Raamatus „Maailma kõige õnnelikum mees“ räägib Eddie Jaku ühe juudi perekonna loo. See on kohati väga kurb, täis süngust ja meeleheidet, aga õnneliku lõpuga raamat.

Eddie Jaku sündis 1920. aastal Leipzigis juudi perekonnas. Tuttlingeni suletud koolikeskkonnas õppides polnud tal ligipääsu ajalehtedele ega raadiole, seega polnud tal aimugi, mis Saksamaal toimus. Pärast kooli lõpetamist võttis ta vastu töökoha meditsiiniliste instrumentide valmistajana ja jäi mitmeks kuuks Tuttlingenisse. 9. novembril 1938 tegi ta suure vea, kui naases vanematekoju, leides eest pimedate akende ja lukustatud uksega maja. Perekond oli haihtunud. Rampväsinuna läks ta magama. Hommikul ärgates algas Eddie elus võitlus elu ja surma vahel - ta arreteeriti ja saadeti koonduslaagrisse.

Järgmise seitsme aasta jooksul seisis Eddie silmitsi kirjeldamatute õudustega, alguses Buchenwaldis, seejärel Auschwitzis ja lõpuks vangide surmamarsil. Ta kaotas oma pere, sõbrad ja oma riigi. Suuresti tänu õpitud erialale pääses ta eluga sellest põrgust ja lõi oma pere. Ta ei rääkinud aastakümneid oma üleelamistest holokausti ajal mitte kellelegi. Isegi lapsed ei olnud seda kuulnud kuni ühel päeval kuulsid nad seda ilma Eddie teadmata.

Soojalt ja avameelselt räägib Eddie Jaku sellest, kuidas oma pika elu jooksul on ta õppinud olema tänulik, salliv ja lahke ning jagab lihtsaid, kuid tema elu muutnud tõekspidamisi.

Seda raamatut lihtsalt peab lugema.

Evi Taal, raamatukoguhoidja