juuli |
1969 |
Kirjanik. Sündis Tartus. Vanemad olid pärit Võrumaalt ja pere kolis elama Võru linna. Õppis Võrus ja on töötanud mitmetel ametikohtadel. Alates 2002. aastast on ta vabakutseline kirjanik. Olavi Ruitlane kirjutab nii võru murdes kui ka eesti keeles luulet, proosat, näidendeid, artikleid, laulutekste jm. Ta on Eesti Kirjanike Liidu, Tartu Noorte Autorite ja Eesti Autorite Ühingu liige. Tema tuntumad romaanid on „Kroonu”, „Naine” ja lasteromaan „Kail”. Romaani „Vee peal” sündmused leiavad aset Võru linnas 80-ndatel aastatel. Raamatu ainetel valmis 2020. aastal film „Vee peal“. Olavi Ruitlane on kahekordne Bernard Kangro kirjanduspreemia laureaat. 2016. aastal autasustati teda Võru linnapea vapimärgiga Tamula järve ja Võru linnaelu vääristamise eest Eesti kirjanduses. |
|
|
Sten Karpov |
2. |
juuli |
1984 |
Näitleja. Sündis Võrus. Lõpetas Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi ja Viljandi kultuuriakadeemia. Sten Karpov töötab Pärnu Endla teatris näitlejana. Ta on osalenud Eesti Draamateatri ja Vanemuise lavastustes, muusikalides, filmides ning telesarjades. Sten Karpov on pälvinud Ants Lauteri nimelise näitlejaauhinna. |
|
|
Harri Neem |
23. |
juuli |
1919 |
Sportlane, sporditegelane. Sündis Võrumaal Urvaste vallas. Õppis Urvaste algkoolis ja Võru gümnaasiumis. Harri Neem võistles väga paljudel spordialadel, aastast 1946 harrastas peamiselt suusatamist. Kuulus suusatamises ja käimises 21 korda Eesti koondisse. Harri Neem töötas Võru spordikoolis. Aastatel 1985-2008 oli Haanja põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja, hiljem Haanja suusabaasi hooldustöötaja. Ta oli aktiivne spordi propageerija, spordibaaside ehitamise initsiaator ja osaline spordirajatiste ehitamisel. 1961. aastal toetas ta Võru-Haanja suusamaratoni mõtet, oli ise nii maratoni läbiviija kui ka võistleja. Pälvis Võrumaa teenetemärgi 2008. aastal. Surnud 2011. aastal ja maetud Urvaste kalmistule. |
|
|
Valdur Raudvassar |
30. |
juuli |
1939 |
Kodu-uurija, pedagoog, vabadusvõitleja, kaitseliitlane. Sündis Võrumaal Lasva vallas Noodaskülas Hinda talus. Õppis Võrumaa koolides ning Tartu ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. Valdur Raudvassar mõisteti 1962. aastal nõukogudevastase tegevuse eest kuueks aastaks vangilaagrisse. Peale vabanemist töötas ta õpetajana kuni vallandati okupatsioonirežiimile sobimatute vaadete pärast. Alates 1988. aastast osales Valdur Raudvassar aktiivselt muinsuskaitse seltsi tegevuses ning kaitseliidu taastamisel. Ta on esinenud loengute ja ettekannetega ning kirjutanud raamatuid ja hulganisti artikleid. Temalt on ilmunud kaks Võrumaa teemalist raamatut – „Eesti Vabadussõda ja Võrumaa“ ning „Võrumaalt isamaale“. Valdur Raudvassarile on omistatud Võrumaa vapimärk ja Võru linna teenetemärk, Valgetähe V klassi teenetemärk ja Riigivapi V klassi teenetemärk. |
|
