2012. aastal ilmus postuumselt Hans Sissasi raamat „Monumendi Eesti Ema lugu 2004-2010“.

Seda raamatut lugedes kuulen kogu aeg nagu autorit seda lugu vestmas. Ausalt on räägitud esimesest konkursist, mida jäi saatma P. Leibocki „Pung“, mis lõpuks sai asukoha promenaadile silla lähedusse.

Lahti on räägitud monumendi asukoha lugu, mille kohta ütles Jaak Soans: "Kui te seda monumenti linnaruumist välja ei vii, ei saa see kunagi monumendiks eesti emale, rahvas ei võta seda lihtsalt omaks“. Lõpuks püstitati monument Rõugesse - Hans Sissasi lapsepõlvemaale.

Hans Sissas kirjutab: „Selles raamatus konstanteerin ainult fakte läbi aastate kuupäevalises järjestuses, kuidas monument emale seitsme aasta jooksul sündis, mida tehti, kuidas ja mida üks või teine lepingupartner rääkis, missuguseid süüdistusi üksteisele esitati, millest kirjutati. Aeg ja faktid on selles raamatus tõesed, tuginevad dokumentidele, saadud kirjadele, päevikusse kirjutatule ja enda tähelepanekutele. On viiteid ajalehtede artiklitele".

Kirjeldatud on skulptorite ja kiviraidurite tööd ja suhteid: "Kahjuks ei saanud ma alguses aru, õieti ei tahtnud uskuda, kui kadedad ollakse üksteisele raha pärast, valmis kas või teisele kallale kargama. Kõik unustasid lepingus kirjas oleva, millal on rahvaalgatuslikus korras tehtava töö puhul tasu maksmise viivitus õigustatud. Olin sellega pidevalt hädas ja sain teenimatult kuulda halvustavaid sõnu... Minu jaoks tähendas selle töö juures raha ainult seda, et oleksin saanud lepingupartneritele õigeaegselt tasu maksta, et ei tekiks võlgnevust".

Hans Sissasi raamatu lõpusõnad on: "Armsad emad, võtke see teile määratud kingitus vastu. Monument Eesti Ema kutsub teid!"

Nüüd kutsub ka raamat.

Inga Kuljus