Läheneva Eesti taasiseseisvumisspäeva puhul sobib tutvustada kaht Eestit ja eestlasi iseloomustavat raamatut.

Raamat „Laulan laevatäie” on poeetiline ja isiklik fotoraamat eesti laulukultuurist. Raamatus on fotod, tekstid, laulusõnad ja luuletused. Fotograaf Sabine Burger vaatab eesti kultuuri väljastpoolt tulnud šveitslase pilguga.

Tekstide autorid tutvustavad väga isiklikke ja poeetilisi vaatenurki laulmisele. Lauri Sommerit huvitab arhailistese lauludesse kätketud maailmapilt ja tema isiklik suhe laulmisega. Valdur Mikita mõtiskleb looduse ja laulmise põimumise üle, kirjutab metsade helimaastikest ja eesti keele seostest meloodiatega. Ajaloolisi ja poliitilisi seoseid harutab Eero Raun. Kristiina Ehin pajatab fiktiivsesse ajalukku kuuluva loo naistest, kes tahtsid minna esimesele laulupeole, kuid keda sinna ei lubatud. Nõukogudeaegsetel laulupidudel kogetud tunnet meenutab Ly Seppel.

Raamatu esitlusel 30. mail Võrus võlus Sabine kohaletulnuid oma imeilusa eesti keele ja väljendusoskusega. Ta rääkis, et ei teinud nn paraadpilte, vaid käis kooridega kaasas ja jäädvustas seda, mis tundus huvitav. Kohtumist ilmestasid laulud Lauri Sommeri ja Urmas Kalla esituses.

Karin Nemeci ja Helene Ree lustakas lühilugudega fotoraamat „Harilik eestlane” on jäädvustanud põnevalt tänapäeva eestlase igapäevaelu, hinge- ja mõttemaailma. Selle raamatu on loonud eesti rahvas iseendast kasutades selleks sotsiaalmeediat. Raamat katab kõik olulised eestlast iseloomustavad teemad, alates eestlase iseloomust kuni söögikommeteni, just need asjad, mille kohta välismaalased kõige sagedamini küsivad või mis ühte rahvast iseloomustades olulised on. Raamatus on kasutatud lühikesi rahvalugusid, vanasõnu, huvitavaid fakte ja humoorikaid fotosid. Eestlasest raamatuhuviline tunneb raamatut sirvides mõnusat äratundmisrõõmu. Välismaalastel loodetavasti aitab raamat muidu kinnise iseloomuga eestlast mõista.

 

Võrumaa kirjaniku Marek Kahro neljas teos „Seal, kus näkid laulavad“ võitis kirjanduskonkursi Bestseller ilukirjanduse kategoorias peapreemia. 6. mail toimunud kohtumisel Võrus küsitles Marek Kahrot Herdis Ojasu ja alljärgnev on kirjapandu sellelt kohtumiselt.

Antsla lähedal elav Marek Kahro tähistas tänavu mõnes mõttes „tööjuubelit“, sest kirjutamist alustas 3. klassis kirjandiga „Kes ma tahaksin olla“, mis sai hindeks viis. Kirjandusest enam meeldis Marekile ajalugu ja seda on ta ka õppinud, aga teadustöö pole tema rida, küll aga rõhutab lugemise tähtsust.

H. Ojasu küsimusele mõtete ja ideede kohta vastas kirjanik, et kõige paremad mõtted tulevad looduses. Raamatus olevate täpsete looduskirjelduste kohta selgitas M. Kahro, et tarkus ei püsi peas, kooliajast mäletab küll taimede nimetusi, aga tegevuskohtade elama panemiseks vaatas interntist juurde ja küsis ekspertidelt nõu, viimases raamatus näiteks psühhiaatrilt.

Raamatuid kirjutab Marek Kahro kui tuju tuleb, viimast teost kirjutas suurte vaheaegadega kümme kuud ja siis saadab raamatud kohe kirjastusse, ilma kellegi retsensioonita. Tema raamatu keel on väga ilus eesti keel, ta paneb kohe laused kirja ja kui tunneb, et lausetes puudub meloodia, nokitseb veidi, aga eesti keel peab olema puhas.

Jaan Martinson oma Eesti Päevalehes ilmunud suurepärases arvustuses ei osanud raamatut liigitada – on tegu krimka, müstifikatsiooni või ulmega? Marek Kahro leidis, et žanri määramine on kriitikute töö, tema on lihtsalt kirjutanud ühe põneva jutu nii nagu süda lustib ja mõeldud lugemiseks kõigile.

Küsimusele, miks tegevus toimub Virumaal, vastas autor, et Pandivere loodus on imeline ja ka et mitte tuua kurjust Võrumaale. Kohtumise lõppedes luges autor just katkendi Luivere kirjeldusest.

Marek Kahro raamat „Seal, kus näkid laulavad“ pakub lugemisrõõmu eelkõige krimikirjanduse sõpradele. Juba teost lugenud jäävad ootama järge, mida autor kohtumisel ka lubas.