|
Ago Ruus |
4. |
august |
1949 |
Filmioperaator, režissöör, fotograaf. Sündis Vastseliinas. Õppis Vastseliina keskkoolis ja Tartu ülikoolis geograafiat. Aastatel 1974-79 õppis Moskvas kinoinstituudis mängufilmide operaatoriks. Pärast kooli lõpetamist asus tööle Tallinnfilmi, kus töötas filmioperaatorina kuni stuudio sulgemiseni. 1996. aastal asutas ta väikestuudio PROfilm. Ago Ruus on olnud üle 20 mängufilmi ning enam kui poolesaja dokumentaal- ja lühifilmi operaator. 2000. aastal asutas ta koos mõttekaaslastega Eesti Hobuse Kaitse Ühingu. Aastatel 2003-2015 toimetas ajakirja Oma Hobu. Ago Ruus on Matsalu loodusfilmide festivali üks initsiaatoreid ja filmiprogrammi juht aastatel 2003-2016. Aktiivse loodusfotograafina on ta avaldanud artikleid ja korraldanud teemaõhtuid ning näitusi. 2022. aastal sai Võrumaa Keskraamatukogus vaadata tema fotonäitust „Üks südamekujuline järv“. Ta on tegelenud Võrumaa fotograafia ajaloo uurimisega, koostanud vanadest klaasnegatiividest ja fotodest mitu näitust. 2020. aastal ilmus trükist kogumik „Vana-Võromaa päevapiltnikud“. Ago Ruus on Võru valla aukodanik. Ta toimetab Võru Valla Teatajas rubriiki „Vana pilt jutustab“. Teda on tunnustatud Valgetähe V klassi teenetemärgiga ja Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupi elutööpreemiaga. Pikaajalise koostöö eest Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumiga pälvis Ago Ruus 2023. aastal Kreutzwaldi mälestusmedali. Samal aastal ilmus tema koostatud raamat „Doktor Kreutzwaldi visiitportreed“. |
|
|
Aare Hõrn |
9. |
august |
1959 |
Seto kultuuritegelane. Sündis Võrumaal Setomaa vallas Antkruvas. Õppis Luua metsanduskoolis ja Tartu ülikoolis ajalugu. Tema eestvedamisel hakati pidama iga-aastaseid Seto kuningriigi päevi. Aare Hõrn on olnud Seto Kongressi Vanemate Kogu liige ja ta on mitmel korral valitud Seto kuningriigi ülemsootskaks. Aare Hõrn on Setomaast kõneleva dokumentaalfilmi „Katõ ilma veere pääl“ üks stsenariste. Temast endast räägib dokumentaalfilm „Kuningas üheks päevaks“. Aare Hõrn on Setomaa Valdade Liidu juhatuse liige, Kaitseliidu tegevliige kaprali auastmes. Talle on omistatud Võrumaa teenetemärk.
|
|
|
Celia Roose |
13. |
august |
1964 |
Rahvamuusik, muusikapedagoog. Sündis Võrumaal Antslas. Muusikalise hariduse omandas Põlva muusikakoolis, G. Otsa nim. Tallinna muusikakoolis ja Tallinna konservatooriumis. Celia Roose on töötanud Võru muusikakoolis direktorina, muusikaõpetajana Tallinna 44. keskkoolis ja Lüllemäe põhikoolis. Ta on olnud ansambli Leigarid rahvalaulujuht, Tallinna Vanalinna muusikakoolis solfedžoõpetaja ja poistekoori dirigent. Celia Roose on andnud hulgaliselt erinevaid kontserte, mänginud mitmete muusikakollektiivide koosseisus ja osalenud teatrilavastustes. Ta on Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusika kaasprofessor ja magistriõppekava programmijuht.
