Võrumaa Keskraamatukogu

eng est

Richard Roht

Too jupike kidurat kaugust, mis avaneb mu kodutalu õuelt lääne ja põhja suunas, andis juba lapsepõlves mu kujutlusvõimele tegevust. […] ...see oli mu kauge imedemaa, muinasmaa, kus asus kõik see, mida suutis luua mu kujutlus ja mida mu ümbruses ei olnud. Juba esimesed tondi-, nõia- ja hundijutud viisid mu sinna metsadesse. […]

Ja pärastpoole, – mis imelikku ja ilusat ma ka kuulsin ja kujutlesin, see asus jälle neis metsades seal. Need metsad muutusid mu teiseks maailmaks, ebaäripäevasuseks – ning nii on see jäänud senini. Sest need metsad sellistena, nagu ma neid kujutlesin lapsepõlves, püsivad. Aga tõeliselt pole neid kuskilgi. Ma otsin neid lakkamatult, kuid harva, harva õnnestub mul neist näha väikest viiru ja sedagi kaugelt, üsna kaugelt.

Nii et mina ise lõin need metsad, mina ise!

Richard Roht. Vana Võrumaa. Tartu, 1934, lk.25-26


RICHARD ROHT
12.04.1891 Võrumaa, Kanepi kihelkond, Kõlleste vald – 22.08.1950 Tallinn

RICHARD Johannes ROHT sündis 12. aprillil 1891. aastal Võrumaal, Kanepi kihelkonnas Kõlleste vallas, Karaski külas Tinno talus. Õppis Karaski, Kanepi, Võru, Tartu ja Valga koolides. Elas kirjanduslikke katsetusi tehes Tartus, Peterburis ja Helsingis, läbis ohvitserikursused, osales I Maailmasõjas ja Vabadussõjas. Tegutses kirjanikuna Berliinis, Tartus ja Tallinnas. Asus rajama asunikutalu Sangastes, sellega seotud vekslivõltsimine viis 1930-1932 vangi. Hiljem tegutses kirjanikuna Tallinnas, kus 1950. aastal suri ja maeti Metsakalmistule.

Richard Rohu koolitee jäi pooleli rahapuudusel (ja kehva matemaatikaoskuse tõttu). Mälestusteraamat „Vana Võrumaa“ (1934, 2010) kirjeldab koduseid olusid, vanameelset isa ja koolitee algust suure kibestumisega. Romantilist igatsust kõrgema, kaunima ja peenema elu järele elas Roht välja esimestes proosateostes, mis hakkasid ilmuma alates 1913. aastast.

Paraku võeti aristokraatide elu kujutavad novellid väga kriitiliselt vastu, vaid Richard Rohu kujundlikud looduskirjeldused äratasid tähelepanu. August Alle: „Mõnikord kohtame Rohtil hingematvat maastikumaali – loodus elab uut elu Rohti käe all, võib-olla ei saagi maastikest teisiti kirjutada … Kuid juba on imeilus hetk armutult rikutud: metsamaja ees peatub must kaless, millest astub välja Rohti järjekordne kõrgeausus.“ Sama vastuolu kohtame hiljem lasteraamatutes: Roht maalib silme ette elava pildi suveöisest udusest järverannast – siis aga teeb Lõuna-Eestisse suvitama tulnud linnalaps suu lahti, et teatraalselt ja ebaloomulikult seda ilu ülistada ("Suvised rõõmud").

Edaspidises arvukas novelli- ja romaanitoodangus pani Roht kriitikat ja üldist kirjanduslikku moevoolu arvestades realistlikule looduse ja külaelu kirjeldamisele suuremat rõhku, eriti sõjaeelsel kümnendil. Seejuures toimub tegevus enamasti autorile tuttavatel Lõuna-Eesti maastikel.

Ka 1928. aastast ilmuma hakanud arvukate lasteraamatute teemaks on peamiselt loodus, loomad või taluelu. Sealhulgas on:

