Võru linna laste raamatukoguteeninduse ajaloost
Esimesed raamatukogud Võrus olid lapsi teenindavad kooliraamatukogud.
1909. aastal loodud Võru linna maksuta avaliku raamatukogu ja lugemise-toa määruste paragrahv 10 aga ütles lugejate vanuse kohta: “Lapsi alla 15 aasta ei lasta mitte lugemise-tuppa. (Allealise wanaduse arwab raamatukoguhoidja nende wälimise wäljanägemise järele).” Ja paragarahv 20: “Raamatuid lugemiseks kodus antakse ilma maksuta kõigile Wõru linna elanikudele, sugu, elukutse ja ameti pääle waatamata, 15 aasta wanadusest pääle.”
Siiski oli ka selle raamatukogu riiulitel mõnisada lasteraamatut, mida lapsed oma vanemate vahendusel loodetavasti lugeda võisid. Paraku hävisid need raamatud 1944. aasta augustis koos suure osa Võru kesklinnaga.
Pärast sõda nullist alustanud raamatukogus olid juba teretulnud nii lapsed kui lasteraamatud.
Raamatukoguhoidja Emilie Pelju lugejatega.
Rajooniraamatukogust üle antud lasteraamatutega alustaski Eesti NSV Ministrite Nõukogu korralduse põhjal 1951. aastal Võru linnas tööd Võru Linna Lasteraamatukogu. Esialgu iseseisva asutusena, hiljem rajooni (maakonna) keskraamatukogu lasteosakonnana tegutsenud lasteraamatukogu arengut jälgides võib selgelt eristada inimlapse kasvamisele ja arenemisele sarnaseid perioode.
TITEIGA 1951-1954.
Uus lasteraamatukogu teeb napilt varustatud kitsukeses sünnikodus esimesi kobavaid samme.
1951. aasta 15. oktoobril asutati Võru Linna Lasteraamatukogu. Alustati väikeses toakeses (20 m²) Võru Rajooni Kultuurimajas 9 riiulitäie raamatute, 4 laua ja kahe töötajaga.
Võru Rajooni Kultuurimajas (endises Kandle Seltsi majas) kahe parempoolse akna taga oli Võru Linna Lasteraamatukogu esimene kodu.
Võru Rajooniraamatukogust tulid Võru Linna Lasteraamatukokku tööle juhataja Heli Koik ja raamatukoguhoidja Emilie Pelju, keda lapsed hakkasid koduselt tädi Mintsuks kutsuma. Raamatukoguhoidja Heidi Ratas (tollal 6-aastane) meenutas, milliseks Võru laste seas innukalt arutletud suursündmuseks oli uue lasteraamatukogu avamine. Hoolimata sellest, et riiuleid täistuubitud tuppa mahtus korraga vaid 6-7 last (teised ootasid külmas koridoris oma järjekorda) oli raamatukogus aasta lõpuks lugejaks registreeritud 468 last . (Rahvaraamatukogu 1951. a. aruanne : [Võru Linna Lasteraamatukogu])
Esimesed aastad kulusid sisetööle ja inventari muretsemisele, seejärel asuti otsima võimalusi raamatukoguürituste abil kogusid tutvustada ja tähtpäevi tähistada. Juba 1953. aasta töö kokkuvõtet tehes kurdab juhatajana tööle asunud Martha (Mare) Paat: “Ruumi puuduse tagajärjel on väike ka massürituste arv raamatukogus, ei saa läbi viia kirjandusõhtuid, ühisarutelusid raamatutest, suuremaid vestlusi, raamatute näitusi jne. Raamatukogu seintelt puuduvad loosungid ja vastavad plakatid, sest pole ruumi kuhugi neid paigutada. Isegi riigijuhtide pildid on maha võetud ruumi puuduse tõttu. Lasteraamatukogu tuletab meelde raamatute laoruumi. Massüritused, mis on toimunud aasta jooksul Lasteraamatukogu korraldusel, on läbi viidud Võru Kultuurimaja ruumides ja ka Pioneeride Majas. Sellega aga Lasteraamatukogu ei täida oma tõelist otstarvet.” (Võru Linna Lasteraamatukogu informatsiooniline aruanne 1953. aasta kohta).
