eng est

Jää puhtaks luuletempliks igavesti sa.
Laul kostku ikka sääl kui mühav laan
Ja kohal Munamäe ja Võrumaa
Veel lehvi, Vanemuine nagu aeroplaan.

Vaid sääl, vaid sääl on laulu kodumaa,
Ta sama jäädavalt on põimit iloga,
Kuis olen kasvand sulle, Võrumaa.

Juhan Jaik. Võrumaa.

juhan_jaik
JUHAN JAIK
13.01.1899 Võrumaa, Sänna – 10.12.1948 Rootsi, Katrineholm

JUHAN JAIK sündis 13.jaanuaril 1899. aastal Võrumaal, Rõuge vallas, Sännas mõisatöölise pojana, kasvas üles Tsooru vallas Roosiku mõisas ja Luhametsas, õppis Sänna ja Tsooru koolides. Edasiõppimist takistas kohmakas koolisüsteem ja rahanappus. „Olin sajad korrad elanud üle meeleheiteid hariduse omandamise mittevõimalikkuse pärast.“ Perspektiivitusest trotslikud poisid asutasid 1913. aastal riigikukutajate salaseltsi „Komorra“, tõukeks rahvusromantiline kirjandus ja „muidugi ka see üldine tarve vabamate rahvuslikkude elutingimuste järele, mis selgus omal teel isegi meile, kauge metsakuru poisikestele. […] Siht oli […] lüüa välja siit maalt kõik venelased ja sakslased ja luua iseseisev riik.“ Selle suurejoonelise plaani eest saatis tsaarivõim 16-aastase Juhan Jaigi asumisele. Revolutsioonisegaduste ajal tuli noormees suurte lootustega koju, kuid jäi peagi Sänna kommunistide pilkelaulu sisse kirjutamise tõttu jalgu ka punavõimule – seekord ähvardas koguni surmanuhtlus. Napilt pääsenuna läbis Jaik Tallinnas ohvitserikursuse, võitles Vabadussõjas, õppis õhtukeskkoolis, töötas muuhulgas ajakirjanikuna, Eesti Raamatuaasta peasekretärina ja Haridusministeeriumi nõunikuna. 1944. aastal põgenes Saksamaale, hiljem asus Rootsi, kus suri 1948. aastal ajukasvaja tõttu. Maeti 1990. aastal ümber Tallinna Rahumäe kalmistule.

Oma lünklikust haridusteest väärtustas Jaik kõige enam kahte kooliaastat Tsoorus ja iseseisvat enesetäiendamist. „Juba 6-aastasena valdas mind lugemiskirg, mis kestis õige kõrge pinevusega oma 20 aastat. […] Ise kirjanikuks saada, seda unistust siis veel ei olnud. […] Ent eriti algkoolid on nõrgalt kaitstud nakkushaiguste vastu. […] Veebruaris tuli see värsikirjutamise palavik. […] Meisterdasin salaja vihutäie pilkelaule kaasõpilaste kohta.“ Esimest honorari – veriseks löödud nina – pidas autor igati õiglaseks tasuks. Järjekindlamalt luuletama inspireeris poissi pere kolimine metsade keskele asunikutallu. Igatsus Munamäe järele, mis nüüd enam silmapiiril ei sinetanud, vormus värssideks. „Huvitas värsisepitsemise protsess, huvitas see, kuidas minul kaunis kergesti õnnestus valmisoleva või säälsamas pähetuleva mõtte sõnastust vormida nii, et see annab end parajal kohal murda teisele reale nii, et tekib riim ja neljanda rea järel punkt.“ Edaspidigi õhutas luulelendu kõige enam millestki ilmajäämine, olgu selleks siis romantilised noorpõlveillusioonid või vabadus. „[Vanglas] tundsin esimest korda elus, et armastan oma koduseid. Kui enne oleks tekkinud selline mõte, see oleks paistnud väga veidrana. Perekonnas polnud ei sõnade ega tunnete tegemist, polnud õpitud niisugust asja. Mida olin armastanud veel? Ikka Munamägi, koduvald, kogu kitsas liikumispiirkond, mille nüüd leidsin rikkaima õnnemaana. […] Seda õppisin nüüd nägema ja idealiseerimagi. […] Muidugi kirjutasin ka värsse, haledaid ja armsaid.“ 1921. aastal trükiti esimesed luuletused ajalehes. Alates 1924. aastast avaldas Jaik luulekogu, lühiproosat, romaane, näidendeid, muinasjutte, lastejutte ja -luulet. 1999. aastal ilmusid esmakordselt käsikirjana säilinud mälestused pagulasaastaist.