  • lugusid linnalastest, kes maaelu võlusid avastavad: „Suvised rõõmud“ (1936, 1994) – kahe poisi ja kahe tüdruku suvitusretk Lõuna- Eestisse; „Kaks poissi puhkusel“ (1949) – taas linnalaste maasuvi Lõuna-Eestis, seekord kolhoosielu-teemaliste traagelniitidega kohmakalt läbi nõelutud;
  • allegoorilisi lugusid, mis loomade kaudu parodeerivad inimesi: „Laanekohus“ (1928) – metsloomadest, kes maksavad kätte salakütist metsavahile; „Jäneste pulmad“ (1946, 2002) – askeldused pulmarahva võõrustamisel;
  • lugusid inimeste ja loomade suhetest: jutukogu „Väikesed rändurid“ (1934); „Noor elulaevnik“ (1934) – orvuksjäänud poisist ja metskitsest; „Väleküüs ja Tuhknai“ (1935) – koerast ja inimeste kätte sattunud rebasest; „Võrukael“ (1945) – rebasest, kelle vastu kodu- ja metsloomad ühisrinde moodustavad; „Kergeusklik tihasepoeg“ (1947) – tihasest, kes laseb küllusliku elu lootuses kanaarilinnul end puuri meelitada;
  • lugusid loomadest, kes looduse eluvõitluses hakkama saavad: „Vetepojad“ (1934) – ahvena- ja havipoja rännak järvest ookeani ja tagasi; „Kodus ja metsas“ – kassist, kes suvel metsas inimese abita toime tulema õpib; „Ahnuse palk“ (1947) – saarmast Udrasest; „Mäger Urask“ (1947)

Erandlik selles reas on „Noorte pere“ (1947) – sügavalt nõukogude korra ees kummardav lugu kolmest kalurilapsest, kelle isa sõdib Punaarmees ja ema istub fašistide vanglas.

Nagu täiskasvanutele kirjutatud proosast, on ka lastejuttudest mõjuvam see osa, kus teemaks loodus ja loomad. Seda ainet tundis Roht maalapsena hästi, lisaks kasutas ta teatmeallikana Brehmi „Loomade elu“. Pärast sõda tegeleski Roht peamiselt ohutuma lastekirjandusega: tegi paar ebaõnnestunud katset kirjutada ideoloogiliselt „õigeid“ jutukesi lastest, kirjutas uusi loomajutte, redigeeris ja andis valikkogudena välja vanu.

Parim valik on „Jutte loomadest“ (1951, 1962, 1978, 1983, 2007, 2021), mis püsib järjekindlalt kooli lugemisvara nimekirjades. Selle kogumiku põhjal on Richard Roht mitme põlvkonna teadvusse kinnistunud kui looduskirjanduse klassik.

Richard Rohu lauseid mälestustest:

… „Kuueaastaselt oli lugemiskunst käes ja kaheksa-aastaselt oli läbi loetud kõik, mis ümbruskonnast kättesaadav. […] „Tasuja“, „Must kapten ehk lendav hollandlane“, „Kihvtised nooled“, „Kvarteroni neiu“ – See kõik läks ilma vahet tegemata. Oli seal veel teisigi kasulikumaidki raamatuid – loodusimedest, maailmameredest ja ajaloo suurtest sündmustest – kes neid kõiki nimepidi enam mäletab. Paljukese ma neist kõigist aru sain, ei tea enam, aga midagi ikka sain, - vähemalt lugema kiskusid nad kõik ja arusaamatud kohad selgitas oma fantaasia.“

… „Kui siis kord sügisesel hommikul läksin külakooli, oli „teadmiste“ pagas küll suur, kuid täiesti võimatu oli tahvlil välja rehkendada, et kaks ja kaks on neli. Täiesti võimatu! […] Nii algas kohe alguses maadlus matenmaatikaga ja nii see ka jäigi. […] Muidu läks külakoolis kõik kaunis libedasti. Lugemises olin meister, laulmise peale kah, ilukirjutus oli keskmine, „piiblilugu“ kaunis huvitav. […] Kuid lugu muutus kohe, kui mind järgmisel sügisel viidi „kihlkunnakuuli“. […] Kodune lapsepõlv andis mulle mõndagi – mõnegi kena pildi, mõnegi kena tunni, päeva, inimese. Aga [Kanepi] kihelkonnakool on mu meelde jäänud surnud ajana.“

… „Kinnise kasarmu järele äkki täiesti vaba, peaaegu koguni iseseisev elu – selles oli suur muudatus. Kui ühel augustihommikul sõitsin Võru poole, oli hirm ja rahutus nii suur, et isegi sõit ei pakkunud mingit lõbu, kuigi esimest korda elus nägin linna ning raudteed. Olin kolmeteistkümne-aastane, aga peale oma kihelkonnakiriku ja –kooli veel mitte midagi kaugemat näinud maailmas. […] … mäenõlva tagant hakkas paistma Võru „suurlinn“ … ! Ja tossutav rong veeres pika mängukannina kaugel järve taga. Millised nõidused!
Kuid kurgus nööris painaja. Oli juba kihlkunnakoolis olnud vägev distsipliin ja vali kord – milline pidi ta veel olema selle suure ja toreda linna koolis! Südame värisedes pugesin kooli poole, mis asus turu ääres suures roosas majas. Ning ennäe – tolles majas polnudki nii kole […]
Võru elul olid ju ka oma kibedused, aga Võru ajajärk on helgeim mu koolielu mälestustes.“

