2016. aasta novemrikuu rõõmustas Võrumaa raamatuhuvilisi meie oma grand old lady Marje Metsuri elulooraamatuga tuntud raadio- ja teleajakirjaniku Ave- Marleen Rei sulest: „Rästiku pihtimus. Marje Metsur”.

Raamat annab põhjaliku ülevaate näitlejanna olulisematest rollidest ja nii isiklikust kui ka teatrielust tema enda ja ka lähedaste meenutuste põhjal. Kohustuslik lugemisvara kõikidele teatrisõpradele.

Kindlasti kõnetab mälestusteraamatus kirjeldatud etendustest mõni meist igaüht, olenevalt vanusest ja ka elupaigast. Esimene pool raamatust on Tallinna-kesksem, edasi rohkem Kagu-Eestiga seotud.

Marje Kanepist pärit vanaisa asus Tveri oblastis õllepruulijaks ning seal 1941. aasta 27. juunil, mõned päevad pärast sõja algust Marje sündiski. Ta sai vene-poola päritolu isalt perekonnanimeks Mihhailova. Ka Marje eesnimi oli paberites esialgu Maria, sest vene ametnikud ei osanud enda jaoks võõrast nime teisiti kirja panna. 1946. aastal pärast II Maailmasõja vintsutusi ning isa langemist sõjas, saabus Marje ema koos kolme tütrega Võrumaa sugulaste juurde, leides elupaiga Erastveres. Marje õppis Võru keskkoolis ning osales Võru kultuurimaja näiteringi tegevuses. Panso kooli ehk lavakusntikateedri 2. lennu lõpetamine oli nii aktiivse ja seltskondliku tüdruku puhul juba haridustee loomulik jätk. Koos oma lennuga asutati Noorsooteater ehk praegune Tallinna Linnateater, mis jäi näitlejanna tööpaigaks 44 aastaks.

Lavastuste nimekiri, milles Marje Metsur on mänginud, võtab enda alla lehekülgi. Raamatus on need kronoloogiliselt välja ka toodud. Lisaks osalemised filmides, telelavastustes, kuuldemängudes. Mina mäletan teda lapsepõlvest Mary Poppinsina ja telelavastusest „Kriminaaltango” (1981) täiesti unustamatu Sekspommina. Marje on kehastanud näiteks „Buratinos” rebast, „Libahundis” Tiinat, „Kajakas” Niinat, „Kapsapeas” Elisabeti, „Pygmalionis” Elizat. Üks näitlejanna olulisemaid rolle oli Olga Zotova osa „Rästiku Pihtimuses” (1979), millest tuleb ka elulooraamatu pealkiri. Selles etenduses sündis kogu Nõukogude Liidu esimene alastistseen teatrilaval. Marje Metsur on öelnud: ”Kui end laval alasti võtsin, oli saal alati haudvaikne”. Rästiku kestavahetus ehk pulmakleidi seljast võtmine näitas uue eluperioodi algust, Marje vahetas laval kostüümi, kuid publikule oli valgustuse tõttu näha ainult alasti naise siluett. Marje sai kaasa teha ka 2016. aasta „Rästiku pihtimuse” uusversioonis „Rästik”, mis põhines samuti Tolstoi novellil "Siug".

2009. aastal koondati Marje Metsur Tallinna Linnateatrist. Sellest sündmusest võitis palju Kagu-Eesti teatripublik. Näitelajanna mängis Ain Mäeotsa setuteemalistes etendustes „Peko”, „ Obinitsa” ja „Taarka” ning ka filmis Taarka ema, Tartu Hansahoovis „Puut/Laat”, samuti mitmes Võru Linnateatri lavastuses nagu „Haigemaja” ja „Tõeline Lääs”. Paljud teavad Marje Metsurit Aliidena etendusest ning filmist „Puhastus”, Leilina seriaalist„Õnne 13” või telesarjast „Tagametsad”.

Näitlejanna isiklikust elust räägitakse raamatus vähem. 1. aprillil 1967 abiellus Marje kettaheitja Kaupo Metsuriga, sellel aastal siis kuldpulmad. Taolise saavutusega ei saa just paljud kiidelda. Näitlejale meeldib oma pere ja õdedega koos olla, Kubija metsas jalutada. Marje armastab väga koeri, lausa nii palju, et Jaan Tätte olevat kord tema jutte koertest kuulates ohanud: „Jumal küll, kuidas ma tahaks olla Marje Metsuri koer”.

Lähedased ja kaasnäitlejad on raamatus jaganud Marje kohta ainult kiidusõnu. Lahedaid iseloomustusi ja seiku tema kohta peate ise lugema, kõike ei saa ümber jutustada. Mulle jäi eriti meelde näitlejanna ütlus, et kahju oleks hea tervisega hauda minna. Samuti tema abikaasa Kaupo sõnad, mille järgi Marje on pisike, aga iga sentimeeter temast on dünamiit.

Raamatu autori Ave Marleeni kokkupuutest Võrumaa teatrieluga mainiksin veel, et tema abikaasa Leino Rei sai 2012. aastal Võru Linnateatri juhiks.

Toredaid lugemiselamusi!

Merle Pindis

Võrumaa Keskraamatukogu