Juhan Jaigi isik ja looming on alati tekitanud kahetist vastukaja. Lähedased ja tuttavad meenutavad teda optimistliku inimesena, kelle tulek tekitas alati rõõmsa ootuse: kohe hakkab toimuma midagi huvitavat ja toredat; vaenlased seevastu olid valmis ta koguni surma saatma. Tänased kirjandusteadlased leiavad Jaigi lapsemeelselt fantaasiarikkas müstilises proosas üha uusi sügavusi uurida, eluajal sarjati teda pinnapealse, viimistlemata jutuvoolu eest.

 Jaik meenutab mitmes mõttes Hans Christian Anderseni – mõlemad pärit vaesest perest, haridustee jäi kõigile püüdmistele vaatamata lünklikuks, mõlemad innuka, entusiastliku, kõrgelennulise, reeglitest ohjeldamata loomingulaadiga, mis tegi nad avatuks kirjandusmaailma halastamatu konkurentsivõitluse pilkavatele rünnakutele. Ja lõpuks – nii Andersen kui Jaik püüdsid kogu elu teostada end täiskasvanutele kirjutatuga, aga said tunnustust hoopiski lastele jutustatud muinasjuttude eest.

 On arvatud, et varasema loomingu karmid arvustused suunasidki Juhan Jaigi hiljem oma lugusid peamiselt lasteraamatutena vormistama – neisse suhtus kriitika pealiskaudse leebusega. Osaliselt võisid lastepärasemad teemad olla siiski inspireeritud ka oma lastest.

Sõjaeelse kümnendi jooksul ilmuski pikk rida fantaasiarikkaid (muinas)jutu- ja luuletuste kogusid noorsoole – „Uhhuu jutustused“ (1929), „Kaarnakivi“ (1931), „Vanapagan ja seitse venda“ (1932), „Vanaisa kasukas“ (1933), „Hõbedane karjakell“ (1933), „Hädastvere poiste ninamees“ (1934), „Kuutõrvajad“ (1934), „Tondijutud“ (1936), „Pajupill“ (1937), „Tolmukull“ (1939), „Hunt“ (1942), „Nõiutud Tuks“ (1944), jutustus „Juudasoo“ (1934) jutustuste triloogia „Pombi ja Üdsimärdi nõiad“ (1932), „Pombi ja esivanemate kuld“ (1934), „Pombi ja Siukuningas“ (1934) ning kuus lastenäidendit.

Lähemal vaatlusel selgub, et lasteraamatute ühisnimetuse alla mahub nii lihtsakoelisi jutukesi ja muinasjutte väikelastele kui ohjeldamatuid ohtrasõnalisi fantaasiarännakuid, kus isegi täiskasvanul lugejal on raske jutustaja kannul püsida.

Nõukogude Eestis lasteraamatu sildi all tsensuuri läbinud valikkogus „Kaarnakivi“ (1980) leidub läbisegi nii lastele kui ka algselt täiskasvanutele kirjutatud jutte. Samasugust ebaühtlust kohtame enamikus Juhan Jaigi 100. sünniaastapäevast alates ilmuma hakanud arvukates uustrükkides ja valikkogudes. Nii on Jaigi loomingu sihtgrupid veelgi enam segadusse aetud. Suur inimene vaatab lasteraamatust üle, väike inimene võib omapead raamatut lugedes ära eksida mõnes pikalt lohisevas, pateetilises või keerulisse müstikasse kalduvas loos.

Sellisel juhul võiks suur võtta Jaigi muinasjutud ja hakata neid väikesele ette lugema – küllap saavad mõlemad lummatud. Jaik oligi loomu poolest rahvalik jutuvestja, kes kasutas teadlikult palju rahvaluules ringlevaid motiive ja fantaseeris neile käigupealt lisa. Sellise jutuvestja loominguks ei ole mitte viimistletud, läbimõeldud sündmustikuga jutt, vaid jutustamise protsess ise, elav esitus. Kirjapanduna kaob osa selle võlust. Küllap oligi Jaik ise oma pajatuste parim esitaja. Kaasaegsed meenutavad, et sõja ajal ei raatsitud isegi pommivarjendist häire lõppedes lahkuda, kui Jaigil lugu pooleli oli.