1953. aastal toimus kultuurimaja saalis Võru laste esimene kohtumine kirjanikuga – Feliks Kotta luges 400 lapsele ette raamatu “Metsapere laulikud” käsikirja ja rääkis oma raamatute tekkelugudest. Suuremad üritused tuli korraldada kultuurimajas ja koolides ka järgneva paarikümne aasta jooksul. Suvel mindi rändraamatukoguga pioneerilaagritesse.
Lasteraamatukogu hakkas tegema koostööd linna koolidega – abistati kooliraamatukogude korrastamisel ja tehti ühisüritusi, osaleti pedagoogiliste nõukogude koosolekutel.
ÕPIAASTAD 1955-1976.
Lasteraamatukogu kohaneb oma rolliga ja õpib toimima Nõukogude Eesti raamatukogunduse reeglite järgi.
1955. aasta aprillis kolis lasteraamatukogu Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi kõrvalhoone kolme tuppa (kokku 40 m²).
1955. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi direktor Aleksander Krull koos Viljandi Kultuurharidustöö Kooli raamatukogunduse eriala praktikantidega lasteraamatukogu trepil.
1962. Võru Linna Lasteraamatukogu raamatukoguhoidja Emilie Pelju ja juhataja Mare Paat soovitavad lugejatele raamatuid.A. Ivaski foto.
Tagatoas asuv fond oli lugejatele suletud, laenutuslett paigutati tubadevahelise ukse ette. Raamatuid valiti eestoas asuva kataloogi põhjal. Hiljem rajooniraamatukogu lugejaks saades olid lasteraamatukogu kasvandikud juba silmapaistvalt vilunud kataloogikasutajad.
Parimaid lugejaid lubati vahel preemiaks tagatuppa riiulite vahele oma käega raamatuid valima – allakirjutanu mälestuste kohaselt oli seda privileegi kasutades erakordselt uhke tunne. Esialgu oli raamatukogul ka pisike kahe lauaga lugemistuba, kuid 1965. aastal paigutati sinna kasvanud raamatufond ja lugejate kasutusse jäi vaid 3 m² suurune laenutusruum kataloogikappide ja lauaga.
Kogudele ja lugejatele olid ruumid algusest peale kitsad. 1956. a. kuulati Võru Linna Lasteraamatukogu tööaruannet Võru Linna TSN TK istungil ja võeti vastu otsus lasteraamatukogu ruumide laiendamise kohta. Otsusest tegudeni jõuti alles 20 aasta pärast.
Nii sel kui järgnevatel aastatel kutsus raamatukogu külla lastekirjanikke, mitmesuguste üritustega tutvustati nii ilu- kui teadmiskirjandust. 1956. aastal tähistati esmakordselt laste raamatunädalat ülelinnalise lastehommikuga. Aastaaruandes on tõdetud: “Kultuurimaja ruumid on liiga ülekoormatud ja lastega ei saa ükskõik mis ajal üritusi läbi viia. Koolide ruume ei saa ka kasutada, kuna kõik koolid töötavad kahes vahetuses. Vaatamata kõigile neile raskustele püüame uuel aastal mitmekesistada massitöö vorme.”
Abistati ja juhendati kooli- ja külaraamatukogusid, tehti koostööd kirjandusõpetajatega, pioneerijuhtidega, lastemuusikakooliga, lasteaedadega. Lisaks kataloogidele koostati raamatute soovitamiseks temaatilisi raamatukogulikke plakateid ja soovitusnimestikke, igale vanuseastmele oli ette nähtud oma klassivälise kirjanduse nimestik. Huvilugemist laenutati neile õpilastele, kes olid oma vanuseastme lugemisprogrammi läbinud. Koolidest kutsuti klasse tutvumisekskursioonidele. Päringuid lahendades õpetati ka lastele bibliograafiliste abivahendite kasutamist. 1961. a. analüüsiti linna laste hõlvet. Leiti, et 77 2.-11. klassi õpilast ei ole registreeritud ühegi raamatukogu lugejaks. Järgnevatel aastatel tehti hõlve parandamiseks koolides intensiivset selgitustööd.
1963. aastal tuli laenutajaks Heidi Eigi (Ratas)
Aktiivsemad lugejad sooritasid instruktori Raamatusõber katsed ja said ühiskondliku raamatukoguhoidja eriala. Raamatusõbrad aitasid laenutada, riiuleid korrastada, raamatuvõlglastelt raamatuid tagasi saada ja uusi lugejaid värvata, parandasid raamatuid, joonistasid mudilaste piltkataloogi, korraldasid viktoriine ja soovitasid eakaaslastele kirjandust. 1967. aastal loodi ring Noor raamatusõber.
