Jaanuaris saavad Võrumaa Keskraamatukogu külastajad nautida näitust „Elada, unistada, hõljuda – Tove Jansson (1914–2001). Tove Jansson on tuntud soomerootsi lastekirjanik, keda enamus inimesi teab kui muumitrollilugude autorit. Tegelikult on Tove kirjutanud raamatuid ka täiskasvanutele ja ise peab ta ennast eelkõige kunstnikuks.

Näitust on parem nautida eelteadmistega, selleks tahan teile tutvustada Tove Janssoni elulugu, mis eesti keeles ilmus 2014. aastal kirjaniku sajanda sünniaastapäeva puhul. Kirja on selle pannud soome kunstiajaloolane ja kirjanik Tuula Karjalainen. Raamatu pealkiri tuleneb Tove Janssoni exlibrise tekstist: „Tee tööd ja armasta”. Eestlastele meenuvad muidugi kohe Tammsaare kirjaread : „Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus”. Väga töökas oli Tove kahtlemata, nii palju ja nii edukat loomingut on vähestel ette näidata.

Tove Jansson sündis tuntud soomerootsi kunstnike perekonnas ja õppis juba päris pisikesena ema kõrval joonistama. Kooli Tove vihkas, võrreldes seda vanglaga ning oli matemaatika tundidest suisa vabastatud. Muumisõbrad kindlasti mäletavad, et Muumiorus kooli ei ole. Nii jättis Tove 16-aastaselt kooli pooleli ja keskendus hoopis kunstiõpingutele. Joonistas karikatuure, illustratsioone ja kaanepilte ajakirjadele, esimese isikunäituseni jõudis ta 30-aastaselt. Esimene muumilugu „Väikesed trollid ja veeuputus” ilmus 1945. aastal. Kirjastaja keeldus sõna „muumid” pealkirjas kasutamast, sellepärast „väikesed trollid”. Muumid sündisid Tove katsest põgeneda sõjakoleduste eest väljamõeldud muinasjutumaailma. Algselt olid muumid palju saledamad, pikkade kõrvadega ning peaaegu mustad.

Kolmandast muumiraamatust „Võlukübar” sai alguse ülemaailmne muumivaimustus. Muumid sattusid teatrisse, nende seiklusi hakati tõlkima paljudesse keeltesse, müügile ilmusid muumitemaatikaga tassid, t-särgid. Veel suurem kuulsus saabus 1952. aastal, kui Briti ajalehtedes ilmusid Tove joonistatud muumikoomiksid. Aina rohkem pühendus Tove kirjutamisele, tema sulest ilmusid ka täiskasvanutele mõeldud raamatud. Eesti keeles on ilmunud autobiograafiline teos „Kujuri tütar”, „Suveraamat”, „Aus pettur”, „Reis kerge pagasiga” ning jutukogu „Sõnumid”. Praeguseks teavad Tove Janssoni muumilugusid peaaegu kõik lapsed üle kogu maailma tänu multifilmidele.

Piir Tove Janssoni lastele mõeldud ning täiskasvanutekirjanduse vahel on imeõhuke. Juba esimeste muumiraamatute puhul tekitas segadust, et need sobisid nii täiskasvanutele kui ka lastele. Muumisid kritiseeriti täiskasvanuliku kõnepruugi pärast. Ka koomiksid olid mõeldud pigem täiskasvanutele. Tove täiskasvanutele mõeldud lood on lakoonilisema ja lihtsama stiiliga kui lasteraamatud, kuid samuti peene huumoriga.
Mulle isiklikult on alati meeldinud muumide filosoofilised mõtisklused:
Kui kedagi väga imetleda, ei saa olla vaba. Ootaja pole kunagi vaba, sest igatsus on vaimne vangla (Nuuskmõmmik).
Igaühel on õigus vahel vihastada (Väike My).
Kõik tuleb endal avastada ja kõigega tuleb ise hakkkma saada (Tuu-Tiki).

Tove Janssoni biograafia pole mingi kuiv teos, vaid raamat täis kunsti ning põnevaid seiku Tove Janssoni elust, sisaldab palju fotosid, maale ning joonistusi. Näiteks fakt, et kunstnik (ja samas ka kirjanik) on muumimaja joonistamiseks saanud ideid Helsingi Katajanokka juugendarhitektuurist. Järgmine kord Helsingit külastades tõstan vähemalt mina pilgu tänavasaginast kõrgemale, et omapäraseid torne ja katuseid imetleda. Samuti on hea teada, et Muumioru jaoks on Tovele inspiratsiooni andnud lapsepõlve suvesaared Pellinki saarestikus oma rahu ja eraldatusega. Igas Tove raamatus ja pildis on killuke autori elust. Paljud tema teosed on autobiograafilised, ka muumipere sisaldab sarnaseid jooni Tove perega, näiteks südamlik ja kindel Muumimamma, seiklusi otsiv Muumipapa, sõber ja elukaaslane Tuuliki Tuu-Tikina.

Tove Janssoni on nimetatud ka vaikseks mässajaks, kes proovis piire nihutada nii oma loomingus, kui ka isiklikus elus. Jagas ta ju aastaid oma elu naisega - kunstnik Tuulikki Pietiläga. Sellepärast peavad paljud kriitikud ka Muumitrolli ja Nuuskmõmmiku vahelisi suhteid armastuseks, mitte sõpruseks. Aga kõike ei tahaks ära jutustada, jätan teile avastamisrõõmu.

Häid lugemiselamusi pikkadeks talveõhtuteks!

Merle Pindis
Võrumaa Keskraamatukogu