Võrumaa kodulooline sünnipäevakalender 2025

	Päev	Kuu	Sünniaasta	Elulugu
Aksel Õieleid Asi	1.	jaanuar	1930	Kultuuritegelane, Võru Rahvateatri näitleja ja lavastaja. Sündis Võrumaal Lasva vallas Lauga külas. Õppis tisleriks Võru tööstustehnikumis ja Tartu tööstuskoolis, hiljem lõpetas Viljandi kultuurhariduskooli kultuuritöötaja erialal. Võru kultuurimaja näitering sidus Aksel Asi Võru teatri ja kultuurieluga aastakümneteks. Ta oli andekas mitmel alal: mängis oboed, näitles, lavastas, laulis meeskooris, tegi estraadi ning kandis ette Võrumaa laulu- ja tantsupidude sõnalist osa. Aksel Asi oli Võru linnapea aastatel 1982–87. Väga aktiivse inimesena osales ta arvukates Võrumaa kultuurielu sündmustes. Ta oli Võru Kunstiklubi loomise juures, aitas organiseerida noorte suvepäevi, võttis osa raamatuklubi ja rahvaülikooli tegevusest, oli Võrumaa Südamesõprade Seltsi asutajaliige. Võru linn tunnustas Aksel Asi panust linna arengusse teenetemärgiga 1999. aastal. Surnud 2018. aastal ja maetud Võru kalmistule.
Enno Piir	7.	jaanuar	1910	Koduloolane. Sündis Võrumaal Haanja vallas Kokemäe külas. Õppis Kokemäe algkoolis, Võru gümnaasiumis, Väimela põllutöökoolis ja Jäneda põllutöökeskkoolis. Enno Piir töötas Võru ajalehe Elu toimetuses ja seejärel mitmetel ametikohtadel põllumajanduses. Ta oli Haanja Rahvaraamatukogu Seltsi esimees ja Haanja raamatukogu esimene juhataja. Enno Piir organiseeris vabadusvõitlejate mälestussamba taastamise 1942. aastal Suurel Munamäel ja andis välja raamatu “Vabal Munamäel”. Pärast sõda varjas Enno Piir end metsavennana, 1952. aastal ta arreteeriti ja küüditati vangilaagrisse. Eestisse tagasi jõudes asus ta elama Viljandimaale. Enno Piir koostas rahvuseepose „Kalevipoeg” indekssõnastiku. Ta andis välja 13 raamatust koosneva mälestussarja “Sakalamaa ei unusta”. Enno Piir oli paljude Võrumaad tutvustavate väljaannete koostaja ja toimetaja. Tema võrukeelne metsavennaluule ilmus luulekogus “Sunnitöölise Mekka”. Surnud 2006. aastal ja maetud Viljandi Metsakalmistule.
Kaisa Kuslapuu	11.	jaanuar	1995	Muusik, luuletaja. Sündis Võrus. Lõpetas Võru kesklinna gümnaasiumi. Muusikat õppis Võru muusikakoolis ja Heino Elleri nimelises muusikakoolis oreli erialal. Kaisa Kuslapuu on Tartu Jaani kiriku organist ja ansambli Lonitseera solist, pianist ning laulukirjutaja. Kaisa Kuslapuu on töötanud muusikakoolis Helivõlu ansambli-, karmoška- ja klaveriõpetajana ning olnud pikka aega õpetaja Võrumaa rahvapillilaagris. Aastatel 2017–2021 oli ta koormeister Tartu Ülikooli Akadeemilises Naiskooris. Kaisa Kuslapuu mängib klaverit, orelit, karmoškat, torupilli ja vilesid. Tema luuletusi on avaldatud ajakirjas Värske Rõhk. Ta on Eesti Luuleprõmmu meister 2019. Aastatel 2019–2020 korraldas ta Võrus luuleõhtute sarja „Stedingu stroofid“. 2021. aastal ilmus Kaisa Kuslapuu karmoškapalade sooloplaat „Nupud“ ja 2022. aastal Lonitseera album „Tapeet“. Aastal 2019 pärjati ta Tartu noore kultuurikandja tiitliga ja 2022. aastal Tartu kultuurikandja aunimetusega aasta looja kategoorias.
Johan Randvere	14.	jaanuar	1990	Muusik, pianist. Sündis Tallinnas. Alustas klaveriõpinguid Võru muusikakoolis ja jätkas Tallinna muusikakeskkoolis. Seejärel lõpetas ta Eesti muusika- ja teatriakadeemia magistrantuuri. Hiljem täiendas ta end Milanos Verdi-nimelises konservatooriumis professor Valerio Premuroso juures. Johan Randvere esineb regulaarselt solisti ja kammermuusikuna Eestis ning välismaal. Johan Randvere on juhtinud telekonkurssi „Klassikatähed“ ja on saatejuht Klassikaraadios. Johan Randvere on pälvinud väljapaistvaid preemiaid erinevatel konkurssidel. Talle on omistatud Muusikute Fondi PLMF „Noor muusik 2014“ preemia. 2017. aastal pälvis Johan Randvere Kultuurkapitali aastapreemia „Ela ja sära”, 2019 Artur Lemba nimelise preemia ning on ka Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat.
Piret Rips-Laul	19.	jaanuar	1965	Helilooja, muusikapedagoog, koorijuht. Sündis Valgas. Õppis Valga muusikakoolis, Tallinna muusikakeskkoolis, Tallinna konservatooriumis ning Eesti teatri- ja muusikaakadeemias. Piret Rips-Laul oli Võru muusikakooli direktor aastatel 2014–2023. Ta on tänapäeva üks tuntumaid laste- ja noortelaulude autoreid. Tema laulud on korduvalt kõlanud laste lauluvõistlustel, laulupidudel ja jõudnud muusikaõpikutesse. Oma loomingu eest on ta pälvinud mitmeid auhindu. Teise osa tema loomingust moodustab vaimulik koorimuusika. Tema teoseid on kirjastatud Eestis, Saksamaal, Rootsis ja USAs ning salvestatud rohkem kui 30 kogumikplaadile Eestis ja välisriikides. Piret Rips-Laul on hinnatud kontsertmeister ja klaverimängija, Eesti solfedžoõpetuse arendaja ja solfedžo tööraamatute autor. 2018. aastal pälvis Piret Rips-Laul Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali tunnustuspreemia. Ta on Võrumaa Kultuuripärl 2019 ja Võru linna 2022. aasta kultuuritegelane.
Friedrich Puksoo	23.	jaanuar	1890	Raamatuteadlane, bibliograaf. Sündis Võrumaal Räpina kihelkonnas Meeksi vallas Naha külas. Õppis Naha vallakoolis, Räpina kihelkonnakoolis, Tartu Aleksandri gümnaasiumis ja Tartu ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas klassikalise filoloogia erialal. Ta oli Tartu ülikooli raamatukogu juhataja aastatel 1919–44, ühtlasi ülikooli raamatukogunduse ja bibliograafia õppejõud. Friedrich Puksoo pani aluse Eesti rahvusbibliograafiale. Ta oli Eesti raamatukogundusteooria arendajaid, raamatukoguhoidjate kutsehariduse algatajaid ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu asutamise idee üks eestvedajaid. Ta avaldas sisukaid uurimusi, raamatuid ja ligi sada artiklit raamatuajaloo, raamatukogunduse, trükikodade, raamatukaubanduse, bibliofiilia jm kohta. 1934. aastal ilmus Fr. Puksoo sulest teos „Raamat ja tema sõbrad: pilte raamatu ja kirja ajaloost, raamatu tehnikast ning raamatuharrastusest“. Surnud 1969. aastal ja maetud Tartu Raadi kalmistule. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing ja Tartu ülikooli raamatukogu annavad välja Friedrich Puksoo auhinda kahel viimasel aastal ilmunud parima raamatuloo-, raamatukogundus- või bibliograafiaalase väljaande autorile.
