Võrumaa kodulooline sünnipäevakalender 2023

Nimi	Päev	Kuu	Sünniaasta	Elulugu
Rudolf Piho	2.	jaanuar	1888	Arst. Sündis Võrumaal Orava vallas Jantra külas. Lõpetas Pihkva gümnaasiumi ja Tartu ülikooli arstiteaduskonna. 1920. aastal alustas Rudolf Piho arstipraksist Võru linnaarstina ja töötas selles ametis aastani 1932. Edasi jätkas ta tööd Võru linnahaigla juhatajana ja tema initsiatiivil valmis uue linnahaigla peahoone 1933. aastal. Teda peetakse Võru linnahaigla rajajaks. Surnud 1971. aastal ja maetud Pindi Jaani kalmistule.
Armand Leimann	8.	jaanuar	1923	Vaimulik. Sündis Võrumaal Haanja vallas. Õppis Jaanimäe algkoolis, Võru keskkoolis, Tartu õpetajate instituudis ja Tallinnas usuteaduse instituudis. Armand Leimann alustas tööd Võrumaal 1977. aastal Rõuge Maarja koguduse õpetajana. Lisaks oli ta aastaid ametis Võru praostkonnas. Surnud 1991. aastal ja maetud Nogopalu kalmistule.
Häniläne(kodanikunimega Mariina Paesalu)	13.	jaanuar	1953	Luuletaja, pedagoog. Sündis Võrumaal Antsla vallas. Õppis Antsla keskkoolis, Tartu ülikoolis eesti keelt ja kirjandust ning hiljem Tallinna pedagoogikaülikoolis soome keelt ja kultuuri. Töötas eesti keele ja kirjanduse õpetajana Varstus, Alatskivil, Sauel ja Lagedil. 1988. aastast alates elab Harjumaal Rae vallas Lagedil. Esimesed luuletused kirjutas 1989. aastal, esines nendega Mariina Saaveli nime all üle-eestilisel murdeloominguvõistlusel ja sai seal esikoha. Varsti pärast seda lakkas ta kirjutamast kuni 2005. aastani. Tema luuletusi on avaldatud Viruskundras, Eesti Kirikus, Loomingus ja Võro-Seto tähtraamatus. Hänilaselt on ilmunud neli võrukeelset luulekogu, millest enamiku juurde kuulub ka helikandja kirjaniku enda sisseloetud värssidega. Esimene luulekogu „Ma pühäpääväpõllõ mõsi“ ilmus 2010. aastal. Hänilane on Eesti Kirjanike Liidu liige. 2008. aastal võitis ta Hendrik Adamsoni murdeluulevõistluse, 2009. ja 2019. aastal pälvis Loomingu aastaauhinna.
Mall Künnapuu	19.	jaanuar	1913	Prosaist. Kodanikunimi aastani 1933 Miili Krevald, aastast 1933 Miili-Milli Melts. Sündis Võrumaal Urvaste kihelkonnas Vastse-Antsla vallas. Lõpetas Kuldre algkooli ja Väimela põllutöökooli. Pärast abiellumist 1933. aastal elas Kuldres, võttis agaralt osa kohalikust seltsielust. 1944. aastal põgenes Eestist, elas Austrias ja Saksamaal põgenikelaagrites, siirdus seejärel USA-sse, kus elas peamiselt New Yorgi osariigis. Mall Künnapuu on avaldanud perekonna- ja armastusromaani „Südamel on omad mõtted“ I-II ja romaani „Hüljatud tõed“. Surnud 1988. aastal USA-s New Jersey osariigis Long Islandil.
Elo Tamul	21.	jaanuar	1913	Näitleja, laulja. Sündis Võrus. Õppis Võru ühisgümnaasiumis ja Tartu kõrgemas muusikakoolis. Alustas lavateed 1931. aastal Võru Kandle teatris. 1935. aastast kuni elu lõpuni töötas ta teatris Vanemuine, algul koorilauljana, seejärel ooperi- ja operetisolistina ja 1957. aastast draamanäitlejana. Elo Tamul mängis Madlit filmis „Kõrboja peremees“. Surnud 1994. aastal Tartus ja maetud Tartu Pauluse kalmistule.
Rudolf Gustav Hollmann	23.	jaanuar	1798	Vaimulik. Sündis Võrumaal Kangsti külas. Algõpetuse sai koduõpetajalt, edasi õppis Tartus kreiskoolis ja gümnaasiumis ning Tartu ülikooli usuteaduskonnas. R. G. Hollmann ordineeriti õpetajaks 1823. aastal ja pärast seda töötas ta Hargla koguduse õpetajana. Aastatel 1844-58 oli ta Rõuge Maarja koguduse õpetaja. Rudolf Gustav Hollmann tegi kaastööd Õpetatud Eesti Seltsile. Surnud 1858. aastal Rõuges.
Raul Olle	23.	jaanuar	1968	Murdmaasuusataja. Sündis Tartus. Lõpetas Võru 1. keskkooli. Alustas suusatreeninguid 1982. aastal, treeninud Harri Neeme, Laur Lukini ja Eesti koondises Mati Alaveri juhendamisel. Tema sportlasekarjääri suurim saavutus on Vasaloppeti suusamaratoni võit 2000. aastal. Raul Olle võttis osa taliolümpiamängudest 1998. aastal Naganos ja 2002. aastal Salt Lake Citys. Ta on kolmekordne Tartu maratoni võitja aastatel 1994, 2001 ja 2005. Raul Olle on võitnud Eesti meistrivõistlustel kokku 27 medalit.
Hillar Zahkna	1.	veebruar	1968	Laskesuusataja, treener. Sündis Võrumaal Vastseliinas. Lõpetas TSIK-i Otepää filiaali. Alustas treeninguid Võru spordikoolis Ants Joonase õpilasena. Võttis osa taliolümpiamängudest Albertville´is 1992. aastal ja Lillehammeris 1994. aastal. Hillar Zahkna võitis 1992. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlustel Novosibirskis teatesõidus pronksmedali. Ta oli Eesti laskesuusakoondise peatreener aastatel 2001-2002 ja 2006-2010. Aastast 1998 on Hillar Zahkna rahvusvahelise kategooria laskesuusatamiskohtunik.
Vambola Maavara	10.	veebruar	1928	Entomoloog, harrastuskunstnik. Sündis Võrumaal Rõuge kihelkonnas Tsooru vallas. Lõpetas Tartu ülikooli bioloogia erialal. Töötas zooloogia ja botaanika instituudis ning hiljem Eesti põllumajandusülikooli taimekaitse instituudis teadurina. Oli Eesti parimaid sipelgatundjaid ja Akstes esimese metsakuklaste kaitseala rajajaid. Vambola Maavara maalis, viljeles fotokunsti ja illustreeris raamatuid. Tema sulest on ilmunud „Noore entomoloogi käsiraamat“ (1956), „Metsakaitse“ (1961), reisiraamat „Mägedest mägedeni“ (1979) jt. Ta oli oodatud esineja Võrumaa Keskraamatukogus. Surnud 1999. aastal Tartus ja maetud Tartu Vana-Jaani kalmistule.
Voldemar Raidaru	11.	veebruar	1913	Noorsoo- ja näitekirjanik. Sündis Võrus. Alghariduse omandas Võrus, edasi jätkas õpinguid Tartus õhtuses ühisgümnaasiumis. Kirjanduslikke katsetusi alustas ta 1936. aastal ja võttis pikemat aega osa Tartu NAK-i tegevusest. Kõige tuntum Voldemar Raidaru teos on autobiograafiliste sugemetega noorsoojutustus „Poisid tänavalt”, kus tegevus toimub Võrus. Võruaineline ja -keelne on ka tema teine raamat „Mo süamen ja meelen” ja pikem jutustus „Hõbelusikad”. Võrumurdeliste näidendite võistlustel sai III koha Voldemar Raidaru näidend „Kui maa palli”. Ta on avaldanud veel luulekogud „Tähevankrin” ja „Soneti”. Voldemar Raidaru on Bernard Kangro kirjanduspreemia laureaat. Surnud 2006. aastal Tartus ja maetud Raadi kalmistule.
