Sarjas „Väike mõisaraamat" ilmus Tänapäeva kirjastuselt Valdo Prausti koostatud „Võrumaa mõisad". Katkend eessõnast: „Tegelikult on väga palju väärtuslikke mõisahooneid Võrumaal hävinud, sageli nii hävinud, et ka mälestus neist on täiesti kustunud. Nii neist kui ka säilinud mõisahoonetest pajatab käesolev raamat".

Raamatu esimesel sajal leheküljel antakse ülevaade Võrumaa mõisatest aastatel 1780 -1910, mil kogu Eesti ala jagunes üheksaks maakonnaks ning veidi enam kui sajaks kihelkonnaks. Kirjeldatakse vasallilinnuseid kui keskaegseid kindlustatud kivimõisaid: Antsla, Vaabina, Sõmerpalu jt. Pikemalt on juttu mõisate, näit Vana-Antsla, Rogosi, Võru jt arengust 18. sajandil, sest „mõisad hakkasid peale Vene keisririigi alla minemist 1710. aastal tasapisi taas kosuma". Kõrgklassitsismi perioodil, aastatel 1800-1840 ehitatud ilusamad hooned on hävinenud, ümber ehitatuna on säilinud Põlgaste ja Väimela mõis.Historitsismi ajal ehitati palju mõisahooneid, aga suur osa neist on kahjuks samuti hävinenud. Säilinud on Linnamäe, Viitina, Sõmerpalu, Järvere mõisate hooned. 20. sajandi algul, enne mõisaajastu lõppu, oli suurimaks tööks Karula mõisahoone ümberehitamine neoklassitsistlikus stiilis.

Raamatus kirjutatakse ka mõisate saatusest Esimesest Vabadussõjast kuni taasiseseisvusajani.

Raamatu teises osas on tähestikulises järjekorras ajaloolised fotod ja lühikirjeldus Võrumaa mõisatest, ka neist, mis on hävinenud näit Vaabina mõis. Esimesena antakse ülevaade Erastvere mõisast. Väga suursugune on Väimela mõisahoone, mida küll praegu kahjuks ainult aimata võib. Fotod on pärit erinevatest kogudest, sealhulgas ka Võrumaa Muuseumi kogudest.