Koostati lasteraamatukogu kroonika. Küsitlusega uuriti laste lugemishuvi. Lugejatele koostati nende huvidele vastavaid individuaalseid lugemisplaane-soovitusnimestikke.
1968. aastal sai Võru Linna Lasteraamatukogust Võru Rajooni Lasteraamatukogu. Tööle asus esimene lastetöö metoodik Aino Pihlak, kelle tööülesandeks sai Võru rajooni külaraamatukoguhoidjate lasteteeninduse alane juhendamine (tõsi küll, tema töölaua jaoks lasteraamatukogus ruumi ei olnud, see asus rajooniraamatukogus). Kooliraamatukoguhoidjate juhendamine jäi endiselt lasteraamatukogu juhataja hooleks.
1969. aastal meisterdati lauanukuteater. Magnetiga liigutatavate pabernukkudega andsid muinasjuttudel põhinevaid etendusi nii raamatusõprade ringi lapsed kui raamatukoguhoidjad, lisaks vesteldi raamatutest. Nii koolieelikud kui algklasside õpilased olid „elavatest nukkudest“ vaimustatud, ehkki nukuteater asus ukseava täitva kataloogikapi otsas ja etendust tuli vaadata kitsas laenutusruumis püstijalu.
1969. Heidi Ratas esitab S.Maršaki ainetel valminud nukulavastuse "Kaksteist kuud". Võru Linna 1. Lasteaed on tulnud raamatukogu külastama ja etendust vaatama.
Heidi Ratas käis televiisorikasti pakitud teatriga Tallinnas kolleegidele eesrindlikku kogemust tutvustamas. Peagi sai raamatukogu nukuteater ka esimesed käpiknukud.
Tehti lugejaanalüüse, selgitati välja populaarsemad raamatud ja uuriti, mis mõjutab laste raamatuvalikuid. Erialases töös olid abiks vabariikliku keskuse koostatud metoodilised juhendmaterjalid ja soovitusnimestikud, 1971. a. osaleti esmakordselt Lõuna-Eesti lasteraamatukoguhoidjate kokkutulekul Jõgeval ja Põltsamaal. 1972. a. loodi teine kojulaenutuse raamatukoguhoidja ametikoht.
1974. aastal likvideeriti seoses raamatukoguvõrgu vabariikliku tsentraliseerimisega Võru Rajooni Lasteraamatukogu ja moodustati J. Smuuli nimelise Võru Keskraamatukogu lasteosakond. Osakonnajuhatana asus tööle Heidi Ratas. Uusi raamatuid sai lasteosakond nüüdsest keskraamatukogu komplekteerimisosakonna kaudu.
Lasteraamatukogus valitseva ruumikitsikuse tõttu avati Võru 2. 8-klassilises Koolis laenutuspunkt. Suuremaid üritusi korraldati koolides. Vastavalt metoodilistele juhistele paigutati seni ühises alfabeedis olnud raamatud nelja vanuseastme järgi. Algklassiõpilased said laenutusruumi väikese avariiuli. Valmistuti kolimiseks uutesse ruumidesse – kogud puhastati liigsest ja aegunud kirjandusest, korrastati katalooge. Valmis artiklite kartoteek, pealkirjade kartoteek ja piltkartoteek mudilastele.
KASVUAASTAD 1977-1990.
Lasteosakond saab avara kodu, sirutab tiibu, kogub jõudu ja enesekindlust.
Tavapäraseks said mitmekesised kogusid vahendavad üritused ja kohtumised lastekirjanikega raamatukogus.
1977. aastal kolis lasteosakond Võru Rajooni Kultuurimaja Kannel uude juurdeehitusse (245 m²), sai avariiulitega laenutusosakonna, esimese lugemissaali ja võimaluse korraldada raamatuüritusi oma majas. Loodi lugemissaali raamatukoguhoidja ametikoht. Ka lastetöö metoodik Ere Raag sai nüüdsest töölaua lasteosakonnas.
Uus avar raamatukogu muutus lugejate seas ülipopulaarseks. Raamatusõprade ringis oli 40 liiget. Korraldati lugemiskultuuri tunde ja suuremaid raamatunäitusi. Laste raamatuüritused muutusid mängulisemateks ja lähenesid vormilt klubilistele üritustele.
