Kultuuripärandi aastal on hea tõdeda, et raamatukogudes leidub palju sisukaid ja huvitavaid kultuuriväljaandeid.
1989. aasta novembris hakkas Võrus ilmuma kultuurileht Viruskundra, mille rajas kodu-uurija ja bibliofiil Heino Sikk (1933-1994). Tema tööd jätkas Maria Sikk. Ilmumist alustas Viruskundra Võru Raamatuklubi väljaandena, aastatel 1994 -2007 ilmus ta Võru Teataja kultuurilisana. Viruskundras kirjutati esmajoones Võrumaalt pärinet kirjanikest ja kultuuritegelastest. Huvitavat lugemist võib leida Richard Rohu, Valev Uibopuu, Juhan Jaigi, Peeter Lindsaare, Bernard Kangro ja teiste kohta. Viruskundras avaldati ka luuletusi, väliseesti luuletajatest kõige rohkem Bernard Kangro ja Raimond Kolga loomingut. Viruskundras kajastati Võrumaa kultuurilugu ja sündmusi, millel on tähendust ka tulevikus.
Kultuurilehe Viruskundra veergudel ilmunu põhjal andis Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum välja kogumiku: Viruskundra : valitud lehekülgi Võrumaa kultuurilehest (1989-2006), Võru, 2008. Kogumiku koostasid Aimi Hollo, Eha Tillmann, Malle Avans, Virve Ots.
Looming on vanim praegu ilmuv eesti kirjandusajakiri. 1923. aastal Friedebert Tuglase poolt asutatud ajakiri, mille põhitaotluseks on algusest peale olnud uudiskirjanduse avaldamine ja eesti kirjanduse hetkeolukorra kajastamine kogu selle mitmekülgsuses, vältides kildkondlikkust ja kambavaimu.
Pika ajalooga ajakiri Kultuur ja Elu ilmub aastast 1958. Ajakirja sisu on aegade jooksul palju muutunud. Nõukogude ajal käsitles ajakiri eelkõige isetegevuslaste loodud kultuuri. 1980. aastatel avaldas Kultuur ja Elu rahvusliku kallakuga kultuurikirjutisi. Alates 1990. aastatest on Kultuur ja Elu rahvusliku suunitlusega ajakiri, mille põhiteemad on Nõukogude režiimi kuriteod ning Nõukogude-vastane vabadusvõitlus. Nüüdseks on ajakirja põhirõhk nihkunud militaarajaloole, kitsamalt Teisele maailmasõjale.
Samal aastal alustas ilmumist ajakiri Keel ja Kirjandus, mis sisaldab artikleid lingvistikast, kirjandusteadusest, folkloristikast, aja- ja kultuuriloost.
1982. aastast ilmuv Teater. Muusika. Kino on kultuuriajakiri, mis ühendab omavahel lava-, heli- ja filmiloominguga tegelejaid, nende tegevuse mõtestajaid ning publikut.
Kultuuriajakiri Vikerkaar alustas ilmumist 1986. aastal. Ajakirja veergudel tutvustatakse kaasaegset kirjandust ja kunsti, uusi vaimuliikumisi filosoofias, ühiskonnakriitikas ja humanitaaraladel. Ajakiri käsitleb põnevaid minevikuteemasid, kaasaja diagnoose ja tulevikunägemusi.
Üliõpilased vajavad on tööde jaoks tihti 1989. aasta ilmumist alustanud teadusajakirja Akadeemia, mis vahendab eri teadusharude tänapäevast taset ja arengut.
Ajalookultuuri ajakiri Tuna ilmub 1998. aastast. Ajakirjas leiavad avaldamist artiklid ajaloolaste ning kirjandus- ja kultuuriloolaste sulest. Tunas ilmub nii ajaloolisi uurimusi, memuaare, esseid, raamatute arvustusi kui ka ülevaateid erinevatest sündmustest. Samuti kultuuriloolise väärtusega fotosid.
Oma Keel on keeleajakiri, mida annab välja Emakeele Selts. Ajakiri ilmub 2000. aasta sügisest ja on mõeldud kõigile keelehuvilistele. Ajakiri levitab mõtteviisi, et eesti keel ei ole ainult kirjakeel ega ka ainult kohalikud murded, vaid paljude keelekujude keeruline süsteem.
Ajakiri Muusika, mille esinumber ilmus 2002. aastal, kajastab muusikaelu, tutvustab omamaiseid muusikuid ja toob lugejani maailma muusikaelus toimuvat.
Aastal 2005 alustas ilmumist noorte autorite loomingu avaldamisele keskenduv ajakiri Värske Rõhk. Ajakirjas ilmuvad noorte autorite luuletused, proosatekstid ja arvustused uuema eesti kirjanduse kohta, lisaks tõlked noorte välisautorite kirjanduslikust loomingust.
Uus ajakiri Eesti Ajalugu ilmub 2017. aasta septembrist ja tutvustab lugejale põnevaid sündmusi Eesti ajaloost ning portreteerib meie kultuuriloos olulisi persoone.
Kõiki neid kultuuriväljaandeid, sealhulgas ajakirja Looming esimesi numbreid, saavad huvilised Võrumaa keskraamatukogu lugemissaalis kohapeal kasutada ja koju laenata (v. a. viimane ilmunud number).
Sisukat kultuuripärandi aasta jätku!
Võrumaa Keskraamatukogu bibliograaf
Aili Järv