Inga Kuljus

August Gailit „Karge meri“

• Väga kaasahaarav lugu rannarahva elust väikesel saarel, inimeste muredest ja rõõmudest.
• Kirjeldab haaravalt kalurite ning hülgeküttide elu Ruhnu saarel, millesse on põimitud hulgaliselt kohalikke rahvatarkusi.

August Mälk „Õitsev meri“

• Teos oli alguses veidi keerukas. Mida aga edasi seda rohkem hakkasin mõistma ning tunnustama romaani väärtust. Sain aru kui tähtis on olemas olla oma pere jaoks. Milline väärtus on inimesel. Elu muutub keerukamaks kui ei suudeta ise enda jaoks eesmärke seada. Teos algatas minu tee eneseleidmiseni!
• Seda realistlikku romaani soovitan lugeda kõigil. Annab hea ülevaate randlaste elust ja merearmastusest.

Albert Uustulnd „Meri, mehed ja jumalad“

• Romaan kajastab kunagist nõukogude aegset rannakolhoosi, millest on hästi tuntavad tavad ja suhtumised töösse, kaaslastesse ning randlaste tollane meelelaad.
• Humoorikas kolhoosihõnguline ajastutruu lugemine.

Lennart Meri „Hõbevalgem“

• Võimas! Õpetlik! Põhjalikult teaduslik raamat eestlaste kujunemisest ning seotusest loodusega.
• Väga põhjalik ja analüüsiv teos Läänemere avastamisest.

Juhan Smuul „Hea meremeeste hoidja“

• On huumorit, on tõsielu, on teadust. Tõeline meretundja ja suur kirjamees. Lugege! Te ei kahetse!
• Smuuli on hea lugeda. Ka seda muhu murret.

Helga Pärli-Sillaots „Tee viib järveni“

• Suvituslugu toimub kohas, mis tuli kangesti tuttav ette. Ja järelsõnast saab teada, et lugu toimub Rõuges, sealsete järvede ja idüllilise aleviku teedel. Muidugi vaid sadakond aastat tagasi.

Hinge Klajund „Surres janusse põlvini vees“

• Väga-väga hea raamat. Kaasahaarav sisu, põnevust kuni lõpuni. Seda peaks lugema, et mõista selle raamatu võlu.

Ants Kuljus „Vastaskursil“

• Isiklikel elu- ja töökogemustel põhinev raamat Võrumaa mehe tegemistest kaugetel vetel.

Tiit Lääne, Enn Hallik „Kõnnin või merre“

• Raamat väliseestlastest ning sellest kuidas nad raskete aegadega toime tulid. Võiks olla ajalootundide lisamaterjal.
• Väga täpsed ja emotsioonipõhised lood. Põnevad lood, mis annavad hea ülevaate põgenenud eestlaste eludest.

Ülo Tuulik „Atlandi kirjad“

• Muhedas ja ladusas keeles kirjutatud lood meremeeste elamisest, olemisest ning eluvaadetest. Palju autori isiklikke kogemusi.

Jüri Tuulik „Meretagune asi“

• Abruka saare keelepruugi ning ainestiku põhjalik tundmine. Lood on teravmeelsed ja vallatud. Tegelasgalerii värvikas ning mitmekihiline.

Jaan Kaplinski „Seesama jõgi“

• Stiilimeister pakub köitva loo, mis oma kirju tegelaskonnaga on haarav ja köitev. Nauditav lugemismaterjal igaühele.

Uku Randmaa „Minu maailmameri“

• See on väga tore ja meeleolukas merereisipäevik. Nagu maise elu paralleel merel- kõigi rõõmude ja ohtudega.
• Huvitav võrdlus Marko Matvere raamatuga, mis samuti ümbermaailmareisist rääkis – isiklikum, aga ühtlasi pealiskaudsem.
• Lahedad lühikesed lood. Ladusalt kirjutatud. Saab ülevaate purjetamisega seotud mõistetest. Hea raamat!

Kersti Merilaas „Rannapääsuke“

• Poetess kajastab riimuvas luulekeeles kõiki elutahke- noorust, suhteid laste ja vanematega, armastust töö vastu, loodust, merd jne.

Leida Tigane „Sõber mereröövel“

• Maaelu taustal kujunev armastuslugu. On väikseid pingeid, leppimisi ja teineteiseleidmist. Hea!

Marko Matvere „Meri ja kuked“

• Kaasahaarav reisikirjeldus eestlaste mereretkest alusel Nordea. Sorav tekst, kaunid pildid. Sobib reisihimulistele ja kõigile uudishimulikele, kes soovivad teada, miks raamatul on selline pealkiri.
• Reisihuvilistele, matkasõpradele.
• Põnev ja humoorikas päevaraamat ümbermaailmareislit. Viib sind kohtadesse, kuhu ise tõenäoliselt ei satu.

