Võromaa om iks minost kinni hoitnu, ku ma ka võõril maiõl olõ olnu võõridõ siän. Toda lämmüst, miä tä mu hinge om andnu, säält määndsegi vii vällä ei mõsõ. Tuuperäst taha umalõ maalõ ja inemiisile uma keeli viil hulga kõnõlda, laulda ni kirja panda, häid inemisi hoita.
Vaivalt et ma tuuga ilman valmis saa.
Kauksi Ülle.
Allas, T. Ku viil anda jõvvat, olõt rikas. Uma Leht, 2002, nr 27.

KAUKSI ÜLLE
23.09.1962 Võru

KAUKSI ÜLLE (kodanikunimega Ülle Kauksi) sündis 23. (tegelikult 22.) septembril 1962. aastal Võrus, kasvas üles Võrumaal Rõuges, Saarlase külas Palu talus Pärlijõe kaldal. Õppis Rõuge ja Võru koolides, lõpetas 1986. aastal Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal. Töötas ajakirjas Kultuur ja Elu, Kirjanike Liidu Tartu osakonnas, Võru Raadios, sihtasutuses Fenno-Ugria. Elab Setumaal, Obinitsas, kasvatab lapsi, tegeleb lõunaeesti keele ja kultuuriga, kirjutab.

Kogu Kauksi Ülle mitmekülgne tegevus ja looming on seotud omakultuuri väärtuste teadvustamise ja edendamisega. Muuhulgas on ta avaldanud võrukeelseid luulekogusid, jutukogusid, romaane, näidendeid, filmistsenaariume ja teisi kirjutisi, tõlkinud ilukirjandust võru keelde, koostanud võrukeelse aabitsa ja osalenud setukeelse aabitsa koostamisel.

Lastele on Kauksi Üllelt ilmunud lapselapse teraste ütlemiste põhjal kirjutatud juturaamat "Iti ja kuningriik" (2020). Kogumikes ja ajakirjades on avaldatud näidendeid, luuletusi ja unejutte:

“Miä hummõn tulõ? 
Illos päiv. Iks tulõ illos päiv. Puhka vällä, et tedä jo varra teretämä joudaq. Päiv om hummugist selge ja puhanu, lõunast kuum ja kärre, inne kui tulõ jälleki hämärä hällmine ja õdagu jõudmine.
Nii, latsõkõnõ, makaq, makaq, ma ka maka.
Om üü.”

("Suigujutuq")

Kauksi Ülle lauseid intervjuudest ja artiklitest:

... "Tuukõrd oll illos latsõpõli mäekünkide, hainamaalilli, hainateo, lilliaia, marjamõtsu, jõõtsuklustõ, ja küläpidodõga. Vanaimä om väega armastõt ja avvustõt inemine. [...] Latsõpõli oll mul sääne, et õigõt murdõikagi es olõ. Es olõ kellegagi tüllü kisku. Mina ütli, et lää pidolõ, mamma et mis kell tulõt. Mina et kell viis hummogu, mamma et hää külh. Ja sis pidi kell viis kotoh ka olõma. Sõnna pidi pidämä. Vanaimä võtsõ mu käest ausõna, et teku ma mis ma tii, ärku inne proosat kirotagu. Avaldi edimädse novelli küläelost, miä pahand nii naabrid, et nuuq mammalõ traktoriga kartulivirksid es ajaq..."

..."Tiätrist ei mäletä midägi pääle koolietendüisi, edimäne peris tükk oll keskkooli aigu nätt „Elektra saatus on lein“. Õkva kui näi, tarkus käeh, et piäs nakkama tiätrikriitikus. Es saaq. A edimädse näidendi Ellen Niidu latsiluulõtuisi ümbre põimassi viiendäh klassih valmis. „Kevade tulek“. Päätegeläne oll Päikesekiir, kiä kuuh poisi ja tüdrukuga heräht üles lilli, tsirkõ ja eläjid. Klassijuhataja võtt mu katekopkadsõ koolivihu, lugi läbi ja lavast. Ainult et kui osaq kätte jaeti, es olõq mu nime takah kiräh mitte Päikesekiir, a Kullerkupp"

...”Aastaid hiljem sattusin jälle oma kooli peole ja mis ma näen?! Jälle mängisid lapsed minu kevade tulemise näidendit.”

... “ Ülikooli alguses lugesin suurte rahvalaulikute elulugusid ja selgus, et enamikul neist oli palju lapsi. Ka nende laulud olid sügavad ja meisterlikult luuletatud. Mõistsin, et need pole ainult sõnad, vaid et seal taga on elu ise. Tundus nii loomulik, et õige elu on ikka siis, kui on pere ja lapsed, sest sel juhul on tuleviku tunne.“

... “Ülikoolini ma ei märganudki, et on kaks keelt ja kultuuri. Peale Rõuge kooli Võru I Keskkoolis hakkasin võru keeles küll kirjutama, aga seda puhtast kojuigatsusest... [...] 2. kursusel, kui avastasin, et tegemist on lõunaeesti kultuuri ja keelega, rahvaga, kellel pole oma kirjakeelt, olin ausalt öeldes paar päeva šokis. Siis otsustasin: keegi peab ometi selle nimel tööle hakkama.”

