Raamatus „Maailma kõige õnnelikum mees“ räägib Eddie Jaku ühe juudi perekonna loo. See on kohati väga kurb, täis süngust ja meeleheidet, aga õnneliku lõpuga raamat.
Eddie Jaku sündis 1920. aastal Leipzigis juudi perekonnas. Tuttlingeni suletud koolikeskkonnas õppides polnud tal ligipääsu ajalehtedele ega raadiole, seega polnud tal aimugi, mis Saksamaal toimus. Pärast kooli lõpetamist võttis ta vastu töökoha meditsiiniliste instrumentide valmistajana ja jäi mitmeks kuuks Tuttlingenisse. 9. novembril 1938 tegi ta suure vea, kui naases vanematekoju, leides eest pimedate akende ja lukustatud uksega maja. Perekond oli haihtunud. Rampväsinuna läks ta magama. Hommikul ärgates algas Eddie elus võitlus elu ja surma vahel - ta arreteeriti ja saadeti koonduslaagrisse.
Järgmise seitsme aasta jooksul seisis Eddie silmitsi kirjeldamatute õudustega, alguses Buchenwaldis, seejärel Auschwitzis ja lõpuks vangide surmamarsil. Ta kaotas oma pere, sõbrad ja oma riigi. Suuresti tänu õpitud erialale pääses ta eluga sellest põrgust ja lõi oma pere. Ta ei rääkinud aastakümneid oma üleelamistest holokausti ajal mitte kellelegi. Isegi lapsed ei olnud seda kuulnud kuni ühel päeval kuulsid nad seda ilma Eddie teadmata.
Soojalt ja avameelselt räägib Eddie Jaku sellest, kuidas oma pika elu jooksul on ta õppinud olema tänulik, salliv ja lahke ning jagab lihtsaid, kuid tema elu muutnud tõekspidamisi.
Seda raamatut lihtsalt peab lugema.
Evi Taal, raamatukoguhoidja
„Raamatu kirjutamine enda elust on üks haruldaselt huvitav teraapiavorm.“ (Irje Karjus)
Kuu aega pärast abiellumist otsustas Irje koos abikaasa Andyga hakata endale kodu otsima. Esimene koduotsimise tuur tehti Pärnu kanti. Võrumaale satuti pooljuhuslikult, kus vana metsakasvanud talu Veetka järve ääres leiti tänu soovitajale. Hiljem selgus, et talu nimi oligi Veetka talu.
1991. aastal elati ülesehitatud taluasemel juba kolmekesi. Kuna elamiseks oli raha vaja, asus Irje tööle Kaika kooli kunsti-, käsitöö- ja muusikaõpetajana. 90ndatel hakkas kiiresti arenema seltsitegevus ja Irjest sai Kaika Maanaiste Seltsi esinaine ning selts korraldas palju põnevaid üritusi.
Irje Karjuse teekond ettevõtjana algas 1997. aastal. „Mulle meeldib oma asja ajada ehk siis teha ka tööna seda, mis iga päev rõõmu ja põnevust pakub: lahendada ülesandeid, tunda vabadus- ja sõltumatustunnet, ärgata siis, kui uni otsa saab, töötada nii kaua, kuni tuju on“. Esimeste ettevõtluskatsetustena pakkus ta majutusteenust ja lastele ravimtaimelaagreid, viimasest kasvas välja naistelaagri idee. Lastele korraldas selts talvist jõulurada ja elamuslikke metsamatku koos lõkkeverivorsti söömisega.
Seltsitegevus andis Irjele korraliku koostegemise kogemuse. Temani jõudis info Hansapanga konkursist ettevõtlusideede leidmiseks ja sellest motiveerituna kirjutas projekti „Metsamoori Perepark“. Viimase idee oli liita kogukonna talud teemakeskseks elamusturismi pakkuvaks ühenduseks. 2001. aastal asutati täisühing Metsamoori Varasalv, mille eesmärgiks sai loodustoodete ja meenete tootmine.
Suured muutused isiklikus elus tähendasid Tartu perioodi, millesse jäi esimeste raamatute kirjutamine ja Metsamoori Varasalve toodete edasiarendamine. Edasi sündis Tervise Kodu Klubi. Nagu Irje ütleb raamatu lõpus: „Elu on üks suur kursus, mis koosneb erinevatest õppetundidest, mille läbides saab jälle astme võrra edasi, järgmisesse klassi“.
Astugem siis järgmisse klassi, lugedes Irje Karjuse raamatut!
Evi Taal, raamatukoguhoidja