Looduskaitsekuul on kohane tutvustada 2016. aastal ilmunud koduloolist väljaannet „Võromaa loodusmonumendid”, mille on koostanud Martin ja Kalle Suuroja. Fotode autorid on lisaks koostajatele veel Kristel Vilbaste ja Tõnis Saarde. Raamat ilmus sarjas „Eesti loodusmonumendid”.
Sissejuhatuses antakse ülevaade Võrumaa loodus- ja ajaloost, tsiteerin: ”Võru keel ja võru meel - need on kaks toekat vaala, mis aitavad võrumaalastel oma identiteeti leida ja nii eristuda teiste oma eripära otsivate Eesti maakondade kirjuvõitu perest”. Loodusmonumentidest antakse ülevaade valdade kaupa tähestikus.
Kõigepealt on juttu ja pilte Vana-Antsla mõisast ning muidugi Karula rahvuspargist. Allakirjutanut paelus saksa literaadi, estofiili ja õpetaja Christian Hieronymus Justus Schlegeli katkend kümneköitelisest teosest „Reisen in mehrere Russische Gouvernements”, kus ta tõdeb, et kiikumine on eestlastele ürgselt omane: „Hing satub uinutusse ja ja ta unustab seejuures mõneks ajaks oma viletsuse. Mis on värav idamaalasele, seda on kiik sellele rahvale. Noor ja vana tulevad siia kokku; isa tunneb rõõmu oma poegadest, ema tütardest. Kõneldakse uudiseid, tuuakse kaasa toidupoolist”. Autorid tutvustavad matkaradu, sh Rebase maastikurada, mida peetakse Eesti kõige ilusamaks matkarajaks.
Haanja valla territooriumist kuulub üle poole Haanja looduspargi koosseisu. Viimast on pikalt kirjeldatud ning on ka seda väärt. Sümpaatne on tähelepanu pööramine Enno Piirile, Haanja raamatukogu juhatajale aastatel 1933-1944.
Lasva valla territooriumile jääb Haanja looduspargi kirdeosa, kus asub Kütiorg, mida vanemad inimesed ja kunstieliit mäletavad kui legendaarse kunstniku Valdur Ohaka suvekodu asukohta.
Meremäe valla suursugune sümbol on Seto lauluema kuju Obinitsa paisjärve kaldal. Selles peatükis saab lugeda, et piirijõe Piusa nimi tuleb lõunaeestikeelsest sõnast piune „pikkune”. Kirjanikest on ära märgitud Ilmar Vananurm ja saab lugeda tema luuletust „Olõ vihm”.
Misso valla, nagu iga valla puhul on toodud rahvapärimusi: „Hundid ajasid noort põdrapulli taga. Talvel oli jää järve peal nõrk, pull kukkus sisse ja uppus ära, hunt ei uppunud. Siis saigi järv nimeks Pullijärv. Algul olnud veel nimi Põdrapullijärv.” „Mõniste vald väga vaheldusrikas looduskeskkonna poolest”, ütlevad raamatu koostajad. Peetri jõe ja Koiva-Mustjõe maastikukaitseala oma iluga mõjutasid kirjanike Rein Põdra ja Raimond Kolga lapsepõlveaastaid. Viimase sünnikodu juures on nii Võrumaa kui raamatukogurahvas kaugemalt käinud austust avaldamas.
Rõuge valla territooriumil on muljetavaldavaid kauneid kohti: Pähni ja Timmase looduskaitseala, Luhasoo maastikukaitseala, Rõuge jõe ja Pärlijõe hoiuala. Sännas on sündinud müstilise kirjanduse rajaja Juhan Jaik ning Rõuges on temale pühendatud „Kaarnakivi” mälestusmärk.
Kahest mõisast - Linnamäe ja Järvere - on loodusmonumentidena juttu Sõmerpalu vallale pühendatud lehekülgedel.
Urvastet tutvustades ei saa üle ega ümber Tamme-Lauri tammest. Samuti on pühendatud ruumi Marie Heibergile, kelle luulekogu „Rändaja tütarlaps” ja proosakogumik „Õnnetäht” nägid äsja trükivalgust. Siin suvitas armastatud lastekirjanik ja kunstnik Edgar Valter, kelle kodutalu korrastasid Võrumaa raamatukoguhoidjad 2004. aastal Avatud Eesti Fondi toetusel „Suurel kevadvuntsimise päeval Pöörismäel”.
Varstu vald ja Paganamaa on sünomüümid, aga siin asub ka Pähni ja Mõisamõtsa looduskaitseala ning väike osa Karula Rahvuspargist. Pagnamaalt on pärit Julius Ungru, raamatu „Minu lapsepõlve Paganamaa” autor.
Vastseliina kohta saab teada samuti palju huvitavat. Autorid kirjeldavad Piusa jõe ürgoru kaitseala ja Kirikumäe maastikukaitseala. Loomulikult on juttu piiskopilinnusest, mis peaaegu 300 aastat seisis varemetes ja nüüd saab järk-järgult uue hingamise.
Võru linnast on juttu ja pilte, kirjutatakse ajaloost ja tänapäevast. Kogumiku lõpetab ülevaade Võru vallast, kus on juttu ja pilt on Väimela mõisast. Verijärve maastikukaitsealast rääkides tuuakse ära legende Verijärve nime päritolu kohta.
Võrust ja Võrumaast pole ju palju raamatuid koostatud, seega on eespool väga põgusalt tutvustatud raamatu ilmumine ülimalt tänuväärne. Kevadel ja suvel on parim aeg Võrumaa loodusmonumendid oma silmaga üle vaadata. Head lugemist ja avastamist!
Inga Kuljus