Nimi

Päev

Kuu

Sünniaasta

Elulugu

Aleksander Lipp

5.

jaanuar

1907

Kirjanik, prosaist, lendur.

Sündis Võrumaal Karula vallas.

Lõpetas raadiooperaatorite kursused Tallinnas ja lennunavigaatorite kursused Taškendis. Töötas laevadel raadiotelegrafistina ja lennunduses mitmesugustel ametikohtadel. Ta on kirjutanud memuaarteose „Miljon kilomeetrit õhus“, lasteraamatu „Karjapoiss“ ja seiklusromaani „Suurupi aare“.

Surnud 1989. aastal Tallinnas.

Kait Tamra

14.

jaanuar

1962

Laulja, helilooja, muusikaõpetaja.

Sündis Võrus. Muusikat õppis Võru lastemuusikakoolis, H. Elleri nim Tartu Muusikakoolis ja G. Otsa nim Tallinna Muusikakoolis. Tegutses erinevates muusikakollektiivides viiuldajana. 2002. a. andis ta välja omaloomingulise CD „Kõigel on kõigega seos“ ja 2010. a. ilmus CD „Ainuke aeg“ ning noodiraamat „Kait Tamra laulud“.

Kait Tamra kirjutatud laul „Kodu“ Hando Runneli sõnadele oli X noorte laulupeo repertuaaris 2007. aastal. Tema enda sõnadele loodud laul „Oma saar“ kõlas XXVI üldlaulupeol 2014. aastal.

Kait Tamra töötab Vastseliina muusikakoolis ja Värska muusikakoolis viiuliõpetajana ning annab soolokontserte.

2018. aastal pälvis Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

Rannar Susi

1.

veebruar

1957

Kirjanik, prosaist.

Sündis Põltsamaal Rõstla külas.

Lõpetas Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna füüsikaosakonna cum laude. Töötas õpetajana mitmetes koolides, insenerina ja laojuhatajana Võru mehhaniseeritud ehituskolonnis.

Esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 1981. a. ajakirjas Noorus. Kirjutas publitsistikat ja sõnumeid peamiselt Võru ajalehtedele. 1990. a. ilmus tal esimene raamat „Neli lugu”, mis sisaldab 3 lühijuttu ja autobiograafilise jutustuse „Hille”.

Ta on kirjutanud jutte Eestist, lapsepõlvelugusid ja romaane.

Paul Ebber

5.

veebruar

1897

Seltsitegelane, kaupmees.

Sündis Tartumaal Reolas. Õppis Võru luteriusu kirikukoolis, Võru linna algkoolis ja Tartu kaubanduskoolis. Töötas Võrus vanema venna kaupluses, iseseisva kaupmehena alustas 1926. aastal. Oli Eesti Tööstus-Kaubanduskoja liige ja Võru Eesti Kaupmeeste Seltsi sekretär ning esimees.

Paul Ebber oli ühiskondlikult aktiivne inimene, tegutses paljudes seltsides ja ühingutes ning tegi kaastööd Võru Teatajale. Ta oli „Kandle“ seltsi juhatuse liige, mängides ka laval näitlejana.

Võitles vabadussõjas Tallinna kaitsepataljonis ja tegutses Võru Kaitseliidus. Teda autasustati Eesti ja Läti vabadussõja medalitega ning Kaitseliidu Valgeristi teenetemärgiga.

Hukati 1942. aastal asumisel Venemaal.

Jaan Lõo

6.

veebruar

1872

Luuletaja, ühiskonnategelane.

Sündis Viljandimaal Holstre vallas. Lõpetas juristina Tartu Ülikooli ja oli kuni 1918. aastani Võrus advokaat, seejärel Võru maavalitsuse esimees ja Asutava Kogu liige. Valiti 1919. a. riigikohtunikuks ja hiljem Riigikohtu tsiviilosakonna esimeheks.

Tema ainus luulekogu „Nägemused“, mis ilmus Tartus 1916. aastal, sisaldab peamiselt isamaaluulet ja muistsete pärimuste värsistusi.

Surnud 1939. aastal Tallinnas ja maetud Tallinna Siselinna kalmistule.

Evald Maltenek

9.

veebruar

1887

Tehnikateadlane, õppejõud.

Sündis Võrumaal Rõuge kihelkonnas Tsooru vallas. Lõpetas Võrus algkooli, seejärel Tartu reaalkooli ja Riia polütehnikumi.

Oli Tallinna tehnikumi asutajaid ning töötas seal õppejõuna.

Evald Maltenek oli põlevkivienergeetika rajajaid ning Tallinna tehnikainstituudi professor ja prorektor.

Surnud 1938. aastal Tallinnas ja maetud Osula kalmistule.

Eha Tillmann

12.

veebruar

1937

Raamatukogundustegelane.

Sündis Võrumaal Vastseliinas. Lõpetas Vastseliina keskkooli ja Tallinna Pedagoogilise Instituudi raamatukogunduse ja bibliograafia eriala. Töötas raamatukoguhoidjana Võru Rajooniraamatukogus 1964-68.

Aastatel 1968–92 oli ta Võrumaa keskraamatukogu direktor, seejärel töötas 2002. aastani raamatukoguhoidjana komplekteerimisosakonnas.

1984. a. omistati Eha Tillmannile teenelise kultuuritegelase aunimetus.

1995. a. pälvis ta Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu teenetepreemia ja 2005. a. tunnustati teda Võru linna teenetemärgiga.

Surnud 2020. aastal ja maetud Võru kalmistule.

Teo-Endel Maiste

29.

veebruar

1932

Laulja, pedagoog.

Sündis Võrus. Pere küüditati 1941. a. Siberisse. Õppis laulmist Siberis Tomski muusikakoolis ja Novosibirski konservatooriumis. Naasnud Eestisse astus ta Tallinna konservatooriumi.

Teo Maiste oli Vanemuise ja Estonia teatri solist, esines ka kammer- ja oratooriumilauljana. Töötas aastatel 1970-2004 Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna.

Surnud 2018. aastal ja maetud Tallinna Metsakalmistule.

Kalju Liiver

3.

märts

1942

Teatritegelane, näitleja.

Pärit Viljandimaalt. Aastal 1981 asus tööle Võru „Kandlesse“ kunstilise juhina. Seejärel pühendus Kalju Liiver teatritööle ja temast sai „Kandle“ rahvateatri administraator ja näitleja.

2008. aastal pälvis ta Võru Kandle teatriauhinna.

Hillar Kalda

6.

märts

1932

Arst, poliitik.

Sündis Võrumaal Haanja vallas Mallika külas. Lõpetas Võru I Keskkooli ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. Töötas mitmel pool Võrumaal arstina, aastatel 1959-86 Võru Rajooni Keskhaigla peaarstina. Oli Võrumaa Rahvarinde organisaatoreid ja eestseisuse liige, Eesti Kongressi saadik. 20. augustil 1991. a. oli ta üks nendest, kes hääletas Eesti iseseisvuse poolt.

Eesti NSV teeneline arst (1973).

Aastal 2012 tunnustati teda Võrumaa vapimärgiga.

Hillar Kalda on avaldanud seitse luulekogu ja mälestusteraamatu „Karjapoisist tohtriks“.

Armilda Kanep

17.

märts

1922

Raamatukogundustegelane, kodu-uurija.

Sündis Devitše külas Pihkva oblastis. Õppis Luuga keskkoolis.

