Juhani Püttsepp

Püüan lapselikkust, selles peituvat head, viia teiste inimeste – minu meelest liiga täiskasvanulikku – kulgemisse. See ehk ongi mu kirjutamise mõte. Et ei kalestutaks, et süda oleks kogu aeg lahti.
Juhani Püttsepp
Siimets, T. Sõnad kui nahkhiire tiivalöök. Pere ja Kodu, 2003, nr 6, lk 67.

JUHANI PÜTTSEPP
17.02.1964 Tartu

JUHANI PÜTTSEPP sündis 17. veebruaril 1964. aastal Tartus. Õppis Tartus, lõpetas 1989. aastal Tartu Ülikooli bioloogia erialal. Töötas Zooloogia ja Botaanika Instituudis, Tartu Ülikoolis, Tartu Lasteteatris, ajakirjanikuna mitme väljaande juures. Praegu töötab Eesti Maaülikoolis loodusteaduste koolis, tegutseb (loodus)ajakirjanikuna, kirjutab lasteraamatuid.

“Esimene iseseisev lugemine oli seitsmeaastasena “Lumekuninganna”. Läksin kööki, kus ema-isa juttu ajasid ja teatasin: “Nüüd lugesin raamatu läbi.” Peagi veetis Juhani pikki õhtuid, sahvrist näpatud moosi kõikvõimalikele hirmhuvitavatele raamatulehekülgedele tilgutades, siis hakkas ise jutte kirjutama. Õpetaja toel jõudsalt arenenud kirjandushuvist hoolimata tuli koolis tehtud mässumeelsete tempude tõttu 1980-ndate aastate Eesti NSV kõrgkoolis edasiõppimiseks valida võimalikult poliitikakauge eriala – loodus. Edasine tee viis läbi mitme vahepeatuse lõpuks ikkagi ka kirjutamise ja ajakirjanikutööni.
Tartu Lasteteatri päevil ilmusid ajakirjades esimesed artiklid ja lastejutud.

Esimene lasteraamat, “Kunstnik Johannese kummalised lood” (1994), sündis joonisfilmi ideevõistluse ajel. “Mõtlesin oma kunstnikust vanaisale Juhanile ja teisele, pasunamängijast vanaisale Johannesele. Tegingi kahest kokku kunstnik Johannese.” Johannese maalitud eidekesed koovad oma külmetavale kunstnikule soojad sokid. Kümme aastat hiljem ilmunud “Kunstnik Johannese üpris kummalistes lugudes” (2004) ärkavad ellu narmendava tapeedi varjamiseks seinale maalitud luiged: “Toaseinad näevad pärast luikede lahkumist välja üpris kummalised. Näib, nagu oleks uudishimulik Kuu taevast tuppa tulnud värviplekke oma kuuvalgusega puudutama. Sein sai küll uhke, mõtiskleb Johannes. Huvitav, mis pruut sellest arvab.”

"Kirsiõiedetsember: jõulujutt õhtuseks lugemiseks" (1995) oli kõigepealt Rakvere teatri repertuaaris ja jäi ka raamatuna näidendilaadseks novelliks. “Musta habemega kapten” (1998) - esmalt joonisfilmi stsenaariumiks kavandatud jutukogu - pajatab poeetilisi muinaslugusid tähtkujudest. “Anni rännuteel” (2005) sai alguse Tartu Lasteteatri nukknäitlejast, kes sõitis 2002-2004 koos Raido Rüütli ja teiste “veerevate eestlastega” ümber maailma. Raamatus pajatab Anni lastele reisimuljeid. Annit ennast kohtame taas jutukogus "Toad täis nukkude juttu" (2011) mis koondab seitsmeteistkümne autori peresse sattunud nuku "elulugusid". Esimesed nukud olid pärit Elva Konsumist. Tuttavad hakkasid neile seltsilisi pakkuma ja seltskond aina suurenes. 2017. a jätkusid nukkude lood raamatus "Kodu täis nukkude jutte".

