Album „Terra Mariana 1186-1888“loodi vaid ühe eksemplarina ja asub tänapäeval Vatikani apostellikus raamatukogus.
Album annab üksikasjaliku ülevaate kristluse levikust Eestis ja Lätis ning on oma ajaloolise, kunstilise ja kultuurilise sisu poolest ainulaadne. 70 leheküljel esitatakse rikkalik pildi- ja tekstimaterjal Liivimaa losside, varemete, kirikute, hauakivide, vanade aadlisuguvõsade vappide ja pitsatite, ajalooliste isikute kohta. Iga pärgamendilehe on kujundanud erinev kunstnik - kullapulbri ja hõbepasta trükis, käsitsi köidetuna, koondlehekülgedega, kullatud illustratsiooni-allkirjadega.
Vastavalt Läti Vabariigi ja Püha Tooli vahel 2000. aastal sõlmitud leppele “Katoliku kiriku kultuuri- ja kunstipärand“, andis Läti Vabariigi kultuuriministeerium 2004. aastal korralduse projekti „Albumi Terra Mariana faksiimile ja selle teaduslikud kommmentaarid“ ettevalmistamiseks. See lubas 10 identse koopia ja 1000 väikesemõõtmelise faksiimileväljaande avaldamist ning põhjalikke teaduslikke kommentaare. Viimases on iga albumi lehe kohta lühike annotatsioon läti, eesti, inglise ja saksa keeles.
2008. ja 2009. aastal avaldas rikkalike faksiimiletrükkide väljaandmise kogemustega Itaalia kirjastus Franco Cosimo Panini Editore.S.p.a. 10 albumi identset koopiat, millest üks asub Eesti Rahvusraamatukogus.
2014. aasta märtsiks olid 1000 väikesemõõtmelist eksemplari ja teaduslike kommentaaride väljaanne välja antud. Need eksemplarid on mõeldud haridusasutustele, raamatukogudele, kogudustele jne.
22. oktoobril 2015 andis Läti Rahvusraamatukogu direktor Andris Vilks Eesti mäluasutustele ja Terra Mariana albumis mainitud kohtade raamatukogudesse albumi faksiimiled üle. Võrumaa Keskraamatukogus saab uudistada Terra Mariana albumit lugemissaalis Contra lugõmisõ ja luumisõ kotuse pääl!
Inga Kuljus
29. aprillil möödub 105 aastat dr Arthur Võõbuse – EELK teoloogi ja õpetlase sünnist. Ta sündis Tartumaal, lõpetas 1928. aastal cum laude Treffneri gümnaasiumi ja 1932. aastal Tartu Ülikooli usuteaduskonna. Aastetel 1933-1940 oli Tartu Pauluse Koguduse õpetaja.
Koguduse tööst enam paelus teda teadustöö. Teoloogiamagistri kraadi omandas 1934. Magistriõpingute käigus hakkas Võõbus süvendatult õppima semiidi keeli, süüria ja araabia keelt, mida tolleaegses usuteaduskonnas õpetas Uku Masing. Teoloogiadoktoriks sai 1943. aastal, väitekirja teemaks oli munklus Süürias, Mesopotaamias ja Pärsias. Teaduslikud uurimused viisid teda Rooma, Pariisi, Londoni, Berliini ja Lepizigi.
Märtsis 1941 asus ümber Saksamaale, kust tuli tagasi 1942. 1944. aastal põgenes taas Saksamaale, kus teenis eesti sõjapõgenikke. Aastatel 1946-48 töötas Balti Ülikoolis Hamburgis vanaaja kirikuloo professorina. Rändas edasi USAsse, kus valiti Chicago Lutheran School of Theology Uue Testamendi ja algkiriku ajaloo professoriks. Võõbus asutas koos piiskop Raudsepaga 1978. aastal EELK Usuteadusliku Instituudi, mis andis üle 20 vaimuliku. Oli selle dekaaniks kuni surmani.