Aastatel 1951-77 ja 1980-83 töötas Võrumaa Keskraamatukogus raamatukoguhoidjana, direktorina, teenindusosakonna ja metoodikaosakonna juhatajana.

Tegeles raamatukogu ajaloo uurimisega, koostas raamatukogude

kroonikaid, korraldas kodulookonverentse.

Armilda Kanep oli Eesti Looduskaitse Seltsi liige.

Surnud 2006. aastal Osulas ja maetud Võru kalmistule.

Ludvig Raudsepp

21.

märts

1922

Botaanik, õppejõud.

Sündis Võrumaal Kasaritsa vallas. Koolitee algas Kolepis, jätkus Võru gümnaasiumis ja hiljem Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonnas.

Pärast ülikooli lõpetamist töötas põllumajandusministeeriumi vanemagronoomina, seejärel õppejõuna Tartu Õpetajate Instituudis.

1955. aastal sai ta ametikoha Eesti Põllumajanduse Akadeemias, kus töötas kuni 2002. aastani. Ludvig Raudsepp õpetas peamiselt taimesüstemaatikat ja oli aastatel 1982-87 rohumaaviljeluse ja botaanika kateedri juhataja.

Ta andis botaanika alal välja arvukalt õppevahendeid, sealhulgas raamatud „Eesti õistaimi“, „Mõningaid vähetuntud ravimtaimi“ jt.

Aastast 2008 oli ta Eesti Maaülikooli emeriitdotsent.

Surnud 2012. aastal ja maetud Rõuge kalmistule.

Rudolf Kiviranna

22.

märts

1912

Vaimulik.

Sündis Võrus. Lõpetas Võru gümnaasiumi ja Tartu Ülikooli usuteaduskonna cum laude. Töötas Tallinna praostkonna vikaarõpetajana ja Tallinna Jaani koguduse õpetajana. Aastatel 1936-40 oli ta ajakirjade Noorte Juht ja Laste Sõber toimetaja. Emigreerus 1944. a. Rootsi. Organiseeris seal koos teistega Eesti Noorte Meeste Kristliku Ühingu tegevust. Lahkus 1947. a. Rootsist USA-sse, kus töötas New Yorgi Eesti koguduse õpetajana ja Chicago praostkonna praostina. Torontos rajas ta Toronto Peetri koguduse. Ta on välja andnud mitu jutlustekogumikku.

Surnud 1994. aastal New Yorgis. Tema põrm on sängitatud Võru kalmistule.

Vahur-Üllar Kersna

4.

aprill

1962

Ajakirjanik, saatejuht.

Sündis Võrus. Lõpetas Antsla keskkooli ja Tartu Ülikooli ajakirjandusosakonna. Alustas teletööga ETV-s 1985. aastal. Oli mitmesuguste meelelahutussaadete toimetaja, tegi publitsistika- ja portreesaateid ning põhjalikke intervjuusid. Ta on aastal 2003 valminud filmi „Everest“ autor. Töötanud Raadio Top-is, Raadio Pluss B3-s ja Vikerraadios.

Vahur Kersna pälvis 1980. aastal Eesti NSV noorte meistrivõist-

lustel hõbemedali vasaraheites. Ta on mitmekordne eesti ajakirjanike meister kümnevõistluses.

Avaldas 2011. aastal autobiograafilise raamatu „7x7”, 2014. a. ilmus tema sulest raamat „Ei jäta elamata“ ja 2018. aastal andis välja raamatu „Kes tappis Urmas Oti?“.

Vahur Kersnat on mitmel korral valitud ETV parimaks meessaatejuhiks.

Aastal 2012 autasustati teda Valdo Pandi nimelise ajakirjanduspreemiaga, 2019. aastal pälvis Eesti Rahvusringhäälingu aastapreemia ja 2020. aastal tunnustati teda Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.

August Ludvig Weizenberg

6.

aprill

1837

Skulptor, Eesti rahvusliku skulptuuri looja.

Sündis Võrumaal Erastveres. Õppis Kanepi kihelkonnakoolis ja oli Erastvere mõisa tisler. 25-aastasena sõitis Saksamaale füüsikat ja tehnikat õppima, kuid asus hoopis saksa keelt ja kirjandust ning puunikerdamist ja joonistamist õppima. Kolm aastat hiljem kolis majanduslikel põhjustel Peterburi, kus oli vabakuulaja Peterburi kunstiakadeemias. 1869. a. sõitis taas Saksamaale, kus õppis ja töötas Berliinis ja Münchenis. 1873. a. kolis Rooma, kuhu jäi 17 aastaks. Roomas valmisid tema parimad tööd: „Ophelia”, „Ema armastus”, „Lapse armastus”, „Usk”, „Lootus” jt. Tema skulptuur „Hamlet“ tõi kaasa Pariisi näituse auhinna ja teos „Hämarik“ võitis Chicago maailmanäituse auhinna.

A. L. Weizenberg hoidis sidet kodumaa kultuuriinimestega ja korraldas ka Tartus näituse. 1890. aastal kolis Peterburi ja elas seal järgmised 24 aastat.

Enne esimest maailmasõda asus elama Tallinnasse, kus suri 1921. aastal. Maetud Tartu Raadi kalmistule.

Tarmo Vaask

20.

aprill

1967

Dirigent.

Sündis Võrus. Lõpetas Võru lastemuusikakooli, Tallinna muusikakeskkooli ja Tallinna Konservatooriumi koorijuhtimise erialal. Aastatel 1994–97 õppis Stuttgardi Muusikaakadeemias koorijuhtimist ning dirigeerimist.

Ta on töötanud külalisdirigendina Eesti Rahvusmeeskooriga, Eesti Filharmoonia Kammerkooriga ja paljude teiste kooridega.

Elab Saksamaal, kus on samuti tegutsenud mitmete kooride ja orkestrite dirigendina ning valmistanud ette kontserdiprojekte. Viimastel aastatel on ta töötanud Nürnbergi Riigiooperi peakoormeistrina.

Oli ESTO 2009 muusikajuht.

Tarmo Vaask on eesti keelde tõlkinud Nikolaus Harnoncourti teose „Kõnelev muusika".

Marek Kahro

30.

aprill

1987

Kirjanik.

Sündis Võrumaal Antsla vallas Oe külas, kus elab tänaseni. Õppis Antsla Gümnaasiumis, Tartu Ülikoolis ajalugu ja magistrantuuris teoloogiat.

Tema debüütromaan „Kaljud ja kameeleonid“ sai kirjastuse Tänapäev 2010. aasta romaanivõistlusel kolmanda koha.

Marek Kahro neljas teos „Seal, kus näkid laulavad“ võitis kirjanduskonkursi BestSeller peapreemia ilukirjanduse kategoorias. Sama teose eest sai ta Bernard Kangro kirjanduspreemia 2016. aastal.

Romaaniga „Kuradil on lapse nägu“ pälvis ta Järva valla A. H. Tammsaare nimelise 2018. aasta lugejapreemia.

2021. aastal ilmus tema seitsmes romaan „ Poiss, kes mängis madudega“.

Laine Roht ehk Kaika Laine

4.

mai

1927

Rahvaravitseja, maatark.

Sündis Võrumaal Antsla vallas Kaika külas.

Töötas Antslas 30 aastat postiljonina, sai tuntuks rahvatohtrina. Kaika Laine, tuntud kui Kaika Nõid, ravis elu jooksul kümneid tuhandeid inimesi. Ta kogus ravimtaimi ja valmistas neist leotisi, salve ja tõmmiseid.