Rando Soome	11.	veebruar	1968	Võrkpallur, spordiajakirjanik. Sündis Võrus. Lõpetas TSIK-i ja Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna. Rando Soome hakkas võrkpalli harrastama Võru spordikoolis Aksel Saali õpilasena. Ta kuulus Eesti noorte ja täiskasvanute koondisse ning NSV Liidu noortekoondisse. Rando Soome mängis Soomes klubis Pielavesi Sampo ja Eestis Tartu Pere Leivas. Ta võitis nii Soome kui ka Eesti meistrivõistlustel hõbeda ja pronksi. Rando Soome on tegutsenud spordiajakirjanikuna mitmete lehtede juures ja võrkpallikommentaatorina televisioonis. Ta on avaldanud raamatu „Viis geimi Võru võrkpalliturniiri”.
Andres Määr	19.	veebruar	1973	Kultuurikorraldaja, muusikaõpetaja, koorijuht. Sündis Võrumaal Raistes. Lõpetas Võru 1. keskkooli ja Tallinna pedagoogikaülikooli kultuuritöötaja-koorijuhi erialal. Andres Määr on olnud pikaaegne Laheda valla kultuurijuht, töötanud Vana-Koiola rahvamaja juhatajana, muusikaõpetajana Võrus ja Põlvas ning kultuurispetsialistina Põlvamaa arenduskeskuses. Ta on juhatanud koore, tegelenud heliloomingu ja arranžeerimisega. Temalt on ilmunud jõululaulude raamat „Vaid üks kord aastas“. Andres Määr on löönud etendustes kaasa näitlejana, ta kuulub loomingulisse kollektiivi Lahedad Mutid Lahedalt. 2010. aastal sai Andres Määr Põlvamaa aasta tegija tunnustuse ja 2016. aastal määrati talle Jakob Hurda rahvuskultuuri auhind.
Helmut Kostabi	20.	veebruar	1933	Muusikapedagoog, dirigent, puhkpillimuusika edendaja. Sündis Võrumaal Sõmerpalu vallas Mäekülas. Õppis Tartu muusikakoolis trompetit ja Tallinna konservatooriumis puhkpilliorkestri dirigeerimist. Helmut Kostabi töötas alates 1961. aastast Osula koolis muusikaõpetajana, juhatas kooli koore ja asutas puhkpilliorkestri, mille dirigendiks oli viiskümmend aastat. Peale konservatooriumi lõpetamist 1971. aastal asus ta õpetama vaskpille Võru muusikakoolis. Aasta hiljem sai temast Võru kultuurimaja Kannel puhkpilliorkestri peadirigent. Helmut Kostabi pälvis Võru linna teenetemärgi 2004. aastal ja Võru maakonna teenetemärgi 2008. aastal. Surnud 2014. aastal ja maetud Osula kalmistule.
Andres Varustin	28.	veebruar	1968	Kunstnik, karikaturist, raamatukujundaja. Sündis Võrus. Õppis Võru 1. keskkoolis. Tema karikatuure on teiste lehtede seas avaldanud nii Õhtuleht kui ka Eesti Päevaleht. Raamatukujundajana on Andres Varustin muu hulgas kujundanud mitmed Peep Ehasalu ja Arvo Valtoni raamatud. Aastal 2002 esitleti Võru kultuurimajas Kannel tema personaalnäitust „Kuri koer on minu padja sees“, kus oli üleval 17 pilti aastatest 2000-2002. 2015. aastal esines Võrumaa Keskraamatukogu üritustesarjas „Sündinud Võrus“.
Johannes Saarniit	5.	märts	1898	Koolijuht, kultuuritegelane. Sündis Võrumaal Lasva vallas Tüütsemäe külas. Õppis Tüütsmanni koolis, Võru linnakoolis ja Tartu Rudolf Grivingi muusikakoolis. Johannes Saarniit töötas Tsolli algkoolis õpetaja ja juhatajana ning hiljem Vastseliina algkoolis juhatajana. Ta võttis aktiivselt osa Vastseliina seltskondlikust elust. Tema eestvõttel loodi puhk- ja keelpilliorkester, tema juhendamisel mängiti näiteringis ja lauldi laulukooris. Johannes Saarniit hoolitses ka kohaliku raamatukogu eest. 1928. aastal organiseeris Johannes Saarniit Vastseliina Asunduse pargis kolmanda laulupäeva, kus ta ise koore juhatas. Koorijuhiks oli ta ka Võru, Petseri ja Valga laulupidudel. Surnud 1995. aastal ja maetud Vastseliina kalmistule. 2001. aastal paigaldati Vastseliina muusikakooli juurde (praegu korterelamu) Johannes Saarniidu mälestuskivi.
Adam Tiganik	6.	märts	1854	Kooliõpetaja, kaupluseomanik. Sündis Võrumaal Urvaste kandis ja pidas seal 10 aastat koolmeistri ametit. Adam Tiganik valiti Võru linnavolikogusse, ta tegutses linnanõunikuna, oli Võru Eesti Laenu-Hoiuühisuse ja Võru Ühispanga kassapidaja. Teda peeti Võrus aususe ja korralikkuse etaloniks. Adam Tiganik asutas Vaabina orkestri ja Võru Kandle Seltsi puhkpilliorkestri. 1894. aastal ostis ta Võrru maja ja avas Kreutzwaldi tänaval kaupluse. Adam Tiganik sai tuntuks Jaan Räppo sõnadele „Haanja miis vidi lubjakivve...“ tehtud lauluga. Tänaseks on Tiganiku pood koos lauluga „Haanja miis“ muutunud legendiks. Surnud 1932. aastal ja maetud Võru kalmistule.
Hindrik Prants	12.	märts	1858	Ajakirjanik, ajaloolane. Sündis Võrumaal Vastseliina kihelkonnas Loosi vallas. Õppis Loosi saksakeelses mõisakoolis, Vastseliina kihelkonnakoolis ja hiljem täiendas end kursustel Helsingi ülikooli juures. Hindrik Prants hakkas ajalehtedele kaastööd tegema 1875. aastal. Toimetajana oli ta tegev sellistes väljaannetes nagu Postimees, Linda, Ristirahva Pühapäevaleht, Meie Kirik ja Tallinna Päevaleht. Hindrik Prants osales Jakob Hurda algatatud rahvaluule kogumise kampaanias, korjates pärimust peamiselt Setumaalt. Ta oli laia silmaringiga harrastusajaloolane. Avaldas esimese suurema Eesti ajaloo ülevaate ja samuti raamatuid soome-ugri rahvaste ajaloost ja kultuurist. Temalt on ilmunud umbes 20 trükist Eesti ja maailma ajaloost. Hindrik Prants tegutses ka tõlkijana. Surnud 1932. aastal ja maetud Tallinna Rahumäe kalmistule.
Tarmo Tagamets	14.	märts	1978	Näitleja, lavastaja. Sündis Võrumaal Antslas. Lõpetas Varstu keskkooli ja Viljandi Kultuuriakadeemia näitleja erialal. Aastatel 2001-2006 ja 2012-2014 töötas vabakutselisena, 2006-2009 oli ta Võru Teatriateljee näitleja, 2009-2012 Võru Linnateatri kunstiline juht, 2014-2021 Rakvere Teatri näitleja, 2021. aastal liitus teatriga Müüdud Naer. Tarmo Tagamets on Eesti Teatriliidu ja Näitlejate Liidu liige. Ta on üks väheseid võru keelt vabalt valdavaid eesti kutselisi näitlejaid. Oma lavastustele on ta loonud lava-, muusika- ja valguskujundusi. Lisaks rollidele teatrilaval on ta mänginud kuuldemängudes, filmides ja teleseriaalides. Tarmo Tagamets on pälvinud Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupi aastapreemia, Raadioteatri näitlejaauhinna ja Kandle teatripreemia. 2008. aastal omistati talle Võrumaa Kultuuripärli aunimetus ja 2013. aastal sai temast Võru linna vapimärgi kavaler.