… „Tartu tuled ei soojendanud ei mu keha ega hinge. Säärastes meeleoludes võtsin mõnikord sule kätte ja kirjutasin. Niiviisi tekkisid mu esimesed kirjanduslikud katsed. […] Kevadeks oli mul „Postimehes“ ilmunud juba mitu asjakest.“

RICHARD ROHU LOOMINGUT LASTELE ...

... RAAMATUNA

roht noorte pere  Noorte pere : [jutt]. Tallinn, Ilukirjandus ja Kunst, 1947. 47 lk.
Lapsed, linnud ja loomad : jutustusi noortele : Tallinn : Ilukirjandus ja Kunst, 1947. 211 lk.
Sisu : Noored metshaned ; Kergeusklik tihasepoeg ; Mäger Urask ; Ahnuse palk ; Noorte pere : [jutud].
Kaks poissi puhkusel : [jutustus]. Tallinn : Ilukirjandus ja Kunst, 1949. 113 lk.
Laaned ja veed : jutustusi lastele. Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1959. 240 lk.
Sisu : Kodus ja metsas ; Mesilase seiklused ; Metspart Mustkael ; Nõmmeelanikud ; Julged rändurid ; Väleküüs ja Tuhknai.
Suvised rõõmud : noorsoojutt. [2. tr. Tallinn] : Kuldsulg, [1994]. 198 lk.
Laaned ja veed : jutte loomadest : [valik raamatutes „Laaned ja veed“ ja „Jutte loomadest“ ilmunud juttudest. Tallinn] : Valgus, [1996]. 208 lk.
Sisu : Kodus ja metsas ; Nõmmeelanikud ; Julged rändurid ; Mäger Urask ; Ahnuse palk.
Jäneste pulmad : [jutt. 2. tr]. Tallinn : Tänapäev, 2002. 43 lk. (Minu esimene raamat).
Lapsed ja loomad : [jutud]. Tallinn : Eesti Raamat, 2007. 392 lk.
Sisu : Noor elulaevnik ; Väleküüs ja Tuhknai ; Võrukael.
roht loomajutte lastele Loomajutte lastele. Tallinn Eesti Raamat, 2021. 128 lk.
Sisu : Julged rändurid ; Jäneste pulmad ; Kergeusklik tihasepoeg.
roht jutte loomadest Jutte loomadest. [6. tr]. [Tallinn] : Tulip, 2021. 95 lk.
Sisu : Mäger Urask ; Ahnuse palk ; Kodus ja metsas.

 ... KOGUMIKES

  • Laste sõna : materjali ettelugemiseks ja jutustamiseks eelkooliealistele lastele. 2.tr. Tallinn : Eesti Raamat, 1965. 534 lk.
    Lk. 338-341 R. Roht. Nõmmelõokesed : [jutt]
  • Võrokiilne lugemik : Lugõmise-raamat koolilatsilõ ja suurilõ, kost või lukõq rahvaluulõst, kunstkirändüsest, ao- ja luuduluust. 2., par ja täiend tr. Võru : Võro Instituut, 1995. 324 lk.
    Lk. 218-226 R. Roht. Maa : [katkend romaanist]
  • Kus sa käisid, sokukene : eesti lastekirjanduse antoloogia. 5. kd. Tallinn : Steamark, 1999. 312 lk.
    Lk 265-309 R. Roht. Väleküüs ja Tuhknai ; Mäger Urask ; Kergeusklik tihasepoeg : [jutud].

RICHARD ROHT RAAMATUKOGUDE KATALOOGIDES

  • Eesti suuremate raamatukogude e-kataloog ESTER : autoriotsing, märksõnaotsing: Roht, Richard
  • Eesti artiklite andmebaas ISE : autoriotsing, personaaliaotsing: Roht, Richard
  • Eesti artiklite portaal DIGAR (alates 2017) : täistekstiotsing : "Richard Roht"
  • Eesti Lastekirjanduse Keskuse e-kataloog RIKSWEB : vabasõnaotsing: Richard Roht
  • Võrumaa Keskraamatukogu e-kataloog RIKSWEB : vabasõnaotsing: Richard Roht

RICHARD ROHUST JA TEMA (LASTE)LOOMINGUST

***