Teisalt on nipernaadilikult kurvilistel kujutlusrännakutel tõttav Jaik teenimatult varju jätnud süvenenud meeleolude ja hingeseisundite kirjeldaja. Nii on ka kogu lastele kirjutatud Pombi-triloogiat vaadatud kui ettevõtliku karjapoisi jantlikult lõbusaid seiklusi küla nõidade ja petiste paljastamisel. Ometi jutustab kolmas raamat ("Pombi ja siukuningas") erinevalt eelnevatest üsna realistliku, ilmselt autori kogemustele toetuva loo asunikuperest, kes metsade keskele talu rajab ja uues kodupaigas kohaneda püüab. Jutt “Kuuendal suvel” (kordustrükina ilmunud 1999 kogumikus "Nõiutud Tuks") aga annab igas eas lugejale tajutavalt edasi jõuetu ahastuse, trotsi ja üksilduse, mida tunneb laps, keda isegi kõige lähedasemad valesti mõistavad.

Jaik ise oli lähedastest ja sõpradest ümbritsetud helge inimene – aga loominguliselt võis temagi end vahel väga üksildasena tunda: „...minust sai parandamatu unistaja oma teiste eest varjat siseilmaga.“

Rohkem on osatud hinnata Juhan Jaigi ühist vereringet oma kodukandi maastikega, neil tegutseva rahvaga ja selle kõige kohal valitseva ürgse vaimu(de)ilmaga, mis on tema loomingu elujõu peamine allikas.

 Juhan Jaigi lauseid mälestustest:

…“Lapsena leidsin raamatuist tee, mille lõppsihti ma ei küsinud, kuna olin õnnelik sellestki, et see meelitas mind edasi.“

... "Parimad mälestused on mul jäänud sõjaväeteenistusest vabadussõja ajal ja pärast seda. […] juhuslikult õppurpataljoni sattumine võimaldas mulle koguni keskkooli pääsemise. Ent need keskkoolid ei andnud küll midagi peale klassidest ülehüppamise-oskuse. Suuremaks kasuks oli kaitseväeteenistus ise. […] Kunagi enam pole ma saanud oma priiaega kasutada nii suure põhjalikkusega lugemiseks ja ühtteist paberile panemiseks.“

... "Kokku võttes leian, et minu elusuhtumuste kujunemine on tublisti mõjutatud kirjust elusaatusest. Kõige vastuvõtlikumatel eluaastatel valitsenud meeleoludest on palju jäänud püsima mu ainealadesse.“

… "Kombineerida mingi sündmustik, mille najale maalida maastikuluulet või meeleolupilti, pole olnud raske. Pole vaadanud sündmustiku joonele kui pääasjale, see kipub jääma kõrvaliseks asjaks.“

.... "Kui paradoksaalne – selleks, et võida jääda ausaks oma maa ees, pead ta selle suurimal hädahetkel jätma maha.“

JUHAN JAIGI LOOMINGUT LASTELE …

 ... RAAMATUNA

 

Hunt : [värsslugu]. Tallinn : Eesti Kirjastus, 1942. 15 lk.
Sirvi: http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?ID=322

 

Hunt : [luuletused]. Tallinn : Canopus, 2007. 51 lk + 1 CD : [Luuletusi loeb Tõnu Aav].
Sisu : Hunt ; Lugu Karmillast ja Paharetist ; Kassi kaubamaja ; Jaan oskab linnu keelt ; Hunt kohtus.

 

Imede küla : lastelood [ja luuletused]. Tallinn : Canopus, 2008. 106 lk.
Sisu : Mesikäpa saunaskäik ; Imede küla : [luuletus] ; Karumäe ; Kolliküla korstnapühkur : [luuletus] ; Pardi-Peedi unenägu : [luuletus] ; Tüli linnapoistega ; Peeter Vibu ja Mikk Tibu : [luuletus] ; Puruküla sõda ; Koldesöed : [luuletus] ; Kurakene ; Nõiaraamatud ; Nobi ja Nips ; Kuri poiss Johannes ; Nähvits ja Kräu ; Printsess Lilli-Malle päästmine ; Printsess Rukkilill.

jaik-juudasoo

Juudasoo : [seiklusjutt poistele]. Tallinn : Canopus, 2009. 110 lk.