Lisaks kirjanike juubelitele tuli üha rohkem tähelepanu pöörata poliitiliste tähtpäevade tähistamisele ja ühiskondlik-poliitilise kirjanduse propagandale.
1977. Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 60. aastapäevale pühendatud revolutsioonilaulude õhtul räägiti laulude saamisloost ja saatusest, Elmo Ploom vestles revolutsioonisündmustest Võrumaal. Fotod J. Aader
Rahvusvahelise lasteaasta puhul toimus sariviktoriin “Külla eakaaslasele”, tutvustati Euroopa rahvaste lastekirjandust. Tähistati H. Chr. Anderseni juubeliaastat, ÜLKNÜ aastapäeva, olümpia-aastat, V. I. Lenini juubeliaastat, rahuaastat, NLKP kongresse.
Analüüsiti hõlvet, tutvustati raamatukogu lapsevanematele ja lastele, kes veel ei olnud lugejad. Korraldati kohtumisi kirjanikega nii linnas kui rajoonis. Juhendati külaraamatukoguhoidjaid kataloogide korrastamisel, õpetati raamatunäituste kujundamist. Toimusid lastetöö seminarid kooli- ja külaraamatukogudele.
Analüüsiti kogude komplekteerimist tsentraliseeritud raamatukogusüsteemi tingimustes ja leiti selles ka puudusi: kui otse raamatukauplusest osteti lasteraamatukogule raamatuid 2-3 korda kuus, siis nüüd saabuvad raamatud lasteosakonda vaid kord kuus. Eriti suure hilinemisega tulevad raamatukoguköites raamatud. Tellimisel ei saa raamatuga tutvuda, abiks on vaid teemaplaani napp annotatsioon. Kuna raamatuid ei ole enam vaja töödelda ja kataloogikaartidega varustada, ei tunne osakonna töötajad kirjandust enam nii põhjalikult. Siiski leiti, et eelised (parem ülevaade ilmuvast kirjandusest ja väiksem töökoormus) kaaluvad puudused üles.
1980. aastal loodi lasteosakonna bibliograafi ametikoht. Bibliograaf hakkas lahendama teatmenõudeid, koostama soovitusnimestikke, teemakartoteeke, luuletuste ja ajaleheväljalõigete mappe ning õpetama lastele teatmeteoste kasutamist.
1982. Lasteosakonna juhataja Heidi Ratas, bibliograaf Imbi Jalakas, metoodik Ere Raag, laenutaja Riina Lõhmus ja lugemissaali raamatukoguhoidja Maie Thal.
1986. aastal muudeti kolmandik kojulaenutuse ruumist kinniseks hoidlakoguks, et raamatukogu suure kasutusintensiivsuse juures riiuleid paremini korras hoida. Osaleti vabariiklikus kogude analüüsis. Kutsuti raamatukokku 6-aastaste klasse. Tegeldi intensiivsemalt raamatuvõlglastega.
1988. aastal oli tunda ideoloogilis-poliitilise surve vähenemist: „Esimest korda raamatukogu ajaloos ei tegelenud me aruandeaastal plaanitäitmisega, vaid raamatu ja lugejaga. Me ei püüdnud oma lugejat internatsionaalselt ega sõjalis-patriootiliselt kasvatada.“
Kampaaniate sundus, mis oli seni palju lapsi raamatukokku toonud, kadus ka koolitöös. Nüüd tuli lapsi lugema meelitada eelkõige leidlike lõbusate ettevõtmistega ja põnevate raamatusoovitustega. Rohkem korraldati ka kodulugu, rahvakalendrit ja loodusraamatuid tutvustavaid üritusi.
Elu muutus majanduslikult kitsamaks, vähesed ilmuvad lasteraamatud olid kehva kvaliteediga, vaheldust tõid Soome sõprade annetatud pruugitud pildiraamatud ja koomiksid.
MURDEIGA 1991-2006
Lasteosakond tuletab koos kogu Eestimaaga meelde vanu tõdesid ja õpib uusi oskusi.
Neist olulisim on oskus jääda ellu lakkamatult muutuvas maailmas, mis esitab aina uusi väljakutseid. Õpiti töötama uute töövahendite ja -meetoditega, õpiti kohanema konkurentsivõitluses.