“49 aastaaega” (2003) on valitud hetked aastate jooksul kogutud kohtumistest loodusega. Proosaluuletusi meenutavad miniatuurid pildistavad meeleolusid ühe aastaringi jooksul ja sobivad igas vanuses lugeja emotsioone käivitama. “Kui järele mõelda, siis leidub meil isegi rohkem aastaaegu kui neli. Vaatame kevadesse. Seal on varakevad, päriskevad, hiliskevad. Päriskevades omakorda märtsikellukeste aeg, sinilillede aeg, nurmenukkude aeg. Nii palju aastaaegu, kui sa vaadata oskad. […] Siin raamatus on 48 pilguheitu, mängu, hetke. Ja neljakümne üheksas ka. See, mis on looduses just praegu. Oma värvi, lõhna või valgusega, veel üks aastaaeg.”.
Nii selle raamatu pildid kui ka 2009. aastal ilmunud "Lauajupi Madonna" pildid joonistas autor kunstnikust vanaisalt päritud sulgedega.
"Lauajupi Madonna" on ebatavalise kirjasõpruse lugu. Pudelipostiga Saaremaa randa jõudnud kirjadest arenenud kirjavahetused sidusid Eesti kirjameest Juhanit Saksa poisi Yanniku ja Rootsi tüdruku Martinaga.
Ka jutukogu "Juhani jutte" (2014) on illustreeritud autori õhuliste sulejoonistustega. Raamatus on varem raamatuna ("Musta habemega kapten") ja mitmes ajakirjas ilmunud jutud. Tsüklisse "Lõunakaare lood" on valitud neli Lõuna-Eesti teemalist lugu, mis valmisid esmalt võrukeelsete Tähekeste jaoks.
Juhani Püttsepa suguvõsa juured on saanud toitu mitmelt poolt Lõuna-Eestist – Tartumaalt, Mulgimaalt, Võrumaalt. “Latikad Emajões tulevad alati tagasi sinna, kus esimest korda kudesid. Mina pole latikas, aga tugev kokkukuuluvus on Lõuna-Eestiga, kust on pärit kõik mu vanavanemad. […] Olen vanaema poolt Hargla kihelkonnast. Mu keel on võro, seto ja mulgi solk.” "Mulgi keel on mulle lähedasem. Ema on pärit Helme kihelkonnast Tõrva lähedalt. Kui bussiga maale sõitsime, hakkas ta peale bussist väljumist kõnelema mulgi murdes. Võrukeelne jutt on mul tulnud selle napi mulgi murde pealt. Mulgi murden om mul kõnelemisel tuu hädä, et tuu om segi võro murdega ja seto murdega ja sis ole ma ise sinna juurde kudanu viil ütte-tõist.

Päritolu, kirjanduse-, rännu- ja loodusehuvi on paljudes Juhani Püttsepa tegemistes kokku saanud. Tulemuseks on mitu artikli- ja saatesarja Lõuna-Eesti loodusest ja inimestest. 1999. aastal kohtus ta Postimehe ajakirjanikuna Kaika Lainega. Kui kopsuarstist isa soovitas Juhanil kirjutada lugu lastele, keda vaevab astma, ilmuski 2001. aastal “Veskitont Niglas”. See on lugu Kütioru veski poisikeseohtu astmahaigest tondist, kes koos talumees Jaaniga nõid Laine juurde abi otsima läheb. Selle häda puhul annavad maarohud küll leevendust, kuid tõhusamat ravi saama minnakse Tartu kopsuarstide juurde. Võrumaa lugeja elab kaasa Niglase saatusele, tunneb ära olustiku ja tegelased. Astmahaiged lapsed saavad lisaks tuge ning õpetust oma tõvega võitlemiseks.