 

Jõuluöö väikeses majakeses ja teisi jutte lastele. Tallinn : Canopus, 2006. 133 lk.
Sisu : Jõuluöö väikeses majakeses ; Vahvate jäneste seiklus jõuluööl ; Suursusi sörkis kutsikatega ära ; Tundmatud külalised ; Käpalakkuja kolm poega ; Kena tantsukaru Jõmman ; Hunt ja ilves merehädas ; Uhhuu jutt oma suguvõsast ; Juhan-kull ja rebane ; Kaks jänest ; Moora ja kass ; Sääsk, kärbes ja kilk ; Iiri ja Rotu ehk halb vihmane suvi ; Julge tolmukull ; Tark harakas ; Hiir läks puid raiuma ; Kits pole karielajas ; Jaaniöö ; Väikese Kosose seiklusi vabadussõjas.

  Kaarnakivi : valimik tondi- ja loomajutte. Tallinn : Eesti Raamat, 1980. 255 lk (Eesti lastekirjanduse varamust).
Sisu : VÕRUMAA JUTUD 1 : Jaaniöö ; Vihmatark ; Vanad sõbrad ; Jõetõbras ; Suurte kuuskede maa ; Laanemees ; Tohu hobune ; Isa surm. KAARNAKIVI : Kaarnakivi ; Kaarnakivi 2 ; Veskipoiss Pontsius ja setu Hundu. VANAISA KASUKAS : Vanaisa kasukas ; Õppimismasin ; Kuri kuumees ; Sisaskipüüdja Mikk. HÕBEDANE KARJAKELL : Hõbedane karjakell ; Viiendat sorti kivike. HÄDASTVERE POISTE NINAMEES : Kiigapuu ja Hundipukk. TONDIJUTUD . Pärgel ja raudkepp ; Puru-Peetri imepaun ; Pudelitont Kiki ; Ülejäänu ja ta puraskimoor ; Nigupakk ja Purask ; Siku Madis ja naksikesed ; Kuninga kingsepad ; Peetrus ja vana sõjamees ; Raudmees ; Kaval sepp ja paharet. PAJUPILL : Pajupill ; Kuningas Hannibali pajupill. VÕRUMAA JUTUD 2 : Kukku ; Tuuts-Juhani esimest sorti kivi ; Pidu pahandusega.
 

Kaie ajaviide : [eesti, saksa, rootsi ja prantsuse keeles]. 2. tr [Tallinn] : Juhan Jaigi pärijad, 1999. 50 lk.
Sisu: Juhan Jaik ; Vaiba saaga : [vaiba "Kaie jutud" saatusest] ; Kaie ajaviide : [jutt].

  Kesväesä : [luuletus]. Võru, Võro Selts, 1998. 36 lk.
  Naksikõsõq : [Kuulamisraamat] : Juhan Jaigi loomingut loevad Ervin Org (1, 3, 4) ; Kalev Kudu (5, 6, 7) ; Jan Rahman (2); parmupilli mängib Tuuli Otsus. Võru : Võro Instituut, 1999. 1 helikassett.

Sisu : 1. Inne ja perän tuisopühhä ; 2. Siku Madis ja naksikõsõq : [jutud] ; 3. Võromaa : [luuletus] ; 4. Valgõ kivi ; 5. Esä surm ; 6. Pidu Tialan ; 7. Ärqpäsemine : [jutud].

