Iga uus ja asjalik raamat rõõmustab lugejat. Võrumaa Kutsehariduskeskuse raamatukogu juhataja Ülle Pungitsa koostatud „100 aastat kutseharidust Võrumaal“ rõõmustab aga kindlasti kõiki neid inimesi, kes on õppinud Võrumaa erinevates kutseõppeasutustes, millest raamatus juttu tuleb. Imeilusa 355 leheküljelise raamatu eessõna on kirjutanud Võrumaa Kutsehariduskeskuse direktor Tanel Linnus. Raamatut ilmestavad unikaalsed fotod, mis on pärit arhiivides, muuseumidest ja erakogudest.

Ajaraamatu esimene peatükk hõlmab Väimela põllumajanduskooli ajalugu 1920-1999. „Võrumaale määrati põllutöökooli asukohaks Põllumajandusministeeriumi poolt 1919. aastal riigistatud Võru linna ligidal asuv Väimela mõis ühes maa, inventari ja hoonetega.“ Kool alustas tööd Võrus, Väimelasse koliti 1922. aastal. „Kõik, kes kord käinud ilusas ja külalislahkes Väimelas, kogesid üht - tööd on tehtud siin armastusega“, kirjutas Postimees 1930. aastal.

Nõukogude okupatsiooni ajal nimetati kool ümber Väimela Põllumajandustehnikumiks. Õppetöö katkes, kui algas sõda. Nendest sündmustest kirjutab oma mälestustes Helmi Lätt. Kooli juhataja aastatel 1923-1944 Peeter Kitzberg oli kodumaalt lahkudes pisarsilmil öelnud: „kõik mu elutöö tehakse maatasa, aga ma õnneks ei näe seda.“ Pärast sõda oli raske õppida – polnud õpikuid, kõik tuli konspekteerida. Ajaraamatus on juttu tehnikumi reorganiseerimistest, ümbernimetamistest ning uue hoone valmimisest. Ja kui paljud üldse teavad, et koolimaja ees seisis Jossif Stalini monument, mis võeti maha 1959. aasta kevadel. 1964. aastal loodi Eesti Loomakasvatuse Instituudi süsteemis Väimela Näidissovhoostehnikum, mida hakkas juhtima Heino Kuusik. Kuni 2018. aastani ainsana seni ainsana Võru maakonnas 25 meetri pikkune bassein avati 13. märtsil 1970. 1. septembril 1999 asutati Võru Tööstustehnikumi ja Väimela Põllumajandustehnikumi baasil uus õppeasutus – Võrumaa Kutsehariduskeskus. Juhi Mait Klaasseni sõnul: „algas uus ajaarvamine – Võrumaa Kutsehariduskeskuse nime all.“

Ajaraamatu II peatükis rullub lugeja ees lahti Võru tööstuskooli ajalugu aastast 1925-1999. Enam tuntud on õppeasutus 1964. aastal saadud nimega Võru Tööstustehnikum. Fotodelt saab näha eelmise sajandi esimesel poolel valminud saali, söögi- ja magamistoa mööblit. Põnevust pakub asjaolu, et koolis ehitati „tubli omnibuse“. Aastatel 1923-1949 tegutses Võrus Naiskutsekool. 1. septembril 1966 koliti peahoonesse Võru linnas Koidula 26.

Ajaraamatu III peatükk annab ülevaate Vana-Antsla Põllumajanduskooli tegevusest aastatel 1928-2012. Kooli, mis asus väga uhkes mõisa härrastemajas „Das Baltische Herrenhaus“, võeti õppima tüdrukuid, kes olid vähemalt 17. aastased. Pärastsõjajärgset aastad olid koolielus rasked, õpilaste hulgas oli neid, keda uus võim ei usaldanud ning toimus mitmeid arreteerimisi. Suurt tähelepanu pöörati eriala praktikale – küll puhastati maisitõlvikuid, oldi linapõllul, rukkikoristusel jne. Koolis oli traditsiooniks saanud looduskaitsepäeva tähistamine ja 1975. aastal rajati sõpruspark. Õppeasutus liideti 2012. aastal Võrumaa Kutsehariduskeskusega, mille tegevusest on juttu ajaraamatu IV peatükis. 2001. aastal sai Võrumaa Kutsehariduskeskuse direktoriks Tanel Linnus. Kooli prioriteediks sai puidutehnoloogia alase parima hariduse võimaldamine noortele.

Ajaraamat annab tunnistust sellest, et Võrumaa Kutsehariduskeskus on hea kooli kogu eluks.

Inga Kuljus