Ajakirjanikutöö suunas lähemalt uurima mitmeid teemasid, mis hiljem vormusid (laste)raamatuteks. Ajakirjale Lemmik kirjutatud loomalugudest sai kogumik "Portreed Tallinna loomaaiast" (2008).
Loomaaiahundist rääkiva artikli jaoks tehtud uurimistöö tekitas huvi huntide vastu, mille üheks tulemuseks olid "Väikese hundi lood" (2009), mis annavad väikelastele aimu sellest, milles loomalapsed ja inimlapsed sarnanevad ning mille poolest erinevad. Hugo Treffneri Gümnaasiumis õppiv Haanja tüdruk Miina Aleksandra Piho tõlkis loo võru keelde, Võru kunstnik Kadi Mõttus joonistas uued pildid ja "Tsillokõsõ soe jutu" ilmus 2020. aastal.
Pärimuslike pajatuste kogumik "Mees, kes puutus põtra" (2014) sai alguse 2001-2010 ajakirjanikuna Alam-Pedja looduskaitseala inimeste lugusid kogudes. 8 lastele sobivat lugu tõlgiti ühe jaapani tuttava soovil inglise keelde. Alam-Pedja looduskaitseala juubeliks sai neist lugudest eesti- ja ingliskeelne raamat.
Ajakirjalugudest tuli raamat "Doktor Haldja lood" (2016) - kahest väikesest tüdrukust ja nende naabritädist, pensionile jäänud lastearstist Haldjast (dr Haldja Kääri), kes aitab, kui põlv on marraskil, kevadväsimus kallale tuleb, puugid või täid kimbutavad, allergia aevastama ajab.

Tööst Eesti Maaülikooli loodusteaduste koolis on välja kasvanud mitu lasteraamatut. "Minu vanaema Kirjak" (2011) on lugu Miiast, kelle seltsis satub lugeja karjamaale vanaema lehma valvama, koos tulevaste loomaarstidega anatoomialoengule, moodsasse katselauta ja vanasse küüni vasikat ilmale aitama. Miia kogemuste kaudu saavad lapsed teada, kuidas jõuab piim meie toidulauale.
Väikese poisi vaikuseotsingutest rääkiva jutu "Tsss ... Kuula!" (2013) ajendiks olid õpilaste linnamüra uuringud. "Vaikuses saab inimene endale tere öelda, endaga juttu ajada, tuleviku peale mõtelda. Vaikust ei saa panna kotti nagu leivapätsi ja nosimiseks koju tuua. Kuid vaikusel pole midagi selle vastu, kui inimene teda vahel külastab.”
Kootöös Eesti Maaülikooli metsateadlastega valmis lastele mõeldud "Metsa-aabits" (2020), kust saab muu hulgas teada ka seda, et metsast ei tule üksnes marjad ja seened, vaid ka näiteks WC-paber. Metsa põhimõisted on lahti jutustatud tähestikku järjestatud lugudes.
Tartumaa Vapramäe, Vellavere ja Vitipalu matkaradade maskoti lugu "Vapramäe Vapu" (2012) suunab lasteaialapsi märkama ning mõistma matkaradade ümbruse loodust.
"Mustad linnud" (2016) tutvustab lastele nii fotode kui tõsielulugudega muinasjutuliselt nutikaid vareseid, kaarnaid ja teisi musta sulekuuega linde.
"Liulood" (2014) on autori enda nähtud või teistelt kuuldud seigad loomalastest, kes mängivad ja lasevad lõbuga liugu nagu inimlapsed.

Lasteteatris töötades kohtus Juhani Püttsepp keerulistest oludest pärit tüdrukuga, kellest sai näidendi “Kärt” prototüüp. Kümmekond aastat hiljem palus lastepsühhiaater kirjutada raamatu, mille abil saaks aidata perevägivalla kogemusega lapsi. Sellised lapsed ei usalda kedagi nii palju, et julgeks oma elust rääkida. "Lugu väikesest tammepuust, vihast ja varesest" (2015) annab neile aimu, et on teisigi sarnaste muredega lapsi. Teise lapse loo üle arutledes on lihtsam raskeid teemasid lahti rääkida. Samasugune täiskasvanuga kooslugemise ja -arutlemise raamat on "Mina olen enda oma" (2017), Lastekaitse Liidu soovil kirjutatud jutud lastest, kes on sattunud pisut kohmetusse olukorda - kui mõni onu liiga kallistama kipub või autosse kutsub, kui on ennast mõtlematult ja tobedalt filmitud, kui ema ja isa kaklevad, kui keegi ütleb inetu sõna.