Temast on kirjutanud 2009. a. Reet Kudu oma raamatus „Kaika Laine-sajandi naine“ ja 2013. a. ilmus Võrumaa imeravitsejast raamat „Kaika Laine inimesed“.

Surnud 2013. aastal Võrumaal ja maetud Lüllemäe kalmistule.

Aigar Saliste

10.

mai

1932

Koolijuht, õpetaja, sportlane.

Sündis Petseris. Lõpetas Võru keskkooli, seejärel Eesti Põllumajanduse Akadeemia metsandusteaduskonna ja hiljem õppis Tartu Ülikoolis psühholoogiat.

Ta tegi agaralt sporti ja kuulus nooruses Eesti jooksjate paremikku. Tema lemmikdistantsid olid 400 ja 800 meetrit.

Töötas Võru Tööstustehnikumis õpetajana, õppealajuhatajana ja aastatel 1967-93 direktorina. Andis joonestamise, geograafia ja ka kirjanduse tunde. Hiljem töötas ta Võru Kutsehariduskeskuses kutseõpetajana.

Aigar Saliste juhtimisel sai Võru Tööstustehnikumist 1992. a. esimene Eesti Kvaliteediühingu kollektiivliige. Tema initsiatiivil hakati ühena esimestest kutsehariduskoolidest Eestis 1994. a. õpetama kvaliteedijuhtimise kursust.

Surnud 2012. aastal Võrus.

Karl Pärsimägi

11.

mai

1902

Maalikunstnik.

Sündis Võrumaal Oe külas Sika talus. Õppis Pallase kunstikoolis Konrad Mäe, Nikolai Triigi ja Ado Vabbe õpilasena.

1937. aastal siirdus ta Pariisi. Vahetult enne kunstniku Pariisi sõitmist, toimus Võrus „Kandle“ seltsi ruumides tema esimene personaalnäitus. 1939. a. esitas Karl Pärsimägi oma loomingu esimese kokkuvõtte Tallinna Kunstihoones nn. kuue kunstniku näitusel.

Teda nimetatakse sageli üheks kõige tundlikumaks ning samas julgemaks värvikasutajaks eesti kunstis. Tema looming ulatus aktidest portreedeni, interjöörimaalidest maastikuvaadeteni.

Hukkus 1942. a. Oswiecimi koonduslaagris.

Karl Pärsimäe loomingut saab imetleda 22.10.2021-10.04.2022 Kumu kunstinäitusel „Talomuro ilmaruum. Lõuna-Eesti loojad“.

Külli Eichenbaum

19.

mai

1967

Võru keele ja kultuuri edendaja.

Põline võrumaalane. Lõpetas Tartu Ülikooli loodusteaduste osakonna geoloogia erialal. Alates 1995. aastast on töötanud Võru Instituudis teadurina, asutuse juhina, projektijuhina, teadus- ja arendusosakonna juhatajana.

2014. a. tunnustati teda Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiaga Vana-Võromaa suitsusauna kombestiku viimise eest UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.

2015. a. pälvis Võru Maavalitsuse aunimetuse „Parim kultuurielu edendaja”.

Rudolf Sepp

23.

mai

1902

Maalikunstnik.

Sündis Võrumaal Viitina vallas Sadrametsas. Õppis kohalikus vallakoolis, Võru poeglaste eragümnaasiumis ja A. Nieländeri muusikakoolis. Aastatel 1923-38 õppis Kõrgemas Kunstikoolis Pallas maalimist.

Töötas 1944-46 Võrus teatri „Kannel“ dekoraatorina. Ta oli Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud 1946-50. Kunstnike Liidu liige. Viljeles portreemaali, natüürmorti ja maastikumaali.

Surnud 1980. aastal Tartus.

Jaan Vahtra

23.

mai

1882

Maalikunstnik, raamatugraafik, kirjanik, ajakirjanik, pedagoog. Sündis Võrumaal Mooste vallas Kaaru külas. Õppis Vanaküla vallakoolis ja seejärel Räpina kihelkonnakoolis. Töötas vallakirjutajana ja õpetajana, ajakirjanikuna ajalehe Viljandi Teataja toimetuses. Õppis kunsti Riias ja Peterburis. Oli kunstiõpetaja Võrus ja Tartus, maalis, illustreeris raamatuid, kirjutas.

Nõukogude võimu kehtestamisel Eestis 1944. aastal asus elama Võrru, kus võttis osa ajalehe Töörahva Elu organiseerimisest ning oli kuni 1945. aasta märtsini selle peatoimetaja.

Surnud 1947. aastal Võrus ja maetud Põlva kalmistule.

Sale Vare

29.

mai

1942

Koorijuht, muusikaõpetaja.

Sündis Haanjamaal. Muusikat õppis Võru lastemuusikakoolis ja Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis, kus lõpetas koorijuhtimise ja ka akordioni osakonna. Sale Vare töötas Võru muusikakoolis akordioni õpetajana ja oli kauaaegne Kolepi segakoori dirigent.

Surnud 2020. aastal ja maetud Võru kalmistule.

Mati Pakler

31.

mai

1942

Fotograaf.

Sündis Võrus. Õppis Võru keskkoolis.

Teinud portreefotosid ja pildistanud tuntud kultuuriinimesi nagu näiteks Aleksander Krull, Jüri Pärg, Viive Kuks jpt. Tema pildistatud foto maestro Paul Elkenist 1970. aastal võitis hõbemedali Eesti-Soome maavõistlusel.

Paljud Mati Pakleri pildistatud fotod on avaldatud ajalehtedes, ajakirjades, raamatutes ja näitustel.

Samuel Peeter Songi

2.

juuni

1872

Õpetaja, raamatukaupmees, trükikoja omanik, kirjastaja.

Sündis Räpinas. Õppis kohalikus algkoolis, Räpina kihelkonnakoolis ja Tartu Õpetajate Seminaris. Pärast seminari lõpetamist läks koolmeistritööle Saaremaale Kaarma Õpetajate Seminari, kuid tuli peagi tagasi Võrumaale ja asus ametisse Rõuge kihelkonnakoolis. Aastatel 1900-1906 töötas Võru poeglaste algkooli juhatajana.

Samuel Songi oli Võrus raamatukaupluse, trüki- ja köitekoja omanik. Ta asutas Võru Rahvahariduse Seltsi ning oli aktiivselt tegev Võru Eesti algkooli ja Võru gümnaasiumi rajamisel.

Võttis aktiivselt osa ühiskondlikust elust, juhatas Võrus meeskvartetti ja segakoori. Aastatel 1920-36 oli Võru Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi esimees.

Surnud 1962. aastal Võrus ja maetud Võru kalmistule.

Andres Raja

2.

juuni

1982

Kergejõustiklane, mitmevõistleja.

Sündis Leningradis. Lõpetas Varstu keskkooli.

Alustas mitmevõistluse treeninguid 2004. aastal Remigija Nazaroviene ja hiljem Andrei Nazarovi juhendamisel. Eesti mitmekordne meister kümne- ja seitsmevõistluses. Aastatel 2005-14 kuulus Eesti koondisse. Isiklik rekord kümnevõistluses 8119 punkti. 2013. aastal teatas, et loobub tippspordist.

Lembit Paluteder

9.

juuni

1927

Skulptor.

