29. aprillil möödub 105 aastat dr Arthur Võõbuse – EELK teoloogi ja õpetlase sünnist. Ta sündis Tartumaal, lõpetas 1928. aastal cum laude Treffneri gümnaasiumi ja 1932. aastal Tartu Ülikooli usuteaduskonna. Aastetel 1933-1940 oli Tartu Pauluse Koguduse õpetaja.
Koguduse tööst enam paelus teda teadustöö. Teoloogiamagistri kraadi omandas 1934. Magistriõpingute käigus hakkas Võõbus süvendatult õppima semiidi keeli, süüria ja araabia keelt, mida tolleaegses usuteaduskonnas õpetas Uku Masing. Teoloogiadoktoriks sai 1943. aastal, väitekirja teemaks oli munklus Süürias, Mesopotaamias ja Pärsias. Teaduslikud uurimused viisid teda Rooma, Pariisi, Londoni, Berliini ja Lepizigi.
Märtsis 1941 asus ümber Saksamaale, kust tuli tagasi 1942. 1944. aastal põgenes taas Saksamaale, kus teenis eesti sõjapõgenikke. Aastatel 1946-48 töötas Balti Ülikoolis Hamburgis vanaaja kirikuloo professorina. Rändas edasi USAsse, kus valiti Chicago Lutheran School of Theology Uue Testamendi ja algkiriku ajaloo professoriks. Võõbus asutas koos piiskop Raudsepaga 1978. aastal EELK Usuteadusliku Instituudi, mis andis üle 20 vaimuliku. Oli selle dekaaniks kuni surmani.
Suure, rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud teadusliku panuse andis Võõbus vanade süüriakeelsete Piibli käsikirjade otsimisse, fotografeerimisse, tõlkimisse ja väljaandmisse. Tegi üle paarikümne uurimisreisi Egiptusse, Iraaki, Iisraeli, Iraani, Süüriasse ja Türki. Ta suutis võita inimeste usaldust ning talle näidati käsikirju, mida ükski võõras ei olnud aastasadu näinud. Kuna Võõbust huvitas ainult käsikirjade pildistamine, mitte nende äraviimine, näidati talle käsikirju hea meelega.
Võõbus on avaldanud 82 raamatut ja vähemalt 241 teaduslikku artiklit. Teda tuleb hinnata kui suurimat rahvusvaheliselt tunnustatud XX sajandi eesti kirikuajaloolast ja piibliteadlast. Ta suri 1988. aastal Chicagos.
Kaugsõidukapten Ants Kuljus meenutas, et 1980. aastate algul tutvus ta Montrealis sealse eesti kirikuõpetaja Laaneotsaga. Ta meenutas, et väliseestlaste kokkusaamistel räägiti alati, et keegi peaks ameeriklaste ja kanadalaste jaoks kirjutama raamatu Eesti ajaloost, muidu küsivad nad kogu aeg, et kes te, eestlased olete, kust tulete, mis maa see Eesti on. Professor Võõbus oli öelnud, et kirjutage siis, mis te ainult räägite! Paljud ütlesid, et Sina ju kirjutad ajalooraamatuid, kirjuta sina! Ja nii ta siis kirjutas, nagu meenutas „Vaba Eesti Sõnas", 1984, nr.19: „Iga kord, kui ma raamatukogudes nägin riiulitel teiste rahvaste ajalooteoseid reas seismas, tundsin ma valusat torget südames. Kus on meie rahva ajalugu?".Eksiilis elades ei saanud Võõbus kasutada paljusid allikmaterjale eesti ajaloo kohta. Võõbuse teos eesti rahva ajaloost on seega kavandatud pigem ideoloogilise monumendina kui põhjaliku uurimistööna. 14 köidet „Studies in the history of the Estonian people" 1969-1985 on välja andnud Eesti Usuteadlaste Selts Paguluses Stockholmis, mille Võõbus ise 1951. aastal asutas.
Kõik Võõbuse „Uurimused eesti rahva ajaloost" on Võrumaa Keskraamatukogus tänu headele annetajtele olemas.
Kasutatud kirjandus
Kuljus, Ants
Mälestused. - Käsikiri ühel lehel. - 04.03. 2014.
Nõmmik, Tõnis
Arthur Võõbus 100. - Eesti Elu, 15. mai, 2009, nr.19.
Võõbus, Arthur
Kummargil käsikirjade kohal.- Tartu, 2009.