2014. aasta lastejutuvõistlusel sai I koha Juhani Püttsepa kauaaegsele sõbrale, koer Sakule pühendatud lastejutustus "Gibraltari laevakoerte ühing" (2015). Raamatu-Saku saabumine pargiäärsesse puumajja, mõnigi tema raamatuseiklus ja majaelanike iseloomujooned on saanud osaliselt ainet päriselust. Saku lahkumine siitilmast ja uue koera Susi saabumine autori peresse on jäädvustatud lühemas lasteloos "Vanaema, kes muutus kutsikaks" (2016).
Järgmistele lastejutuvõistlustele mõeldes võttis Juhani Püttsepp ette 1944. aasta paadipõgenike teema, mille kirjapanemist ootasid juba ammu suguvõsa vanemad liikmed. Ka Juhani Püttsepa vanatädide pered asusid teele, kuid üle mere ei jõudnud ja nende saatus on teadmata. "On kuu kui kuldne laev" (2021) jutustab keerulistest teemadest lapse silme läbi - mõistetavalt noorele lugejale ja emotsionaalselt haaravalt täiskasvanud lugejale. "Mul on hea meel, et olen saanud selle raamatuga sugulastele lõpuni jutustada kadumajäänud perede laste loo. Kuidas Reet, Riina, Villu ja Rein – kui nad oleks üle jõudnud, kuidas nende elud oleks edasi läinud." Raamat sai ridamisi auhindu nii laste- kui täiskasvanute kirjandust vaagivatelt žüriidelt.

Loodusega seotud teemad lapse pilgu läbi vaadatuna tulevad jutuks raamatutes "Ohhoo, linnaloom!" (2022, tänapäeval ja minevikus toimunud lood linnalaste kokkupuudetest loomadega) ja "Pauline unistuste mets" (2022). Pauline küsib emalt, miks võetakse maha mets, mida ta ta on tundma ja armastama õppinud. Ema vastab: „Pauline, see ei ole meie mets. Pole kunagi meie oma olnud. /…/ See mets kuulub ühele inimesele, kes ise elab linnas, tema võib oma metsaga teha, mida ta tahab.“ Kas mets saab olla kellegi oma?

Juhani Püttsepa lauseid intervjuudest:

… ““Pimeda kotka üksildane hüüe kandub üle pimeda kuristiku. Must mets ägab ja oigab, see on tema viimane päev. Unustatud luukerede karavan läbib sel viirastuslikul ööl musta kõrbe tumeda oru.” See on katkend raamatust "Tume org", mille kirjutasin 7. klassis ja lugesin klassivendadele ette Tartu 1. Keskkooli poistekemmergus. See oli nii jube, et enesel hakkas ka hirm.”

... “Istun laua taga, vasakul pool põleb küünal, valin muusika, vaatan ilma, kõik pakiline peab olema tehtud, ning alles siis kirjutan.”

… “Kirjutamine on ränk töö, võrreldav maalimisega. Esmalt on visand, siis läheb see lõuendile. Panen värve ja kraabin maha... seitse kihti ülestikku. […] Pole suuri sähvatusi. On nagu pidev vaikne kellahelin, mida tuleb kuulatada. Või lugu, mis on kuskil olemas ja mille ma pean liiva ja rooste alt välja kraapima. Ettevaatlikult, et see katki ei läheks.”

… “Eesti autoreil on vähe lootust paksude kaantega, värvilisi ja libedal paberil raamatuid avaldada. Kultuurkapital võib kolm korda toetust anda, ta ikka ei jõua sellist raamatut kinni maksta. […] Aga on olemas üks viis seda algupärase kirjanduse puudujääki täita. Tuleb rääkida lastele lugusid. Ette lugeda, lihtsalt rääkida. Minu ema luges mulle ette Jaan Vahtra "Mälestusi noorusmaalt" ja kui ta ei jõudnud lugeda, jutustas lugusid oma noorusmaast Mulgimaal Helme kihelkonnas.”

... “Lastele kirjutatud raamatud on aruanded mu mõtetest. Igaüks neist raamatutest on omaette eluetapp, neid võiks nimetada “pikemad kirjad sõpradele”. Lihtsalt annan aru, mida ma parajasti mõtlen. Kasvõi oma lastele, kes on öelnud, et nüüd me saame aru, mida mõtled. See ei tule igapäevases suhtlemises välja.”