Liive Koppel	4.	veebruar	1940	Kunstnik, kunstiõpetaja. Sündis Võrumaal Väimela Tagakülas. Kunstihariduse sai Liive Koppel Tartu Kujutava Kunsti Koolis, kus õppis joonistamist, maalimist ja kunstipedagoogikat. Oma oskusi täiendas ERKIs ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Hiljem omandas religioonialaseid teadmisi Tartu Kõrgemas Usuteadlikus Seminaris. Liive Koppel töötas kunstnikuna Võru tarbijate kooperatiivis, Võru linna dekooriateljees ja Võru mööblivabrikus ning pidas Võru linna kunstinõukogu sekretäri ja Võru Kunstiklubi presidendi ametit. Ta õpetas lastele joonistamist-maalimist Alatskivi keskkoolis, Võru linna koolides ja huvikojas ning Krisepto kunstistuudios, mille asutajaliige ta oli. Lisaks maalimisele tegi mitmesuguseid kalligraafilisi töid, kujundas trükiseid ja illustreeris raamatuid, avaldas perioodikas oma luulet. Liive Koppel esines järjepidevalt näitustel alates 1967. aastast, lisaks Eestile ka Soomes, Rootsis, Saksamaal, Lätis ja Venemaal. Tema meelisteemadeks olid Eestimaa loodus, lilled, natüürmort. Alates 2002. aastast elas Liive Koppel Tartus. Tema isikunäitusi oli nii Võrumaa keskraamatukogus kui ka Tartu raamatukogudes. Liive Koppel kuulus Eesti Kalligraafide Koondisse ja Tartu Kunstnike Liitu. Surnud 2023. aastal ja maetud Võru kalmistule.
Robert Kannukene	14.	veebruar	1910	Usuteadlane, kirikuõpetaja. Sündis Võrumaal Urvaste kihelkonnas Vana-Antsla vallas. Lõpetas Hugo Treffneri gümnaasiumi, Tartu ülikooli usuteaduskonna ning täiendas end Berliini, Groningeni ja Pariisi ülikoolis. Robert Kannukene töötas aastaid EELK Usuteaduse Instituudis õppejõuna. Ta teenis kogudusi Saaremaal, oli kauaaegne Urvaste õpetaja ja Võru praostkonna praost, elu lõpuaastail Keila koguduse õpetaja. Surnud 1992. aastal Keilas ja maetud Lüllemäe kalmistule.
Helle Ajango Martin	26.	veebruar	1935	Kunstnik, luuletaja. Sündis Võrus. 1944. aastal lahkus Helle Ajango Martin koos vanematega Saksamaale ja mõne aja pärast asus perekond elama USA-sse. Õppis Indiana ülikoolis Bloomingtonis saksa keelt ja kirjandust, järgnes magistrikraad Middlebury kolledžis, hiljem kunstiõpingud Ohio ülikoolis. Helle Ajango Martin töötas saksa keele õpetajana mitmes koolis ja tegutses vabakutselise maalikunstnikuna. Temalt on ilmunud luulekogud „Raudvara”, „Koduvari” ja kakskeelne luulekogu „Mu tuulemaa, mu luulemaa.“ Peale luule on Helle Ajango Martin kirjutanud oma perekonna loo „Our journeys toward freedom” ja eestikeelse versiooni „Meie teekond vabadusse”. Eestis viibides külastas Helle Ajango Martin ka Võrumaa Keskraamatukogu ning suhtlus käib kirja teel tänaseni.
Urmas Tali	5.	märts	1970	Võrkpallitreener. Sündis Võrus. Lõpetas Võru 1. keskkooli. Alates 1998. aastast on Urmas Tali tegutsenud võrkpallitreenerina. Ta töötas Võru spordikoolis noortetreenerina ja juhendas Võru võrkpalli esindusmeeskonda. Urmas Tali on olnud Tartu Pere Leiva, Pärnu ja Rakvere võrkpalliklubi ning Saaremaa võrkpalli meeskonna peatreener. Ta on töötanud Soome kõrgliiga klubi Liiga-Riento peatreenerina ja juhendanud Eesti noorte- ja juunioride koondisi. Urmas Tali on Võrkpalliliidu juhatuse liige ja olnud tegev ka võrkpallikohtunikuna. 2003. aastast MTÜ Tamula Vanake juhatuse liige. Ta on Võrkpalliliidu aasta treener 2013, 2016 ja 2017. Alates 2022. aastast on ta Barrus Võru VK spordidirektor.
Julius Ungru	15.	märts	1910	Kirjanik, pedagoog. Sündis Võrumaal Rõuge kihelkonnas Kolgal, kasvas üles Krabil. Õppis Krabi ja Rõuge koolides, Võru ja Rakvere õpetajate seminaris. Enne sõda töötas Julius Ungru mitmel pool õpetaja ja koolijuhatajana. Aastad 1945-56 möödusid Siberi vangilaagrites. Vabanedes töötas Julius Ungru 90-ndate aastate alguseni Võru 1. keskkoolis ja Urvaste eriinternaatkoolis poiste tööõpetuse õpetajana. Ta kirjutas erialast publitsistikat, osales õpiku koostamisel ja töötas välja uusi õppevahendeid. Julius Ungru kirjutas lastele mälestusteraamatu „Minu lapsepõlve Paganamaa” ja täiskasvanutele mõeldud „Paganamaa mehe mälestusi”. 1996. aastal pälvis ta Bernard Kangro nimelise kirjanduspreemia. Surnud 1999. aastal Võrus ja maetud Rõuge Jaani-Peebu kalmistule.
Karin Laine	17.	märts	1930	Murdmaasuusataja, sporditegelane. Sündis Võrumaal Rõuge vallas. Õppis Rõuge koolis ja Võru keskkoolis. Karin Laine alustas suusatreeninguid Võrus 1946. aastal Vello Kaaristo juhendamisel. 1949. aastal küüditati ta koos ema ja õega Siberisse. Seal lõpetas Karin Laine Irkutski kehakultuuritehnikumi ja õppis Irkutski võõrkeelte instituudis saksa keelt. Siberi-aastail võistles ta Irkutski oblasti koondises. Tagasi Eestisse jõudes asus ta õppima Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonda. Karin Laine suutis kaua aega olla edukas suusatamises, orienteerumises ja VTK mitmevõistluses. Ta võitis veteranide MM-il suusatamises 32 kuld-, 12 hõbe- ja 8 pronksmedalit. Karin Laine vedas üle 30 aasta Rõuge spordielu töötades Rõuge sovhoosis spordimetoodikuna. Talle omistati teenelise sporditegelase aunimetus. Ta oli audoonor ja vetelpäästjana töötades autasustati teda medaliga uppuja päästmise eest. Surnud 2017. aastal Rõuges ja maetud Rõuge kalmistule.
Rihhard Iher	1.	aprill	1910	Kirjanik, pedagoog. Sündis Võrumaal Sõmerpalu vallas Osulas. Õppis Võru poeglaste gümnaasiumis ja Tallinna pedagoogiumis. Rihhard Iher töötas õpetajana Vana-Antsla vallas Peetri algkoolis, seejärel Osula koolis ja 1944. aastal oli ta lühikest aega ajalehe Võrumaa Teataja toimetaja. Rihhard Iher viljeles peamiselt proosat, milles kujutas 1940ndate aastate murrangulisi protsesse eesti rahva elus. Ta avaldas perioodikas romaanid „Kaheksa kellalööki” ja „Tagasi ellu”. Rihhard Iheri võrumurdeline luule ilmus kogudes „Kassimärss” ja „Havva kivi”. Tema luuletused räägivad kodust, kodupaigast, lapsepõlve- ja looduselamustest. Surnud 1980. aastal Tartumaal Rannus ja maetud Osula kalmistule.
Hella Keem	6.	aprill	1915	Keeleteadlane, folklorist. Sündis Võrumaal Urvaste kihelkonnas Vaabina vallas Keema külas. Õppis Peebo algkoolis, Valga tütarlaste gümnaasiumis, Valga ühisgümnaasiumis ja Tartu ülikoolis eesti keelt, etnograafiat ja soome-ugri keeli. Ülikoolis alustas ta ühtlasi oma pikaajalist murdekogumistööd. Hella Keem arreteeriti eestimeelsuse tõttu kahel korral – saksa okupatsiooni ajal 1943. aastal ja nõukogude korra ajal 1945. aastal. Vanglast vabanemise järel töötas ta Tartu Kunstifondis kudujana ja 1957. aastal asus tööle Eesti Teaduste Akadeemia keele ja kirjanduse instituudis murdesektori laborandina. Hella Keem oli eesti viljakaim murdekoguja. Ta uuris peamiselt Tartu ja Võru murret, avaldas keele- ja murdealaseid raamatuid ning artikleid. Hella Keem oli Emakeele Seltsi auliige. Ta pälvis Wiedemanni keeleauhinna 1990. aastal ja Bernard Kangro kirjanduspreemia raamatu „Võru keel” eest 1997. aastal. Surnud 1997. aastal Tartus ja maetud Urvaste kalmistule.
