Võru linna 234. sünnipäeva eel on hea meenutada, et vanimaks trükiseks Võru linna kohta on Võru pastori Heinrich Strucki Zum Gedächtniss der Feier des 100-jährigen Bestehens Werro´s (Dorpat, 1884). Autor alustab linna asukoha kirjeldamisega, mille hindab heaks: kaugeleulatuvad piirid, Tartu-Pihkva maantee, kaks järve, läbivoolav jõgi – lühidalt nii mõndagi tulevastele sisserändajatele. Edasi kirjeldab H. Struck Võru rajamist, toetudes arhiivimaterjalidele, seadusandlikele aktidele ja mälestustele.

Võru linna 150. aastapäeva tähistamiseks anti 1934. aastal välja põhjalikum ajalooline käsitlus: Võru linn 150-ne aastane : lühike ajalooline ülevaade Võru linna asutamisest ja ta arenemiskäigust, mille koostajateks olid toonane linnapea Fritz Suit ning jurist Heino Melesk (Võru, 1934). Samal aastal ilmus teinegi raamat: Võru 150 aastat. Koguteos Võru linna 150 aasta juubeliks, mille toimetas Karl Ehrmann.

Põhjaliku ülevaate Võru ja selle piirkonna ajaloost koostas linna 200. aastapäevaks Raimo Pullat. Tema raamat Võru linna ajalugu (Tallinn, 1984) vaatleb kõiki linna elu puudutavaid tahke – majandust, ajalugu, haldust, elanikkonda, tervishoidu, haridust ja kultuuri.

Tulles tänapäeva on hea tutvustada nägusat väljaannet Vana Võru : ehitised ja inimesed (Tallinn, 2007), mille on koostanud Siiri Toomik. Raamat sisaldab hulgaliselt fotosid ja postkaartide reproduktsioone Võrumaa Muuseumi ja Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi kogudest. Fotodel on kujutatud Võru linna ja tema elanikke nii nagu see oli 19. sajandi lõpul ja 20. sajandil enne Teist maailmasõda.

Eelmisel aastal ilmus kirjastuse Tänapäev sarjas Kadunud vaated Aare Olanderi koostatud mahukas album Võrumaa kadunud vaated (Tallinn, 2017). Autor on kogunud muuseumidest, arhiividest ja eraisikutelt sadu huvitavaid vaateid Võru linnale, Rõugele ja Haanjale. Vanadele fotodele on ta lisanud võrdluseks tänapäevaseid vaateid. Fotod on dateeritud ja varustatud kommentaaridega, mis avavad hoonete ja sündmuste tausta. Raamat sisaldab ka ülevaate Võru linna ajaloost.

Võru linna elu-olu on jäädvustanud oma raamatute lehekülgedel mitmed Võrumaa kirjanikud. Oma kooliaastate Võrust (1901-1907) on kirjutanud Artur Adson põhjalikult teoses Väikelinna moosekant (Vadstena, 1946). Autor maalib lugeja silme ette Võru tänavad, majad ja värvikad karakterid nii nagu need meenusid talle aastaid hiljem. Oma kodulinna 1920. aasta paiku kirjeldab Voldemar Raidaru seikluslikus poisteloos Poisid tänavalt (esmatrükk 1956).

1980ndate Võru linna agulisse ja Tamula järvele viib meid Olavi Ruitlane raamatuga Vee peal (Tallinn, 2015). Kirjanik on öelnud: „Olen saanud Võrust ilusamad ajad oma elust“ (LõunaLeht 2015, 17. sept.). Vee peal on ühe teismelise poisi suureks saamise lugu Võru agulis. Üks reaalsus teoses on kohati masendav agulielu oma inimsuhetega, kuid olulisem reaalsus poisi jaoks on Tamula järv, mille jääl või vee peal ta kirglikult kala püüab. Võrulased leiavad tuttavlikku peaaegu igalt leheküljelt. Kuid neilegi, kes Võruga seotud pole, toob see raamat meie linna lähemale. Nii on kirjanduskriitik Jaanus Adamson öelnud: „ Alles nüüd, pärast Vee peal lugemist ma näen Võru linna või vähemalt on mul tunne, et ma oskan Võru linna vaadata. Ja alles nüüd ma üldse tahaksingi Võru linna vaadata – päriselt , koha peal. [---] Isegi naljakas on seda öelda, aga vaatama lugude tegevuspaiku, peaasjalikult siis JÄRVE, Tamula järve.“

Kõiki eelpool tutvustatud väljaandeid saab Võrumaa keskraamatukogus lugeda.

Lõpetan lootusega, et ühel heal päeval on meil lugemiseks pakkuda raamat pealkirjaga Minu Võru...

Aili Järv