... Kõnõlõ, kuis saa elost kirändüs? “Umma luu, miä härgütäse kirutama, elun nättü ja ja läbi eledü. Tegeläse umma kolmõst-neläst tegeläsest kokku kirutõdu. Parhilla umma inspiratsiooni lättes mu kats väikest last, Leelo ja Truvar... [...] Mõtlõ tuu ao pääle kah, kuis suurõ latsõ väiku olliva ja korja kõgõst tuust ütte latsiraamatut kokku. Laulõst ja jutõst. Romaani, näütemängu, opiraamadu, luulõraamadu umma joba tettü, a ütte ummamuudu elun läbi eledü perrä kirutõdut latsiraamatut mul viil ei olõ. Tuu tulõ är tetä!”

KAUKSI ÜLLE LOOMINGUT LASTELE ...

... RAAMATUNA

Kauksi Ülle. Iti ja kuningriik : [jutud]. Obinitsa, Seto ateljee Galerii, 2020. 32 lk  KUULA : https://xn--helait-5ya.ee/iti-ja-kuningriik/

... KOGUMIKES

• Võrokiilne lugemik : Lugõmise-raamat koolilatsilõ ja suurilõ, kost või lukõq rahvaluulõst, kunstkirändüsest, ao- ja luuduluust. Võru : Võro Instituut, 1995. 324 lk.Lk 128-130, 181, 194-195, 198-199, 207-209, 278-279, 320. Kauksi Ülle. Kaŕamaa maŕamaa ; „Vanaimä, ma lupa...“ ; Uppunu veli ; „Innemb päiv nõsõs tśolgipangist...“ ; Ausa poisi ütlemine ; Verevide pruntsõga sõbrannadõlõ ; Tõsõlpuul lauda ; „Vahel maq olõ...“ ; Kristjan Jaagulõ ; Külä ristipetäj ; „Pini tull´ kodo tagasi...“ : [luuletused].
• ABC kiräoppus ja lugõmik algkooli latsilõ / Jüvä Sullõv, Kauksi Ülle, Marju Kõivupuu Nele Reimann, Paul Hagu. Võru, Võro Instituut, [1998], 160 lk.
  Lk 77, 98, 102, 105, 119, 148 Kauksi Ülle. Naanõ umblõs lippu ; Kakk ja näkk : [luuletused] ; Edimäne oppaja ; Võrokõsõq ja setoq ; Arvudihiir ; Suvõtüü : [jutud].
• Ema mu ema : luuletusi emast ja lapsest emale ja lapsele. Tallinn : Varrak., 2002. 406 lk.
  Lk 23-25, 53, 122, 148 Kauksi Ülle. Sängüjutt ; Latsõ tulõk ; "Mina, paka 'n ... " ; "Imä oppass 'poiga ..." : [luuletused]
• Hääd ööd! : emade õhtujutte. Tallinn : Ajakirjade Kirjastus, 2006. 84 lk (Pere ja Kodu raamat).
  Lk 5-6 Kauksi Ülle. Suigujutuq.
  Lk 81-82 Kauksi Ülle. Unejutt.
• Hea sõna : aastasaja alguse eesti laste- ja noortenäidendeid. Tallinn, 2010. 318 lk.
  Lk 131-191 Kauksi Ülle. Hoovi elu : [lastenäidend].
  
• Ime kütken tähe poole kist : eesti murdeluule antoloogia. Viljandi : S. Kärner, 2002, 411 lk.
  Lk 205-212 Kauksi Ülle. "Küsse lat's..." ; "Vanaimä, ma lupa, ku suurõss kasu..." ; "Mis-ti küsüt, et..." ; Ussõ pääl üteld ; "Mis' sõs ku olõ 'pihlõ' ma kesk umma mäke..." ; "Kos' sa olt?..." ; "Maarahva miil..." ; "Havvakirju ragi yts miis..." ; Hanõ vai luigõ ; Võlg ; Mu viimäne laul sullõ ; "üts korgõ puu pak mullõ paika..." : [luuletused].
  Lk 369 Eluloolisi andmeid autori kohta.
• Kuldmuna : kuus tükkü latsilõ ja noorilõ : [ lastenäidendid ]. Obinitsa : Hal'as Kunn, 2007. 95 lk.
  Lk 78-91 Kauksi Ülle. Kuldmuna : Näütemäng seto ja jakuudi perimüse perrä.
• Seto lugõmik : palakõsõ seto keeleh. Obinitsa, 2009. 256 lk.
  Lk 140-141 Kauksi Ülle. Edimäne ketikene. Sõlg kõrras : [luuletused]
  Lk 235-237 Kauksi Ülle. 25 aastanõ Taarka om podruskis naabri Nasta hähäh : palakõnõ 3. kaehtusõst Kauksi Ülle "Taarkast".
• Suurtelt väikestele : [luuletused]. Tallinn : Ajakirjade Kirjastus, 2006. 111 lk (Pere ja Kodu raamat).
  Lk 97-103 Kauksi Ülle. Tuulõeit tuisutaadiga ; Tuli ; Vii-imä ; Viläimä ja kesväesä ; Immi immi imä ; Ürgimä immiimä : [luuletused].
• Vanaemade lood. Tallinn : Pilgrim, 2007. 176 lk.
  Lk 48-63 Kauksi Ülle. Vanaimä, helde-lahkõ = Vanaema helde-lahke : [mälestused vanaemast ja lapsepõlvest]; Vanaimä vikat = Vanaema vikat : [luuletus].
• Seto lugõmik : palakõsõ seto keeleh. [Obinitsa], 2009.
  Lk. 140-141 : Edimäne ketikene ; Sõlg kõrras [luuletused].
• Hea sõna : aastasaja alguse eesti laste- ja noortenäidendeid. [Tallinn], 2010.
  Lk. 131-191 Hoovi elu : [lastenäidend].
• Lühinäidendid : väärtuskasvatuse abivahend koolidele. Tartu, 2012
  Lk 11-13 : Jutust näidendi tegemine ehk dramatiseerimine
  Lk 53-55, 71-73 : Kink ; Metsast püütud : [näidendid].