Jaan Räppo	11.	aprill	1880	Kultuuritegelane, pedagoog. Sündis Võrumaal Rõuge kihelkonnas Kasaritsa vallas Räpo külas. Õppis Võru linnakoolis, Peterburi gümnaasiumis ja Peterburi ülikoolis idamaa keelte ja hiina filosoofia erialal. Jaan Räppo abiellus ukrainlannaga ja asus elama Lõuna-Ukrainasse ning temast sai tuntud haridus- ja kultuuritegelane. Hiljem tõlkis tema abikaasa Anfissa Räppo ukraina keelde Eesti rahvuseepose „Kalevipoeg”. Jaan Räppo sõnadega laul „Katõ ilma veere pääl” on tuntud kui seto hümn. Surnud 1958. aastal Kiievis. Jaan Räppole ja tema abikaasale on paigaldatud mälestuskivi Räpo külas.
Tiia Kõnnussaar	12.	aprill	1965	Kirjanik, toimetaja. Sündis Võrus. Kaitses magistrikraadi Tartu ülikoolis meedia ja kommunikatsiooni alal. Tiia Kõnnussaar oli ajakirja Pere ja Kodu asutajaid ja esimene toimetaja aastail 1994–2011. Tema kirjutisi on ilmunud paljudes Eesti väljaannetes, sh Sirbis ja Õpetajate Lehes. Aastatel 2015–2021 töötas Tartu ülikooli eetikakeskuses, praegu on ta ajakirja Universitas Tartuensis peatoimetaja. Ta on Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 2018 ja avaldanud mitu põnevat lasteraamatut ning noortenäidendi „Kas tead, kool?“ Tema raamat mudilastele ja algklassilastele „Väike armastuse lugu“ pälvis Põlvepikuraamatu konkursil auhinnalise koha. Tiia Kõnnussaar kasutab kirjanikunime Tia Navi.
Eva Novek	15.	aprill	1925	Näitleja. Sündis Võrumaal Vana-Antsla vallas Kobela külas. Lõpetas Võru gümnaasiumi ja Eesti Riikliku Teatriinstituudi. Eva Novek töötas Lõuna-Eesti Teatris, Ugalas ja Rakvere Teatris. 1980. aastal omistati talle teenelise kunstniku aunimetus. Eva Novek oli pikaaegne Eesti Teatriliidu liige ja Eesti Näitlejate Liidu auliige. Surnud 2023. aastal Rakveres.
Boris Riisik	19.	aprill	1920	Jalgpallur. Sündis Võrus. Õppis Võru gümnaasiumis ja Tartu ülikooli usuteaduskonnas. Sportimist alustas Võru gümnaasiumis ja spordiseltsis Ilmarine. Boris Riisik jõudis 40ndatel aastatel nii jalgpallis kui ka võrkpallis Eesti meistritiitlini ning mängis Eesti jalgpallikoondises. 1944. aastal emigreerus Saksamaale ja sealt edasi Austraaliasse. Surnud 1992. aastal Austraalias Melbournes.
Milvi Panga	22.	aprill	1945	Luuletaja, lastekirjanik. Sündis Võrumaal Antsla vallas Oekülas. Õppis Kaika ja Antsla koolides, seejärel lõpetas Tallinnas ETKVLi kooperatiivkooli ning asus elama Rapla maakonda. Ta on töötanud kokana, tuletõrjedispetšerina ja meditsiiniõe abina operatsioonisaalis. Milvi Pangalt on ilmunud üheksa lasteluulekogu, tema luuletusi on avaldatud ajakirjas Täheke ja paljudes lasteluulekogumikes, õpikutes ning laulikutes. Mitmed tema luuletused on viisistatud. Esimestena said kaante vahele Tuglase Seltsi poolt korraldatud Valge raamatu konkursil äramärgitud käsikirja luuletused. Neist jagus kaheks raamatuks – „Pesamunale” ja „Jõulust Jaani”. Kuna Milvi Panga emakeel on võru keel, siis on juba esimestes raamatutes kirjakeelsete luuletuste kõrvale ilmunud ka võrukeelseid. Tema luulekogu „Läämi kaemi!” on läbinisti võrukeelne raamat, väljaandja Võru Selts ja illustreerija võrulane Diana Allas. Milvi Panga loomingut on tunnustatud Karl Eduard Söödi lasteluuleauhinnaga ja Hendrik Adamsoni murdeluulepreemiaga.
Triinu Laan	6.	mai	1975	Lastekirjanik, kultuurikorraldaja. Sündis Võrus. Õppis Võru 1. põhikoolis, Võru Kreutzwaldi gümnaasiumis, Tallinna majanduskoolis ja Tartu ülikoolis. Triinu Laan tegeleb võrokeelsete raamatute tõlkimise ja toimetamisega ning võro keelt ja kultuuri tutvustavate ja populariseerivate ürituste korraldamisega. Ta on mitmel aastal olnud Võro-Seto tähtraamatu toimetaja. Triinu Laan on kirjutanud kolm eesti- ja võrokeelset lasteraamatut: „Suur must koer. Suur must pini” (Triinu Ojari nime all), „Vana katkine kass. Vana katskinõ kass” ja „Krutskiline tita. Päähäkääntävä tita”. 2020. aastal ilmus tema sulest raamat „ Luukere Juhani juhtumised“ ja 2024. aastal „Poiss ja papa“. Triinu Laan on Tartu ülikooli eetikakeskuse projektijuht.
Kalle Istvan Eller	7.	mai	1940	Kultuuritegelane, sõjaväelane. Pärit Võrumaalt Rõuge kihelkonnast Kasaritsa vallast. Õppis Tartu ülikoolis inglise ja eesti filoloogia erialal. Kalle Istvan Eller töötas õpetajana erinevates koolides, metsnikuna Karula metskonnas ja eesti keele lektorina Usuteaduste instituudis. Ta oli taasloodud Kaitseliidu esimene ülem ja hiljem Riigikogu riigikaitsekomisjoni nõunik. Kalle Istvan Eller avaldas luulekogu „Bärsärk“, mitmeid lühiesseid ning muid kirjutisi keele-, kultuuri- ja poliitikateemadel. Ta oli Võro liikumise üks eestvedajaid, Võro Keele ja Kultuuri Fondi üks asutajatest. Kalle Istvan Eller tegutses aktiivselt Eesti Muinsuskaitse Seltsis, Võro Seltsis, Võro instituudis ja Maavalla Kojas. 2018. aastal tunnustati teda Kaitseliidu Valgeristi 1. klassi teenetemärgiga. Surnud 2023. aastal.
Jaan Reinet	8.	mai	1905	Füüsik, leiutaja. Sündis Viljandimaal Tarvastu vallas. Lõpetas Tartu õpetajate seminari ja Tartu ülikooli matemaatikateaduskonna. Jaan Reinet töötas õpetajana mitmetes koolides ja aastatel 1937–41 Võrumaa koolide inspektorina. Ta oli Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi asutaja ja esimene direktor 1941. aastal. Alates 1946. aastast töötas Jaan Reinet Tartu ülikoolis üldfüüsika õppejõuna ja vanemteadurina, oli paljude leiutiste autor ning kirjutas üle kahesaja teadusliku ja populaarteadusliku artikli. 1974. aastal pälvis ta teenelise leiutaja tiitli. Surnud 1991. aastal Tartus.
Vaike Uibopuu	11.	mai	1940	Koorijuht, muusikapedagoog. Sündis Võrumaal Urvastes. Lõpetas Tartu muusikakooli ja Tallinna riikliku konservatooriumi koorijuhtimise erialal. Vaike Uibopuu töötas muusikaõpetajana Kohila keskkoolis, Tartu 1. lastemuusikakoolis ja H. Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis. Aastatel 1963–2005 juhatas Vaike Uibopuu Tartu Ülikooli Akadeemilist Naiskoori. Ta asutas Tartu Ülikooli Kammerkoori, Tartu Ülikooli Naiskoori Vilistlaskoori ja kammernaiskoori Liivitar. Ta on olnud aastast 1985 üldlaulupidudel nais- ja ühendkooride üldjuht. Ta on esimene naisdirigent, kes valiti üldlaulupeo üldjuhiks. Tema koorid on pälvinud auhindu rahvusvahelistel konkurssidel ja Vaike Uibopuu ise on korduvalt tunnistatud parimaks dirigendiks. 2020. aastal pälvis ta Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri aastapreemia.