Suure, rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud teadusliku panuse andis Võõbus vanade süüriakeelsete Piibli käsikirjade otsimisse, fotografeerimisse, tõlkimisse ja väljaandmisse. Tegi üle paarikümne uurimisreisi Egiptusse, Iraaki, Iisraeli, Iraani, Süüriasse ja Türki. Ta suutis võita inimeste usaldust ning talle näidati käsikirju, mida ükski võõras ei olnud aastasadu näinud. Kuna Võõbust huvitas ainult käsikirjade pildistamine, mitte nende äraviimine, näidati talle käsikirju hea meelega.
Joan Lowell. Ulgumere tütar. - Tallinn : Kaja, 1929. - 247 lk.
Miks mõni raamat ei ole vaatamata heale sisule leidnud taastrükki, kuigi ses on nii palju Viieteistkümneaastase kapteni, Sannikovi maa kui ka Oikumeeni ääre seikluslikku hõngu? On üks raamat, mis ilmus eesti keeles juba 85 aastat tagasi, ent minu lugemislauale jõudis see autobiograafiline seiklusjutt alles nüüd. Tänavu manalateele varisenud ajaloolasele ja arhivaarile, Varstus sündinud Vello Helkile sattus ta kätte aga varases lapsepõlves : „Lugesin kõike, mida kätte sain, see avardas minu väikest maailma. Need polnudki alati lasteraamatud, mäletan esimest loetud romaani – Joan Lowelli "Ulgumere tütar".
Armastatud kunstniku ja kirjaniku Edgar Valteri 85. sünniaastapäevaks ilmus Krista Kumbergi koostatud suurepärane raamat „Edgar Valter. Lasteraamatute illustratsioonid 1948-2005."
Kümme aastat tagasi, aprillis 2004 tegid Võrumaa raamatukoguhoidjad Avatud Eesti Fondi toetusel Pöörismäel Suure Kevadvuntsimise Päeva. Riisusime lehti, panime puid riita, lõikasime oksi jne. See oli meie kingitus armastatud kunstnikule. Seal toimetades haaras meid sama tundmus nagu kunstnikku ennast: "Kohe, kui olin seda elamist näinud, teadsin, et see on just see, mida olin otsinud".
Nüüd on võimalus saada suurepärane ülevaade Edgar Valteri elutööst. Kronoloogiliselt tutvustatakse tema illusteeritud teoseid lühikese sisukokkuvõtetega, mis on sageli varustaud kunstniku ja teiste kirjanike kommentaaridega.
Esimene Valteri illustreeritud raamat ilmus 1948. aastal. See oli Ellu Elleri „Vanaema jutukera", mida kunstnik kommenteerib : „ise neid vaadates olen valmis punastama ja pead raputama". Aastal 1959 ilmus esmatrükk terveid põlvkondi tüdrukuid mõjutanud Silvia Rannamaa „Kadri".
A. Lindgreni „Meisterdetektiiv Blomkvisti" illustratsioone kirjeldab Leelo Tungal :" Valter oskas haruldaselt köitvalt "kujutada lapsi liikumas".
Loe edasi: Edgar Valter. Lasteraamatute illustratsioonid 1948-2005.
Võrumaa lõõtspillimängijad 1892–2014
2014. aastal ilmus lõõtspillimängija ja mängu edendaja Heino Tartese sulest raamat „Võrumaa lõõtspillimängijad 1892–2014".
Raamatu sissejuhatuses ütleb autor, et trükis sisaldab materjali Võrumaa lõõtspillimängijate ja -meistrite kohta, kes siin on tegutsenud ja tegutsevad praegugi. Esitatud on just niipalju materjali, kui Heino Tartesel õnnestus koguda. Seepärast on materjal mõnevõra ebaühtlane: mõne pillimehe kohta leiab rohkem juttu, teise kohta vähem.
Raamatu juhatab sisse kirjatöö Eesti lõõtspilli suurkujust – August Teppost (1875-1959). Teksti ilmestamiseks on lisatud Võrumaa Muuseumis hoiul olevate dokumentide koopiaid. Veel on raamatu alguses juttu legendaarsest pillimehest Karl Kikasest (1914-1992).