Koostanud Ago Ruus, väljaandja Võru Instituut
Väga suure aukartusega hoian käes - õigem oleks öelda laual - Ago Ruusi aastatepikkuse uurimistöö vilja – suursugust väljaannet „Vana - Võromaa päevapiltnikud”. Loomulikult võtab ligi 400 leheküljelises raamatu tekstide lugemine ja fotode vaatamine tunde, aga siinkohal jagan teiega esmamuljet.
Saatesõnas kirjeldab Ago Ruus oma esimest kokkupuudet vanade fotodega ja tutvustab raamatu koostamise ideed, et jäädvustada Võrumaa fotograafia ajalugu. Loomulikult on iga Võru ajalugu käsitlev teos seotud Dr. Fr. R. Kreutzwaldiga - Lauluisa saadab 1845. aasta Das Inlandi 17. numbrisse sõnumi, et esimene fotograaf jõudis Võrru ehk „lasi päikesel varjundada”.
Aastatel 1845-1900 jäädvustasid tollast elu-olu fotodele Wilhlem Staden, Mary von Harder ja Gustav Mikkelsaar. Raamatus leiame lisaks Dr. Fr. R. Kreutzwaldile fotojäädvustusi Võru kreisiarst Dr. Pouletist ja Hindrik Prantsust. Valikust ilmneb, et juba tolla tehti pilte koduloomadest - näeme Dr. Fr. R. Kreutzwaldi koera Hektorit, lisaks veel kaht kassi ja suurt musta kana.
Teises peatükis käsitleb Ago Ruus perioodi XX sajandi algusest kuni iseseisvuseni, mil „fotograafia jätkas võidukäiku” ja päevapiltnike nimekiri on mitu korda pikem. Siin meenutab oma suhet fotograafiaga Albert Ivask, keda usutavasti vanemad võrulased mäletavad. Raamatust leiame fotosid vanadest aparaatidest, näiteid reklaamidest, omaniku käekirjadest jms. Juba on fotod muutunud ilmekamaks ja rohkem on grupifotosid. Hästi armsad on Anna Suderi „Kahekesi kalal” ja Kristjan Kooskora poja Haradi foto. Suur rõõm on näha koolipoiss-moosekant Arthur Adsonit Aleksander Zippi kaunilt raamitud fotol. Hea tuju garanteerib Emar Kalda väsinud Võõpsu müürimehe vaatamine. Johannes Pajo „Talitee algus Tamula järve kaldal Võrus” aastast 1923 oleks nagu tänavune jäädvustus, kui hobused välja arvata.
Peatükk iseseisvusest II maailmsõjani on jagatud alapeatükkideks. Eraldi on juttu kutselistest fotograafidest, kiirfoto tegijatest, küla- ja harrastuspiltnikest. „Võru vaieldamatult tuntuim ja produktiivsem meister fotograaf oli Gustav Zopp”, kes reklaamis oma tööd uhkelt lehtedes ja kellelt näeme raamitud fotot Jaan Vahtra perekonnast. Imeilus on Jaan H. Variku noore naise koloreeritud portree.
Kiirfotograafide juures sai foto kätte 10-15 minutiga. Väljaandes saame imetleda Aleksander Kepniku kollaži kiirfotodest Kreutzwaldi ausamba juures, mille avamisest möödub tänavu 95 aastat.
Külapiltnike peatükis saab lugeda Vastseliina kihelkonna päevapiltnikust Mihkel Timmost, kelle reklaam oli „Pildid saad Sa head, kui Sa Timmot tead!”. Temalt näeme romantilist fotot „Kahekesi”. Tänu külapiltnikele on jäädvustatud ajalukku Võrumaa erinevaid kohti: Rõuge, Nursi, Vana-Roosa jne.
Tänuväärne roll meie ajaloo jäädvustamisel on harrastusfotograafidel, kelle nimekiri on muljetavaldavalt pikk. Näiteks Aleksander Roop, kelle Obinitsa-perioodi kirjutas Kauksi Ülle näidendisse „Obinitsa” ja kellelt on raamatus imelised loodusfotod. Alfred Hollolt on raamatus ainsad värvilised fotod diapositiividelt. Johannes Urtson on jäädvustanud kunstnikud Ernst Hallopi, Eduard Rüga ja Hans Metsa Kasaritsas maalimas. Arnold Aleksa foto Haanjamaa talupere suvel lõunalauas annab tunnistust, et juba tollal söödi ilusa ilmaga väljas, sest talutares niigi pikk talv üle elada.
Väga suur tänu Ago Ruusile Võrumaa ajaloo jäädvustamise ja ülestähendamise eest!
Inga Kuljus