Erich Kõiv	21.	mai	1900	Sõjaväelane (major), teadlane. Sündis Võrumaal Rõuge vallas. Lõpetas Tallinnas sõjaväeinseneride kursused ja Tallinna rahvaülikooli seltsi erakolledži. Seejärel täiendas end Prantsusmaal kõrgemas sõjaväeinseneride koolis ja õppis Tartu ülikoolis õigusteadust. Erich Kõiv töötas Kõrgema Sõjakooli inseneriala õppejõuna. 1944. aastal emigreerus ta Rootsi, kus tegutses inseneri ja teadurina Uppsala ülikooli keskhaiglas ning seejärel siirdus Kanadasse. Seal töötas Erich Kõiv vanemteadurina haiglas ja Montreali kliinilise uurimisinstituudi abidirektorina ning avaldas töid vererõhu uurimise alalt. Surnud 1984. aastal Montrealis.
Kai Leete	26.	mai	1910	Rahvatantsupedagoog, koreograaf. Sündis Tartus. Õppis Helene von Keddingi balletistuudios ja töötas kutselise balletiartistina teatris Vanemuine. Aastail 1935–39 viibis Kai Leete välisturneedel koos Porrode tsirkusetrupiga ja esines Kay Ly nime all paljudes Euroopa maades. Sõja ajal oli Kai Leete Brandenburgi koonduslaagris, kust vabanes 1947. aastal ja asus elama Valka. Ta töötas Valga teatris Säde ning juhendas balleti-, karakter- ja rahvatantsuringe Valgas ning Viljandis. Sel perioodil valmisid tema esimesed omaloomingulised tantsud. 1960. aastal sai Kai Leete kodulinnaks Võru. Aastatel 1960–1994 töötas ta ringijuhina Võru huvikojas. Ta juhendas balletiringi, karakter- ja rahvatantsuringe ning lavastas kaheksa lasteballetti. Kai Leete tegutses Võru rahvateatri näitlejana ja oli Võrumaa rahvatantsupidude lavastaja ning üldjuht. Tema elust valmis 2010. aastal režissöör Ruti Murusalu dokumentaalfilm „Sündinud tantsule. Kai Leete“. Teda on portreteeritud ka Peeter Toominga 1997. aastal valminud dokumentaalfilmis „Aastad“. 2002. aastal ilmunud Kai Leete tantsude raamat „Tantsus on rõõm“ sisaldab rohkem kui 40 tantsu kirjeldust koos nootidega. Ta on mitmete tuntud rahvatantsude autor, sealhulgas „Võrokeste tands“, „Haanja miis“, „Soome polka“, „Kodumaine viis“, „Kaie kargus“, „Kiigel“, „Võru valss“ jne. 1967. aastal pälvis Kai Leete teenelise kultuuritegelase aunimetuse ja 1994. aastal Võru linna teenetemärgi. Surnud 1995. aastal Võrus ja maetud Võru kalmistule.
Mae Pindmaa	3.	juuni	1960	Arst, Eesti esimese unekliiniku asutaja. Sündis Tallinnas. Lõpetas Tallinna 7. keskkooli ja Tartu ülikooli arstiteaduskonna. Töötas Tartu ülikooli lastehaiglas ja Tartu ülikooli kliinikumi südamekirurgia osakonnas. 1992. aastal pälvis Eesti Vabariigi teaduspreemia töö eest „Kaasasündinud südamerikete kirurgiline ravi“. 2001. aastast alates tegeles Mae Pindmaa unemeditsiiniga. Ta omandas erialaseid teadmisi Saksamaal, Soomes ja USAs. Doktor Mae Pindmaa oli Eesti Unemeditsiini Seltsi asutaja ja kauaaegne juht. Ta diagnoosis ja ravis unehäireid, tegi uuringuid Võru ja Tallinna unekliinikutes ning kirjutas und ja unehäireid käsitlevaid artikleid. Surnud 2014. aastal Tiibetis ja maetud Võrumaale Jaanipeebu kalmistule.
Sulev Kelder	4.	juuni	1895	Metsateadlane. Sündis Võrumaal Kooraste vallas. Lõpetas Tartu ülikooli metsanduse erialal. Sulev Kelder võttis osa Eesti Vabadussõjast. Ta töötas metsaametnikuna Tartus, Alutagusel, Narvas ja Võrus. Sulev Kelder oli Võru Kandle Seltsi esimees aastatel 1936–37, Võru kutselise teatri asutajaid, Võru Skaudisõprade juhatuse liige ja Võru metsaühingu esimees. 1944. aastal lahkus ta Saksamaale ja sealt edasi USAsse. Sulev Kelder oli Eesti Vabariigis üks parimaid jahisportlasi. Ta on avaldanud metsandust ja jahindust käsitlevaid artikleid ajakirjas Eesti Mets. Surnud 1980. aastal USAs New Yorgi osariigis Rockaways.
Erki Nool	25.	juuni	1970	Kergejõustiklane, sporditegelane. Sündis Võrus. Õppis Võru 1. 8-klassilises koolis, Tallinna spordiinternaatkoolis ja Tallinna pedagoogilise instituudi kehakultuuriteaduskonnas. Kergejõustikutreeninguid alustas Võrus 5. klassis treener Heini Allikvee suunamisel. Erki Nool võitis kümnevõistluses 2000. aastal Sydney OM-il kuldmedali. MM-il sai ta 2001. aastal hõbeda ning EM-il 1998. aastal kulla ja 2002. aastal hõbeda. Seitsmevõistluses sai ta sise-MM-il 1997 ja 1999 hõbeda, sise-EM-il 1996 kulla, 2000 ja 2002 pronksi. Erki Nool kuulus Eesti koondisse aastatel 1991–2005. Aastatel 1998–2009 korraldas Erki Nool seitsmevõistluses rahvusvahelist võistlust (Erki Nool Reval Cup, aastast 2001 Reval Hotels Cup). Erki Nool oli XI ja XII Riigikogu koosseisu liige. Ta on mitmel korral valitud Eesti parimaks meessportlaseks ning aasta inimeseks. Erki Nool on UNICEF-i hea tahte saadik. Aastal 2001 pälvis ta Eesti Punase Risti I klassi teenetemärgi ja aastal 2006 Eesti Olümpiakomitee teenetemärgi.
Meinhard Uiga	25.	juuni	1930	Harrastusnäitleja. Pärit Põlvamaalt Oravalt. Lõpetas Võru keskkooli ja Tallinna polütehnilise instituudi mäeinseneri erialal. Meinhard Uiga tuli Võrru 1965. aastal ja liitus rahvateatriga. Juba järgmisel hooajal oli tal kandev roll Võru rahvateatri lavastuses „Kuues meel“ ja sestsaadik on ta Võru teatritegevuses aktiivselt osalenud. Eesti harrastusteatrite liidu poolt väljaantava näitleja meistriklassi tiitli pälvis Meinhard Uiga Lapaglia rolli eest näidendis „Keegi peab olema“. Võrukeelsed rollid Rehepapp (Kivirähk „Rehepapp“) ja Vanaema (Kõiv „Ennola“) on toonud talle harrastusteatrite riigifestivalide kõrgeimad näitlejapreemiad. 2003. aastal pälvis Meinhard Uiga Kandle teatripreemia.
Karl Eerme (kuni 1937. a. Ehrmann)	9.	juuli	1905	Kirjanik, ajakirjanik. Sündis Tartus. Õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas. Aastatel 1928–35 töötas Karl Eerme Võru Teataja toimetuses, hiljem Pärnu Päevalehe ja Postimehe juures. Teise maailmasõja ajal oli ta saksa sõjaväes ja sattus Ameerika Ühendriikide vangilaagrisse Lääne-Saksamaal. Pärast sõda elas Karl Eerme mõned aastad Londonis, seejärel siirdus Kanadasse, kus töötas kirjastusametnikuna ning oli Eesti Kultuurikogu ja Toronto Eesti Seltsi liige. Karl Eerme alustas teatrikriitikuna Võrus, hiljem kirjutas Endla ja Vanemuise lavastustest. Karl Eerme avaldas luule- ja lühiproosakogusid, näidendeid, romaani „Sõdurite elu” ja kaheosalise mälestusteraamatu ning toimetas kultuuriloolisi koguteoseid („Võru 150 aastat”). Välismaal kasutas ta pseudonüümi Piirita Orvik. Surnud 1975. aastal Torontos.
Eduard Ploomipuu	17.	juuli	1890	Koolijuht, pedagoog. Sündis Võrumaal Mõniste vallas. Õppis Mõniste algkoolis ja Valga linnakoolis. Eduard Ploomipuu asus tööle Mõniste kooli ja pühendas õpetajatööle terve oma elu. Aastatel 1917–41 töötas ta Mõniste kooli direktorina. Surnud 1955. aastal ja maetud Hargla kalmistule. Mõniste kooli juurde on vilistlaste poolt paigaldatud kolme endise kauaaegse koolidirektori – Eduard Ploomipuu, Hugo Hirjeli ja Emilie Tamme nimeline pink.
