eng est

Kae, latsõ umma tulnu
järve viirde –

näil mälestüisi häid um

tritsupäivist, –

ja kuusõ kaugõl kohisasõ üüse –

ma nigu nuur viil olõss´,

Põlvan makass´, –

sääl, kos om kaski valgit

Oodsioron

ja tii lätt lajast

karjakoplist üless.

Lembit Kurvits. Ime kütken tähe poole kist. Viljandi, 2002, lk. 285

kurvits-lembit-margus-ansu-foto

LEMBIT KURVITS
15.05.1954 Põlva vald, Mammaste

LEMBIT KURVITS sündis 15. mail 1954. aastal Põlva lähedal Mammastes. Õppis Mammaste, Põlva ja Pärnu koolides. Lühemat aega õppis Tallinna Pedagoogilises Instituudis, töötas erinevates ametites Põlvas, Taevaskojas, Tartus ja mujal, ajuti oli vabakutseline kirjanik. On olnud vanglas ja psühhoneuroloogiahaiglas. Viimased aastad on elanud hooldekodus.

Kirjutama hakkas 13-16-aastaselt Pärnu lastekodus elades. Alates 70-ndatest aastatest kirjutas peamiselt luuletusi (sealhulgas murdeluulet), aga ka lühiproosat, esseid, arvustusi. Lembit Kurvitsa keeruline ja heitlik elu kajastub ka tema loomingus, milles kõrvuti tõsimeelsuse ja kohati isegi süngusega võib leida eriliselt hellnukraid lastest ja lastele kirjutatud luuletusi:

Tasa-tasakesi
veereb tammetõru,
tasa-tasakesi
ema sõlevõru.

Kuskil rahu jõuab.
Kuskil uinub lind.
Kuskilt kaugelt jõuab
päike paistma sind.

Tasa-tasakesi
veereb sõlevõru,
tasa-tasakesi
kasvab tammetõru.

(Mängulaul)

Lembit Kurvitsat on võrreldud Juhan Liiviga – kumbki ei ole hoolinud rahast, olmest ega tervisest, ei ole leidnud oma kohta tavaelus, aga kirjandus on mõlema jaoks olnud vaibumatu kirg.

Lisaks perioodikas ja kogumikes avaldatud luuletustele on ta lastele kirjutanud ka juturaamatu Taevaskojalapsed (1993). See on lihtsas keeles ja lihtsa sündmustikuga pildikeste kogum Pireti ja Epu suvest maal tädi Anna juures:

“...Kõrgetel heinavartel kahel pool teed helkis kastepiisku. Epp sibas neid püüdma, sai aga märjaks, mis kole. “Ära mine hommikul heina sisse, oota, kuni ära kuivab,” õpetas Piret. Ta oli ju tark.” [...] “Kuidas Taevaskoda joonistada, mõtles Piret. Ja segas vesivärve. Epp tuli appi. Vanaisa tuli ka, jälgis natuke aega laste tegemisi ja ütles siis: “Tuleb panna sini-sinist ja hästi kollast ja paitavat pruuni ja sametpuhast rohelist.” Ning siis joonistasid nad Taevaskoda nii, nagu enne neid olid seda teinud Jaan Vahtra ja Elmar Kits ja Villem Ormisson ja kõik teised kunstnikud, kes seal üldse käinud olid. Ja nii sai Taevaskoja ilusaks.”

Lembit Kurvitsa lauseid valikkogust “Tõrvalill” (2003) ja intervjuust:

... “Miks kirjutan, miks avaldan inimestele omi mõtteid? On üks läbiv soov, paljudes töödes, mis olen teinud – püüd projitseerida vaimset ollust argipäeva, sellesse igaviku hallusse, mis kunagi matab kõik püüdlused tolmu. Soojust ma otsinud olen...”

... „Ajuti on mul ka olnud momente, mil tunnen, et pole enam millestki kirjutada. Need hetked on kõige raskemad. Tekib tunne, et tapaks enda ära. Siis tuleb minna kas loodusse või lugeda. Kui kirjanik ei suuda töötada, peab ta lugema. Ei ole ühtegi asja, mis inimest nii tugevasti arendab kui lugemine.“

... „Mu miil om heitlik jah. Ma olõ elost otsnu ütte ja tõist, a ma ei tiiä esiki, mis ma olõ otsnu.“

... “Lapsepõlve, millest pärit olen, on mul raske kujutada. Sest maastikud, millel mängitud, on jäänud mälestustes niisugusteks, nagu neid väiksena nägin.”

... „Võro keelen om küländ rassõ kirotada, kiilt inämp väega häste ei mäletä. A ku ma siiä naide maastike pääle tulõ, sis kõik muutus hoobilt ja om väega huvitav.“

... “Luule on läbitud hellus, autori jaoks on luuletusel lõpp ja sealtmaalt algab, kui veab, tema ränd raamatutes, lendamine tulest sädemena öhe.”


LEMBIT KURVITSA LOOMINGUT LASTELE ...

... RAAMATUNA

  Taevaskojalapsed : [jutud]: väikestele lastele. Tallinn : Tiritamm, 1993. 32 lk.

... KOGUMIKES

...AJAKIRJADES

  • Pere ja Kodu, 1994, nr. 2, lk 37 : Matle-Katle unelaul ; Väike Matle ; Rõõmus laul ; Isakodus : [luuletused]

LEMBIT KURVITS RAAMATUKOGUDE KATALOOGIDES

LEMBIT KURVITSAST JA TEMA (LASTE)LOOMINGUST

***