|
|
|
Evar Saar |
16. |
august |
1969 |
Keeleteadlane, ajakirjanik, võro keele aktivist. Lõpetas Võru 1. keskkooli ja Tartu ülikooli ajakirjanduse erialal. Evar Saar on töötanud Võru Instituudis alates 1995. aastast. 2000. aastal asus ta eesti keele erialal doktoriõppesse ning kaitses 2008. aastal filosoofiadoktori kraadi tööga „Võrumaa kohanimede analüüs enamlevinud nimeosade põhjal ja traditsioonilise kogukonna nimesüsteem“. Evar Saar on „Eesti kohanimeraamatu” üks autoritest. 2014. aastal avaldas Evar Saar võrukeelse luulekogu „Kõnõla mõtsan mädänu puuga“. |
|
|
Karl Leinus |
29. |
august |
1889 |
Koorijuht, muusikapedagoog. Sündis Võrumaal Antsla vallas Ähijärvel. Karl Leinus sai alghariduse Kaika kihelkonnakoolis, seejärel astus Riia vaimulikku seminari. Muusikat õppis Vilniuses, Hersonis, Peterburis ning sooritas Peterburi õuekapelli juures koorijuhtimise erialal riigieksamid. Karl Leinus töötas muusikaõpetajana Tallinna koolides ja asutas 1919. aastal Tallinnas lauluseltsi. Aastakümneid oli ta segakoori Raudam dirigent. Aastatel 1950-65 oli Karl Leinus üldlaulupidude üks juhte. Surnud 1968. aastal Tallinnas ja maetud Metsakalmistule. |
|
|
Voldemar Kann |
30. |
august |
1919 |
Graafik, trükkal. Sündis Võrumaal Rõuge vallas Nursis. Voldemar Kann töötas 48 aastat Tallinna Kunstihoonesse rajatud graafikakojas. Temast kujunes eesti kõigi aegade kõige silmapaistvam ja mitmekülgsem graafikameister, uue graafilise tehnika cannprint looja. Ta oli Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Vabagraafikute Ühenduse auliige. 1996. aastal asus Voldemar Kann elama kodutallu Võrumaal. Surnud 2010. aastal. |
|
|
Enno Raag |
4. |
september |
1949 |
Judotreener. Sündis Tartus. Lõpetas Võru 1. keskkooli ja saksa filoloogina Tartu ülikooli. 1973. aastal alustas ta Võru 1. keskkoolis judoringi juhendamist. Mõne aasta pärast asutati judoklubi Rei, mille eestvedaja ja treener on Enno Raag tänaseni. Klubi on rahvusvahelise judoturniiri „Võru kevad“ üks korraldajatest. Enno Raag on pälvinud Võrumaa vapimärgi. 2002. aastal ilmus tema tõlgitud „Väike judoõpik“ (autorid R. Bonfranchi ja U. Klocke). |
|
|
Maire Udras |
13. |
september |
1959 |
Tantsuõpetaja, Võrumaa tantsujuht. Pärit Võrust. Õppis TPI-s, Tallinna pedagoogikaülikoolis, Viljandi kultuuriakadeemias ja lisaks läbinud hulgaliselt erinevaid tantsukoolitusi. Maire Udras juhendab naistantsurühma Viire ja on Võru tantsukooli asutaja, õpetaja ning tegevuse korraldaja. Ta on kuulunud aastaid Võrumaa tantsu-laulupidude lavastusgruppi, Tänavatantsu eestvedaja aastast 2000, ta on Võru pärimustantsu festivali programmitoimkonna liige ning aidanud korraldada mitmeid muid tantsu- ja kultuuriüritusi. Alates 2007. aastast on Maire Udras kuulunud üle-eestiliste tantsupidude lavastusgruppidesse ning olnud mitmetel üldtantsupidudel naisrühmade liigijuht. Tema lavastatud tants „Põlvest põlve“ pälvis 2014. aasta tantsupeol parima lavastuse tiitli ning talle anti Kristjan Toropi preemia. Teda on tunnustatud Kai Leete nimelise tantsupreemiaga aastal 1999 ja aunimetusega Võrumaa kultuuripärl 2009. aastal. Maire Udrasele on omistatud Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi Ullo Toomi auaadress 2011. aastal, seltsi aastapreemia 2013. aastal ning aumärk 2021. aastal. 2017. aastal pälvis ta Ullo Toomi nimelise rahvatantsustipendiumi ja 2019. aastal kodarraha aumärgi.