Ilmar Reiman	26.	juuli	1930	Koolijuht, pedagoog. Sündis Võrumaal Sulbis. Õppis Kurenurme koolis, Võru keskkoolis ja Tartu ülikoolis eesti keele ja kirjanduse erialal. Pärast ülikooli lõpetamist asus Ilmar Reiman tööle Võru 1. keskkooli ja 1958. aastal määrati ta kooli direktoriks. Ilmar Reiman juhtis kooli 33 aastat. 1975. aastal omistati talle teenelise õpetaja aunimetus. Surnud 1991. aastal ja maetud Võru kalmistule. 2018. aastal avati Võru Kreutzwaldi kooli trepil legendaarse koolidirektori Ilmar Reimani nimeline pink.
Jan Rahman	30.	juuli	1975	Kirjanik, ajakirjanik. Sündis Võrus. Lõpetas Loosi 8-klassilise kooli ja Võru 1. keskkooli. Tartu ülikoolis õppis ajakirjandust. Jan Rahman toimetab võrukeelset ajalehte Uma Leht. Ta on osalenud Tartu Noorte Autorite koondise ja Võro Selts VKKF-i töös. Tema esimene raamat, murdeluulet sisaldav esikkogu „Vasõst vask“ ilmus 1997. aastal. Jan Rahman on kirjutanud enamasti võrukeelseid luuletusi, jutte ja näidendeid. Ta on tõlkinud võru keelde eesti luuletajate luuletusi, kirjutanud laule ja laulusõnu. Jan Rahman on võrukeelse teleseriaali “Tagamõtsa” stsenaariumi autor. 2005. aastal andis ta koos Pulga Jaani, Aapo Ilvese, Olav Ruitlase ja Contraga välja luuleraamatu “Viie pääle”, mille juurde kuulub lauludega laserplaat. Jan Rahmani lasteraamatut „Vävva“ on trükitud nii võru kui ka eesti keeles. Kahasse soome menukirjaniku, edela-soome murdes luuletava Heli Laaksoniga on ilmunud luuletuste ja luuletõlgete kogu „Maapuupäiv“. Jan Rahman pälvis 2006. aastal Bernard Kangro kirjanduspreemia võrukeelsete näidendite „Painaja“ ja „Sõit“ eest. Samuti on Jan Rahman pälvinud kirjandusauhinna „Kanepina hamõ“.
Navitrolla (kodanikunimega Heiki Trolla)	10.	august	1970	Maalikunstnik. Sündis Võrus ja lapsepõlv möödus Navi külas. Lõpetas Võru 1. 8-klassilise kooli ja Võru 1. keskkooli. Joonistamise algtõed omandas tuntud kunstniku Viive Kuksi juures, lõpetades kolmeaastase Viive Kuksi kunstistuudio. Heiki Trolla, keda tuntakse kunstnikunime Navitrolla all, tegutseb vabakutselise kunstnikuna, elab ja töötab Lõuna-Eestis. Ta on korraldanud arvukalt näitusi nii Eestis kui välismaal. Navitrolla kunstnikutee algas 1990. aastate alguses, mil ta osales kunstnikerühmituse Lüliti asutamises ja korraldas Tartu kohalikku kunstielu. Juba varajases loomingus kasutas kunstnik oma maalides nii naivistliku kui ka sürrealistliku kunstistiili elemente ning paigutub nende stiilide vahepeale, nimetades ennast ise naivistiks. Kunstnikuna on Navitrolla äärmiselt mitmekesine – õlimaal, graafika, skulptuur, segatehnikas tehtud hiidmaalid seintel. Ta on illustreerinud raamatuid, kalendreid, puslesid, heliplaate ning avaldanud oma loomingut tutvustavaid raamatuid. Tema lustakas ja looduslähedane looming kogub üha rohkem populaarsust. Ivo Parbuse raamat „Navitrolla – kunstnik Navilt ja Trollast” annab võimaluse heita pilk kunstniku maailma.
Erkki Koort	15.	august	1975	Kirjanik, julgeolekuekspert. Sündis Võrus. Õppis Võru keskkoolis, Sisekaitseakadeemias ja Tallinna tehnikaülikoolis. Erkki Koort on tunnustatud julgeolekuekspert, kes on aastaid töötanud kaitsepolitseis ja siseministeeriumis. Oma töös on ta peale Eesti Vabariigi valitsuse nõustanud ka Euroopa Liidu liikmesriike ja Ameerika Ühendriike. Praegu on ta Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juhataja. Erkki Koort on kirjutanud keskajateemaliste seikluslugude triloogia – „Kättemaks Kirumpääl“, „Veritasu Tartus“ ja „Salakuulaja Vastseliinas“. 2022. aastal ilmus tema sulest põnevik „Koidik surnud postkastis“. Erkki Koorti romaani „Salakuulaja Vastseliinas“ põhjal lõi Tarmo Tagamets vabaõhulavastuse, mida mängiti Vastseliina Piiskopilinnuses 2024. aasta suvel. 2021. aastal pälvis keskaega käsitleva raamatutriloogia avaldanud Erkki Koort Bernard Kangro nimelise kirjanduspreemia.
Erich Arrak	24.	august	1925	Maalikunstnik. Sündis Võrumaal Võru vallas Mõrgi külas. Õppis Väimela algkoolis ja põllunduskeskkoolis, Võru tööstustehnikumis, Tartu kunstiinstituudis ning ERKI Tartu osakonnas. Erich Arrak töötas dekoraatorina Võrus teatris Kannel ja Lõuna-Eesti Teatris, seejärel oli ta Tartu kunstimuusemis restauraatoriks ja hiljem pidas koos kunstnikust abikaasa Melanie Arrakuga ateljeekooli. Erich Arraku loomingu kaalukaimaks osaks kujunesid pikema aja jooksul loodud haritlaste ja loovisikute portreed ning arvukad maastikumaalid. Surnud 1997. aastal Tartus.
Inga Kuljus	27.	august	1960	Võrumaa keskraamatukogu direktor. Sündis Vastseliinas. Õppis Vastseliina keskkoolis ja Tallinna pedagoogilises instituudis raamatukogunduse ja bibliograafia erialal. Võrumaa keskraamatukogus alustas tööd raamatukoguhoidjana 1978. aastal. 2005. aastal omandas Tallinna ülikoolis magistrikraadi infoteaduste erialal. Alates 1993. aastast töötab Inga Kuljus Võrumaa keskraamatukogu direktorina. Ta on Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu ja Eesti Kirjanduse Seltsi liige. Inga Kuljus on juhtinud Võrumaa keskraamatukogu juurde loodud MTÜ Järjehoidja tööd aastatel 2000–2024. Koos Ere Raagiga on Inga Kuljus koostanud Võrumaa keskraamatukogu trükised „Võrumaa kultuurikalender 2000–2001“, „Võrumaa kultuurikalender 2003“, „Võrumaa keskraamatukogu 100“, „Raamatukogud Võrumaal 2007“ ja „Raamatukogud Võrumaal 2020“. 1995. aastal pälvis Inga Kuljus Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastapreemia.
Siiri Toomik	28.	august	1955	Kultuuritöötaja, giid. Sündis Võrus. Õppis Võrusoo põhikoolis, Võru 1. keskkoolis ja Tartu ülikooli filoloogiateaduskonnas eesti keele ja kirjanduse erialal. Siiri Toomik asus Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumisse tööle 1979. aastal ning ligi 17 aastat töötas ta direktori ametikohal. Ta on mitmete Võru-aineliste raamatute koostaja, teinud raadiotööd, kirjutanud artikleid, tõlkinud lasteraamatuid soome keelest võru keelde, töötanud giidina ja osalenud Võru folklooripeo organiseerimisel. Siiri Toomik on töötanud Võrumaa kutsehariduskeskuses õpetajana, andes turismi eriala aineid ja soome keelt. Praegu töötab ta Võru Pensionäride Päevakeskuse juhatajana. Pälvis Võru maakonna vapimärgi 2020. aastal.