… “Mu laste loodusesolemisest on juttu raamatus “49 aastaaega”. Vanem poeg Tõnn võib istuda tunde sipelgaid vaadates ning korraldada ettevaatlikult nende radu ja ehitisi. Tegelikult on lastel mu lugudesse sama suhe nagu mul endalgi… selline kerge muigega.”

… Mida ise külla minnes kostiks võtate? “Alati on kiusatus kinkida oma raamatuid, aga ei mäleta alati, kellele mida kinkisin. See kannustabki uut kirjutama.”

JUHANI PÜTTSEPA LOOMINGUT LASTELE ...

... RAAMATUNA

	Kunstnik Johannese kummalised lood : [jutt]. [Tartu] : Juhani Püttsepp, [1994]. [15] lk.
	Musta habemega kapten : [muinasjutud]. [Tartu] : Elmatar, 1998. 24 lk.
	Veskitont Niglas : jutt lastele, kes põevad astmat, ja nendele, kes hoiavad pöialt, et lapsed terveks saaks. Tartu : Ilmamaa, 2001. 64 lk.
	49 aastaaega : [lühijutud]. Tartu : J. Püttsepp, 2003. 78 lk.
	Kunstnik Johannese üpris kummalised lood : [jutt]. Tartu : Juhani Püttsepp, 2004. [18] lk.
	Anni rännuteel : [reisijutt]. [Türi] : Saara Kirjastus, 2005. 48 lk.
	Portreed Tallinna Loomaaiast : [ajakirjale Lemmik kirjutatud lood]. Tallinn : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2008. 151 lk. (Lemmikraamat).
	Lauajupi Madonna : Jutustus sõprade leidmisest pudelposti abil. Tartu : Hermes, 2009. 103 lk.
	Väikese hundi lood : [jutt]. Tallinn : Päike ja Pilv, 2009. 32 lk.
	Minu vanaema Kirjak : tarkuseteri Eesti Maaülikoolist. Tartu : Eesti Maaülikool, 2011. 19 lk.
	Toad täis nukkude juttu : [jutud]. Tartu : Juhani Püttsepp, 2011. 128 lk
	Vapramäe Vapu : [jutt Tartu maakonna Vapramäe, Vellavere ja Vitipalu matkaradade maskoti Vapu seiklustest looduses]. [Nõo] : Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus, 2012. 36 lk.
	Tsss ... Kuula! : [jutt]. Tallinn : Päike ja Pilv, 2013. 29 lk.
	Juhani jutte : [jutud]. Elva : Juhani Püttsepp, 2014. 120 lk.
	Liulood : [jutud]. Tallinn, Dolce Press, 2014. 33 lk.
	Mees, kes puutus põtra = The Man Who Touched the Elk : [jutud]. Elva : Juhani Püttsepp, 2014. 72 lk.
	Gibraltari laevakoerte ühing : [jutustus]. Tallinn : Tänapäev, 2015. 232 lk.
	Lugu väikesest tammepuust, vihast ja varesest : [jutt]. Tartu : Tähtvere avatud naistekeskus, 2015. 48 lk.
	Doktor Haldja lood : [jutud]. Tartu : Postimees Grupp, 2016. 135 lk.
	Mustad linnud : [jutud]. Tartu : Juhani Püttsepp, 2016.
	Vanaema, kes muutus kutsikaks : [jutt]. Tallinn : Dolce Press, 2016. 33 lk.Tallinn : Dolce Press, 2016. 33 lk.
	Mina olen enda oma : [jutud]. Tallinn : Lastekaitse Liit, 2017. 44 lk.
	Kodu täis nukkude jutte : [jutud]. Tartu : Juhani Püttsepp, 2017. 126 lk.
	Metsa-aabits : [laste teaberaamat]. Tartu : Metsahoiu Sihtasutus, 2020. 71 lk.
	On kuu kui kuldne laev : [jutustus]. Tallinn : Tänapäev, 2020. 135 lk.
	Tsillokõsõ soe jutu : [jutud]. [Võru keelde tõlkis Miina Aleksandra Piho]. Võru : Võru Instituut, 2020. 32 lk.Võru : Võru Instituut, 2020. 32 lk.
	Ohhoo, linnaloom! : [jutud]. Tallinn : Tänapäev, 2022. 96 lk.
	Pauline unistuste mets = Paulīnes sapņu mežs. Elva : Juhani Püttsepp, 2022. 36 lk.