Aleksander Luhamets	18.	märts	1918	Vaimulik. Sündis Petserimaal Määsi külas. Lapsepõlv möödus Võrumaal Laitsnas. Õppis Antsla keskkoolis. Töötas alates 1944. aastast jutlustaja, organisti ja koorijuhina. 1958. aastal sooritas köstri eksami. 1988. aastal ordineeriti ta õpetajaks. Aleksander Luhamets oli erinevatel aegadel ametis Rõuge, Antsla ja Urvaste koguduses. Surnud 2006. aastal Võrus ja maetud Antsla Kasumetsa kalmistule.
Immanuel Pau	18.	märts	1908	Prosaist, näitekirjanik, tõlkija. Sündis Võrus. Õppis Lasva algkoolis, Võru poeglaste gümnaasiumis ja lõpetas eksternina Hugo Treffneri gümnaasiumi ning astus Tartu ülikooli õigusteaduskonda. Immanuel Pau toimetas Tallinnas ajaviitelisi nädalalehti ja seejärel töötas Eesti Autorikaitse Ühingus. Aastatel 1949-55 töötas ta Eesti Riiklikus Kirjastuses vanemtoimetajana. Ta oli Kirjanike Liidu liige. Olulisema osa tema loomingust moodustavad näidendid ja kuuldemängud. Immanuel Pau näidendeid avaldati väljaandes „Meie repertuaar”. Ta on kirjutanud peamiselt eesti klassikute teostele põhinevaid kuuldemänge ja kaks ajaloolist romaani. Immanuel Pau oli hea stiilitundega prantsuse kirjanduse tõlkija. Surnud 1983. aastal Tallinnas ja maetud Metsakalmistule.
Erki Pehk	23.	märts	1968	Dirigent. Sündis Võrus. Lõpetas Võru muusikakooli, Tallinna muusikakeskkooli ja Tallinna konservatooriumi. Täiendas end Läti muusikaakadeemias ja Londonis Guildhalli muusika- ja draamakoolis. Töötas kooridirigeerimise õpetajana Tallinna muusikakeskkoolis, oli Tallinna Raekoja Kammerkoori dirigent ja vokaalansambli Kuninglik Kvintett asutaja ja laulja. Aastatel 1994-2011 oli Erki Pehk dirigent Rahvusooperis Estonia. Alates 1998. aastast oli ta kümmekond aastat muusikaline juht muusikalifirma Smithbridge Productionsi (hiljem Muusikaliteater) muusikalilavastustes Tallinna Linnahallis. Erki Pehk on dirigeerinud orkestreid paljudes riikides. Aastal 2000 lõi ta projektipõhise XXI Sajandi Orkestri. Ta on Klaudia Taevi nimelise rahvusvahelise noorte ooperilauljate konkursi ja Pärnu Rahvusvahelise Ooperimuusika Festivali PromFest kunstiline juht. 2010. aastal anti Erki Pehkile Eesti Teatriliidu muusikalavastuste auhind PromFesti järjepideva kunstilise juhtimise ja ooperi „Thais“ lavaletoomise eest. Võrumaa Keskraamatukogu üritustesarja „Sündinud Võrus“ esimene külaline oli dirigent Erki Pehk 11. juulil 2013. aastal.
Anti Saarepuu	26.	märts	1983	Murdmaasuusataja, suusatreener. Sündis Võrus. Lõpetas Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi. Suusatreeninguid alustas ema Hille Saarepuu innustusel. Anti Saarepuu on käinud taliolümpiamängudel, kus 2006. aastal Torinos saavutas sprindi vabatehnikas 8. koha ja 2010. aastal Vancouveris sprindi teatesõidus 16. koha. Aastatel 2005-2014 kuulus ta Eesti koondisse. Anti Saarepuu on tegutsenud Team Haanja peatreenerina.
Juhan Kriisa	27.	märts	1858	Orelimeister. Sündis Võrumaal Haanja vallas Kokemäe külas Matli ja Peeter Kriisa kolmest pojast kõige vanemana. Juhan Kriisa õppis Koke vallakoolis. Aastatel 1886-1942 tegutses Võrumaal Haanjas vendade Kriisade orelitööstus, mis asus kolmes külas - Kokemäel, Meelakul ja Tautsal. Vendade Kriisade käe all valmisid orelid Pindi, Vastseliina, Võru, Rõuge jt. kirikutele, kokku umbes 25 orelit. Juhan Kriisa tegutses Tautsa külas. Ta valmistas oreli suuremad osad: lõõtsad, korpused ja pidas hoolt ettevõtte kirjavahetuse eest, sõlmis lepinguid. Surnud 1942. aastal ja maetud Rõuge kalmistule.
Johannes Siska	29.	märts	1913	Luuletaja, meremees. Sündis Võrumaal Rõuge vallas Hino külas. Lõpetas Tallinnas gümnaasiumi, seejärel Tallinna tehnikaülikooli ja Tallinna merekooli. Seejärel töötas ta madruse ja mehaanikuna mitmetel laevadel. Johannes Siska austas väga võru keelt ja laevadel sõites pani ta kirja mitu vihikutäit võrukeelseid luuletusi. Johannes Siska luulekogu „Kodoväreti“, milles on 19 luuletust, ilmus alles 2008. aastal pärast luuletaja surma. Surnud 1973. aastal ja maetud Rõuge Jaani-Peebo kalmistule.
Friedrich Haidak	29.	märts	1903	Pedagoog, kodu-uurija, elektriinsener. Sündis Võrumaal Vana-Koiola vallas Miiaste külas. Õppis Põlva kihelkonnakoolis, Räpina ühisgümnaasiumis ja Tallinna kõrgemas tehnikakoolis elektrotehnikat. Friedrich Haidak töötas Võru linna elektrijaamas ja aastatel 1947-64 Võru tööstustehnikumis õppejõuna. Friedrich Haidak tegeles aktiivselt kodu-uurimisega. Ta uuris Võru- ja Põlvamaa vesiveskite ajalugu ning koostas Võru piiritustehase, turbatööstuse ja elektrijaama ajaloo kroonikad. Surnud 1981. aastal ja maetud Põlva kalmistule.
Ernst Hallop	31.	märts	1908	Maalikunstnik. Sündis Venemaal Gatšinas. Lõpetas Võru poeglaste eragümnaasiumi, kunstikooli Pallas ja täiendas ennast Inglismaal, Prantsusmaal ja Itaalias. Ernst Hallop tegutses vabakunstnikuna Võrus 1930. aastate lõpus, oli Kandle teatri dekoraator. Ta elas Kasaritsa vallas, kus on valminud enamus tema maalidest. Tema eestiaineliste maastike seas on palju maalilisi Lõuna-Eesti vaateid. Ernst Hallop viljeles pastell- ja õlimaali, kriidi- ja söejoonistust ja monotüüpiat, žanreist eelistas maastikku ja portreed. Koostöös Võrumaa Muuseumiga on tema maale eksponeeritud Võrumaa Keskraamatukogus. Surnud 1980. aastal Tallinnas ja maetud Metsakalmistule.
Elmut Laane	31.	märts	1928	Arst (kardioloog), meditsiiniteadlane. Sündis Võrumaal Sadrametsa külas. Õppis Võru gümnaasiumis. 1946. aastal ta arreteeriti süüdistatuna nõukogudevastases õpilasorganisatsioonis osalemises ja saadeti Vorkuta vangilaagrisse sunnitööle. Pärast vabanemist lõpetas Viljandi meditsiinilise keskkooli ja Tartu ülikooli arstiteaduskonna. Elmut Laane töötas Võru rajooni keskhaiglas aastatel 1964-81. Hiljem töötas ta Tartu ülikoolis õppejõuna ja oli ülikooli kardioloogia kliiniku professor. Elmut Laane oli aktiivne Võrumaa Keskraamatukogu lugeja tellides materjale mikrofilmidel. Surnud 2001. aastal Tartus ja maetud Raadi kalmistule.
Juhan Kotkas	2.	aprill	1878	Viiuldaja, muusikapedagoog, helilooja. Sündis Tartumaal Nõol. Õppis Tartu Õpetajate Seminaris, seejärel eraõppeasutuses Peterburis ja Riia muusikakoolis. Juhan Kotkas esines viiuldajana eesti esimeses sümfooniaorkestris 1900. aastal Tartus. Ta töötas laulu- ja muusikaõpetajana Pangodis, Tallinnas, Viljandis ja Võrus. Juhan Kotkas kirjutas esimese viiulimängu õpiku „Wiiuli kool” ja ta oli üks esimesi eesti rahva hulgast pärit professionaalseid viiuliõpetajaid. Surnud 1963. aastal Võrus ja maetud Võru kalmistule.
