Ajalooline raamat ühe eesti pere elust kolmel mandril

Selle raamatu autor, Eesti pikima ametiajaga aukonsul USAs Jaak Treiman on sündinud Võrus. Südamlikku kohtumist 7. veebruaril raamatukogus alustas ja lõpetas ta sõnadega “Nagu oleksin koju jõudnud…“

Ta kõneleb raamatu saamisloost nii. „Kui mu ema oli 93aastane, veensin teda osa võtma Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni Eesti Esinduse 2011. aastal korraldatud mälestuslugude konkursist „Elust uuel kodumaal“. 1918. aastal revolutsiooni tõttu Venemaal Tšudovos sündinud ema kasvas üles Võrus ja abiellus Teise maailmasõja ajal mu isaga. Eraldi põgenesid nad sõja ajal Rootsi, ema koos kolmekuuse minuga süles. Pärast kolme ja poolt aastat ajutist peatumist Rootsis suundusime Põhja-Ameerika kaudu Austraaliasse. Elanud neli ja pool aastat maakera kuklapoolel, sõitsime aurulaevaga Ameerikasse.

Ema mälestused ongi raamatu „Võlulehviku tuules“ selgroog. Kodus oli helilindil säilinud isa meenutusi, mu vanemad olid alles hoidnud dokumente ja kirju. Panin need kokku, lisasin vahetekstid ja hilisemast ajast ka mu enda mälestusi. Kirjutasin juurde peatüki, mis räägib sellest, kuidas Eesti tolle aja esidiplomaat Ernst Jaakson nimetas mind 1986. aastal aukonsuliks Los Angeleses. See ei ole üksnes meie pere lugu, vaid peegeldab usutavasti paljude Teise maailmasõja pagulaste mõtteid, hirme ja läbielamisi, mis on tuttavad tänaseski maailmas.“

Miks just võlulehviku tuules? Sest just need aitasid perel võõral maal hakkama saada. Kohtumisel rääkis Jaak Treiman, et aitas isal ärikirju koostada ja lõi igati pereettevõttes kaasa, elukutselt on ta jurist. Harukordses ettevõttes lõppes töö vabriku mahamüümisega.

Raamatu fotod on paljutähenduslikud ja liigutavad, eriti foto San Fransiscost „Laps, lilled käes, ootab haigla aia taga, et saaks ema vaatama minna“.

Raamat on suurepärane lugemiselamus, eriti nüüd, kodumaa 100. sünnipäevaks.

Inga Kuljus