Mathura „Luuletused Atitlani järvelt“

• Soovitan seda raamatut lugeda, sest need autori poolt kirjutatud sügavamõttelised värsid viisid mind endaga kaasa maalilise maiade järve Atitlani äärde. Väga rahustav ja tundeline lugemine oli. Super hea!
• Rikastav kogemus!

Viiu Härm, Peeter Tooming „Sina, jõgi“

• Raamat sisaldas mõtlemapanevaid luuleridu ning kauneid illustratsioone. On väärt lugemist ning vaatamist.
• Haprad, tundelised luuletused loodusest, veest. Raamat on väga kenasti illustreeritud – vesihall annab lugejale erilise tunde ja meeleolu.

„Meri, mehed, laev ja linnud“

• Igatsevad, mereromantikast õhkavad lood.

Viljo Anslan „Meri ja kallas“

• Meeldis! Ladusalt kirjutatud, häid mõtteid palju ja sügavalt elulähedane.

Vilis Lacis „Kaluri poeg“

• Rahvuslik-idealistlik romaan, kus headus alati võidab. Huvitavad karakterid, erinevad teemaliinid ei lase igavust tunda. Väga hästi tunneb autor kalurite elu ja annab seda ka edasi.

Vilis Lacis „Küla mere ääres“

• Uskumatult propagandistlik teos. Soovitan lugeda, et saada aimu, kuidas nõukogude kirjandus oma lugejale ajupesu üritas teha.

Bernard Cornwell „Merelord“

• See on põnevik, milles põhiliinides on kunstirööv- maali kadumine, kõrgklassi inimeste karmid suhted ja detalised merekirjeldused üksiklasest purjetaja poolt, kes lõpuks leiab, mida otsis.
• Hea ajaviitekirjandus, põneva süžeega lugu.
• Kaasahaarav romaan noormehest, kes maiste murede eest leiab südamerahu oma purjekal maailmameredel purjetades.

Kristin Hannah „Maja salapärase järve ääres“

• Põnev lugu inimsuhete muutustest. Kui erinev on elustiil väikeses tundmatus linnas USA loodeosas ja glamuurses Californias. Väikese tüdruku imepärane hingeelu. Alati on lahendusi.
• Avameelne ja julge lugu inimestest, naisest, kes otsib raskuste kiuste õnne ning leiab selle.

Malcolm Lowry „Sügavsinine meri“

• Omapärane. Annab hea ülevaate madruste elust ja keelepruugist.
• See raamat on kõigile meresõpradele, keda huvitab meeste elu kaubalaeval. Kõnepruuk on krõbe!
• Enne pikemale mereleminekut tasub lugeda – kuidas seal merel ikkagi on olla.

Sebastian Junger „Täiuslik torm“

• Super! Romaan ookeani metsikust jõust, millelel inimene teab tihtigi alla vanduma ning elu kaotama.

William Golding „Mereristsed“

• Ajalooliselt seiklusrikas ning kirju tegelaskonnaga romaan, milles on pinget ja põnevust.

John Banville „Meri“

• Elegantne kirjaviis, huvitav sisukäsitlus. Olevik ja minevik omapäraselt seotud. Romaan mälestustest.
• Huvitav kirjalaad. Natuke sürrealistlik. Põnev püänt.
• Ilukõneline ilulugemine - sobib neile, kellele selline kõrge, ülespuhutud stiil meeldib.

Rosamunde Pilcher „Merekarbiotsijad“

• Romaani keskmeks on pereprobleemid, mis on oskuslikult põimitud huvitavate sündmuste kogumikuks.

Jean Claude Mourlevat „Ookeani kutse“

• Kaasahaarav lugu vendadest, kes kodunt isa ähvarduste eest põgenevad. Romaani ülesehitus on tõeliselt omalaadne. Oma mõtteid ja tundeid avaladavad kõik, kes lastega kokku puutuvad.

Ernest Hemingway „Vanamees ja meri“

• Suurepärane lühiromaan inimese lootusest, eneseusaldusest ja eluvõitlusest. Mitmetähenduslik sisu, mille seos on inimese ja mere vastastikuses sõltuvuses.
• Armas jutustus kalalkäigust!
• Hemingway seab kangelase loodusega vastamisi. Suhe loodusega on ühtaegu võitlus ja dialoog. Autor rõhutab oma teoses looduse olulisust. Raamat paneb mõtlema elu alguse ja lõpu lähedusest.

Märtsikuu on Eesti ajalukku kirjutatud ränkraske küüditamise kuuna, mida ei tohi kunagi unustada. Üks meeldetuletus on võrulase Ado Kisandi päevik aastatest 1939-1947, millele on suurepärase saatesõna kirjutanud Toomas Hiio.

Loe edasi: Ado Kisand. Saaks veel Eestissegi. Päevik 1939-1947. Hea Lugu, 2015.