|
|
|
Edgar Valter |
21. |
september |
1929 |
Maalikunstnik, karikaturist, graafik, raamatuillustraator, lastekirjanik. Sündis Tallinnas. Lõpetas Tallinna 17. mittetäieliku keskkooli. Kunstnikuna iseõppinu. Alates 1950. aastast oli vabakutseline kunstnik. Kunstnike Liidu liige aastast 1956. Edgar Valter elas viimased poolteist aastakümmet Võrumaal Urvaste vallas Koigu külas Pöörismäe talus. Ta on illustreerinud umbes 250 raamatut, enamik neist lasteraamatud. Edgar Valteri loodud on sellised tegelaskujud nagu Krõll, Sipsik, Kunksmoor, naksitrallid jpt. Tema karikatuure on avaldatud paljudes ajakirjades ja ajalehtedes, ilmunud on mitu karikatuurikogumikku. Edgar Valter on loonud vabagraafikat, ca 250 eksliibrist, plakateid, teatriafišše, filmi- ja lavakujundusi, tegutsenud pidevalt maalikunstnikuna, esinenud mitmetel näitustel nii kodu- kui ka välismaal. Illustratsioonid ja karikatuurid on toonud talle hulgaliselt auhindu.
Surnud 2006. aastal ja maetud Tallinna Metsakalmistule. 2019. aastal asutas Eesti Lastekirjanduse Keskus Edgar Valteri nimelise illustratsioonipreemia, millega tunnustatakse eesti raamatuillustraatorite loomingut ja hoitakse au sees illustraatori ja lastekirjaniku Edgar Valteri pärandit. |
|
|
Tiit Land |
25. |
september |
1964 |
Biokeemik, õppejõud, rektor. Sündis Tartus. Lõpetas Võru 1. põhikooli, Võru 1. keskkooli ja Tartu ülikooli füüsika- keemiateaduskonna cum laude. Tiit Land sai doktorikraadi Stockholmi ülikoolis, oli teaduriks USA riiklikus terviseinstituudis, seejärel töötas Stockholmi ülikooli neurokeemia ja neurotoksikoloogia instituudis teaduri ja õppejõuna. 2006. aastal tuli Tiit Land tagasi Eestisse ja asus tööle Tallinna ülikoolis loodusteaduste osakonna professorina. Tiit Land valiti 2011. aastal Tallinna ülikooli rektoriks ja 2016. aastal valiti ta tagasi teiseks ametiajaks. 2020. aastal valiti ta Tallinna tehnikaülikooli rektoriks. Sama aasta jaanuaris oli Tiit Land kohtumiste sarja „Sündinud Võrus“ külaline Võrumaa Keskraamatukogus. |
|
|
Ulis Guth |
26. |
september |
1964 |
Kirjanik, ajakirjanik, publitsist. Sündis Võrus. Õppis Võru Kreutzwaldi gümnaasiumis, Väimela tehnikumis ja Võru tööstustehnikumis. Ulis Guth töötas ajalehe Elu toimetajana, ajalehe Võrumaa Teataja sporditoimetajana ja nädalalehe 1 Leht peatoimetajana. Ta on olnud ametis Võru linnavalitsuse avalike suhete spetsialistina. Alates 2015. aastast on ta Võru Linna Lehe toimetaja. Ulis Guth on Võrumaa Keskraamatukogu hea koostööpartner. Sõmerpalu motoklubi pressiesindajana on ta olnud kaasautoriks Leokite motodünastiat ning Sõmerpalu motoklubi tutvustavate raamatute kirjastamisel. Ulis Guth on kirjutanud kaks raamatut – filosoofilis-meelelahutusliku raamatu „Pärlid sigadele“ ja ajaloolistel faktidel põhineva müstilis-filosoofilise romaani „Ärapööratud“, mis tõi talle Bernard Kangro kirjanduspreemia.