... KOGUMIKES

Tublid on kõik taluloomad : Eesti lastekirjanduse antoloogia : 14. köide. Tallinn : Steamark, 2004. 456 lk.
Lk 405-406 J. Püttsepp. Tee läheb ära ; Herneste hirmutamine ; Küüslaugumusid : [jutud].
Ruttu tuttu! : Eesti isade unejutte: Tallinn, Ajakirjade Kirjastus 2005. 108 lk.
Lk 21-28 J. Püttsepp. Dolly ja Nora ; Jaaniuss ja täht ; Tere, mina olen meri! : [jutud].
Klassi ja lavale : näidendivalimik, Tallinn : Koolibri, 2005. 350 lk.
Lk 174-186 J. Püttsepp. Kärt : [näidend 3 pildis].
Uued eesti muinasjutud : Tallinn : Pilgrim, 2009. 107 lk.
Lk. 22-32, 41-53 J. Püttsepp. Vana kella kiituseks ; Kuju tuhased silmad ; Väike klooster : [muinasjutud].
Eesti unejuttude ja -salmide kuldraamat. Tallinn : TEA Kirjastus, 2012. 22 lk.
Lk 37-38 J. Püttsepp. Jaaniuss ja täht : [jutt].

... AJAKIRJADES

Põmmu, 1994, veebruar, lk 6-7 : Pilvelambad : [jutt].
Põmmu, 1994, märts, lk 25-29 : Hütsi talveseiklus : [jutt].
Põmmu, 1994, aprill, lk 26-27 : Savanni sahinad : [jutt].
Pere ja Kodu, 1994, nr 4, lk 42-43 : Kotkaste pulmareis : [jutt].
Pere ja Kodu, 1994, nr 12, lk 38-39 : Jaan Suure imeline jõuluõhtu : [jutt].
Pere ja Kodu, 1995, nr 2, lk 49 : Teatrijutt : [jutt].
Pere ja Kodu, 1995, nr 6, lk 38 : Suure Jaani jaaniõhtu : [jutt].
Pere ja Kodu, 1995, nr 11, lk 46-47 : Jaan Suure sügissümfoonia : [jutt].
Täheke, 2000, nr 1, lk 7 : Kohtumine taevasillal ; Talve vemmeldamine ; Veemustrid : [jutud].
Täheke, 2000, nr 2, lk 1 : Jää all voolab jõgi ; Lumelaterna loomine ; Metsasümfoonikute kuulamine ; Neli teerada veebruaris ; Pusade otsimine : [jutud].
Täheke, 2000, nr 4, lk 1 : Kivi muljumine ; Konnakontsert ; Maailm männi otsast ; Neli naljategu aprillis ; Tee läheb ära : [jutud].
Täheke, 2000, nr 5, lk 2 : Nurmenukuristsed ; Ojahetked ; Pisikeste teretamine ; Rohu kasvamise hääl ; Viis kohtumist mais ; Väikesed tuulelohed : [jutud].
Täheke, 2000, nr 7, lk 2 : Kolm pilku juulisse ; Partide keel ; Pokude kammimine ; Sääsed-parmud : [jutud].
Täheke, 2000, nr 8, lk 5 : Herneste hirmutamine ; Järvepeeglid ; Neli armast augustiviivu ; Põdramäng ; Seene selgitamine : [jutud].
Täheke, 2000, nr 9, lk 1 : Kuhu lähed, sipelgas? ; Kured hüüavad nägemist ; Pihlapuu põues ; Pilvekarjused ; Potsatusekuulatajad ; Seitse septembrimängu ; Takjaüllatus ; Vananaiste suvi : [jutud].