August Teppo	29.	august	1875	Lõõtspillimeister. Sündis Võrumaal Loosu külas. Lõõtspilli hakkas mängima 8-aastaselt ja esimene oma pill valmis tal 15-aastasena. August Teppo oli aktiivne pillimeister 70 aasta vältel ja valmistas ligikaudu 200 pilli. Tema pillid jõudsid Venemaale, Austraaliasse, Kanadasse ja USAsse. Tänaseni on säilinud umbes 30 originaalset Teppo lõõtsa. Kõrgelt hinnatavaks teeb Teppo lõõtspillid eeskätt nende kaunis särav tämber ja väga hea häälespüsivus. Teppo lõõtspill on kantud Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse. August Teppo mälestuseks korraldatakse võistumängimisi ja 2000. aastast alates toimuvad Võrumaa muuseumis lõõtsapäevad. Loosu külas pillimeistri kodutalus, kus asub August Teppo lõõtsamuuseum, meenutab kuulsat pillimeistrit mälestuskivi ja temanimeline mälestuspink. Surnud 1959. aastal ja maetud Võru kalmistule.
Paul Horma	7.	september	1905	Skulptor, restauraator. Sündis Võrumaal Vastseliina vallas Kapera külas. Õppis Vastseliina algkoolis, Tartu õhtugümnaasiumis ja kunstikoolis Pallas. Paul Horma töötas vabakutselise skulptorina ja viljeles portree-, figuuri-, dekoratiiv- ja monumendiplastikat. Ta modelleeris ja valas kipsi, pronksi või raius marmorisse paljude Eesti kirjanike portreed. Paul Horma oli oskuslik restauraator. Ta osales Kadrioru lossi restaureerimisel ja Eesti Kunstimuuseumi 1944. aasta põlengus kannatanud skulptuurteoste ennistamisel. Paul Horma üheks tähelepanuväärsemaks tööks on Kilingi-Nõmme 1937. aasta tuleõnnetuse ohvrite mälestusansambel. Surnud 1988. aastal Tallinnas ja maetud Tallinna Metsakalmistule.
Marie Heiberg	10.	september	1890	Luuletaja, proosakirjanik. Sündis Võrumaal Urvaste vallas. Õppis Urvaste vallakoolis ja Sangaste kihelkonnakoolis. Luuletama hakkas Marie Heiberg varakult. Ta saatis Noor-Eesti rühmitusele luuletusi, sõbrunes Gustav Suitsu ja Friedebert Tuglasega. Trükis ilmusid tema esimesed luuletused 1905. aastal ajakirjas Linda. Järgmisel aastal ilmus Marie Heibergi esikluulekogu „Mure-lapse laulud”. Innustatuna edust, asus luuletaja elama Tartusse, et end iseõppijana täiendada, aga sattus peagi raskesse majanduslikku kitsikusse. 1919. aastal haigestus Marie Heiberg skisofreeniasse ja ligi 20 aastat luuletaja elust möödus Tallinna närvihaiglas. Marie Heiberg kirjutas ka lühiproosat ja osa tema loomingust ilmus ajakirjanduses, aga suurem osa sellest jäi käsikirja. Eraldi raamatuna ilmus jutustus „Elukevade” ja lühiproosakogu „Enne viimset päeva”. Surnud 1942. aastal Tallinnas ja maetud Tallinna Liiva kalmistule. 1990. aastal avati Urvaste kiriku pargis Marie Heibergi mälestussammas, mille autoriks on Urvaste vallast pärit skulptor Lembit Paluteder.
Ants Joonas	13.	september	1935	Laskesuusatamise treener. Sündis Tartus. Õppis Võru tööstustehnikumis. Ants Joonas alustas sportimist Võru spordikoolis treener Vello Kaaristo juures. Ta võitis Eesti meistrivõistlustel murdmaasuusatamises ühe kuld- ja kolm pronksmedalit. Aastatel 1968–2000 töötas Ants Joonas Võru spordikoolis laskesuusatamise treenerina, sellest kolmteist aastat treenerina Vastseliinas. Tema tuntumad õpilased on Hillar Zahkna, Aivo Udras ja Janno Prants. Ants Joonas pälvis Võrumaa vapimärgi 2011. aastal ja Võru linna teenetemärgi 2014. aastal. 2020. aastal sai ta Haanjasse lasketiiru juurde omanimelise pingi, mille seljatugi kujutab laskemärke.
Aksel Kersna	13.	september	1920	Koolijuht, kergejõustikutreener. Sündis Võrumaal Rõuge vallas. Lõpetas Tallinna kehakultuuritehnikumi ja kehakultuuriinstituudi Peterburis. Aksel Kersna võitis Eesti meistrivõistlustel tõstmises medaleid ja tuli 1945. aastal raskekaalus Eesti meistriks. Ta töötas Antsla keskkoolis kehalise kasvatuse õpetaja ja direktorina ning oli Võru spordikoolis kergejõustikutreener. Tema eestvedamisel ehitati Antslasse staadion ja võimla. Surnud 1986. aastal Võrus ja maetud Urvaste kalmistule. Legendaarsele koolijuhile Aksel Kersnale on paigaldatud mälestuspink Antsla gümnaasiumi hoovi. 1997. aastast alates korraldatakse Antslas Aksel Kersna mälestusvõistlusi kergejõustikus.
Kerttu Rakke (kodanikunimega Kadi Kuus)	16.	september	1970	Kirjanik. Sündis Võrus. Õppis Võru koolides ja seejärel Tartu ülikoolis, mille lõpetas eesti filoloogina, hiljem õppis Eesti humanitaarinstituudis semiootika magistrantuuris. Kerttu Rakke töötas reklaamiagentuurides korrektori ja copywriterina, tegi rohkesti kaastööd paljudele ajakirjandusväljaannetele, oli Tallinna Kesklinna Valitsuse avalike suhete nõunik. Kirjanikudebüüdi tegi ta 1987. aastal, kui ajalehes Noorte Hääl avaldati tema luuletus. Paar aastat hiljem ilmus temalt ajakirjas Vikerkaar noorteelu kirjeldav jutustus „Let`s go”. Suurema tuntuse saavutas Kerttu Rakke kodumaise igapäevasarja „Kodu keset linna“ stsenaristina. Kerttu Rakke loomingut on tõlgitud vene ja prantsuse keelde. Tänaseks on tema sulest ilmunud neliteist raamatut ja sadu arvamusartikleid ajakirjanduses. Alates 2012. aastast aitab ta toimetada ajakirja Vaimupuu, mille sihtrühm on vaimupuudega inimesed. Kerttu Rakke oli Vaba Sõltumatu Noortekolonn nr. 1 liige. Sellest, kuidas Võru noored otsustasid hakata Eesti vabaduse eest võitlema, sündmustest Võrus 30 aastat tagasi, kirjutas ta näidendi „Needid ja suhkruvatt”, mida lavastati 2018. aasta kevadel Võru pubis Tamula Vanake. 2020. aastal esines Kerttu Rakke Võrumaa keskraamatukogus kohtumiste sarjas „Sündinud Võrus“.
Bernard Kangro	18.	september	1910	Luuletaja, prosaist, kirjandusteadlane. Sündis Võrumaal Vana-Antsla vallas Oe külas. Õppis Kiltre ja Antsla algkoolis, Valga gümnaasiumis ning Tartu ülikoolis eesti ja üldise kirjanduse erialal, mille lõpetas magistrikraadiga cum laude. Bernard Kangro töötas Vanemuise teatri dramaturgina. 1944. aastal põgenes ta Soome kaudu Rootsi. 1950. aastast alates elas Bernard Kangro Lundis, töötas kultuuriajakirja Tulimuld toimetajana ja juhtis Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastust. Bernard Kangro esimesed värsid avaldati 1929. aastal. Ülikooliaastail liitus ta Arbujate kirjandusliku rühmitusega ja avaldas esimesed luulekogud: „Sonetid”, „Vanad majad”, „Reheahi“. 1944. aastal ilmus temalt esimene eestikeelne ilukirjanduslik teos Rootsis, luulekogu „Põlenud puu“. Romaanikirjanikuna alustas Bernard Kangro Võrumaa minevikku kajastavate teostega: „Igatsetud maa” ja „Kuma taevarannal”, aga tuntuks sai ta Tartu-aineliste kaksiktriloogiatega: „Jäälätted”, „Emajõgi”, „Tartu” ning „Kivisid”, „Must raamat” ja „Keeristuli”. Kirjaniku suutlikkus oli erakordne, igal aastal avaldas ta pagulaspõlves mõne raamatu. Peale luulekogude ja romaanide kuuluvad ulatusliku ning mitmekülgse loominguga Bernard Kangro kirjanduslikku pärandisse novellid, näidendid, memuaarteosed, esseekogud, bibliograafiad ja kirjandusloolised raamatud. Surnud 1994. aastal Lundis ja maetud Lundi kalmistule. Alates 1990. aastast antakse Võrumaal välja Bernard Kangro nimelist kirjanduspreemiat, et teadvustada ja väärtustada Võrumaaga seotud kirjanike loomingut. Esimene auhind anti 1990. aastal Bernard Kangrole. Bernard Kangro kirjanduspreemiat andis algul välja Võru Maavalitsus, nüüd korraldab preemia andmist SA Võrumaa Arenduskeskus.