Lauri Sommer	2.	aprill	1973	Prosaist, luuletaja, kirjandusteadlane, tõlkija, muusik. Sündis Viljandis. Õppis Viljandi keskkoolis, Viljandi kultuurikolledžis raamatukogundust ja Tartu ülikoolis kirjandust. Luuletusi hakkas Lauri Sommer avaldama 1990. aastal ajalehes Sakala. Temalt on ilmunud hulgaliselt artikleid, esseid, proosapalasid, raadiosaateid ja tõlkeid. Lauri Sommer elab Võrumaal Sänna lähedal Räestu talus. Ta on kirjutanud Võrumaa-ainelise „Räestu” raamatu, mille jätkuks tuli „Sealpool sood”. Nendes on kirjanik käsitlenud kodukandi ajalugu, ta kujutab nii oma esivanemaid kui ka sealt pärit kirjanikke. Muusik Lauri Sommer kuulub ansamblite Liinatšuraq, Kago ja Ütsiotsõ koosseisu. Ta on pälvinud mitmeid tunnustusi: Gustav Suitsu stipendium, Bernard Kangro kirjanduspreemia ja Juhan Liivi luuleauhind jt. Lauri Sommer on armastatud esineja Võrumaa Keskraamatukogu üritustel.
Aavo Lind	28.	aprill	1933	Õpetaja, matemaatikaraamatute autor. Sündis Võrumaal Mõnistes. Õppis Tartu õpetajate instituudis eesti keelt ja kirjandust, seejärel vahetas eriala ja lõpetas Tallinna pedagoogilise instituudi matemaatika-füüsika õpetaja kutsega. Aavo Lind töötas Hiiumaa, Jõgevamaa, Võrumaa ja Tartumaa koolides. Tema sulest on ilmunud matemaatika käsiraamatuid, ülesannetekogusid ja nuputamisülesannete raamatuid. Aavo Lind oli paljude matemaatika-alaste raamatute kaasautor. Tal oli palju hobisid: matkamine, reisimine, reisikirjelduste kirjutamine, fotograafia ja aiandus. 2008. aastal pälvis Aavo Lind Võru linna teenetemärgi. Surnud 2019. aastal ja tema tuhastatud põrm on hoiul Tartu Pauluse kiriku kolumbaariumis.
Erika Aland-Vernik	3.	aprill	1913	Näitekirjanik, luuletaja, prosaist, tekstiilikunstnik. Sündis Võrumaal Kooraste vallas. Õppis Otepää gümnaasiumis. Erika Aland-Vernik lahkus 1938. aastal Eestist Brasiiliasse. Tema lühijutte ja luuletusi avaldati ajalehes Viruskundra. Oma romaanis „Kohvipõllu leib” kujutab ta eesti immigrantide elu Brasiilias. Surnud 2001. aastal Brasiilias Sao Paulos.
Jaanus Lillepuu	14.	mai	1963	Võrkpallur. Õppis Võru 1. keskkoolis, TSIK-is ja Tallinna polütehnilises instituudis. Jaanus Lillepuu alustas võrkpallitreeninguid Aksel Saali õpilasena ja juba 13-14-aastaselt sai Eesti noortemeistriks. NSV Liidu koondise koosseisus tuli ta 1987. aastal Euroopa meistriks. 1982-88 mängis Kalevi esindusmeeskonnas ja Eesti koondises, seejärel mitmetes Itaalia klubides ja Soomes. Hiljem mängis ta Tallinna klubides, Viljandi meeskonnas ja Võru Selista Ehituses. Suurmeister aastast 1986 ja Kalevi auliige aastast 1987.
Mango Paaver	22.	mai	1923	Ajakirjanik. Sündis Narva-Jõesuus. Mango Paaver oli ajakirja Noorus toimetaja, töötas ajalehe Rahva Hääl Võrumaa korrespondendina ja aastatel 1959-76 töötas ta ajalehe Töörahva Elu toimetajana. Ta joonistas karikatuure kolleegidest ning tuntud ja tegusatest võrumaalastest. Surnud 1976. aastal ja maetud Võru kalmistule.
Igor Kotjuh	22.	mai	1978	Luuletaja, tõlkija, kirjastaja. Sündis Võrus. Õppis Võru 2. keskkoolis, Tartu ülikoolis eesti keelt võõrkeelena ja eesti kirjandust. Seejärel õppis Tallinna ülikoolis suulist ja kirjalikku tõlget ning magistrantuuris kirjandusteadust. Igor Kotjuh on Eesti Kirjanike Liidu liige. Ta kirjutab eelkõige vene keeles, kuna see on tema emakeel. Tema luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. Igor Kotjuh ise tõlgib eesti luulet, esseistikat ja lastekirjandust vene keelde ja vastupidi. Ta on pälvinud ajakirja Looming luulepreemia, Bernard Kangro kirjanduspreemia luulekogu „Teises keeles” eest ja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiaid. 2015. aastal omistati talle Valgetähe V klassi teenetemärk. Aastast 2020 on ta eesti keele õpetaja Järva maakonnas Koigi koolis.
Fred Kraav	3.	juuni	1923	Prosaist, meremees. Sündis Võrumaal Antslas. Õppis Petseri ja Senno algkoolis ning Türi progümnaasiumis. Fred Kraav lahkus 16-aastaselt 1939. aastal Eestist. Ta teenis USA mereväes ja lõpetas USAs merekooli I järgu tüürimehena, hiljem edutati kaugsõidukapteniks. Aastatel 1997-98 töötas ta õppejõuna Tallinna merehariduskeskuses. Fred Kraav kirjutas inglise keeles kaks kommunismi vastu suunatud romaani eesti metsavendadest – „The Partisans“ ja „No Other Choice“. Viimane romaan tõlgiti eesti keelde ja ilmus pealkirjaga „Risttules“. 2005. aastal ilmus temalt mälestusteraamat „Noa lood“, mis sisaldab Teise Maailmasõja merelahingute kirjeldusi. Surnud 2010. aastal USA-s.
Koit Tullus	11.	juuni	1923	Maletaja, maleajakirjanik. Sündis Võrus. Koit Tullus hakkas malet mängima 15-aastaselt Tallinnas ja kuulus Eesti Maleseltsi. 1949. aastal siirdus USA-sse, seal asutas ta Seabrookis eestlaste maleklubi. Temast sai USA meistriklassi mängija. Maailmameistrivõistlustel kirimales jõudis ta poolfinaali. Koit Tullus toimetas Välis-Eesti Maleliidu häälekandjat Eesti Male ja korraldas väliseestlastele malevõistlusi. Surnud 2008. aastal San Joses USA-s.
Ülo Tootsen	13.	juuni	1933	Ajakirjanik, poliitik. Sündis Võrumaal Varstu vallas. Lõpetas Tartu ülikooli zooloogina. Ülo Tootsen töötas Eesti Televisioonis, oli Aktuaalse Kaamera vanemtoimetaja. Ta oli mitmete ajalehtede korrespondent ja väljaandja. Ta oli Võru Raadio ja ajalehe Elu toimetaja ning Võrumaa Teataja publikatsiooniosakonna juhataja. Ülo Tootsen oli kirglik reisimees. Temalt on ilmunud reisiraamatuid ja ta on tõlkinud vene keelest ilukirjandust. Ülo Tootseni viimane reisiraamat „Kahe mere vahel“ valmis tema päevikute põhjal ja anti välja pärast autori surma. Raamat ilmus 2011. aastal ja jutustab reisist Tallinnast Vladivostokki 1976. aastal. Ülo Tootsen kuulus Riigikogu IX koosseisu ja oli Keskerakonna fraktsiooni liige. Surnud 2006. aastal Võrus ja maetud Rõuge vanale kalmistule.