|
|
|
Enn Vaino |
29. |
september |
1939 |
Kirjanik, õpetaja. Sündis Tartus. Õppis Otepääl, Pärnumaal Tõhelas, Tõstamaal ja Võrumaal Varstus. Haridusteed jätkas Aluksne sõjakoolis, mille lõpetamise järel suunati õhutõrje-raketiväeossa Krasnojarski krais ja seejärel töötas ta kümme aastat Tartu 44. kutsekeskkoolis õpetajana. Nüüd on Enn Vaino vabakutseline kirjamees Varstu kandis. Tema eluloost on saanud kirjandus, mis on lugejate hulgas populaarne oma loodusläheduse ja muhedusega. Ta on kirjutanud mälestusi teenistusest salajases sõjaväeosas, jahi- ja kalamehejutte, samuti kolmeosalise romaani „Maapoisist donžuan“. |
|
|
Rene Zahkna |
2. |
oktoober |
1994 |
Laskesuusataja. Sündis Võrus. Lõpetas Audentese spordigümnaasiumi Otepää filiaali. Laskesuusatamist hakkas harrastama Võru spordikoolis. Rene Zahkna võitis 2012. aastal noorte taliolümpiamängudel hõbemedali 7,5 km distantsil ja 10 km jälitussõidus. 2013. aastal toimunud laskesuusatamise noorte ja juunioride maailmameistrivõistlustel võitis ta 7,5 km sprindis pronksmedali ja 10 km jälitussõidus hõbeda. 2014. aastal tuli 15 km-s Euroopa juunioride meistriks, sai juunioride EM-il 2015. aastal 15 km-s ja 12,5 km viitstardist sõidus hõbeda ning 2014. aastal segateatesõidus pronksi. Rene Zahkna on saanud hulgaliselt medaleid täiskasvanute Eesti meistrivõistlustelt nii laske- kui ka murdmaasuusatamises. 2020. aastal Sloveenias toimunud maailmakarika etapil sõitis ta koos Regina Ojaga välja teise koha segapaaride teatesõidus. Eesti parim meeslaskesuusataja 2020-22.
|
|
|
Jüvä Sullõv (Sulev Iva) |
3. |
oktoober |
1969 |
Keeleteadlane, kirjanik. Sündis Võrus. Õppis Võru 1. põhikoolis, Võru tööstustehnikumis ja Tartu ülikoolis, kus kaitses doktorikraadi väitekirjaga „Võru kirjakeele sõnamuutmissüsteem”. Töötab Tartu ülikoolis ja Võru instituudis teadurina. Jüvä Sullõv on üks võru keele sõnaraamatu kaastöölistest ja võrukeelse aabitsa ning lugemiku autor. Ta edendab võru keelt ja selle tänapäevast kirjaviisi, tegeleb võru keele uurimise ja selle õpetamisega, kirjutab võrukeelseid luuletusi ja jutte.
|
|
|
Bernhard Mark |
5. |
oktoober |
1919 |
Kunstnik. Sündis Võrus. Üles kasvas ja alghariduse sai Rõuges. Lõpetas Tallinna kunstitööstuskooli skulptuuri erialal. Bernhard Mark astus 1942. aastal omakaitsesse ja saadeti saksa üldmobilisatsiooniga rindele. Pärast sõda sai temast mitmeks aastaks metsavend, järgnes vangistus ning Vorkuta vangilaagrisse asumisele saatmine. Tagasi Võrru jõudis Bernhard Mark alles 1957. aastal. Ta töötas kunstnikuna mitmes Võru ettevõttes, juhtis aastaid Võru kunstiklubi ja hiljem Võrumaa Kunstnike Ühendust. Tema eelistus oli maastikumaal, kõige enam meeldis talle maalida Haanjamaad. Bernhard Mark viljeles peamiselt akvarelli ja õlipastelli. Surnud 2004. aastal ja maetud Võru kalmistule.