Erki Evestus	20.	september	1960	Karikaturist, kunstiõpetaja. Sündis Tartus, aga kasvas üles Võrumaal. Õppis Võru 1. keskkoolis ja Tartu kunstikoolis kivi kunstilise kujundamise erialal. Erki Evestus asus elama Saaremaale, töötas Kuressaare lossis restauraatorina, toimetas nalja- ja pilkeajakirja Pilkaja ja õpetas Kuressaare Kunstikoolis lastele skulptuuri. Ta on joonistanud pilapilte Pirko ristsõnadele ja paljudele meediaväljaannetele. Võrumaa Teatajas on avaldatud tihti tema päevakajalisi ja humoorikaid pilte. Erki Evestus on illustreerinud raamatuid, kalendreid, šokolaaditahvlite ümbriseid ja teinud muudki. Ta on avaldanud kaks kunstialbumit oma õlimaalide reproduktsioonidest, millel kujutatud lõbusaid ja sügavmõttelisi muistseid eestlasi ning nende jumalaid. Erki Evestus on esinenud mitmetel näitustel Soomes ja Venemaal. Eestis on tema maale eksponeeritud Kuressaare Raegaleriis, Tallinna Viru hotellis, Eesti Rahva Muuseumis ja mitmetes teistes kohtades. Aastatel 2008–2016 on ta pälvinud Edmund Valtmani nimelise karikatuurivõistluse preemiaid.
Kuldar Kudu	26.	september	1965	Kitarrist, muusikapedagoog. Sündis Võrus. Alustas kitarrimängu 15-aastaselt Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis, seejärel lõpetas Eesti muusikaakadeemia klassikalise kitarri erialal ja hiljem täiendas end Šveitsis, Saksamaal ja Uruguays. Kuldar Kudu töötas Heino Elleri nimelises Tartu muusikakoolis kitarriõppejõuna. Ta oli peene muusikanatuuriga interpreet, kes esines nii solistina kui ka kammeransamblites. Kuldar Kudu oli rahvusvahelise kitarrifestivali „Fiesta de la guitarra“ asutaja ja peakorraldaja. Ta oli Eesti kitarrielu üks initsiaatoreid ja Eesti Kitarriseltsi esimees. Surnud 2005. aastal ja maetud Tartu Raadi kalmistule.
SvenZaček	29.	september	1980	Loodusfotograaf. Sündis Valgas, aga kasvas üles Võrus. Õppis Võru koolides, Tallinna tehnikaülikoolis ning Tartu ülikooli majandusteaduskonnas. Alates 2005. aastast tegutseb Sven Začek vabakutselise loodusfotograafina. Ta on toimetanud loodusfotode ajakirja Lofo. Sven Začek on fotopõhise veebiportaali www.looduspilt.ee üks asutajatest ja eestvedajatest. Ta on avaldanud raamatuid ja kirjutanud ning fotodega illustreerinud üle saja looduse- ja fototeemalise artikli. Sven Začekil on olnud näitusi üle Eesti. Eriti tuntud on tema pildid kakkudest ja muudest lindudest. Sven Začeki fotod on pälvinud auhindu mitmetel loodusfotode konkurssidel ja pääsenud National Geographicu veergudele.
Tarmo Noormaa	14.	oktoober	1980	Lõõtspillimängija, kultuurikorraldaja. Pärit Võrumaalt Haanja vallast. Õppis Võru Kreutzwaldi gümnaasiumis ja Viljandi kultuuriakadeemias pärimusmuusika erialal. Tarmo Noormaa on Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja ja Viljandi folgi programmijuht. Rahvamuusikuna on ta tutvustanud Teppo tüüpi lõõtspilli. Tarmo Noormaa on õpetanud lõõtspillimängu Võru muusikakoolis, Viljandi kultuuriakadeemias ning Eesti muusika- ja teatriakadeemias. 2021. aastal pälvis ta Eesti Folkloorinõukogu auhinna „Teotugi“.
Ako Tamra	23.	oktoober	1930	Koorijuht, muusikapedagoog. Sündis Võrus. Õppis Pikakannu ja Võru koolides, hiljem lõpetas kaugõppes Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli koorijuhtimise erialal. Ako Tamra alustas oma muusikuteed 18-aastaselt Pindi kiriku orelimängijana. Võru meeskoori tuli ta laulma 1949. aastal, kuid samal aastal Ako Tamra arreteeriti ning saadeti seitsmeks aastaks stalinlikku vangilaagrisse. Tagasi koju jõudes sai temast uuesti meeskoori liige ja ühtlasi ka dirigent. Tema käe all laulsid veel segakoor Tervis, Võru poistekoor, Misso meeskoor, Kolepi segakoor ja mitmed ansamblid. Ako Tamra töötas Võru muusikakoolis solfedžo, muusikaajaloo ja viiuliõpetajana 26 aastat. Võru sümfooniaorkestris mängis ta selle loomisest alates esimest viiulit. Surnud 2000. aastal ja maetud Pindi kalmistule.
Marju Kõivupuu	14.	november	1960	Eesti filoloog, kultuuriloolane, kirjanik, folklorist. Sündis Võrumaal Mõniste vallas Saru-Mäepõru külas. Õppis Valga 1. keskkoolis, Tartu 5. keskkoolis ja Tartu ülikoolis eesti filoloogiat. 2002. aastal kaitses ta doktoritöö surmakultuuri suundumustest Võrumaa matusekombestiku näitel. Marju Kõivupuu on Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi vanemteadur. Ta on teadlasena tutvustanud rahvapärimuse ja looduse seoseid, uurinud ristipuude traditsiooni ja on väga hinnatud ekspert looduslike pühapaikade valdkonnas. Marju Kõivupuu on arvukate raamatute, artiklite, tele- ja raadiosaadete autor, kaasautor ning konsultant. Ta on pälvinud ajakirja Akadeemia Naturalia aastaauhinna, Rukkiräägu kultuuriauhinna, Eerik Kumari looduskaitsepreemia, Oskar Kallase stipendiumi ja mitmeid teisi tunnustusi ning tänukirju. 2013. aastal valiti Marju Kõivupuu aasta kodanikuks ja 2014. aastal pälvis Valgetähe V klassi teenetemärgi.
Aimi Hollo	14.	november	1945	Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi juhataja. Sündis Võrumaal Missos. Lõpetas Tartu ülikooli filoloogiateaduskonna eesti keele ja kirjanduse erialal. Pärast ülikooli lõpetamist töötas Aimi Hollo kooliõpetajana Palamusel ja Põlvas. 1981. aastal vahetas ta õpetajaameti muuseumitöötaja vastu ja asus tööle Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumisse. Aimi Hollo on töötanud Lauluisa muuseumis üle 40 aasta. Tema juhtimisel on hoitud ja kaasajastatud Lauluisa pärandit Võrumaal. Aimi Hollo on pälvinud Võrumaa teenetemärgi, Võru linnapea vapimärgi ja Eesti kultuurkapitali preemiaid. 2017. aastal pälvis ta Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupi elutöö preemia.
Sulev Tailo (kodanikunimi SulevTiits)	2.	detsember	1920	Luuletaja, kunstnik. Sündis Võrumaal Mõnistes. Lõpetas Valga gümnaasiumi. Sulev Tailo siirdus 1943. aastal Soome, võttis osa Jätkusõjast eesti rügemendis. Seejärel asus ta elama Rootsi, omandas Stockholmis kunstialase hariduse ja töötas kunstnikuna. 1950-ndail aastail sõitis ta tagasi Soome, lõpetas Turu ja Jyväskylä ülikooli, töötas koolides joonistamise ja kunstiajaloo õpetajana ning esines näitustel Skandinaavias ja Eestis (enam kui 20 isikunäitust). Sulev Tailo oli kirjanikerühmituse Turun Kirjailijat liige. Ta kirjutas artikleid ja arvustusi, avaldas luulekogud „Tormist kantud”, „Koidueelne”, „Laul rannal” ja paar soomekeelset luulekogu. Sulev Tailo juhatas Eesti Kultuuriarhiivi Eksiilis, mis tema vahendusel toodi 2000. aastal Eestisse. Surnud 2010. aastal.