Eesti Vabariigi taasiseseisvumine 1991. aastal ja sellega kaasnenud keerulised ajad ühiskondlikus ja majanduselus andsid tugevasti tunda ka raamatukogutöös. Raamatukoguvõrgu detsentraliseerimisega kadus 1992. a lastetöö metoodiku ametikoht. Seoses keskraamatukogu üleminekuga maavalitsuse alluvusest linna alluvusse 1993. a sai J. Smuuli nimelise Võru Keskraamatukogu lasteosakonnast Võrumaa Keskraamatukogu lasteosakond. Kogudest hakati eemaldama punast kirjandust.
1993. Osakonnajuhataja Heidi Ratas, raamatukoguhoidjad Anne Kõoleht, Hele Ojamaa ja Eve Timmi ning bibliograaf Helle Laanpere lugemissaalis
Raamatusõprade ringi liikmete ettepanekul toimusid 1991-1994 raamatusõprade suvised telklaagrid. 1994. aastal tuli ringi töö lõpetada, sest kõigi ümberkorralduste tõttu kasvas raamatukoguhoidjate töökoormus ja ringi tegevuste ettevalmistamiseks nappis aega.
Lugejaid, laenutusi ja külastusi oli iga aastaga rohkem. Lisaks oli lasteosakond 1995. a nelja kuu jooksul ainus rahvaraamatukogu linnas, sest Võrumaa Keskraamatukogu “suur maja” kolis uutesse ruumidesse Jüri tänaval.
1996. aastal sai lasteosakond sai esimese internetiarvuti, millega sai vaadata loodavat Võrumaa Keskraamatukogu elektronkataloogi. Internetiühendus oli siiski nii aeglane, et lasteosakonnas oli vanemate raamatute kataloogi liitmine oli esialgu võimatu. Seetõttu asuti tegema hoopiski e-kataloogi ettevalmistustöid - korrastati ja kontrolliti teavikute kogusid ning eemaldati liigseid ja sisult vananenud eksemplare, mille e-kataloogi sisestamine oleks niikuinii otstarbetu olnud. Suure töökoormuse tõttu suleti Võrusoo Põhikooli laenutuspunkt. Kasvavat ruumikitsikust püüti leevendada mööbli ümberpaigutamisega, osa kojulaenutuse kinnisest hoidlakogust muudeti taas avariiuliteks.
1997-1998 avaldas lasteosakond kultuurkapitali toel Voldemar Raidaru Võru-ainelise lastejutustuse "Hõbelusikad" ja hakkas korraldama kirjandusretki raamatu tegevuspaikadesse.
Lasteosakonna lugejate, laenutuste ja külastuste arv oli kasvanud nii suureks, et kojulaenutus sai juurde kolmanda raamatukoguhoidja ametikoha.
1999. Laenutaja Eve Timmi ja lugejad kojulaenutuses. Foto H. Laanpere
1999. aastal sai lasteosakond koopiamasina. Projektirahaga ostetud audio- ja videotehnikaga oli lugejatel võimalus kuulata raamatukogus helikassette ja vaadata videofilme.
2001. aastal tähistati lasteosakonna 50. sünnipäeva peoga, kus kohtusid toonased ja tänased lasteraamatukoguhoidjad. Lasteosakonna vanemaid raamatuid hakati liitma Võrumaa Keskraamatukogu elektronkataloogi.
2001. Kojulaenutuse raamatukoguhoidjad Anne Kõoleht ja Heidi Ratas, lugemissaali raamatukoguhoidja Hele Ojamaa, kojulaenutuse raamatukoguhoidja Anne Kroman, osakonnajuhataja Helle Laanpere ja bibliograaf Eve Timmi lasteosakonna sünnipäevapeol.
2002. aastal otsustas Võru Linnavalitsus võtta rendile ja ehitada laste raamatukoguteeninduse vajadustele vastavalt välja Jüri tn. 54 teise korruse. Sama maja 3. korrusel tegutsesid juba 1995. aastast Võrumaa Keskraamatukogu teised osakonnad. Pühenduti ruumide kavandamisele ja kujundamisele.
2. apr 2003. Lugemissaali argipäev enne uutesse ruumidesse kolimist. Foto H. Laanpere
2003. aastal koliti mööbel ja raamatud kahe nädala jooksul üle ja maikuus avas lasteosakond uksed avarates, renoveeritud ruumides (590 m²). Toimusid uut kodu tutvustavad üritused, Tähesaalis hakati korraldama kunstinäitusi.