... AJAKIRJADES

• Täheke, 2006, nr 5, lk 2-3 : Õhtul koos emaga ; Ema ja isa ; Emalt tütreile : [luuletused].
• Täheke : [võro keelen], 2006, nr 5, lk 2-3 : Õdagu kotoh imäga ; Imä ja esä ; Imält tütrile : [luuletused].

KAUKSI ÜLLE RAAMATUKOGUDE KATALOOGIDES

• Eesti suuremate raamatukogude e-kataloog ESTER : autoriotsing, märksõnaotsing: Kauksi Ülle
• Eesti artiklite andmebaas ISE (kuni 2016) : autoriotsing, personaaliaotsing: Kauksi Ülle
• Eesti artiklite portaal DIGAR (alates 2017) täistekstiotsing : "Kauksi Ülle"
• Eesti Lastekirjanduse Keskuse e-kataloog RIKSWEB: vabasõnaotsing: Kauksi Ülle
• Võrumaa Keskraamatukogu e-kataloog RIKSWEB : vabasõnaotsing: Kauksi Ülle

KAUKSI ÜLLEST JA TEMA (LASTE)LOOMINGUST

• Kauksi Ülle Vikipeedias
• VAATA : Kolleeg või konkurent? : [Kauksi Ülle ja Contra intervjueerivad teineteist]. 1999
• VAATA : Keskööprogramm : Persona : Kauksi Ülle [Marje Lengi intervjuu]. 2012
• VAATA : Tähelaev : Kauksi Ülle : [Ave Marleen Rei intervjuu]. 2013
• KUULA : Töövari : Kauksi Ülle. 2017
• KUULA : Kajalood : Kauksi Ülle. 2020
• KUULA : Helüait : Kauksi Ülle

 ***

• Eesti kirjanike leksikon. Tallinn : Eesti Raamat, 2000. 693 lk.
• Harju, Ü. Kauksi Ülle : üts eluline latsiraamat tulõ valmis kiruta! : [intervjuu]. Uma Leht, 2007, nr 20, 25. sept.
• Siimets, T. Tantsib ajasillal : [Kauksi Ülle]. Pere ja Kodu, 2005, nr 2, lk 50-53. 
• Karja, S. Kauksi Ülle ja Taarka viis kokku Töörahva Elu : [intervjuu]. Eesti Ekspress, 2005, 3. aug.
• Kauksi Ülle. Tiätre, muusika ni kinu mino eluh : [lapsepõlvemälestused]. Teater. Muusika. Kino. 2005. nr 11, lk 61-68.
• Vanaemade lood. Tallinn, Pilgrim, 2007. 175 lk.
  Lk Kauksi Ülle. Vanaimä helde, lahkõ : [lapsepõlvest Saarlase külas, Palu talus].
• Saarlase küla läbi sajandite. Austus, ajalugu, pärandkultuur, inimesed. Saarlase, 2011. Võrguteavik.  
  Lk 157-161 Kauksi Ülle. Vanaimä helde, lahkõ : [lapsepõlvest Saarlase külas, Palu talus].
• Kauksi Ülle. Elu kõige tähtsamad raamatud : [lugemiselamustest]. Eesti Päevaleht, 2008, 17. mai.
• Kauksi Ülle. Pärlijõgi ja suur lusikas : [kaks lapsepõlvemälestust]. Pere ja Kodu, 2011, juuli, lk 49.
• Kauksi Ülle. Kas siis selle maa keel... : [murdekeeled rikastavad eesti keelt]. Eesti Päevaleht, 2012, 10. aug.
  
• Märka, V. Kauksi Ülle: Olen vaba inimene ja loon, mida tahan! : [elukäigust, tegevusest, lastest]. Võrumaa Teataja, 2012, 22. sept.