|
|
|
Aksel Jaanisoo |
8. |
november |
1924 |
Poksija, veemotosportlane. Sündis Tallinnas. Aksel Jaanisoo töötas poksitreenerina Võru spordikoolis. Ta oli poksimises kahekordne Eesti meister kärbeskaalus aastatel 1945 ja 1946. Tallinna meeskonna koosseisus sai ta üleliidulistel meeskondlikel meistrivõistlustel 1945. aastal kolmanda koha. Veemotospordis Eesti meistrivõistlustel sai ta erinevates paadiklassides aastatel 1967 ja 1969 kokku kaks kuldmedalit ja ühe hõbemedali. Surnud 1995. aastal Võrus ja maetud Võru kalmistule. |
|
|
Salme Kõiv |
8. |
november |
1909 |
Kirjanik. Sündis Antslas. Õppis Antsla kõrgemas algkoolis ja Võru tütarlaste gümnaasiumis. Alates 1927. aastast oli Salme Kõiv Võru ajalehe Elu kirjasaatja, avaldas jutte ja joonealuseid, hiljem novelle ajakirjades Looming, Nädal Pildis ja mujal. 1939. aastal ilmus tema sulest romaan „Reet Tammiku“. Raamat on ilmunud kordustrükina 2011. aastal sarjas „Eesti romaanivara“. Ta on tõlkinud I. Belõševi lastejutu „Tõrges kassipoeg“. Surnud 2007. aastal ja maetud Tallinna Metsakalmistule.
|
|
|
Friedrich Vreeman |
10. |
november |
1894 |
Sõjaväelane (kapten), Vabadussõja sangar, Võrumaa Kaitseliidu asutaja. Sündis Võrumaal Lasva vallas Nõnova külas Hööde talus. Õppis Võru linnakoolis. Osales I maailmasõjas, mobiliseeriti Venemaa keiserlikku armeesse. Sõjas sai ta kapteni auastme ja teda autasustati kuue ordeniga. Eesti rahvusväeosade loomise paiku tuli Friedrich Vreeman 1917. aastal üle 1. Eesti jalaväepolku. Ta tegutses põrandaaluse Kaitseliidu organiseerimisega olles Võru gümnaasiumis võimlemisõpetaja. Eesti valitsuse tagasitulekul määrati ta Võrumaa Kaitseringkonna ülemaks lõunarindel ja Kaitseliidu Võrumaa maleva pealikuks. 1. jaanuaril 1919. aastal määrati II diviisi staabi komandandiks. Hukkus Rõuge vallas lahingus Suurõ-Ruuga küla pärast 1919. aastal ja on maetud Pindi kalmistule. Vabadussõjas langenud kapten Friedrich Vreemannile on püstitatud mälestusmärk Rõuge Jaani-Peebu kalmistule.
|
|
|
Jaan Sibul (Sibbol, Sibbul) / Ivan Narodny |
11. |
november |
1869 |
Ameerika-Eesti kirjamees, ajakirjanik. Sündis Võrumaal Veriora vallas. Õppis Veriora, Räpina ja Võru koolides, oli vabakuulaja Tartu ülikoolis. Aastatel 1893-96 töötas Jaan Sibul Võru raamatukaupluses, võttis osa Kandle seltsi tegevusest ja tehnikahuvilisena asutas Võrru esimese fotoateljee. Ajalehtedele hakkas ta kaastööd tegema Jaan Taluse nime all. 1905. aasta revolutsiooni ajal sõitis Saksamaale ja toimetas ajalehte Edu. Aasta pärast hakkas ta tegutsema Ivan Narodny nime all Ameerikas. Ta tegi kaastööd mitmetele ajakirjadele ning ajalehtedele, toimetas ajakirja Estonia, andis välja jutukogu, näidendeid ja ülevaatliku teose tollastest Ameerika tuntuimatest kunstnikest. Ta oli esimene eestlane, kes hakkas kirjutama ulmelugusid. Surnud 1953. aastal Sharoni väikelinnas Ameerikas. |
|
|
Ferdinand Eisen |
17. |
november |
1914 |