  Nõiutud Tuks : [luuletused ja jutud]. Tallinn : Steamark, 1999. 160 lk.
Sisu : Võrumaa sonett : [luuletus] ; Arp Jumalahävitaja ; Kuuendal suvel ; Kuretee mets ; Jällenägemine metsavaimuga : [luuletus] ; Jaaniöö ; Puusepa poeg ; Tondirätsep ehk Mürakaru, Madis ja Mikk ; Õunad ; Haavad : [luuletus] ; Küttimine ; Nägemus : [luuletus] ; Tark Ats ; Sõit jaanitulele ; Kuidas Ülle ja Kalle käisid jahil ; Hunt, Tont ja Pahareti püssiloks ; Nõiutud Tuks ; Hunt ; Kaie jutud ; Iiri ja Rotu ehk halb vihmane suvi ; Kui kägu lendas ära ; Eesel ja brasiilia tolmuahv ; Uha ristiisa jutustas ; Mesikäpa saunaskäimine ; Karumäe ; Lembitu Munamäel ; Ballaad : [luuletus] ; Rehevare : [luuletus] ; Mälestusi esimesist kirjanduslikest katseist : [mälestused] ; Juhan Jaigi loomingu valikbibliograafia.
  Pajupill : lastejutud. [Tallinn] : [Koppel], [1993]. 106 lk.
Sisu : Pajupill ; Kuningas Hannibali pajupill ; Kuidas Ulle ja Kulle käisid reisimas ; Kuidas Ulle ja Kulle käisid jahil ; Kull ja tihased ; Viljaaidad ; Suuskadele : [luuletus] ; Tark Ats ; Emake Mai : [luuletus] ; Sõit jõuluööl ; Lugu piltidega juturaamatust.
  Pombi ja Üdsimärdi nõiad : [jutustus : triloogia 1. rmt.]. [Tallinn] : Kupar, 1993. 132 lk (Kupra kuldraamat).
  Pombi ja esivanemate kuld : [jutustus : triloogia 2. rmt.]. Tallinn : Kupar, 1993. 154 lk (Kupra kuldraamat).
  Pombi ja siukuningas : [jutustus : triloogia 3. rmt]. Tallinn : Kupar, 1993. 150 lk (Kupra kuldraamat).
  Tondid, hundid, hobud : [jutud ja luuletused]. Tallinn : Canopus, 2004. 181 lk.
Sisu : Näljane tont Jutsivurr ; Pudelitont Kiki ; Kiigapuu ja hundipukk ; Ülejäänu ja ta puraskimoor ; Siku Madis ja ta naksikesed ; Sauna-Antsu kapsatont ; Pärgel ja raudkepp ; Puru-Peetri imepaun ; Tondipesas ; Muinasjutt talvetulekust : [luuletus] ; Ööteel : [luuletus] ; Hunt : [luuletus] Hunt : [värsslugu] ; Vanaisa kasukas ; Hõbedane karjakell ; Vanakaru ja hunt ; Koer, hobune ja vares ; Hobusevaras.
 

Tondijutud : [kuulamisraamat] / Juhan Jaigi jutte loeb Tõnu Aav. [Tallinn] : Theka, [2000]. 1 helikassett.
Sisu : Pudelitont Kiki ; Raudmees ; Puru-Peetri imepaun ; Peetrus ja vana sõjamees : [jutud].

jaik-tondijutud-cd Tondijutud : [kuulamisraamat] / Juhan Jaigi jutte loeb Tõnu Aav. Tallinn : Easy-Living Music, 2012. 1 CD (1 tund 18 min).
Sisu : Pudelitont Kiki ; Raudmees ; Puru-Peetri imepaun ; Peetrus ja vana sõjamees : [jutud].
  Tondijutud : noorsoojutud. [Tallinn],  [1992]. 133 lk.
Sisu : Pärgel ja raudkepp ; Purupeetri imepaun ; Pudelitont Kiki ; Ülejäänu ja ta puraskimoor ; Nigupakk ja purask ; Siku madis ja naksikesed ; Kuninga kingsepad ; Peetrus ja vana sõjamees ; Raudmees ; Kaval sepp ja paharet.
jaik-tondijutte Valitud tondijutte. Tallinn : Canopus, 2009. 132 lk.

...KOGUMIKES

...AJAKIRJADES

  • Pioneer, 1989, nr. 1, lk. 20-21 : Meie oma esivanemate kuld : [jutt].
  • Hea laps, 1999, nr. 1,  lk. 13 : Kassi kaubamaja : [katkend luuletusest].

JUHAN JAIK RAAMATUKOGUDE KATALOOGIDES

JUHAN JAIGIST JA TEMA (LASTE)LOOMINGUST

***