Täheke, 2000, nr 10, lk 1 : Kuus kiusatust oktoobris ; Lehepüüdmisemäng ; Poriloigutantsud ; Viimne kompott ; Ämblikurojud ; Ämmatossu lepitamine : [jutud].
Täheke, 2000, nr 11, lk 1 : Esimene käbla ; Koltunud kõrred ja kuivanud oksad ; Küüslaugumusid ; Mulkude juures ; Varese lohutamine ; Viis uinumist novembris : [jutud].
Täheke, 2000, nr 12, lk 4 : Kallistuspuu ; Kingitus jänesele ; Kolm kingitust detsembris ; Lumi krae vahel : [jutud].
Täheke, 2002, nr 12, lk 2 : Sügise õunad : [jutt].
Täheke, 2003, nr 1, lk 1 : Lume saabumine : [jutt].
Täheke, 2003, nr 4, lk 3 : Suvepalavus : [jutt].
Täheke, 2005, nr 2, lk 8 : Kus mu hundid on : [jutt].
Täheke : [võro keelen], 2005, nr 2, lk 8 : Kon mu soeq ummaq? : [jutt].
Pere ja Kodu, 2005, november, lk 43 : Lindude kaubakeskus : [jutt].
Täheke, 2006, nr 5, lk 7 : Metssigu vaatamas : [jutt].
Täheke : [võro keelen], 2006, nr 5, lk 7 : Mõtsatsiku kaeman : [jutt].
Täheke : [võro keelen], 2008, süküskuu, lk 11 : Vereviide põskiga pini : [jutt].
Täheke, 2008, nr 10, lk 13 : Punaste põskedega koer : [jutt].
Loodusesõber, 2011, nr 4, aug, lk 59 : Kaks suvelõpusoovitust : [loodusjutt].
Täheke, 2012, nr 6, lk 6-7 : Jõgi, vii kiri Kadile! : [jutt].
Täheke : [võro keelen], 2012, piimäkuu, lk 5, 12-13 : Oekülä kass [luuletus] ; Jõgi, vii kiri Kadilõ : [jutt].
Täheke, 2014, nr 2, lk 8-9 : Mirjami maani kampsun : [jutt].
Täheke : [võro keelen], 2014, vahtsõaastakuu, lk 12-13 : Mirjami maani kamss : [jutt].
Täheke, 2015, nr 4, lk 8-9 : Tüdruk tamme õõnsuses : [jutt].
KUULA : https://lasteekraan.err.ee/1117990/juhani-puttsepp-tudruk-tamme-oonsuses
VAATA : https://arhiiv.err.ee/vaata/eesti-imelised-maamargid-mae-lehtsoo-tamm
Täheke : [võro keelen], 2015, urbõkuu, lk 8-9 : Tütrik tammõ oosõn : [jutt].
Täheke, 2016, nr 7/8, lk 8-9 : Susijutt : [jutt].
Täheke : [mulgi keelen], 2021, [detsember], lk 8 : Võit Kuningesillä pääl : [jutt].

JUHANI PÜTTSEPP RAAMATUKOGUDE JA RAAMATUPOODIDE KATALOOGIDES

Eesti suuremate raamatukogude e-kataloog ESTER : autoriotsing, märksõnaotsing : Püttsepp, Juhani
Eesti artiklite andmebaas ISE (kuni 2016) autoriotsing, personaaliaotsing : Püttsepp, Juhani
Eesti artiklite portaal DIGAR (alates 2017) täistekstiotsing : "Juhani Püttsepp"
Eesti Lastekirjanduse Keskuse e-kataloog RIKSWEB : vabasõnaotsing : Juhani Püttsepp
Võrumaa Keskraamatukogu e-kataloog RIKSWEB : vabasõnaotsing : Juhani Püttsepp