29. okt 2003. Koolivaheaeg uues lugemissaalis. Foto H. Laanpere
2004. a kevadel sai alguse Võru Loovuskooli beebikooli kunstinäituste traditsioon: kaks korda aastas toodi raamatukokku mudilaste käelise tegevuse tundides valminud kunstitööd; näitused avati loovuskooli laste laulukontserdiga.
2004. a algul hakkas Ira Petrova juhendamisel lasteosakonna juures tegutsema Võrukaela näitering, mis andis oma etendustega panuse lastekirjanduse tähtpäevade tähistamisel ja tõi raamatukokku palju publikut.
Tähistati Võru linna juubeliaastat ja Edgar Valteri juubeliaastat. 2004-2009 käisid raamatukoguhoidjad Edgar Valteri kodutalus Pöörismäel kevadisi ja sügisesi korrastustalguid tegemas.
2004. Võru Loovuskooli beebikooli näitus "Jõulueelne lastetuba" lugemissaalis. Foto H. Laanpere
2004. Võrukaela nukuteatri etendus Tähesaalis.Foto H. Laanpere
2005. a tähistati paljude üritustega H. Chr. Anderseni juubeliaastat. Valmis lasteosakonna lugejate elektrooniline andmebaas.
2004. H. Chr. Anderseni viktoriin ja Anderseni-teemalised näitused Lugemissaalis ja Tähesaalis. Foto H. Laanpere
2006. aastal lõppes vanemate raamatute sisestamine e-kataloogi. Toimus esimene elektrooniline inventuur. Alustati laenutuste elektroonilist registreerimist lasteosakonnas. Toimus esimene maakondlik Tooliteatri etlusvõistlus 6.-9. klasside õpilastele.
UUED ARENGUD 2007-
2007-2009 toimusid koostöös MTÜ Järjehoidja ja Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskusega pikem jutuvestmiskoolitus, avalikud suulise pärimuse alased loengud ja muinasjututunnid. Seoses raamatukogus asunud avaliku internetipunkti sulgemisega paigutati lasteosakonda kolm lugejate internetiarvutit.
2000-ndatel aastatel hakkas laste raamatukogukasutus pärast vahepealse kümnekonna aasta jooksul toimunud hoogsat kasvu vaibuma. Mõju avaldas 90-ndatel aastatel langenud sündivus (sel ajal sündinud väikesearvuline lastepõlvkond jõudis lugemisikka). Lisaks tekkis lastele hulgaliselt alternatiivseid ajaveetmisvõimalusi, kodud said internetiühenduse ja raamatulugemine jäi tagaplaanile. Vähese lugemispraktika tõttu langes funktsionaalse lugemise oskus, see omakorda andis tunda koolitöös, mis muutus paljude laste jaoks vaevaliseks. Koolilaste vanemad avastasid, et lugemine polegi pelgalt ajaviide, vaid toimetulekuoskus, mille laps peaks omandama võimalikult varakult, soovitavalt enne kooliminekut.
Raamatukogu püüdis lapsevanematele omalt poolt abiks olla. Otsiti võimalusi tuua väikelapsi koos vanematega raamatukokku, et tutvustada neile viimaste aastate jooksul ilmunud ülisuurt mudilaste raamatute valikut. Peale selle oli vaja murda lapsevanemate mõttemall, mille järgi raamatukokku oli asja alles siis, kui laps juba lugeda oskas. Selleks toimusid lasteosakonnas alates 2009. aastast kaks korda kuus mudilaste jutulaupäevad - loeti, jutustati, meisterdati ja mängiti. Samal aastal loodi linna lasteaedadesse esimesed lasteosakonna välisteeninduspunktid. Raamatukoguhoidjad läksid sülearvuti ja raamatukotiga lasteaia rühmaruumi, aitasid lastel raamatuid valida ja registreerisid laenutused. Sel viisil jõudsid raamatud ka nende lasteni, kelle vanematel ei olnud võimalik töökohustuste tõttu raamatukokku tulla.
Tänu neile ettevõtmistele hakkas koolieelikute raamatukogukasutus taas kasvama ja raamatukogul tekkis hea kontakt lapsevanematega ning lasteaiaõpetajatega.