Sündis Võrumaal Urvaste vallas. Lõpetas Urvaste algkooli, Võru tööstustehnikumi ja Eesti Riikliku Kunstiinstituudi skulptuuri erialal. Asus tööle vabakutselise skulptorina. 1905. a. revolutsiooniohvrite monumendi püstitamiseks korraldatud konkursi võitis Lembit Palutedre töö ja monument avati Estonia teatri ees 1959. aastal. Rajas oma ateljee Võrumaale isatallu Tasatsele. Töötas hulk aastaid Tamula teeninduskombinaadis kiviraidurina. Tegi kalmistutaieseid, hauamonumente ja ajaloolisi mälestusmärke. Üheks tema olulisemaks tööks on kirjanik Marie Heibergi büst Urvastes.

Surnud 1995. aastal ja maetud Urvaste kalmistule.

Tatjana Kutsjuba

11.

juuni

1952

Kunstnik, digigraafik.

Põline võrumaalane. Hariduselt filoloog, lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Instituudi. Tema esimene näitus toimus 1993. a. Võru Koduloomuuseumis.

Tatjana Kutsjuba on esinenud näitustega mitmel pool Eestis, Moldovas ja Brasiilias. Tema tööd on jõudnud Rootsi, Taani, Norra, USA, Venemaa ja Brasiilia kogujate kollektsioonidesse.

Üks tema viimastest digigraafika näitustest kandis pealkirja „Pillide müsteerium” ja seda eksponeeriti mitmetes kohtades üle Eesti.

Võrumaa Keskraamatukogus sai 2021. aastal tutvuda Tatjana Kutsjuba digigraafika näitusega „Aeg maju muutnud on…“.

Elmo Ploom

20.

juuni

1907

Näitekirjanik, ajakirjanik, kodu-uurija, muuseumitöötaja, looduskaitsja.

Sündis Võrumaal Rõuge vallas Sännas. Õppis Võru, Petseri ja Valga koolides.

Tegutses vabakutselise reporterina ja näitekirjanikuna. Aastatel 1938-40 „Kandle“ teatri dramaturg ja alates 1939. a. ajalehe Elu toimetuses Võrus. Aastatel 1940-41 oli ta ajalehe Töörahva Elu vastutav toimetaja.

1941. aastal küüditati Elmo Ploom ja tema pere Siberisse.

Tagasi Võrru jõudis ta alles 1960. aastal.

Palju aastaid töötas ta Võru Koduloomuuseumis vanemteadurina, vahepeal ka direktori asetäitjana.

Ta võttis osa paljude organisatsioonide tööst: oli rajooni kodu-uurimise toimkonna esimees, ühingu „Teadus“ lektor, Eesti Looduskaitse Seltsi Võru osakonna esimehe asetäitja jne. Elmo Ploom oli ajalehe Töörahva Elu erilehekülje Võru Koduloolane looja ja üks selle innukamaid autoreid.

Elmo Ellori nime all avaldas ta näidendeid ja romaani „Tuulispea“.

Surnud 1986. a Võrus ja maetud Võru kalmistule.

Rein Kaiv

23.

juuni

1937

Spordipedagoog.

Sündis Tartus. Lõpetas Võru keskkooli ja Väimela sovhoostehnikumi. Alustas sportimist Jaan Gutmanni juhendamisel. Mängis jalg-, võrk-, käsi- ja korvpalli, tegeles kergejõustikuga.

Töötanud Väimela sovhoostehnikumi kehalise kasvatuse õpetajana ja Väimela tervisekeskuse juhatajana.

Spordiühingu „Jõud“ auliige.

2009. aastal tunnustati teda Võrumaa teenetemärgiga.

Jaan Ellen

25.

juuni

1937

Publitsist ja ajakirjanik.

Sündis Võrumaal Linnamäel. Õppis Antsla keskkoolis ja Tartu Ülikoolis ajaloo-keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust.

Töötas Võrus ajalehtede Kolhoosi Elu ja Töörahva Elu juures. Jätkas ajakirjanikutööd Tallinnas Õhtulehe, Eesti Kommunist ja Rahva Hääle toimetuses. Alates 1991. a. vabakutseline literaat Tallinnas.

Ta on kirjutanud dokumentaaljutustusi nõukogude võimu kuritegudest, keskendudes seejuures talle tuttavale Võrumaa ainestikule. Arhiivdokumentide, küsitluste ja küüditatute päevikute põhjal on koostatud tema raamatud „Kuhu kõik nad jäid” ning „Võrumaa saaga”. Viimase eest pälvis ta 2000. a. Bernard Kangro kirjanduspreemia.

Surnud 2008. aastal ja maetud Tallinna Metsakalmistule.

Jaan Tenno ehk Tenno Vironi

4.

juuli

1887

Laulja, pedagoog.

Sündis Võrumaal Kõlleste vallas. Lõpetas Tallinnas gümnaasiumi, õppis Moskva ülikoolis astronoomiat ja matemaatikat ning samal ajal laulmist Alexander Schoori juures muusikakursustel. Hiljem täiendas end Itaalias, Rootsis, Prantsusmaal. Esines valdavalt kontserdilauljana, sageli koos Aleksander Arderiga nii Eestis kui välismaal. 1920-ndatel laulis ta külalisesinejana Estonia teatris, tegutses laulupedagoogina ja 1930. aastatel asutas Tallinnas oma laulustuudio.

Surnud 1951. aastal Tallinnas ja maetud Tallinna Rahumäe kalmistule.

Laur Lukin

15.

juuli

1937

Suusatreener.

Sündis Harjumaal Vahastu vallas. Lõpetas Kehtna põllumajandustehnikumi ja Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna. Sportimist alustas koolipõlves. Treenis spordiühingu „Jõud“ suusakoondises. Aastatel 1963-2007 töötas Võru Spordikoolis suusatreenerina.

Üle 10 korra on tunnistatud Eesti parimaks suusatreeneriks.

Pälvinud riikliku spordi elutööpreemia, Valgetähe V klassi teenetemärgi ja Võru linna aukodaniku tiitli.

2019. aastal avaldas mälestusteraamatu „Ajalooline suusarada“.

Johan Semm (aastast 1935 Semmiste)

20.

juuli

1882

Ajakirjanik, raamatukaupmees, memuarist, ühiskonna- ja poliitikategelane.

Sündis Põlva kihelkonnas Koiola vallas. Õppis Vanaküla vallakoolis, Räpina kihelkonnakoolis ja Võru linnakoolis. Töötas vallasekretärina Koiola vallamajas, oli Põlva Rahvahariduse Seltsi aseesimees ja näitejuht. 1912. a. asus elama Võrru ning sai uue kirjastuse ja raamatukaupluse juhatajaks. Aastatel 1913-23 oli ajalehe Wõru Teataja toimetaja. Avaldas kolm mälestusteraamatut, ühe näidendi, följetone ja šarže. Saavutas tuntuse ühiskonna- ja poliitikategelasena, valiti rahvuskongressi aastal 1917 ja riigikogusse aastail 1920-23.

Surnud 1942. aastal Vene vangilaagris.

Silja Otsar

24.

juuli

1967

Koorijuht, muusikaõpetaja.

Sündis Võrus. Õppis Võru II 8-klassilises koolis, Võru I Keskkoolis, Tallinna Konservatooriumis muusikaõpetaja-koorijuhi erialal ja Tallinna Pedagoogilises Ülikoolis kultuuriloo õpetajaks.