Ülar Lauk	14.	juuni	1968	Maletaja, maletreener ja -ajakirjanik. Sündis Võrus. Lõpetas Tartu 12. keskkooli. Malet hakkas Ülar Lauk harrastama 8-aastaselt. 1986. aastal tuli ta Eesti noortemeistriks. Ta on Eesti meistrivõistlustel võitnud hõbeda ja kolm pronksi. Töötas aastatel 1987-2000 Võru Pioneeride Maja (Huvikoja) maletreenerina, hiljem oli Võru Maleklubi treener. Osales Eesti koondise treenerina Istanbuli maleolümpial 2000. aastal ja aastatel 2006-2007 oli Eesti maleliidu vanemtreener. Ta on rahvusvaheline meister kirimales (2009). Teda on tunnustatud tiitlitega „Parim maletreener“ ja „Parim male-ajakirjanik“. Spordiajakirjanikuna kirjutas ta maleartikleid Eesti lehtedes ja temalt on ilmunud raamat „Lembit Olli malelugu“. Alates 1995. aastast on Ülar Lauk Võru maleklubi juhataja.
Elise Rosalie Aun	15.	juuni	1863	Luuletaja, proosakirjanik. Sündis Võrumaal Kanepi kihelkonnas Valgjärve vallas, hiljem asus vanematega Setumaale Ulitina mõisa. Lõpetas Räpina-Lokuta tütarlastekooli. Elise Rosalie Aun elas mitmel pool Eestis ja töötas ajakirja Linda toimetuses, Vändra kurttummade koolis kasvatajana, müüja ning koduõpetajana. Elise Rosalie Aun on avaldanud luulekogud „Kibuvitsa õied” I-III, „Laane linnuke”, „Metsalilled” ja proosakogu „Tosin jutukest”. Ta on kirjeldanud setude elu, kogunud J. Hurdale setude rahvaluulet, tegelenud proosa- ja luuleteoste tõlkimisega. Surnud 1932. aastal Tallinnas ja maetud Rahumäe kalmistule.
Toivo Tootsen	17.	juuni	1943	Ajakirjanik, kirjanik, poliitik. Sündis Võrumaal Rõuges. Õppis Rõuge ja Võru koolides, Tartu ülikoolis eesti keelt ja kirjandust ning hiljem Tallinna pedagoogilises instituudis näitejuhtimist. Toivo Tootsen töötas ajakirjanikuna televisioonis, ajalehes Säde ja Eesti Raadio meelelahutussaadete toimetuses. Alates 1993. aastast on ta aktiivne poliitik. Toivo Tootsen avaldas koos venna Ülo Tootseniga reisiraamatu „Maa ja mere peal”, kirjutas humoreske, novelle, intervjuu- ja mälestusteraamatuid, lastele kuuldemänge ja lõbusaid lugusid Jõhvi Joosepist. Toivo Tootsen on Meie Matsi laureaat 1997. aastast.
Aksel Mark	20.	juuni	1913	Poliitik, ajakirjanik, põllumajandusteadlane. Sündis Võrumaal Kanepi kihelkonnas Kõlleste vallas. Lõpetas Võru ühisgümnaasiumi ja Tartu ülikooli põllumajandusteaduskonna. Pärast ülikooli lõpetamist töötas Aksel Mark konsulendina ja tegi kaastööd ajalehele Virumaa Teataja. 1944. aastal põgenes Aksel Mark Soome, sealt edasi Rootsi. Rootsis töötas ta kuninglikus põllumajandusakadeemias ning oli ajalehe Teataja kauaaegne toimetaja. Aksel Mark kuulus siseministrina Eesti eksiilvalitsusse aastatel 1962-92. Ta oli Eesti Välisvõitluse Fondi esimees ja osales paljude väliseesti organisatsioonide juhtimises. Surnud 2014. aastal Uppsalas ja urn sängitati Kanepi Mäe kalmistule.
Harald Kivioja	7.	juuli	1908	Sõjaväelane, laskesportlane. Sündis Võrumaal Vagula külas. Õppis Võru algkoolis ja tehnikumis. Harald Kivioja alustas intensiivseid lasketreeninguid sõjaväes 1928. aastal. Ta jäi silma Eesti koondise treeneritele ja pärast sõjaväge algas tema kuulsusrikas sportlasekarjäär. Kuulus aastatel 1936-39 Eesti koondisesse. Temast sai kümnekordne maailmameister vabapüssist ja väikepüssist laskmises. Harald Kivioja on Argentiina karika võitnud meeskonna liige Helsingi MM-il 1937. aastal. 1944. aastal emigreerus ta Saksamaale, kaks aastat hiljem Rootsi, kus elas elu lõpuni. Surnud 1978. aastal Rootsis ja maetud Borasi kalmistule.
Rein Põder	7.	juuli	1943	Kirjanik, kirjastustöötaja. Sündis Võrumaal Mõniste vallas Tundu külas. Lõpetas Varstu keskkooli ja Tartu ülikooli bioloogia-geograafia teaduskonna. Pärast sõjaväeteenistust sai ta tööle ajakirjandusse, töötas Noorte Hääle, Tähekese ja Pioneeri ühendtoimetuses, hiljem kirjastuses Eesti Raamat. Töötamine Tähekese ja Pioneeri toimetuses andis inspiratsiooni kirjutada lastejutte. Esimene raamat kandis pealkirja „Kingitus”(1981) ja koosneski ajakirjas Pioneer ilmunud juttudest. Järgnesid raamatud „Kuldvits”, „Kõige pikem suvi” ja „Põlev ratas”. Sõjajärgne lapsepõlv Mõniste kandis on Rein Põdra loomingut varjamatult mõjutanud. Neist aegadest ja kohtadest on juttu tema esimeses romaanis „Hilised astrid“ (1984) ja koos sellega perekonnasaagaks kujunenud romaanis „Jahedad varjud“ (1992). Hiljem lisandus Mõniste-romaanidele ka kolmas, mõisa saatusest jutustav „Liesel“ (2015). Rein Põder kirjutas lühiproosat, romaane, olukirjeldusi, reisimärkmeid, arvustusi. Ta oli väga viljakas kirjanik, tema loominguline pärand on aukartustäratav. Rein Põder oli kahekordne Bernard Kangro kirjanduspreemia laureaat. Surnud 2018. aastal Tallinnas ja maetud Tallinna Metsakalmistule.
Juhan Weitzenberg	10.	juuli	1838	Luuletaja. Sündis Võrumaal Kanepi kihelkonnas Erastvere vallas. Õppis Kanepi kihelkonnakoolis ja Tartu kreiskoolis. Juhan Weitzenberg on kirjutanud ligi paarkümmend luuletust, sealhulgas „Tönnis Laks ehk Eestlase Isamaa“. Ta tegi kaastööd ajalehtedele Perno Postimees ja Eesti Postimees, osales aktiivselt Narva rahvusliku seltsi Ilmarine tegevuses ning kogus rahvaluulet. Surnud 1877. aastal ja maetud Kanepi Mäe kalmistule.
Elsa Maasik	23.	juuli	1908	Ooperilaulja (sopran). Sündis Võrumaal Vastseliina vallas Kaagu külas. Lõpetas Võru gümnaasiumi ja Tallinna konservatooriumi Aleksander Arderi lauluklassi, hiljem täiendas end Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias. Ta töötas Pärnu teatris Endla näitleja ja lauljana, seejärel Vanemuises ning aastatel 1942-63 ooperi- ja operetisolistina Estonias. Alates 1942. aastast töötas ühtlasi laulupedagoogina Tartus, siis Tallinna muusikakoolis, Tallinna pedagoogilises instituudis ja Tallinna konservatooriumis. Surnud 1991. aastal Tallinnas ja maetud Metsakalmistule.
Jaak Treiman	27.	juuli	1943	Eesti aukonsul Ameerika Ühendriikides Los Angeleses. Sündis Võrus. Põgenes koos vanematega 1944. aastal Rootsi, kust siirdus Austraaliasse ja edasi USA-sse. Õppis Lõuna-California ülikoolis politoloogiat ja õigusteadust, sai magistrikraadi rahvusvahelise õiguse alal Chicago ülikoolis. Aastate vältel on Jaak Treiman osalenud väliseesti rahvuslikus liikumises, hoides okupeeritud Eesti teemat üleval USAs ja rahvusvahelises ajakirjanduses. Pärast Ernst Lauri surma sai ta 6. märtsil 1986. aastal Eesti aukonsuliks Los Angeleses. 2006. aastal tunnustas Eesti riik teda Riigivapi IV klassi teenetemärgiga. Jaak Treiman käib sageli Eestis, 2018. aastal külastas ta Võrumaa keskraamatukogu ja esitles oma mälestusteraamatut „Võlulehviku tuules“.