Lasteosakonna bibliograaf Eve Timmi sai Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu auhinna "Aasta lasteraamatukoguhoidja 2010" suure panuse eest eelkirjeldatud ettevõtmiste väljatöötamisel ja läbiviimisel.
2010. a tähistati lugemisaastat lugemissoovituste konkursiga "21. sajandi raamat". Ajakirja "Täheke" 50. sünnipäeva tähistati läbi aasta kestvate üritustega. Toimus joonistusvõistlus "Contra tähetoolid", mille tulemusel lasteosakond sai tähestikujao lastetoole, mis olid kujundatud Contra tähesalmidega ja laste illustratsioonidega.
2010. Võrukeelse Tähekese esitlus ja Tähekese juubelinäituse avamine. Foto H. Laanpere
2011 jaanuar. Tähetoolivõistluse parimad kunstnikud illustreerivad koos Contraga tähetoole. Foto H. Laanpere
2012 kevadel toimus lasteosakonna kasutajate rahulolu-uuring "Väikelaste vanemate hinnangud ja ootused Võrumaa Keskraamatukogu lasteosakonna teenustele". Sellega tehti kokkuvõte 2008-2012 kestnud väikelaste raamatukogukasutust elavdavate tegevuste väljaarendamisest. Sihipärase tegutsemise tulemusel oli saavutatud hea kontakt vanematega ja lasteaiaõpetajatega, kellel on laste lugemishoiakute kujundamisel väga oluline roll.
Selle kõrval jätkusid ja arenesid koostöösuhted kooliõpetajatega. Koos korraldati lugema suunavaid üritusi lastele ja koolitusi täiskasvanutele, 2010. aastast toimusid maakonna emakeeleõpetajate ja raamatukoguhoidjate ühised iga-aastased kirjandusretked vana Võrumaa kihelkondade kultuuriloolistesse paikadesse.
2011. Bibliograaf Eve Timmi ja kojulaenutuse raamatukoguhoidja Aigi Mäesaar laenutavad raamatuid Võru Lasteaias Okasroosike.Foto H. Laanpere
2012. Eve Timmi jutustab mudilaste jutulaupäeval lugu karupoeg Siimust ja tema vanaemast.Foto H. Laanpere
2013. aastal toimus esimene laste suvine võistulugemine "Laste-Raamatu-Suvi", milles lisaks Võrumaa KRK lasteosakonnale said osaleda ka kõigi teiste maakonna rahvaraamatukogude lugejad. Programmi läbinud võistulugejad said suve lõpul kutse kohtumisele populaarse lastekirjanikuga, ühtlasi avati laste joonistuste ja raamatusoovituste näitus. Esmakordselt korraldati üleriigilise kirjandusmängu Võru maakonna eelvoor.
Tehti suuremaid ümberkorraldusi - paigutati teise kohta laenutuslett, suurendati lugejateeninduse ala hoidla arvel, eraldati kojulaenutuses vanuserühmadele oma tsoone (arvestades 2012. a rahulolu-uuringus laekunud ettepanekuid).
2014. aasta jätkus juba sissetöötatud rütmis: toimusid maakondlikud etluskonkursid ja suvine võistulugemine, lisandus välisteeninduspunkte lasteaedades, osaleti üleriigilistel raamatuüritustel. Jätkusid mudilaste jutulaupäevad. Lasteaiarühmad võtsid innukalt osa kevadise nukuteatrinädala etendustest ja meisterdamistundidest, algklassid õppisid loodusretkedel linnaloodust tundma ja raamatutarkusega seostama. Tähistati Edgar Valteri 85. sünniaastapäeva ja tehti retki Voldemar Raidaru raamatute jälgedes. Korraldati laste loomingu näitusi ja lastekultuuriga seonduvaid näitusi. Esmakordselt oli lastel võimalus tulla raamatukokku lugemiskoer Powerile ette lugema.
2015. aastal oli vilja kandnud tihedam suhtlus lasteaiaõpetajatega, mis andis uusi ideid koostööks. Võru Lasteaed Päkapikk korraldas oma juubeliüritused osaliselt raamatukogus. Selleks töötati välja raamatukogumäng "Seiklus raamatulinnas", mis jäigi kasutusele koolieelikute esmase kasutajakoolitusena. Alustati lauamängude kogu laiemat tutvustamist lauamängude meistrivõistlusega. Võrukaela näitering lõpetas töö.