Töötab muusikaõpetajana Parksepa Keskkoolis, Võru Gümnaasiumis ja Võru Muusikakoolis. Aastast 1992 on ta Võru kultuurimaja Kannel dirigent. Koorijuhina on ta ametis kaheksa kooriga: Parksepa Keskkooli mudilas-, poiste-, laste- ja segakoor, Võru Gümnaasiumi segakoor, Võru Noortekoor, täiskasvanute segakoor Hilaro ning naiskoor Lapi Laulijad.

Silja Otsar on Võrumaa laulupidude muusikajuht alates 1998. aastast. Ta on juhendanud koore võrokeste Uma Pidol ja korraldanud Võrumaa Laulukarusselli.

Silja Otsar on pälvinud Eesti kultuurkapitali Võrumaa aastapreemia, Võrumaa kultuuripärli tiitli, Vaike Uibopuu stipendiumi ja

Eesti Kooriühingu aasta dirigent-muusikaõpetaja 2018 tiitli.

Jaan Randvere

14.

august

1967

Muusikaõpetaja, dirigent.

Sündis Võrus. Lõpetas Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakooli saksofoni erialal. Töötab Võru Muusikakoolis puhkpilliõpetajana. Ta on Võru Muusikakooli keelpilliorkestri ja Võru Kammerorkestri dirigent.

Jaan Randvere on tegutsenud saksofoni ja klahvpillimängijana Võru rockbändis Hetero ja ansamblis Hea Story. Ta on olnud Võru-Põlva sümfoniettorkestri dirigent, bigbändijuht, E STuudio kontsertmeister

ja Võru Linnateatri etenduste muusikaline juht.

Teda on tunnustatud Võrumaa kultuuripärli tiitli ja Võru linnapea vapimärgiga. Jaan Randvere on Eesti Kooriühingu aasta orkestridirigent 2018.

Jaan Sandra

28.

august

1862

Rahvaluule suurkoguja.

Sündis Võrumaal Rõuge kihelkonnas Rauba külas. Pere kolis Vastseliina kihelkonda, kuhu jäädigi elama. Jaan Sandra õppis kohalikus Tsäpsi algkoolis ja haris end hoolsa raamatulugemisega. Hiljem sai Jaan Sandrast rätsep, kes rändas talust tallu, külast külla, kus ta pimedatel õhtutundidel kuulas külarahva jutte.

Ta tegi kaastööd J. Hurdale ja M. J. Eisenile kogudes Vastseliina kihelkonna ja hiljem ka setu rahvapärimust.

Umbes 15 aastat oli ta Ristirahva Pühapäevalehe tegevtoimetaja ja tema jutustusi avaldati ka teistes lehtedes.

Surnud 1925. aastal ja maetud Vastseliina kalmistule.

2004. a. ilmus raamat „Kahrukõrvaga Ivvan“, mis sisaldas valimiku setu ja Vastseliina muinasjutte Jaan Sandra kirjapanekutest.

Aleksander Krull

5.

september

1922

Koorijuht, muuseumitöötaja, kultuuritegelane.

Sündis Venemaal Smolenskis. Võrru kolis 1923. aastal. Õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust.

Aastatel 1943-47 töötas ta Kandle teatri majandusjuhatajana. 1947. a. lõi A. Krull Võru sümfoniettorkestri, milles ise mängis akordioni. Aastatel 1947-51 oli ta Võru maakondliku kultuurimaja direktor, seejärel asus tööle Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi direktorina. Tema eestvõttel ehitati hoone Võrumaa muuseumile, remonditi ja avati külastajatele Suure Munamäe torn ning uuendati Kreutzwaldi muuseumi ekspositsioon. Ta käivitas Võrumaal looduskaitseliikumise, algatas kodu-uurimusliku tegevuse, hiljem toetas ka muinsuskaitseliikumist.

Aleksander Krull on märkimisväärselt mõjutanud koorimuusika arengut Võrumaal. Ta oli naiskoori Kannel dirigent aastatel 1950-92 ja juhatas 10 aastat segakoori Tervis.

1994. a. tunnustati teda Võru linna teenetemärgiga. 1999. a. pälvis Valgetähe V klassi teenetemärgi. Aleksander Krull oli Võru linna aukodanik.

Surnud 2010. aastal Võrus ja maetud Võru kalmistule.

Adolf Assor

12.

september

1857

Õpetaja, köster.

Sündis Valgamaal Otepää kihelkonnas Ilmjärvel. Lõpetas Cimze seminari köster-kooliõpetaja kutsega. Töötas juhatajana Rõuge kihelkonnakoolis, seejärel Rõuge algkoolis ja köstrina Rõuges.

Võttis aktiivselt osa Rõuge seltskondlikust elust. Assor juhtis laulukoore ja oli tegev paljudes Rõuge seltsides. 1905. a. asutati tema algatusel Rõuges vabatahtliku tuletõrje selts, mille eestvedajaks jäi ta veerand sajandiks.

Adolf Assor korrastas ja hoidis alles Rõuge kihelkonnaarhiivi.

Surnud 1934. aastal Tartus ja maetud Tartu Maarja surnuaiale.

Alfred Käärmann

14.

september

1922

Metsavend, Eesti Kongressi liige.

Sündis Valgamaal Harglas. Lõpetas Valga tööstuskeskkooli.

Osales Eesti kaitsmises 1944. a. ning pärast Lõuna-Eesti valluta-

mist Punaarmee poolt liitus metsavendadega. Tema metsavendlus kestis 8 aastat. Ta tabati 1952. a. reetmise tulemusena ja Venemaa vangilaagritest vabanes 1967. a., kuid alles 1981. a. lubati tal asuda elama Eestisse.

Eesti taasvabanemisel oli ta aktiivne poliitikas. Osales Kaitseliidu taastamisel ja ta valiti Eesti Kongressi saadikuks. Käärmann elas Võrumaal Sarus. Ta oli aastaid Võrumaa Teataja kirjasaatja ja avaldas raamatuid metsavendlusest.

Temast on tehtud dokumentaalfilm Eestis ja Soomes. Teda on tunnustatud Kotkaristiga, Valgeristi III ja II klassi teenetemärkidega ning paljude teiste autasudega.

Surnud 2010 aastal Võrumaal ja maetud Hargla kalmistule.

Tõnu Kõrda

19.

september

1952

Jurist, poliitik, talupidaja.

Sündis Võrus. Lõpetas Võru keskkooli ja seejärel Tartu Ülikooli õigusteaduskonna cum laude. Töötas Tallinnas juristina, lektorina, väliskommentaatorina raadios ja televisioonis.

Oli Riigikogu VIII koosseisu liige aastatel 1995-99 ja riigikaitsekomisjoni aseesimees.

Tõnu Kõrda on korrastanud esivanemate talu Lasva vallas Pindi külas ning tegeleb mesinduse ja vaarikate kasvatamisega.

Ta on olnud Lasva vallavolikogu liige.

Tõnu Kõrda on pälvinud Võrumaa aasta isa aunimetuse 2015. aastal.

Kauksi Ülle

23.

september

1962

Luuletaja, prosaist, kultuuritegelane.

Sündis Võru linnas ja kasvas üles Saarlasõ külas Rõuge vallas. Õppis Rõuge koolis, Võru keskkoolis ja Tartu Ülikoolis, mille lõpetas ajakirjanduse erialal. Töötas Võru raadio peatoimetajana aastatel 1991-93 ja Fenno-Ugria Tartu keskuse juhatajana 13 aastat.