Melanie Kaarma	4.	august	1923	Kostüümikunstnik, rahvarõivaste uurija, restauraator. Sündis Võrumaal Antsla vallas Tsooru külas. Õppis Sangaste algkoolis, Valga naiskutsekoolis, Tallinna kujutava ja rakenduskunsti koolis, Tallinna kergetööstuse tehnikumis ja Tallinna tarbekunsti instituudis. Melanie Kaarma töötas Kunstitoodete Kombinaadi tekstiiliateljee moekunstnikuna, oli ühtlasi moeajakirjade Moemaailm, Moda ja Modeli Sezona kunstnik. Melanie Kaarma oli arvukate teatri- ja koorikostüümide autor. Ta oli hinnatud rahvarõivaste restaureerija. Ta on koos Aino Voolmaaga 1981. aastal ilmunud teatmeteose „Eesti rahvarõivad” autor. Surnud 2009. aastal Tallinnas ja maetud Metsakalmistule.
Ain Saar	8.	august	1968	Vabadusvõitleja. Ain Saar oli üks 21. oktoobril 1987. aastal Võrus toimunud Nõukogude-vastase meeleavalduse korraldajaid. Sellel meeleavaldusel toodi esimest korda avalikul miitingul välja sinimustvalge Eesti rahvuslipp. Ain Saar oli Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonni nr. 1 asutajaliige ja juht aastatel 1987-88. Vaba-Sõltumatu Kolonn nr.1 organiseeris Võrus 1. mail 1988. aastal meeleavalduse, kus seati üles nõudmine Eesti riiklikuks iseseisvuseks. Ain Saar on kirjutanud raamatu „ Aktsioonide aeg 1987-1988“ ning ta on raamatu „Võru veri ei värise“ üks toimetajaid. Talle omistati Võru linna teenetemärk 2007. aastal. Ain Saar elab oma perega Rootsis Stockholmis.
Rudolf Adelmann	15.	august	1918	Näitleja, lavastaja ja harrastusteatri juht. Sündis Haapsalus. Õppis Haapsalu gümnaasiumis ja Draamateatri õppestuudios. Rudolf Adelmann töötas näitlejana Draamateatris ja Lõuna-Eesti Teatris. Ta oli Võru draamaringi juht ning Võru Rahvateatri peanäitejuht. Neljakümne kuue pika tööaasta jooksul lavastas Rudolf Adelmann Võru Rahvateatris 86 näidendit. Ta juhendas täiskasvanute ja õpilaste näiteringi Võru maakonnas ja Võru linnas. Rudolf Adelmann kirjutas kolm algupärast näitemängu lastele, 60ndatel aastatel olid populaarsed tema lavastatud kuuldemängud Võru raadios. Rudolf Adelmann oli Eesti Teatriliidu liige. Teda on autasustatud Võru linna teenetemärgiga ja Võru Kandle teatriauhinnaga. Eesti Harrastusteatrite Liit andis talle Taevasõela auhinna elutöö eest. Surnud 2001. aastal ja maetud Võru kalmistule.
Eduard Rüga	16.	august	1903	Graafik, maalikunstnik. Sündis Valgamaal Sangaste vallas. Õppis Tagulas, Urvastes, Võru gümnaasiumis ja kunstikoolis Pallas. Eduard Rüga esimesed näitused leidsid aset koos teiste noorte kunstnikega Võru Kandles. Tema esimene isikunäitus Eestis toimus Võrumaa muuseumis Heino Siku eestvedamisel 1988. aastal. Eduard Rüga viljeles peamiselt linool- ja puulõiget, monotüüpiat, õlimaali ja mitmekesist segatehnikat. Tema lemmikaineseks olid Võrumaa maastikud ja inimesed. Eduard Rüga kodumaise loomingu tippteos on kümnest mitmevärvilisest puulõikest koosnev mapp „Lõuna-Eesti inimene ja loodus“. Aastatel 1927-34 oli Eduard Rüga Võru linna malemeister. 1944. aastal emigreerus ta Saksamaale ja sealt edasi USAsse, kus jätkas maalimist. Surnud 1997. aastal USAs ja tuhastatud põrm sängitatud Tartu Raadi Vana-Jaani kalmistule.
Hans Sissas	28.	august	1933	Memuaarikirjanik. Sündis Võrus. Õppis Võru keskkoolis ja Võru tööstustehnikumis. 15-aastase noorukina küüditati koos ema ja vend Oskariga Irkutski oblastisse. Tagasi Võrru jõudis 1957. aastal. Hans Sissas alustas 1980ndate aastate lõpul andmete kogumist küüditamistest ja küüditatutest ning selle töö tulemusena ilmusid aastatel 1992-2003 memuaariraamatud „Meenutused“ I-VI. Hans Sissas on Eesti Ema monumendi idee autor. aastal anti talle Bernard Kangro nimeline kirjanduspreemia. Surnud 2012. aastal Võrus ja maetud Võru kalmistule.
Vallo Tillmann	28.	august	1963	Arst, meditsiiniteadlane, Tartu Ülikooli pediaatria professor. Sündis Võrus. Lõpetas Võru 1. keskkooli ja Tartu ülikooli arstiteaduskonna cum laude ja sai seejärel internatuuri diplomi pediaatrias. aastal kaitses ta meditsiinidoktori kraadi Manchesteri ülikoolis. Vallo Tillmann töötab Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku juhatajana. Uurimustöö “Diabeedi teket ja arengut mõjutavad tegurid” eest sai Vallo Tillmann 2015. aastal Eesti Vabariigi teaduspreemia.
Oskar Nagel	9.	september	1883	Pedagoog, kultuuritegelane. Sündis Võrumaal Haanja vallas Tautsa külas. Õppis Koke vallakoolis ja Rõuge kihelkonnakoolis. Oskar Nagel oli 53 aastat Siksali-Poksi kooli õpetaja ja juhataja. Ta oli aktiivne Vastseliina valla seltsielu korraldaja ja selles osaleja: juhatas segakoori, mängis orkestris viiulit, osales näiteringis, oli jahisektsiooni esimees ja korraldas kolm Uue-Saaluse laulupäeva. Tema eestvõttel loodi 1920. aastal Uue-Saaluse Rahvaraamatukogu Selts ning ehitati seltsimaja. Surnud 1977. aastal.
Vello Helk	23.	september	1923	Ajaloolane, arhivaar. Sündis Võrumaal Varstus. Õppis Lepistu algkoolis ja Võru gümnaasiumis. Vello Helk mobiliseeriti Saksa sõjaväkke ning sattus 1945. aastal Saksamaale, sealt edasi Taani. Tal õnnestus astuda Arhusi ülikooli, kus õppis ajalugu, saksa keelt ja arhiivindust. Vello Helk töötas Taani majandusarhiivis Arhusis ja seejärel Taani riigiarhiivis. Vello Helk uuris Skandinaavia tudengite õppereise kesk- ja varauusajal, jesuiitide tegevust Tartus, Eesti ja Taani suhteid 16.-17. sajandil ning Vabadussõja ajal. 1996. aastal sai temast Tartu ülikooli audoktor ja ta kinkis hiljem oma raamatukollektsiooni ülikoolile. Surnud 2014. aastal Taanis.
Evald Tordik	26.	september	1923	Laulja, ooperisolist. Sündis Võrumaal Saru vallas. Õppis Eesti teatriinstituudis ja Tallinna konservatooriumis Aleksander Arderi lauluklassis. Evald Tordik töötas 32 aastat teatris Vanemuine ooperisolistina. Ta oli tegev solistina meeskooris Gaudeamus ja Eesti Raadio segakooris. Surnud 1989. aastal Tartus ja maetud Tartu Vana-Jaani kalmistule.