Haridustegelane, pedagoogikateadlane. Sündis Võrumaal Nursi vallas. Õppis Vastse-Nursi algkoolis, Rõuge algkoolis, Võru õpetajate seminaris, Läänemaa õpetajate seminaris, Tallinna pedagoogiumis, Tartu ülikooli õigusteaduskonnas ja Moskva ühiskonnateaduste akadeemias. Ferdinand Eisen töötas õpetajana Petserimaal ja Läänemaal Varbla algkooli juhatajana, hiljem TPI õppejõuna. Ta nimetati 1960. aastal Eesti haridusministriks ja sellele ametikohale jäi ta järgnevaks kahekümneks aastaks. Tema sulest on ilmunud arvukalt kirjutisi eesti kooli ja pedagoogika ajaloost, kasvatusest ning ökoloogiaharidusest. Surnud 2000. aastal ja maetud Tallinna Metsakalmistule. |
|
|
Aavo Pikkuus |
23. |
november |
1954 |
Jalgrattasportlane, maailmameister, olümpiavõitja. Sündis Võrumaal Kapera külas. Õppis Tartu 5. keskkoolis. Aavo Pikkuus kuulus Nõukogude Liidu koondisse aastatel 1972-81 ja 1976. aasta Montreali OM-il võitis ta 102,5 km meeskonnasõidus kuldmedali. Maailmameistrivõistlustel võitis ta 100km meeskonnasõidus 1977. aastal kuld- ning 1975. ja 1978. aastal hõbemedali. 1977. aastal võitis Aavo Pikkuus Rahutuuri ja aastatel 1974-78 tunnistati ta Eesti parimaks sportlaseks. Tippsportlase karjääri lõppedes hakkas ta harrastama rallisõitu. |
|
|
Heino Vildo |
29. |
november |
1949 |
Dirigent, orkestrant, muusikapedagoog. Sündis Rõuges. Muusikalise hariduse omandas Võru muusikakoolis, Heino Elleri nim Tartu Muusikakoolis ja Tallinna konservatooriumis. Heino Vildo töötas Võru muusikakoolis flöödiõpetajana ja kümme aastat muusikakooli direktorina. Tema juhendatud flöödiansamblid olid muusikaliselt kõrgel tasemel ja 1999. aastal salvestati CD plaat Võru muusikakooli flöödiansambli paladega. Heino Vildo mängis Võru puhkpillikvintetis, millega saavutati üleliidulistel konkurssidel esikohti. Alates aastast 1979 juhatas ta Võru Puhkpilliorkestrit. Tema juhtimisel osales orkester erinevatel muusikasündmustel, laulupidudel ja konkurssidel. Heino Vildole omistati Võru linnapea vapimärk, Võru kultuurkapitali aastapreemia, Võrumaa vapimärk ja Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali Pedagoogistipendium. Surnud 2018. aastal ja maetud Võru kalmistule. |
|
|
Johannes Kert |
3. |
detsember |
1959 |
Reservväelane (kindralleitnant), poliitik, riigiametnik. Sündis Petseris. Õppis Võru 1. keskkoolis ja Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonnas. Johannes Kert oli Kaitseväe juhataja aastatel 1996-2000 ja Maaväe ülem aastatel 2001-2002. Ta oli Eesti sõjaline esindaja NATO ja Euroopa Liidu juures aastatel 2002-2008. Lahkus tegevteenistusest 2008. aastal ja pärast seda töötas kaitseministeeriumi nõunikuna. Surnud 2021. aastal ja maetud Tallinna Kaitseväe kalmistule. Võrus Taarasõjaväelinnaku esisel platsil on püstitatud talle mälestusmärk, mille autor on skulptor Aivar Simson. |
|
|
Vello Pilt |
3. |
detsember |
1934 |
Ajakirjanik, memuarist. Sündis Võrumaal Vastseliina vallas Savihoovi külas. Lapsepõlv ja kooliaastad möödusid Vastseliinas, seejärel viis elutee Tallinnasse. Aastatel 1973-1984 oli Vello Pilt omaaegse populaarse ajakirja Noorus peatoimetaja ja sellest ajast räägib tema mälestusteraamatu „Nooruse patud“. Hiljem oli Vello Pilt tegev Eesti Rukki Seltsis ja temalt ilmus „Eesti rukki raamat“. Surnud 2007. aastal Tallinnas ja maetud Tallinna Metsakalmistule. |