Esimene luulekogu „Kesk umma mäke“ ilmus 1987. aastal. Kauksi Ülle looming on võrumurdeline, rõuge murrakust lähtuv. Peale luule on ta kirjutanud ka jutte, romaane ja näidendeid. Ta on tõlkinud ilukirjandust võru keelde, koostanud võrukeelse aabitsa ja osalenud setukeelse aabitsa koostamisel.

2003. aastal kolis Obinitsa ja peab seal koos kunstnik Evar Riitsaarega seto ateljeed-galeriid „Hal`as Kunn“. Kauksi Ülle on ajalehe Setomaa peatoimetaja.

1992. aastal pälvis ta Bernard Kangro kirjanduspreemia, 2004. aastal Gustav Suitsu luulepreemia ja 2006. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Aastal 2008 valiti Kauksi Ülle aasta naiseks. 2019. aastal pälvis ta Juhan Liivi luuleauhinna luuletuse „Imäpuu“ eest.

Aare-Vello Mikkelsaar

25.

september

1927

Õpetaja, kodu-uurija, ajaloohuviline.

Sündis Võrus. Lõpetas Võru linna 1. algkooli, gümnaasiumi ja Tartu Ülikooli geograafina. Töötas aastatel 1954-59 Võru rajooni haridusosakonna juhatajana ja aastatel 1959-88 bioloogia-geograafia õpetajana Võru I Keskkoolis.

Tundis huvi fotonduse ja ajaloo vastu. Kogus autode, vedurite, koolimajade, kirikute ja Võru linna ajalugu kajastavaid fotosid. 2006. aastal andis välja raamatu „Võrumaa auto ajalugu fotodes 1900.- 1950. aastal“.

Surnud 2015. aastal Võrus ja maetud Võru kalmistule.

Andrus Värnik

27.

september

1977

Kergejõustiklane, odaviskaja.

Sündis Antslas. Õppis Antsla keskkoolis ja Tartu teeninduskoolis. Võitis MM-il 2003. a. hõbe- ja 2005. a. kuldmedali. Püstitanud odaviskes kaks Eesti rekordit. Isiklik rekord: 87.83

2006. a. anti talle Valgetähe III klassi teenetemärk.

Elmar Kuus

27.

september

1932

Ilmavaatleja ja –ennustaja, ajakirjanik, fotograaf.

Sündis Võrumaal Tsoorus. Lõpetas Antsla keskkooli ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal. Töötas Põltsamaa rajoonilehe juures, seejärel Põlva ajalehes Koit ja tegi kaastööd Võrumaa Teatajale. Teenis leiba ka fotograafina.

Eelkõige oli Elmar Kuus ehk Kuuse-taat tuntud kui ilmatark. Ilmavaatlusega tegelas ta kogu oma elu.

Surnud 2017. aastal ja maetud Rosma kalmistule.

Avo Keel

1.

oktoober

1962

Võrkpallitreener.

Sündis Võrus. Alustas võrkpallitreeninguid Aksel Saali õpilasena. Õppis TSIK-is. Kuulus aastatel 1981-2003 Eesti koondisse. Mitmel korral tulnud Eesti meistriks. Eesti parim meesvõrkpallur 1993 ja 1994. Ta oli aastatel 2004-14 Eesti võrkpallikoondise peatreener. Töötanud Tallinna Selveri, Pärnu Võrkpalliklubi ja Läti rahvusmeeskonna peatreenerina.

2010. aastal tunnistati Avo Keel aasta treeneriks.

2012. a. tunnustati teda Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.

2017. aastal ilmus spordiajakirjanik Märt Roosna sulest elulooraamat "Terava keelega. Avo Keele ja Eesti võrkpallimeeskonna lugu".

Armin Tuulse

1.

oktoober

1907

Kunstiteadlane, esimene kunstiajaloo professor Tartu Ülikoolis, viiuldaja.

Sündis Võrumaal Tsooru mõisas. Õppis Tartu Kõrgemas Muusikakoolis viiuli erialal ja Tartu Ülikoolis valis peaaineks kunstiajaloo, mille lõpetas magistrikraadiga.

Armin Tuulse oli EÜS-i orkestri juhataja ja kutseline viiuldaja Vanemuises. Alates 1939. a. töötas Tartu Ülikoolis õppejõuna. 1944. a. emigreerus Rootsi, kus 1952. a. asus Stockholmi Ülikooli juures töötama dotsendina. Kirjastus Ilmamaa andis 2013. a. „Eesti mõtteloo“ sarjas välja tema teose „Linnad ja lossid“.

Surnud 1977. aastal Stockholmis.

Gustav Raud

5.

oktoober

1902

Maalikunstnik.

Sündis Võrumaal Põlgaste vallas Praksi talus. Õppis Põlgaste vallakoolis, Kanepi kihelkonnakoolis, Võru poeglaste gümnaa-

siumis ja „Pallase“ kunstikoolis. Töötas Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis õppejõuna ja oli Tartu Kunstibüroo juhataja.

Gustav Raud on loonud hulga omaaegsete kultuuritegelaste karakter-portreesid. Samuti viljeles ta maastikumaale, natüürmorte ning monotüüpiat.

Surnud 1968. aastal Tartus ja maetud Kanepi-Mäe kalmistule.

Eduard Kriisa

8.

oktoober

1902

Orelimeister.

Sündis Võrumaal Rõuge vallas Kokemäe külas orelimeister Tannil Kriisa pojana. Õppis Tartu Kõrgemas Muusikakoolis viiulit, orelit ja kompositsiooni ning sai organisti koha Rakvere Pauluse kirikusse. Ta oli ühtlasi Rakvere lastemuusikakoolis muusikateoreetiliste ainete õpetaja. Pärast Teist maailmasõda oli Eduard Kriisa orelite peamine remontija ja korrastaja Eestis.

Surnud 1968. aastal Tallinnas.

Hengo Tulnola

16.

oktoober

1897

Sõjaväelane, sõjaajaloolane, kodu-uurija, taarausuline.

Hengo (algselt Hugo) Tulnola (1922. aastani Tsuhna) sündis Võrumaal Aleksandri vallas Navi külas. Õppis Võru algkoolis, Võru linnakoolis ja lõpliku keskhariduse omandas ta hiljem Tallinnas ohvitseride täienduskursustel.

Võttis osa vabadussõjast ja oli Vabadusristi kavaler. 1928. a. viidi ta üle Tallinnasse tööle vabadussõja arhiivi, kus dokumenteeris vabadussõja sündmustikku. Ta on avaldanud üle saja kirjatöö erinevates perioodilistes väljaannetes, sealhulgas ka Võru Teatajas. 1930. aastal omandas ta arhivaari kutse.

Hengo Tulnola oli Väimela Laulu-Mängu Seltsi Kungla asutajaliige, koorilaulja ja näitleja. Ta kuulus Eesti Kirjanduse Seltsi, Eesti Kultuuriajaloo Seltsi, Tallinna Ajaloo Seltsi ja oli Tallinna taaralaste ringi liige.

1944. a. ta arreteeriti ja saadeti sunnitöölaagrisse. 1956. a. kodumaale tagasi jõudes asus elama Harjumaale Kose-Uuemõisa.

Surnud 1986. a. ja maetud Rahumäe kalmistule.

Ergav-Vello Asi

18.

oktoober

1927

Sisearhitekt, raamatukujundaja, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor.

Sündis Võrumaal Vana-Saaluse külas. Lõpetas Võru I Keskkooli ja seejärel Eesti Riikliku Kunstiinstituudi.