2015. Koolieelikute mänguline kasutajakoolitus "Seiklus raamatulinnas". Foto H. Laanpere
2016. aasta algul tõi palju lasteaiarühmi raamatukokku Võru Lasteaia Punamütsike juubelinäitus. Jätkusid traditsioonilised ettevõtmised. Võrus oli üks üleriigilise lastekirjanike tuuri peatuspunkte. Sügispoolaastal algas koostöö Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühinguga - Jeta ja Kristi lugemiskoeratiimile käis ette lugemas esimene rühm lapsi. Helle Laanpere pälvis ERÜ tunnustuse "Aasta lasteraamatukoguhoidja 2015". 
2016. Kristi ja Jeta lugemiskoeratiim jutulaupäeval. Foto H. Laanpere
2017. aasta tõi lisaks tavapärasele tegevusele raamatukokku palju laste ja noorte kunstinäitusi, sest raamatukogu ühines laste ja noorte kultuuriaasta puhul algatatud projektiga "Kunst raamatukokku!", uuendas selle toel näitusevarustust ja reklaamis noortele kunstnikele ning nende õpetajatele näituste eksponeerimise võimalusi.
Laste raamatukogukasutus (eriti nooremas vanuseastmes) pöördus taas tõusuteele. Oma rolli mängis selles nii laulva revolutsiooni "lapselaste" veidi arvukama põlvkonna jõudmine lugejaikka, heade eestikeelsete lasteraamatute riiuli pidev täienemine kui ka raamatukogu sihikindel tegevus laste lugemise juhtide suunal.
2018. aastal lisandus lasteosakonna teematundide nimestikku "Mardimäng", millega osaleti Euroopa kultuuripärandiaasta puhul korraldatud sanditamiskombestikku tutvustaval festivalil "Hakkame santima!" 1. kooliastme õpetajad hakkasid õpilaste suviseks lugemisvaraks soovitama lugemismängu Laste-Raamatu-Suvi nimekirju, mistõttu mängus osalejate arv aina kasvas. Lasteosakond võõrustas rahvusvahelist mitmekeelset liikuvat luulefestivali "Luulesõit". Välisteeninduspunkt avati ka Võru Lasteaias Sõleke. Seega toimis välisteenindus kõigis Võru lasteaedades - nüüd enamasti 4-5-aastaste rühmades. Koolieelikute rühmad käisid juba ise raamatukogus regulaarsetel laenamisretkedel. 
Hetki raamatukogu ja lasteaialaste kohtumistest 2019. aastal. Fotod H. Laanpere
2019. aastal tähistati Edgar Valteri 90. sünniaastapäeva paljude kunsti- ja raamatunäituste, etenduste ja teematundidega. Lastekaitse Liidu eestvõttel koostatud "Hea Lasteraamatu" plakatite ilmumise 10. aastapäeva puhul koostati PowerPoint slaidiesitlus kümnendi parimate lasteraamatute tutvustamiseks. Seepeale lisasid paljud õpetajad "öökullikleebisega" raamatu õpilaste lugemisnimestikesse.
2020. aasta esitas ka lasteraamatukogule väljakutse toimetulekuks ja lugejatega kontakti hoidmiseks COVID-19 pandeemia piirangute tingimustes. Kevadel toimis mõnda aega kontaktivaba laenutus - tellitud raamatud anti lugejatele kätte uksel. Palju traditsioonilisi tegevusi tuli ära jätta, edasi lükata või kohandada uude vormi. Võru maakonna 4. klasside 25. ettelugemise võistlus toimus esmakordselt veebiüritusena - žürii hindas võistlusvideosid. Kevadpoolaasta näitused olid ainult virtuaalsetena vaadeldavad, sealhulgas ka Võru Loovuskooli näitus, millega lõppes 2004. a alguse saanud beebikooli näituste traditsioon.
2021. aasta kevadise kirjandusmängu maakondlik eelvoor viidi samuti läbi veebi vahendusel. 3. klasside võistkonnad olid selleks ajaks saanud juba tugeva distantsõppe karastuse ja tulid Google´i vormide vahendusel esitatud küsimustele vastamisega hästi toime. Suvine lugemismäng ja sügisene ettelugemise võistlus toimusid juba üsna tavapärases rütmis.