Ajaloohuviliste rõõmuks täienes Võrumaa Keskraamatukogu kogu  kodulooliste raamatutega teeneka võrulase Johann Semmi (1882-1942) sulest. 

Johann Semm alustas J. S. Paniuse nime all memuaaride avaldamist raamatuga „Kodus ja võõrsil“ (Võru 1930; Võrumaa ja Kaunase oludest). Kaunasesse viisid J. Semmi kaubanduskursused ja töö ametnikuna aastatel 1905-1909. 

Jaan Vahtra kaanekujundusega raamatus räägib J. Semm tööst  kirjatoimetajana ja seejärel Kaunase aastatest, kus ta sai töökoha  Schraubneri vabrikusse tööandja soovitusega:  „siis tööd ja hoolt, siis tööd ja hoolt – muidu võite uppi lennata!“

Kaunases toimus miiting miitingu järele, aga kedagi ei tulistatud, sest  kuberner Verevkin, hilisem Eestimaa kuberner, hoidis ära verevalamise. J. Semm tutvustab leedu ajalugu ja kultuuri. 1909. aasta suvel, kui J. Semm oli ametis Koiola vallakirjutajana, peatus tema juures Helsingi Ülikooli professor Heikki Ojansuu (1873-1923) eesti murrete uurimiseks. „Nagu nirk on ta kuulamas vanakese kõrval, pää kõverdi, kõrv kõneleja suu lähedal, väike, kõhetu kogu küürus paberi kohal“. 

1912. aastal saabus J. Semm Võrru :  „Joodikute jorutuste keskel ja lutikate kaasabil saadan mööda jälle hulk uneta öid ühes kitsas hotellitoas, et rajada ettevõte, millel ei puudu omad teened Võru linna ja maakonna kultuurilises elus ja rahvuslikus arenemises“.  Sellises mahlakas kõnepruugis rääkis ta kirjastuse „Täht“ loomisest.  

1933. aastal ilmus J.S. Panius-Semmiste nime all „Sõja ja revolutsiooni keerises“, alapealkirjaga „Meelolulisi mälestusi 1914.-1920.a.“ Raamat on illustreeritud fotodega. Autor kirjeldab raskeid hetki sellest, kuidas Võrus mehi sõtta saadeti ja sõja-aastate sööginappusest: „Võrumaa valitsus hoiatab rahvast, et Eestimaa seisab nälja eel ja kohustab iga kodanikku muretsema tagavarasid“.

J. Semm kirjutab piiritusevabriku rüüstamisest vene sõdurite poolt, mis päädis äritegevusega ja kirjeldab keiser Nikolai manifesti trükkimist trükikojas. Loomulikult keerulistest 1917. aasta sündmustest  ja huvitava faktina toob välja, et veebruaris 1918 kuulati Võrus turuväljakul esimest raadiot.

Raamatu järelsõnas ütleb autor: „Ei ole tahtnud anda üldpilti tollest ajast ja tegelasist, vaid ainult läbilõiget noist sündmusist, kus ma ise sees või lähedal olin, seega neid küllaldaselt võisin tähele panna“. Ajakirjas „Sõdur“ nr.1/2 1934 ilmunud retsensioonist: „Eriti huvitavalt on toodud esile Eesti Rahvuskogu ja Maapäeva koosolekud Tallinnas, Liivimaa vallavanemate ja rüütelkonna esindajate koosolek Riias hertsogiriigi loomiseks ja rida momente Vabadussõjast“.

1935. aastal ilmunud „Sõja tagalas“ alapealkirjaga Memuaare Vabadussõjast“ on esitatud pealtnägija muljeid Tartu tagavarapataljoni rahutustest 1919. aastal. Raamatu kaane ja joonistuste autor on Jaan Vahtra. Väljavõte Võru Teatajast 3. oktoobril 1934: „Kuna autor on kirjutanud need memuaarid oma päeviku põhjal, siis on need selletõttu eriti olulised, täpsed ja õiged. Kõigile, kes eelpoolset ajajärku lähemalt tundsid ja tolleaegseid toiminguid teadsid, on „Sõja tagalas“ otse sensatsiooniks, kuna ei puudu ka seni avalikkusele teadmatute asjaolude päevavalgele toomine“.     

Head jätkuvat Eesti 100. juubeliaastat ja rõõmsat kodulinna sünnipäeva -  ikka kirjasõna seltsis!

Inga Kuljus