Olev Russ	1.	oktoober	1953	Puidukunstnik. Põline võrulane. Töötas Võru KEKis ehitajana. Kunstnik Olev Russ valmistab puust ehteid ja intarsiatehnikas seinapilte. Aastate jooksul on ta kasutanud 250 puuliiki. Ta on rajanud oma ateljee Suure Munamäe jalamile. Olev Russ on näitustega esinenud nii Eestis kui ka Soomes, Rootsis, USAs, Saksamaal. Tema tuntuimad tööd on puidust väljalõiked Kalevipoja ainetel. 2013. aastal valmis kunstnikul Püha Katariina kuju EELK Võru Katariina kirikusse. Olev Russ on pälvinud Kreutzwaldi mälestusmedali Gunnar Neeme loomingule tuginevate Kalevipoja-aineliste tööde eest.
Asta Kass	9.	oktoober	1938	Lastekirjanik, ajakirjanik, kirjastustöötaja. Sündis Petseris. Õppis Sõmerpalu koolis, Võru 1. keskkoolis ja Tartu ülikooli keeleteaduskonnas eesti keele ja kirjanduse õpetajaks. Asta Kass töötas Jõgevamaal õpetaja ja logopeediakabineti juhatajana ja seejärel suundus ta tööle ajalehtede Edasi ja Õhtuleht toimetusse ning hiljem oli toimetaja kirjastuses Eesti Raamat. Asta Kassi esimesed lood ilmusid ajakirjades Täheke ja Pioneer. Temalt on ilmunud lasteraamatud „Kloun Korgitsa kodune elu”, „Igasugused asjad”, „Oleks OLEKS olemas”, „Pahupidi puhkus” ja „Ümbermaailmareis“. Surnud 1992. aastal ja maetud Tallinna Metsakalmistule.
Valev Uibopuu	19.	oktoober	1913	Proosakirjanik, keeleteadlane. Sündis Võrumaal Karula kihelkonnas Vana-Antsla vallas. Omandas alghariduse Tartu, Karaski, Linnamäe ja Kanepi koolides. Seejärel õppis Otepää gümnaasiumis. Pärast õpinguid töötas ta antikvariaadis, kirjastuskeskuses, ajalehtede korrespondendina ja toimetas Tallinnas Perekonnalehte. 1936. aastal tegutses Valev Uibopuu ajakirjanikuna Valgas ja 1942. aasta sügisel toimetas ta Võrumaa Teatajat. Valev Uibopuu põgenes 1943. aastal Soome, kust siirdus edasi Rootsi. Stockholmis lõpetas ta eesti gümnaasiumi ja õppis Lundi ülikooli filosoofiateaduskonnas ning sai doktorikraadi soome-ugri keeleteaduse alal. Esimesed Valev Uibopuu jutud ilmusid 1930. aastatel. Lastele ilmusid jutustus „Hõbedane õng” ja jutukogu „Metsamajake”. Valev Uibopuu oli väga hea novellist. Tema võistlusnovell „Rahakott” ilmus ajakirjas Eesti Noorus ja ajakiri Looming avaldas ta esimese novelli „Vanatüdruk”. Tema tuntuimad novellikogud on „Linnud puuris”, „Kahju läinud aegadest”, „Igavene küla” ja „Viljatu puu”. Valev Uibopuu romaanide teemaks on eestlaste saatus ja ta leiab, et inimene on igal pool ühesugune. Surnud 1997. aastal Lundis ja urn tema tuhaga sängitati Karula Lüllemäe kalmistule. Võrumaa Keskraamatukogu bibliograaf Maie Elstein koostas 2013. aastal kirjanik Valev Uibopuu bibliograafia, mis on kättesaadav raamatukogu kodulehel.
Eduard Pütsep	21.	oktoober	1898	Maadleja ja maadlustreener, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses. Sündis Võrumaal Vastseliina vallas. Hakkas maadlust harrastama I maailmasõja ajal Petrogradi Kalevis ja tuli 1917. aasta Venemaa meistrivõistlustel kärbeskaalus Kreeka-Rooma maadluses 3-ndaks. Esimest korda tuli Eesti meistriks 1921. aastal. 1922. aastal Stockolmis toimunud MM-võistlustel sai Eduard Pütsep hõbemedali. Järgmisel aastal saavutas ta Göteborgis korraldatud Balti mängudel esikoha. Suurima võidu sai Eduard Pütsep 1924. aastal Pariisis – ta tuli klassikalises maadluses kärbeskaalus olümpiavõitjaks. 1927. aasta Budapestis toimunud Euroopa meistrivõistlustelt tõi ta koju hõbemedali. 1939. aastal asus elama Soome ja töötas seal maadlustreenerina. Surnud 1960. aastal Soomes Kuusamos. Alates 1977. aastast peetakse Võrus Eduard Pütsepa mälestus- võistlusi Kreeka-Rooma maadluses.
Jaan Lattik	22.	oktoober	1878	Kirjanik, usu- ja haridustegelane, poliitik. Sündis Võrumaal Karula vallas. Õppis Karulas ja Tartus, lõpetas Tartu ülikooli usuteaduskonna. Töötas Viljandismaakoguduse pastorina, ajuti kooliõpetajana. Jaan Lattik kirjutas lühiproosat, oli aktiivne poliitikas. Sõja lõpul 1944. aastal põgenes ta Rootsi. Jaan Lattik tuli kirjandusse humoristliku palaga „Kui meil veel püksa ei olnud”. Üldise tunnustuse pälvis ta jutukoguga „Meie noored”. Paguluses tegutses ta pastorina, reisis, avaldas memuaare ja jutukogumikke. Jaan Lattik kirjutas lapsepõlvest ja kodust, kasutas murdekeelt. Surnud 1967. aastal Stockholmis. Jaan Lattik maeti algselt Stockholmi Metsakalmistule, ümbermatmine Viljandi Vanale kalmistule toimus 2008. aastal.
Rudolf Reiman(n)	25.	oktoober	1893	Luuletaja, kirjanik, pedagoog. Sündis Virumaal Rägävere vallas Mõdriku külas. Õppis Rakvere linnakoolis ja lõpetas selle juures õpetajate kursused. Rudolf Reiman töötas mitmel pool õpetajana. Aastatel 1922-30 töötas ta eesti keele õpetajana Võru Õpetajate Seminaris. Rudolf Reiman on koostanud emakeeleõpikuid ja lugemikke, avaldanud luuletusi, lühiproosat ja näidendeid. Tema sulest on ilmunud luuletuskogud „Lambi valgel“, „Vaikus“, „Päikeseratas“ ja „Läbi öö“. Surnud 1957. aastal Mõdrikul ja maetud Viru-Jaagupi kalmistule.
Andreas Erlemann	2.	november	1833	Köster, kooliõpetaja, koorijuht. Sündis Võrumaal Vana-Kasaritsas. Õppis Kanepi kihelkonnakoolis, Võru kreiskoolis ja Cimze seminaris. Seminari lõpetamise järel töötas Andreas Erlemann kihelkonnakoolmeistri ja köstrina Kanepis. Alates 1859. aastast elas ta Helmes ja tegutses aktiivselt kohalikus seltsielus. Andreas Erlemann kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi ja tegi kaastööd ajalehele Eesti Postimees. Aastal 1864 kirjutas ta esimese mahuka eestikeelse muusikateooria õpiku. Surnud 1915. aastal ja maetud Helme kalmistule.
Tuuli Koch	5.	november	1978	Ajakirjanik. Lõpetas Võru 1. keskkooli ja Tartu ülikooli ajakirjanduse erialal. Aastatel 2005-2017 töötas Tuuli Koch ajalehes Postimees. Ta juhtis koos Mihkel Rauaga TV3 saadet „Koosolek“ ja oli Eesti Televisioonis „Terevisiooni“ üks saatejuhte. 2010. aastal sai Tuuli Koch uuriva ajakirjanduse auhinna ehk Bonnieri preemia. 2011. aastal ilmus temalt raamat „Savisaar - tujukas mängur“. 2018. aastast töötas Tuuli Koch Tallinna linnapea Taavi Aasa nõunikuna. Alates 2019. aastast, kui Taavi Aasast sai majandus- ja taristuminister, töötas ta ministri nõunikuna. 2022. aastal seoses minister Taavi Aasa lahkumisega töölt lahkus Tuuli Koch nõuniku ametist.