Kümmekond järgmist aastat kujundas ta Kunstitoodete Kombinaadis näitusi. 1961. a. kujundas Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi uue ekspositsiooni. Alates 1963. a. oli ta ERKI õppejõud ja aastast 1991 professor. Ta oli Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Sisearhitektide Liidu liige.

Vello Asi koos teise sisearhitekti Väino Tammega on Viru hotelli, kohviku Tuljak, Pärnu teatri, Vanemuise jne. sisekujunduste autorid. Ta on kujundanud ka raamatuid.

2006. a. tunnustati teda Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.

Surnud 2016. aastal ja maetud Võru kalmistule.

Raivo Jeenas

29.

oktoober

1952

Võrkpallitreener.

Sündis Valgamaal Sangastes. Õppis Võru I Keskkoolis ja Tartu Ülikooli kehakultuuri teaduskonnas. Oli 1969. a. spordiühingu „Jõud“ meister võrkpallis. Kuulus ka Eesti koondisse.

Töötanud aastast 1974 Võru spordikoolis võrkpalliosakonnas tütarlaste treenerina ja juhendanud Võru esindusnaiskonda. Oli ka Eesti noorte- ja juunioride koondise treener ning aastatel 1992- 2000 Eesti võrkpallinaiskonna teine treener.

Tema tööd on tunnustatud Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri- ja spordi sihtkapitali 2019. aasta aastapreemiaga.

Aivar Rumvolt

14.

november

1957

Kunstnik, keraamik.

Sündis Võrus. Õppis Tallinna 46. keskkooli kunstiklassis. Maalimist õppis maalikunstnik Valdur Ohaka käe all Võrumaal Kütiorus. Alates 1985. aastast vabakutseline keraamik. Ta on esinenud näitustega Eestis, Rootsis, Soomes, USA-s ja Saksamaal. Temalt on 1991. aastal ilmunud luulekogu „Kaldalseisja“.

Leo Kunnas

14.

november

1967

Erukolonelleitnant, kirjanik.

Sündis Põlvamaal Orava vallas. Põhikooli lõpetas Vastseliina keskkoolis, aga keskhariduse omandas Venemaal Vologdas.

Töötas Võru Kaitseväe Lahingukoolis ülemana. Õppis 6 aastat erinevates kõrgkoolides ja lõpetas Soome Riigikaitse kõrgkooli.

Töötas Kaitseliidus, Kaitseväe Peastaabis ja oli Kõrgema Sõjakooli ülem.

Teenis 2005. a. koalitsioonijõudude koosseisus Iraagis, mille eest autasustati teda USA Pronkstähe ordeniga. 2007. aastal läks erru.

Leo Kunnas on kirjutanud romaane, dokumentaaljutustuse ja tema paljud artiklid on vormistatud raamatuteks.

Tema kirjanduslikku loomingut on tunnustatud Betti Alveri kirjandusauhinnaga, Bernard Kangro kirjanduspreemiaga ja ulmeauhinnaga Stalker.

Kalle Tamra

19.

november

1932

Muusikateadlane, pedagoog.

Sündis Võrus. Aastatel 1949-54 oli poliitvangina Vorkutas. Naasnud Eestisse asus tööle Võru Katariina kirikus organistina, seejärel töötas Vanemuises kooriartistina ja Tartu I Muusikakooli muusikaajaloo õpetajana.

Lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikateaduse erialal.

Ta oli Abja lastemuusikakooli asutaja ja esimene direktor. Aastatel 1966-2003 töötas Viljandi Muusikakooli direktorina.

Kalle Tamra on olnud muusikakoolide uuendusliikumise eestvedajaid, koostanud õppe- ja ainekavasid ning harjutuste kogumikke, avaldanud artikleid muusika algõpetusest, pillidest ja pillide valmistamisest. ETV saatesarja „Vahva mees, kes pilli teeb“ autor ja saatejuht (1992-94).

Ta on Viljandi Kammerkoori asutaja.

2004. aastal pälvis Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

Evald Saag

24.

november

1912

Teoloog, vaimulik.

Sündis Võrumaal Rõuge kihelkonnas Krabi vallas. Lõpetas Krabi algkooli, Võru Haridusseltsi gümnaasiumi, Tondi sõjakooli ja seejärel Tartu Ülikooli usuteaduskonna.

Töötas mitmel pool Eestis kirikuõpetajana. Evald Saag oli üks

Usuteaduse Instituudi asutajaid.

1996. a. anti talle praosti aunimetus. 2001. a. veebruaris autasustas

president Lennart Meri teda Valgetähe III järgu teenetemärgiga.

Iisraelis kasvab temale pühendatud puu.

Surnud 2004. aastal ja maetud Rapla kalmistule.

Kaider Vardja

25.

november

1967

Pedagoog, koolijuht, täienduskoolitaja, õppekirjanduse autor.

Sündis Põlvamaal. Lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialal, hiljem omandas ta koolijuhi kvalifikatsiooni.

Ta on olnud kaasautor eesti keele ja kirjanduse õppevara koostamisel.

2009. aastal ilmus tal kahasse Asta Venderiga raamat „Vana maja

lugu“.

Võrumaal töötanud Misso kooli, Võru põhikooli ja Võru Kreutzwaldi Kooli direktorina. Pälvis Võrumaa aasta õppeasutuse juhi 2019 tiitli.

Jaan Pulk

27.

november

1947

Muusik, laululooja, kirjamees, talupidaja.

Sündis Võrumaal Varstus. Õppis Tartu Ülikoolis meditsiini ja Eesti Maaülikoolis zootehnikuks. Pärast ülikooli lõpetamist töötas zootehnikuna Kamara ja Antsla sovhoosis. Hiljem hakkas Antsla vallas Oe külas talupidajaks.

Jaan Pulk on võro liikumise eestvedajaid ja Kaika suveülikooli üks korraldajaid. Ta oli aastatel 1993-96 Võro Keele ja Kultuuri Fondi esimees.

Tema võrukeelset loomingut on avaldatud kogumikus „Võrokiilne lugõmik”.

Oma rahvalikke laule on ta esitanud ise ja neid on esitanud ka mitmed ansamblid. Teda on nimetatud Võrumaa Võssotskiks.

Agu Trolla

2.

detsember

1982

Näitleja.

Pärit Võrumaalt Navi külast. Lõpetas Võrumaa Kutsehariduskeskuse maaturismi erialal.

Aastatel 2003-07 osales Nordic Stage Fight Society lavavõitluse suvekoolides Pärnus ja Rakveres.

Mänginud 2001–06 Võru Teatriateljee lavastustes, olnud 2007–08 teatriateljee koosseisuline näitleja. Töötanud 2009–11 Võru Linnateatris, hiljem vabakutselisena. Mänginud teleseriaalides („Tagamõtsa“).

Teda on tunnustatud „Kandle“ teatripreemiaga 2005. aastal ja Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupi 2019. aasta aastapreemiaga.

Andres Skuin

3.

detsember

1962

Võrkpallitreener.

Sündis Võrus. Lõpetas Võru I Keskkooli ja Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna.

Alates 1973. aastast mängis Võru spordikoolis võrkpalli, tema treener oli Aksel Saal.

Andres Skuin töötas treenerina 1985-87 Võru spordikoolis, 1987-2000 Eesti spordigümnaasiumis ja 2000. aastast Audentese spordikoolis. Ta oli Eesti naiste kui meeste rahvuskoondise peatreener. Valiti 2002. aastal Eesti parimaks võrkpallitreeneriks.

