SIBERIS vangistuses ja asumisel. Koostanud Aigi Rahi -Tamm ja Lauri Suurmaa. - Tallinn: Grenader, 2021. - 495 lk.
Tänavu möödus 80 aastat Eesti rahva kallal toime pandud kuriteost – 1941. aasta juuniküüditamisest. Punase terrori ohvrite ühe mälestusmärgina ilmus suuremahuline pildialbum „SIBERIS vangistusel ja asumisel”. Raamatus on nii tekst kui fotode peakirjad ka inglise keeles, et siin elavad teistest rahvustest inimesed ja muu maailm saaks teada aastatetagusest vägivallast. Kurjuse impeerium ei jätnud puudutamata ühtki peret Eestis.
Avasõnas toob Mart Laar väljavõtte 1941. aastal sakslaste kätte vangi langenud Võrumaa kompartei esimest juhi A. Kuhlbergi ülestunnistusest: „ Ka oli arutlusel, mida teha Eesti riigitegelastega juhul, kui saadakse võimule. Mõned, ...., nõudsid koguni endiste tegelaste tapmist, millisele ettepanekule aga paljud vastu seisid ja pooldasid seda, et tuleks neid saata Venemaale” (lk. 6).
Esimene peatükk on pühendatud arreteerimistele aastatel 1940-1941. Fotod räägivad südantlõhestavalt karmi tõde – säravad inimesed ilusates kleitides - näiteks Estonia teatri näitleja Gerda Murre laval ja vangistatuna – milles oli süü? Teises peatükis antakse lugejale teksti ja fotode kaudu teada arreteeritute saatusest.
Kolmas peatükk on pühendatud 1941. aasta 14. juuni küüditamisele Baltimaades ehk „sotsiaalselt võõra elemendi” likvideerimisele. Lisaks fotodele on joonistused loomavagunitest ja küüditatute sinna ajamisest, katkendeid kirjadest, koopiaid koolitunnistustest jne.
Kindlasti on Võrumaa inimesi fotodel rohkem, aga põgusal vaatlemisel on leitud leheküljelt 156 foto vanglast vabanenud ajakirjanik Elmo Ploomist (arreteeriti 14.6.1941 Võrus) koos perega asumisel Novosibirski oblastis 1952. aastal.
Hästi annab küüditatute igapäevaelu edasi Ingrid Sõberi fotokogu mälestusraamatu lehekülgedel 160-167. Saame vaadata Erik-Herbert Pinka dokumentide kõrval ka joonistusi elutarest Siberis. Rutt Eliaserilt, kelle sulest on ilmunud mälestusteraamatud „Passiga ja pajata” ning „Üheksa ametit”, on raamatus portreid ja imeilusaid värvilisi joonistusi.
Neljas peatükk on pühendatud karmile sõjaajale. Rubriigis Eesti mehed Nõukogude tööpataljonides1941-1942 saab suurt aukartust tundes näha Leo Leola ja Toivo Toomi loomingut. Imetlust väärivad nii joonistused – osad ka värvilised - kui kalligraafilises kirjas pealkirjad. Inimeste näod on selgelt väljajoonistatud – väljendades karmi reaalsust.
Viies peatükk käsitleb arreteerimisi aastatel 1944-1953 - need algasid kohe pärast rinde üleminekut. Arreteeriti üle 30 000 inimese, neist 23 000 küüditatai, umbes 2000 tapeti. 209. leheküljel on foto metsavend Alfred Käärmannist ja väljavõte tema toimikust – saata erilaagrisse. Vaadata saab fotojäädvustusi Magadani ja Inta laagritest. Viimases kandis oma 25+5 karistust Haanja raamatukogu juhataja aastatel 1933-1944 Enno Piir. Tema fotokogust on pärit paljud raamatus olevad reprod.
Kuuendas peatükis räägitakse arreteeritute saatusest. 271. leheküljel saab näha Võru Keskkooli Noorte kuperjanovlaste organisatsiooni liikmepileteid ja liikmeid Karaganda vangilaagris. Haanjast pärit Võru Keskkooli füüsikaõpetaja Georg Sepp lõi 1945. aasta kevadel „kodanlik-natsionalistliku” organisatsiooni „Võru Noorte Demokraatlik Rakuke” - selle eest määrati talle 25 aastat sunnitöölaagrit. Võrumaa Muuseumis on hoiul Leo Marandi ja Voldemar Variku Sverdlovski oblastist korraliku käekirjaga kirjutatud kirjad Selma Simsonile Võrru. Sama hoitakse ka Elmut Laane, Võru Rajooni Keskhaigla arsti aastatel 1964-1981, kirja tädile aastast 1959 Vorkuta vangilaagrist.
Erinevate muuseumi kogudes säilitatakse vangilaagrites valmistatud esemeid – portsigari karp, suitsupits, karbid – selline tegevus aitas hoida elutahet.
Seitsmendas peatükis on juttu küüditamisest aastatel 1945-1951, kuhu jääb 1949. aasta suur märtsiküüditamine. Baltikumist viidi operatsiooni „Probor” käigus külmale maale üle 95 000 inimese – hoole ja armastusega loodud kodudest nagu näiteks lk 302 Virkuste pere kodu Vändras.
Kunstnik Olev Subbi, kes küüditati märtsis 1949, on jäädvustanud portreid küüditamisteekonnalt ja igapäevaelu hetki asumiselt Krasnojarski krais. Paljude fotod on saadud Hans Sissasi kaudu.
Eraldi rubriikides on fotod elamutest ja asulatest, tööst, matustest ja surnuaedadest. „Eestlased tegid kõikvõimalikest puunottidest ikkagi mingid aiad oma kalmeteleümber, kohalikud mitte”.
Viimane. peatükk jutustab kojusaamisest - lõpuks ometi! Aga - „erinevad kitsendused, raskused töö leidmisel, kõikvõimalikud ametikeelud, piiratud õppimisvõimalused jpm võisid karistatuid saatma jääda aastateks”.
Suur tänu koostajatele mälestusraamatu eest.
Inga Kuljus