Heino Sikk	11.	november	1933	Bibliofiil, koduloolane, kultuurilehe Viruskundra toimetaja, sporditegelane. Sündis Võrumaal Vana-Saaluse külas. Õppis Vana-Saaluse algkoolis, Võru kaugõppekeskkoolis ja Võru tööstustehnikumis. Heino Sikk töötas Vastseliina haiglas ja Võru trükikojas, oli aastaid Võru Spordikomitee esimees. Ta juhtis Võrumaa Raamatuühingut ja Võru Raamatuklubi ning andis välja ajalehte Viruskundra. Heino Siku kultuuriloolisi artikleid ilmus maakonnalehes, hiljem ajalehes Viruskundra ja igasugustes almanahhides. Koos Enno Piiriga andis ta välja raamatu „Orelimeistrid Kriisad Kokemäelt“, veel on temalt ilmunud poeem „Võrokõstõlõ“ ja „Võru trükiste kronoloogiline nimestik 1880-1940“. Heino Siku luuletusi ilmus Võru ajalehes, osad neist Reinhold Salu nime all. Heino Sikk hukkus parvlaev Estonia laevaõnnetuses 1994. aastal. Talle anti postuumselt Bernard Kangro preemia ja Võru linna teenetemärk.
Roland Leit	13.	november	1928	Mereväekapten, taasloodud Eesti mereväe esimene ülem. Sündis Võrus. Lõpetas Tallinna ja Peterburi merekooli. Aastatel 1991-93 oli ta Eesti Merelaevanduse peakapten, millele järgnes tegevteenistus Eesti Kaitseväes. Mereväekapten Roland Leit oli Eesti mereväe esimene ülem aastatel 1994-98 ja andis oma panuse Eesti mereväe taasloomisele ning ülesehitamisele. Ta oli Merekeele nõukoja liige, Eesti Eruohvitseride kogu liige ja Eesti Kaptenite Klubi auliige. Surnud 2017. aastal ja maetud Tallinna Metsakalmistule.
Elmar Pähn	18.	november	1908	Vaimulik. Sündis Võrumaal Rõuge vallas Nursi külas. Õppis Rõuge kihelkonnakoolis, Võru ühisgümnaasiumis ja Tartu ülikooli usuteaduskonnas. Elmar Pähn ordineeriti õpetajaametisse 1935. aastal Tallinnas. Aastatel 1936-1944 oli ta Urvaste koguduse õpetaja. Ta oli Kaitseliidu Antsla malevkonna vaimulik 1936. aastal. Elmar Pähn siirdus 1944. aastal Saksamaale ja sealt edasi USA-sse, kus jätkas vaimulikuna töötamist. Surnud 1991. a. Torontos, urn sängitatud Tallinna Metsakalmistule.
Gustav Zopp	21.	november	1883	Fotograaf. Sündis Võrumaal Navi külas. Lõpetas Võru vallakooli. Gustav Zopp õppis pildistamist Tartu fotograafi Wilhelm Stadeni juures. Tema esimene oma päevapilditöökoda asus Otepääl. 1914. aastal kolis Gustav Zopp Võrru ja avas siin oma stuudio. Ta tegi rohkesti pilte haridus- ja kultuurielust, portree- ja grupipilte. Temast sai Kandle teatrielu kujutav fotograaf. Gustav Zopp töötas fotograafina Võru linnas kuni 1951. aastani, mil ta küüditati Siberisse. Pärast vabanemist 1957. aastal jätkas ta tööd fotograafina Võrus, kuid mitte enam oma ateljees, vaid teeninduskombinaadis Tamula. Surnud 1962. aastal Võrus ja maetud Võru linnakalmistule.
Janika Kronberg	24.	november	1963	Kirjandusteadlane ja -kriitik. Sündis Võrus. Lõpetas Võru 1. keskkooli ja Tartu ülikooli filoloogiateaduskonna eesti keele ja kirjanduse erialal. Janika Kronberg on töötanud Karl Ristikivi muuseumi juhatajana, Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimehena, Eesti Kirjandusmuuseumi direktorina ja aastatel 2016-2021 oli ta ajakirja Looming peatoimetaja. Janika Kronberg oli raamatusarja „Eesti mälu” nõustaja. Ta oli tegev K. Ristikivi muuseumi rajamise ja selle kujundamisega pagulaskirjanduse uurimise keskuseks. Janika Kronberg on uurinud väliseestlaste kirjandust ja avaldanud artikleid, arvustusi ning raamatuid väliseesti kirjandusest. Tema raamat „Rännud kuue teejuhiga” pälvis 2014. aastal Bernard Kangro nimelise kirjanduspreemia.
Ernst Kollom	18.	detsember	1908	Graafik, raamatugraafik. Sündis Võrumaal Koiola vallas Miiaste külas. Õppis Tartu poeglaste reaalgümnaasiumis, kunstikoolis Pallas ja Moskva kunstiinstituudis puugravüüri. Ernst Kollom oli eesti viljakamaid raamatugraafikuid. Ta kujundas ja illustreeris eesti ilukirjandust ja 1930. aastatel tuntuid raamatusarju nagu „Nobeli laureaadid“, „Põhjamaade romaane“, „Sõjaromaane ja memuaare“ ning „Looduse“ romaanivõistluse raamatud. 1930. aastate lõpust hakkas ta järjest enam tegelema vabagraafikaga, teda paelus puugravüüri tehnika ning meelisteemaks kujunesid linnavaated. Surnud 1974. aastal ja maetud Tallinna Metsakalmistule.
Janno Prants	19.	detsember	1973	Laskesuusataja, treener. Sündis Võrus. Lõpetas Võru 1. keskkooli. Janno Prants hakkas harrastama laskesuusatamist Anti ja Ants Joonase juhendamisel. Ta võttis osa Nagano, Salt Lake City ja Torino taliolümpiamängudest ja osales MM-del. Janno Prants võitis 2000. aastal sõjaväelaste MM-il 20 km-s hõbeda. Aastatel 2014-15 oli ta Eesti laskesuusatamiskoondise vastutav treener.
Friedrich Reinhold Kreutzwald	26.	detsember	1803	Luuletaja, prosaist, publitsist, rahvaluule töötleja, Võru linnaarst. Sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas ja lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli mõisas Rakvere lähedal. Kreutzwaldi haridustee algas Rakveres ja jätkus Tallinna kreiskoolis. Ta töötas õpetajana Tallinnas ja Peterburis ning seejärel astus Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Tema vaadete kujunemisele sai oluliseks teguriks F. R. Faehlmanniga tutvumine. Oma meditsiinialaste loengute kõrval kuulas ta ka humanitaaralaseid loenguid. Lõpetanud ülikooli 1833. aastal asus Kreutzwald linnaarsti kohale Võrus, kus töötas järgnevad 44 aastat. Ta oli rahvaluule ja –keele hea tundja. Oma kirjandusliku ja publitsistliku eluga sai tast keskne kuju eesti kultuurielus. 1877. aastal asus ta elama Tartusse. Noorpõlves kirjutas Kreutzwald saksakeelseid värsse, millest osa avaldas hiljem kohalikus perioodikas. Saksakeelne nädalaleht Das Inland avaldas tema kirjutisi kohaliku elu sündmustest kui ka eestlaste rahvakommetest ja uskumustest. ÕES-i väljaandel ilmus tema karskusteemaline jutt „Wina-katk“ ja õpetlikke kirjutisi sisalduv kogumik „Sippelgas”. Alates 1846. aastast hakkas ilmuma „Maarahva kasuline kalender“ jne. Kreutzwaldi suurim loominguline saavutus on rahvuseepos „Kalevipoeg”. Rahva poolt armastatud on „Eesti rahva ennemuistsed jutud”, kilplased, Reinuvader Rebase lood ja paljud teised. Surnud 1882. aastal Tartus ja maetud Tartu Jaani kalmistule. Fr. R. Kreutzwaldile püstitatud monumendid on Võrus, Rakveres, Tartus ja Tallinnas.

Koostas: Anne Kroman