|
|
Kalju Ruuven |
3. |
detsember |
1919 |
Näitejuht. Sündis Võrumaal. Õppis Linnamäe algkoolis, hiljem Otepääl. Kalju Ruuven töötas Otepää kultuurimaja juhatajana. 1957. aastal asutas ta Otepää Rahvateatri ja juhatas selle tööd kuni surmani. Kalju Ruuven mängis Teele isa filmis „Suvi“ ja tegi kaasa ka telemängufilmis „Tants aurukatla ümber“. Surnud 1996. aastal Otepääl ja maetud Otepää uuele kalmistule. |
|
|
Madis Kõiv |
5. |
detsember |
1929 |
Kirjanik, füüsik, filosoof. Sündis Tartus. Õppis Tartu 1. keskkoolis ja Tartu ülikoolis füüsikat. Madis Kõiv töötas õppejõuna, oli vanemteadur ja avaldas artikleid kvantfüüsikast. Analüütilise filosoofia seminari algatajana pani aluse tervele Eesti filosoofia koolkonnale. Ta kirjutas esseid, romaane, filmistsenaariumi, kuuldemänge ja tema sulest jõudis Eesti lavadele 23 näidendit, nende seas ka võrumurdelisi näidendeid. Madis Kõiv oli üks „Võrokõstõ lugõmise-raamatu“ koostajaid, ta oli innukas võru keele eest võitleja, aktiivselt tegev võru kultuuriliikumises ja esines ettekannetega Kaika suveülikoolis. Tema harrastuseks oli maalikunst. Surnud 2014. aastal Tartus ja maetud Põlva kalmistule.
|
|
|
Tea Kõrs |
6. |
detsember |
1959 |
Tantsupedagoog. Põline võrulane. Õppis Võru Kreutzwaldi gümnaasiumis, Tallinna pedagoogilises seminaris ja Räpina aianduskoolis. Tantsimist alustas lapsena legendaarse tantsuõpetaja Kai Leete balletiringis. Tea Kõrs on SA Võru Kannel kunstiline juht ja Võru Kandle võimlemisklubi Sirutus treener. Ta on tegev Võrumaa laulu- ja tantsupeo võimlemisrühmade üldjuhina, Koolitantsu Võru maakondliku tantsupäeva korraldajana ja paljude teiste kultuuriürituste eestvedajana. Tea Kõrs on seadnud lavale mitmeid laste jõuluetendusi ja ta on 2018. aastal toimunud Lõuna-Eesti võimlemispeo pealavastaja ning idee autor. 2014. aastal pälvis ta tiitli „Võrumaa kultuuripärl“. |
|
|
Hindrek Rikand |
22. |
detsember |
1874 |
Lastekirjanik, postitegelane. Sündis Võrumaal Väimela vallas. Õppis Väimela, Kanepi ja Võru koolides. Hindrek Rikand töötas posti- ja telegraafiametnikuna Võrus, Riias ja Tallinnas. Oli Eesti postitalituse looja ja esimene juht ning korraldas äsjaloodud riigi postmarkide trükkimise. Vanemas eas tegeles esperantoga, koostas esimese eesti-esperanto ja esperanto-eesti taskusõnastiku. 1920. aastal ilmus temalt esimene algupärane aimetekst „Välguvaimukesed“, mis tutvustas lastele telegraafi tööd. Sarjas „Looduse lasteraamat“ ilmus Hindrek Rikandi kunstmuinasjuttude kogu „Rahvavanema lapsed“ ja muinasjutt „Hirmutekitav auto“ sarjas „Kuldne kodu“, lisaks luuletusi ja võrukeelseid muinasjutte ajakirjades. Muinasjutt „Püha mardikas“ kogumikust „Rahvavanema lapsed“ on tänapäeval välja antud eraldi raamatuna. Surnud 1940. aastal ja maetud Tallinna Metsakalmistule. |
|