Indrek Kalda	6.	detsember	1960	Muusik. Sündis Võrus. Lõpetas Võru 1. põhikooli, Võru muusikakooli, õppis Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis viiulit ja koorijuhtimist ning lõpetas Viljandi kultuurikooli orkestrijuhtimise erialal. Aastatel 1992–2012 töötas ta Viljandi kultuuriakadeemias õpetajana. Indrek Kalda mängib ansamblites Justament, Lindpriid ja Kaunimate Aastate Vennaskond, varem on ta osalenud ka ansamblites Kukerpillid ja Jäääär. Alates 2013. aastast musitseerib ta koos oma poja Paul Kristjan Kaldaga. Tema autoriplaat kannab nime „Jagatud armastus“ ja koos pojaga on salvestatud album „Lihtsalt lood“. Indrek Kalda on osalenud mitmetes teatri- ja muusikaprojektides. Ta on loonud laule, instrumentaalpalu, teinud muusikalisi kujundusi ning kirjutanud teatri- ja filmimuusikat.
Eugen-Edgar Dachsenberg	15.	detsember	1885	Muusik. Sündis Võrus. Õppis Võru kreiskoolis ja täiendas end muusika alal Peterburis. Eugen Dachsenberg mängis Võru sümfooniaorkestris esimest viiulit. Ta võttis aktiivselt osa Võru muusikaelust – viiuldas Võru salongiorkestris, kammerorkestris ja Kandle teatri orkestris. Alates 1948. aastast kuni surmani mängis ta EELK Võru Katariina koguduses orelit. Ametilt oli Eugen Dachenberg raamatupidaja. Surnud 1955. aastal Võrus ja maetud Võru kalmistule.
Aliis Aalmann	16.	detsember	1995	Luuletaja, pedagoog. Pärit Võrust. Lõpetas Tartu ülikooli eesti ja soomeugri keeleteaduse erialal. Aliis Aalmann on eesti keele ja kirjanduse õpetaja Võru kesklinna koolis. Ta alustas kirjanikuteekonda märkmikusse luuletuste ja juttude kirjutamisega. Esimesed luuletused ilmusid kõigepealt põhikooli almanahhis, hiljem konkursi „Luulekevad" luulevihikus ja lõpuks ka Värskes Rõhus. Debüütluulekogu „Verihaljas“ ilmus 2021. aasta kevadel ning sama aasta novembrikuus pälvis Aliis Aalmann selle eest Betti Alveri kirjanduspreemia. 2023. aastal ilmus tema sulest luulekogu „Väe võim“. See luulekogu tõi talle Gustav Suitsu luulepreemia. 2024. aastal pälvis Aliis Aalmann Tuglase novelliauhinna. Teda tunnustati novelli „Mina ei käinud siis veel koolis" eest, mis ilmus Loomingus nr 6 2023. aastal.
Hilje Murel	17.	detsember	1975	Näitleja. Sündis Võrus. Õppis Võru 1. keskkoolis ning Eesti muusika- ja teatriakadeemia lavakunstikoolis. Pärast kooli lõpetamist töötas Hilje Murel kümme aastat Ugala teatris näitlejana, seejärel teatris Vanemuine ning alates 2008. aastast töötab ta Eesti Draamateatris. Ta on mänginud filmides, telelavastustes ja seriaalides. Hilje Murel on üks hõivatumaid naisnäitlejaid Eesti Draamateatris ja rollid teatrilaval on toonud talle palju tunnustust. 2024. aastal pälvis ta Ita Everi fondi stipendiumi.
Harald Henno Jänes	19.	detsember	1905	Pedagoog, keeleteadlane. Sündis Võrus. Õppis Võru poeglaste reaalgümnaasiumis ja Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas. Pärast ülikooli lõpetamist töötas Harald Henno Jänes Tartu koolides eesti keele ja kirjanduse õpetajana. 1936. aastal sai temast Rakvere ühisgümnaasiumi direktor. Harald Henno Jänes avaldas koolikirjandust, keeleõpikuid alg- ja keskkoolile ning koostas ulatusliku teadusliku uurimuse õpilaskonnast. Aktiivse koolijuhina võttis ta osa Akadeemilise Emakeele Seltsi tegevusest, kuulus Õpetajate Koja juhatusse, oli akadeemilise Hõimuklubi esimees ja toimetas noorsooajakirja Tuleviku Rajad. 1944. aastal siirdus Harald Henno Jänes koos perega Rootsi. Ta töötas 25 aastat Stockholmi Eesti gümnaasiumi direktorina, jätkas koolikirjanduse koostamist ning avaldas keeleteaduslikke uurimusi ja ülevaateartikleid. Surnud 1970. aastal Stockholmis.
Katrin Tammik	21.	detsember	1945	Harrastuskirjanik, kultuuritöötaja. Sündis Võrus. Õppis Leevi koolis, Võru 1. keskkoolis ja Tartu 8. keskkoolis. Katrin Tammik töötas Lõuna-Eestis kunstnik-dekoraatori, kultuurimaja juhataja ja muuseumitöötajana. Suurema osa oma elust elas ta Põlvamaal Leevil. Katrin Tammiku luule hakkas ilmuma perioodikas, peamiselt maakonnalehtedes alates 1983. aastast. Ta kirjutas lüürilisi luuletusi, ballaade ja sonette. Hiljem avaldas Katrin Tammik luulekogud „Ussihari” ja „Nõiutud armastus”. Surnud 1999. aastal Tartus.
Heino Pehk	25.	detsember	1940	Dirigent, muusikapedagoog. Sündis Põlvamaal Kanepi vallas Maaritsas. Õppis Tartu muusikakoolis akordionit ja Tallinna konservatooriumis koorijuhtimist. Heino Pehk töötas Võru muusikakoolis akordioni, ansambli, üldklaveri ja solfedžo õpetajana ning aastatel 1967–84 direktori asetäitjana. Lisaks pedagoogitööle juhatas ta palju aastaid Võru meeskoori ja selle meesansamblit, Võru õpetajate segakoori Cantus, Võru sümfooniaorkestrit, Võru segakoori Videvik ja mitmeid teisi muusikakollektiive. Heino Pehk on pälvinud Valgetähe teenetemärgi ja Võrumaa vapimärgi. 2022. aastal paigaldas Võru meeskoor pikaaegsele koori dirigendile Heino Pehkile kultuurimaja Kannel peasissekäigu ette nimelise pingi.
Johannes Käis	26.	detsember	1885	Pedagoog, kooliuuendusliikumise juht. Sündis Võrumaal Põlva kihelkonnas Rosma külas. Omandas õpetajaameti kõrvalt pedagoogilise hariduse Peterburi õpetajate instituudis ja lõpetas Peterburi ülikooli loodusteaduste alal. Johannes Käis töötas õpetajana Läti linnakoolides, ta oli Riia Aleksander I gümnaasiumi loodusõpetuse õpetaja. Seejärel siirdus ta elama Venemaale, töötas õpetajana Vologdas ja Pihkvas. Tagasi Eestisse naastes asus ta tööle haridusministeeriumis riigikoolinõunikuna. Aastatel 1921–30 töötas Johannes Käis Võru õpetajate seminari direktorina. Ta oli kooliuuendaja ja enam kui saja õpiku-käsiraamatu autor. Peale pedagoogilise tegevuse oli Johannes Käis ka agar loodusuurija. Surnud 1950. aastal Põlvamaal Tromsi külas ja maetud Põlva kalmistule. Johannes Käisi preemia määratakse igal aastal kahele pedagoogile, kellest üks on Põlva maakonnast ja teine mujalt Eestist.
Valdur-Olev Ohakas	26.	detsember	1925	Maalikunstnik. Sündis Tallinnas. Kunstihariduse sai Tallinna rakenduskunsti koolis ja Tartu kunstiinstituudis. Valdur Ohakas arreteeriti 1949. aastal koos rühma kunstiüliõpilastega ja saadeti Vorkuta vangilaagrisse. Ta vabanes sealt 1956. aastal. Valdur-Olev Ohakas oli Kunstnike Liidu liige ja esines näitustel alates 1946. aastast. Eesti kunstis tuntakse teda esmajoones pruunides toonides maastike ja natüürmortide maalijana. 1969. aastal asus Valdur Ohakas elama Võrumaale Kütiorgu, millest sai tema suvine kodu 20 aastaks. Kütiorg oli kunstniku loomingu otsene mõjutaja, sellel perioodil valmis tal palju maale Kütioru maastikust ja vaadetest. Surnud 1998. aastal Tallinnas.