JUHANI PÜTTSEPAST JA TEMA (LASTE)LOOMINGUST

***

Püttsepp, J. Minu ema: kuju aknal, ülepanniomlett ja päikeseloojangud. Eesti Naine, 2000, nr 5, lk 34-35.
Korv, N. Romantilise rännumehe elulised muinaslood : [Juhani Püttsepa raamatutest]. Postimees, 2002, 5. okt.
Siimets, T. Sõnad kui nahkhiire tiivalöök : [intervjuu Juhani Püttsepaga]. Pere ja Kodu, 2003, juuni, lk 64-67.
Viitol, L. Kutse mängule : [raamatust „49 aastaaega“]. Postimees, 2003, 24. okt.
Püttsepp, J. Ruumikoletiste tapmine ja kõvade kaantega libedad ehk miks lapsed ei loe. Nukits 2003. Tallinn : Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus, 2003, lk 40-43.
Viira, A. Kärt – rängast ringist välja rabelnu : [J. Püttsepa näidendi “Kärt” sünnilugu]. SL Õhtuleht, 2004, 10. juuni.
Pärtelpoeg, M. Üks mees, palju ameteid : ]Juhani Püttsepp]. Eesti Kirik, nr 30, 2005, 29. juuni.
Männik, M. Persoon: Mida mõtleb Rannu kiriku orelisse tuult tallav Juhani Püttsepp… Valgamaalane, 2007, 27. okt.
Niitra, M. Mängult või päriselt? : Kirjandusteksti ja reaalsuse suhted eesti kaasaegses lastekirjanduses. Nukits 2007. Tallinn : Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus, 2007, lk 13-17
Mänd, M. Juhani Püttsepp saab innustust loodult. Eesti Kirik, 2008, nr 8 , 20. veebr.
Arak, H. Juhani Püttsepp kuulub kokku Lõuna- Eestiga : [intervjuu]. Kodukiri, 2008, mai, lk 60-61
Valdaru, E. Saate tegijad jahivad kangeimat mulki : [Mulgimaa-ainelise telesarja tegemisest, Juhani Püttsepa juurtest Lõuna-Eestis]. Lõuna-Eesti Postimees, 2008, 12. juuli.[Mulgimaa-ainelise telesarja tegemisest, Juhani Püttsepa juurtest Lõuna-Eestis]. Lõuna-Eesti Postimees, 2008, 12. juuli.
Kapaun, M. Kirjutab ja hüüab hunti : [intervjuu]. Elva Postipoiss, 2009, 14. veebruar.
Hanson, R. Pudelpost aitas leida kirjasõpru : [Raamatust "Lauajupi Madonna"] // Tartu Postimees, 2009, 18. märts.
Kapaun, M. Püttsepp käis Murumunas : [Juhani Püttsepa kohtumisel lastega räägitust]. Elva Postipoiss, 2009, 21. märts.
Püttsepp, J. Oma professor igas majas : kui mina olin veel väikene mees : [lapsepõlvemälestused Tartu Tähtvere linnaosa akadeemilisest õhustikust] // Õpetajate Leht, 2010, 26. nov.
Klaus, K. Linnud lasevad liugu ja räästad laulavad : [Raamatute "Tsss ... Kuula!" ja "Liulood" lugudest ja piltidest]. Pärnu Postimees, 2015, 8. aprill.
Rohtla, E. Murele leidub alati mingi lahendus : [raamatust "Doktor Haldja lood" ja dr Haldja Käärist] Lõuna-Eesti Postimees, 2016, 25. dets.
Palm, J. [Eesti Lastekirjanduse Keskuse] kuu raamat : Juhani Püttsepp “On kuu kui kuldne laev“. Jaanuar 2021.
Grünfeldt. I. Virumaa 33. kirjandustäht: “On kuu kui kuldne laev”. Virumaa Teataja, 2021, 19. veebruar.
Grünfeldt, I. Juhani Püttsepp ja väikeste paadipõgenike saaga. Virumaa Teataja, 2021, 13. märts.
Intervjuu : Juhani Püttsepp : Kirjanik ja tema 11-aastane tütar Anni Marie vastavad Hea Lapse küsimustele : [raamatust "On kuu kui kuldne laev"; lapsepõlvest ja kirjanikuks saamisest, kirjutamisest]. Hea Laps, 2021, nr 6, lk 6-9.
Esimest korda sai Virumaa kirjandusauhinna lasteraamat : [raamatust "On kuu kui kuldne laev"] Kuulutaja, 2021, 24. september.
Grünfeldt, I. Kirjanik Juhani Püttsepp Virumaa ja auhinna valgel. Virumaa Teataja, 2021, 25 september.
Palm, J. Juhani Püttsepp „Pauline unistuste mets. Paulīnes sapņu mežs“ : [raamatututvustus]. Eesti Lastekirjanduse Keskus. Kuu raamat : oktoober 2022.