Surnud 2003. aastal Tallinnas ja maetud Tallinna Metsakalmistule.

Andres Skuinile on paigaldatud mälestuspink Võru Kreutzwaldi pargi mängudeväljakule.

Gerhard Johannes Rägo

5.

detsember

1892

Matemaatik.

Sündis Võrumaal Pindi mõisas. Lõpetas Tartu Ülikooli matemaatikuna ning täiendas ennast Göttingeni Ülikoolis. Töötas matemaatika ja füüsika õppejõuna mitmetes koolides, oli Tartu Ülikooli professor, matemaatika-loodusteaduskonna dekaan, Tartu Ülikooli rektori asetäitja ja Eesti Põllumajanduse Akadeemia kõrgema matemaatika kateedri juhataja. Ta oli Akadeemilise Matemaatika Seltsi asutajaid ja selle esimees, koolimatemaatika reformija ja õpikute koostaja.

Surnud 1968. aastal Tartus.

Priit Narusk

8.

detsember

1977

Murdmaasuusataja ja laskesuusataja.

Sündis Võrus. Lõpetas Võru I Keskkooli. Hakkas suusatama Laur Lukini õpilasena.

Kuulunud aastatel 2002-2009 murdmaasuusatamises Eesti koondisse. Aastast 2009 hakkas harrastama laskesuusatamist.

Saul Hallap

10.

detsember

1897

Raskejõustiklane, tõstja.

Sündis Võrumaal Erastvere vallas Hino külas.

Saul Hallapi sportlasekarjäär kestis aastatel 1921-27.

Selle aja jooksul tuli 1 korra kesk- ja 3 korda poolraskekaalus Eesti meistriks. Ta püstitas viis maailmarekordit ja 1922. aastal tuli ta tõstmise maailmameistriks. Saul Hallap osales 1924. aasta Pariisi suveolümpiamängudel ja saavutas poolraskekaalus 9. koha.

Pärast võistlusspordist loobumist töötas ta tsirkuseartisti ja

masseerijana.

1941. a. tapeti Saul Hallap koos elukaaslasega Umbusi rabas.

1997. a. maeti nende säilmed Kanepi Ala kalmistule. Aastatel 2002-2009 korraldati Kõrvekülas Tartumaal tema mälestusvõistlust. 2020. a. avati Hino külas talle mälestuskivi.

Arnold Matteus

13.

detsember

1897

Arhitekt.

Sündis Võrumaal Urvaste kihelkonnas Kärgula vallas. Õppis Kärgula vallakoolis, Tartu Reaalkoolis, Tartu Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonnas. Võttis osa vabadussõjast. Aastatel 1921-25 õppis Arnold Matteus Karlsruhe tehnikaülikooli arhitektuuriosakonnas.

Töötas pikki aastaid Tartu linnaarhitektina. Suur osa tema arvukatest projektidest on funktsionalistlikus stiilis.

Võrumaal on ta projekteerinud Väimela Põllumajandustehnikumi (1946) ja Antsla kultuurimaja (1950).

Surnud 1986. aastal Tartus ja maetud Raadi kalmistule.

Kaido Kama

18.

detsember

1957

Poliitik, võro liikumise üks eestvedajaid, reisimees.

Sündis Viljandis. Õppis Viljandi 1. keskkoolis ja ERKI-s arhitektuuri. Aastatel 1982-90 töötas Antsla metskonnas metsnikuna. Aastal 1990 valiti Kaido Kama Eesti Kongressi liikmeks. Ta oli ka Eesti Komitee ja Põhiseaduse Assamblee liige. Aastatel 1990-92 oli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige ja 1992. a. valiti ta Isamaa nimekirjas Riigikokku. Kaido Kama oli Mart Laari valitsuse justiitsminister ja Andres Tarandi valitsuse siseminister. Aastatel 1997-2004 oli ta Võru Instituudi direktor.

1998. a. anti talle Riigivapi IV klassi teenetemärk. Oma raamatu „Ümbreilma reisikirä“ eest on pälvinud Bernard Kangro nimelise kirjanduspreemia.

Kait Kall

19.

detsember

1987

Näitleja, lavastaja, stsenarist.

Sündis Võrus. Õppis Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis. Näitlejakarjääri alustas Võru Linnateatris Tarmo Tagametsa ja Taago Tubina käe all. Lõpetas Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias näitleja eriala ja asus tööle Von Krahli Teatrisse 2013. aastal. Kait Kall on osalenud Võru Linnateatri etendustes. Praegu tegutseb vabakutselise näitlejana.

Jaan Sarv

21.

detsember

1877

Matemaatikaprofessor, haridustegelane.

Sündis Võrumaal Hargla kihelkonnas Saru vallas.

Õppis Mõniste vallakoolis ja seejärel Aluliina (Aluksne) apostlik-õigeusu kirikukoolis, gümnaasiumi lõpueksamid tegi Tartu gümnaasiumi juures. Astus Tartu ülikooli matemaatikat õppima, hiljem täiendas ennast Sorbonne`i ülikoolis. Töötas õpetajana paljudes koolides.

1928. a. sai temast Tartu ülikooli korraline professor. Jaan Sarv võttis osa Eesti Matemaatika Õpetamise komisjoni tööst. Ta aitas välja töötada eestikeelset matemaatika sümboolikat ja sõnavara.

Surnud 1954. aastal Tartus ja maetud Raadi kalmistule.

Erni Kasesalu

31.

detsember

1927

Helilooja, rahvamuusik, kandlemängija, maletaja.

Sündis Võrumaal Kooraste vallas Kaagvere külas.

Kandlemänguga alustas iseõppijana 6-aastaselt. Erni Kasesalu oli erilise mängumaneeriga: saateakordides on topeltlöök pöidlaga. Teda on nimetatud vabariigi parimaks kandlemängijaks.

Pärast algkooli õppis ta Võru tööstustehnikumis, kus oli õpetajaks kuulus muusikamees Eik Toivi.

Hiljem asus Erni Kasesalu elama Tõrva, kus oli algul sealse külakapelli ja seejärel rahvamuusikaansambli „Torupill” kandlesolist.

Erni Kasesalu on kirjutanud muusikat külakapellidele.

Ta kuulus Otepää parimate maletajate hulka. Esindas Eestit üleliidulistel malevõistlustel, oli maanoorte malemeister.

Surnud 1994. aastal Tartus ja maetud Kanepi Ala kalmistule.

Castrozza

1877

Mustkunstnik ja illusionist.

Julius Skrastin(š) kunstnikunimega San Martino de Kastrozza(Castrozza) sündis 1877. a. Lätimaal Valmieras. Töötas Peterburis tsaar Nikolai II õukonnamustkunstnikuna. Esines Norras, Soomes, Saksamaal, Austrias, Venemaal, andis etendusi Hispaania kuningakojas ja Iraani šahhile.

Võrus elas ta Uuel tänaval ja etendusi andis Võru linna keskväljakul.

14. aug. 2007. a. esietendus Võrus Madis Kõivu „Castrozza“, mille lavastas Taago Tubin.

Võru valis 2009. a. seoses linna 225. a. asutamise sünnipäevaga oma tunnuslauseks „Maagiline Võru“, mis otseselt on seotud kunagi linnas elanud kuulsa mustkunstnikuga.

Surnud 1946. aastal Austrias Branaus.

Võru kalmistul asub Skrastinite hauaplats, kuhu on maetud tema naine ja lapsed.