Võrumaa Keskraamatukogu

eng est

Kauksi Ülle

Võromaa om iks minost kinni hoitnu, ku ma ka võõril maiõl olõ olnu võõridõ siän. Toda lämmüst, miä tä mu hinge om andnu, säält määndsegi vii vällä ei mõsõ. Tuuperäst taha umalõ maalõ ja inemiisile uma keeli viil hulga kõnõlda, laulda ni kirja panda, häid inemisi hoita.
Vaivalt et ma tuuga ilman valmis saa.

Kauksi Ülle.
Allas, T. Ku viil anda jõvvat, olõt rikas // Uma Leht, 2002, nr 27.

kauksi
KAUKSI ÜLLE
23.09.1962 Võru

KAUKSI ÜLLE (kodanikunimega Ülle Kauksi) sündis 23. (tegelikult 22.) septembril 1962. aastal Võrus, kasvas üles Võrumaal Rõuges, Saarlase külas Palu talus Pärlijõe kaldal. Õppis Rõuge ja Võru koolides, lõpetas 1986. aastal Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal. Töötas ajakirjas Kultuur ja Elu, Kirjanike Liidu Tartu osakonnas, Võru Raadios, sihtasutuses Fenno-Ugria. Elab Setumaal, Obinitsas, kasvatab lapsi, tegeleb lõunaeesti keele ja kultuuriga, kirjutab.

Kogu Kauksi Ülle mitmekülgne tegevus ja looming on seotud omakultuuri väärtuste teadvustamise ja edendamisega. Muuhulgas on ta avaldanud võrukeelseid luulekogusid, jutukogusid, romaane, näidendeid, filmistsenaariume ja teisi kirjutisi, tõlkinud ilukirjandust võru keelde, koostanud võrukeelse aabitsa ja osalenud setukeelse aabitsa koostamisel.

Lastele on Kauksi Üllelt ilmunud kogumikes ja ajakirjades näidendeid, luuletusi ja unejutte:

“Miä hummõn tulõ?
Illos päiv. Iks tulõ illos päiv. Puhka vällä, et tedä jo varra teretämä joudaq. Päiv om hummugist selge ja puhanu, lõunast kuum ja kärre, inne kui tulõ jälleki hämärä hällmine ja õdagu jõudmine.
Nii, latsõkõnõ, makaq, makaq, ma ka maka.
Om üü.”

("Suigujutuq")

Kauksi Ülle lauseid intervjuudest ja artiklitest:

..."Tiätrist ei mäletä midägi pääle koolietendüisi, edimäne peris tükk oll keskkooli aigu nätt „Elektra saatus on lein“. Õkva kui näi, tarkus käeh, et piäs nakkama tiätrikriitikus. Es saaq. A edimädse näidendi Ellen Niidu latsiluulõtuisi ümbre põimassi viiendäh klassih valmis. „Kevade tulek“. Päätegeläne oll Päikesekiir, kiä kuuh poisi ja tüdrukuga heräht üles lilli, tsirkõ ja eläjid. Klassijuhataja võtt mu katekopkadsõ koolivihu, lugi läbi ja lavast. Ainult et kui osaq kätte jaeti, es olõq mu nime takah kiräh mitte Päikesekiir, a Kullerkupp"

...”Aastaid hiljem sattusin jälle oma kooli peole ja mis ma näen?! Jälle mängisid lapsed minu kevade tulemise näidendit.”

... “ Ülikooli alguses lugesin suurte rahvalaulikute elulugusid ja selgus, et enamikul neist oli palju lapsi. Ka nende laulud olid sügavad ja meisterlikult luuletatud. Mõistsin, et need pole ainult sõnad, vaid et seal taga on elu ise. Tundus nii loomulik, et õige elu on ikka siis, kui on pere ja lapsed, sest sel juhul on tuleviku tunne.“

... “Ülikoolini ma ei märganudki, et on kaks keelt ja kultuuri. Peale Rõuge kooli Võru I Keskkoolis hakkasin võru keeles küll kirjutama, aga seda puhtast kojuigatsusest... [...] 2. kursusel, kui avastasin, et tegemist on lõunaeesti kultuuri ja keelega, rahvaga, kellel pole oma kirjakeelt, olin ausalt öeldes paar päeva šokis. Siis otsustasin: keegi peab ometi selle nimel tööle hakkama.”

... Kõnõlõ, kuis saa elost kirändüs? “Umma luu, miä härgütäse kirutama, elun nättü ja ja läbi eledü. Tegeläse umma kolmõst-neläst tegeläsest kokku kirutõdu. Parhilla umma inspiratsiooni lättes mu kats väikest last, Leelo ja Truvar... [...] Mõtlõ tuu ao pääle kah, kuis suurõ latsõ väiku olliva ja korja kõgõst tuust ütte latsiraamatut kokku. Laulõst ja jutõst. Romaani, näütemängu, opiraamadu, luulõraamadu umma joba tettü, a ütte ummamuudu elun läbi eledü perrä kirutõdut latsiraamatut mul viil ei olõ. Tuu tulõ är tetä!”

KAUKSI ÜLLE LOOMINGUT LASTELE

... KOGUMIKES

... AJAKIRJADES

  • Täheke, 2006, nr 5, lk 2-3 : Õhtul koos emaga ; Ema ja isa ; Emalt tütreile : [luuletused].
  • Täheke : [võro keelen], 2006, nr 5, lk 2-3 : Õdagu kotoh imäga ; Imä ja esä ; Imält tütrile : [luuletused].

KAUKSI ÜLLE RAAMATUKOGUDE KATALOOGIDES

KAUKSI ÜLLEST JA TEMA (LASTE)LOOMINGUST

***