Hanno Talving „Eesti vallamajade ajaloo teatmik“. -Tallinn, 2015
Ajaloosõprade rõõmuks ilmus sel aastal Eesti Vabaõhumuuseumi väljaandena Hanno Talvingu „Eesti vallamajade ajaloo teatmik“. Raamatu esimene osa annab ülevaate vallamajade ehitusest, sisustusest, piirkondlikest iseärasustest ning arengust laiemalt.
Teatmiku teises osas on üksikasjalikult käsitletud omavalitsuste vallamajade ajalugu. Kuna valdade arv ning nende kuulumine ühte või teise maakonda on läbi aegade pidevalt muutunud, on andmekogu aluseks võetud 1930. aastal kehtinud haldusjaotus.
Teatmiku põhilised allikad on Eesti Ajalooarhiivis, Eesti Riigiarhiivis ning Tallinna Linnaarhiivis säilitatavad vallavalitsuste fondid, samuti Eesti- ja Liivimaa kubermangu talurahvaasjade komissaride fondid.
Võrumaa vallamajade kohta leiab tekstid ja fotod raamatu lõpust, lehekülgedelt 390-434. Vallamajad on paljud praegu kasutusel elamutena ja suvekodudena, aga on ka hüljatud ja lagunenud hooneid.
Kirjanduslooliselt tähtis on Saru vallamaja, kus 8. veebruaril 1924 sündis kirjanik Raimond Kolk, kelle isa töötas siin vallasekretärina. Vallamaja seinal on mälestusplaat kirjanikule. Raamatukogutöötajad oma õppepäevade raames on käinud kirjamehele austust avaldamas ja kuulanud kodu-uurija Aili Paeglise ettekannet kirjaniku elust ja loomingust.
Vana-Laitsna vallamajas töötas aastatel 1926-1929 ning alates 1948. aastast uuesti Luutsniku raamatukogu, loodetavasti viimast aastat, sest kolitakse ümber külakeskusesse.
Hanno Talvingu raamat „Eesti vallamajade ajaloo teatmik“ on kindlasti abiks ajaloohuvilstele ja kodu-uurijatele.
Inga Kuljus
Ajango Martin, Helle
Meie teekond vabadusse : ühe perekonna vabaduseotsingud Teise maailmasõja järel ja sellele järgnenud aastatel / Helle Ajango Martin ; [kujundanud Irina Tammis ; toimetanud Aili Saks].-
Tallinn : Tammerraamat, 2013.- 154 lk. : ill. ; 22 cm
2009. aastal saatis Helle Ajango Martin raamatukokku mälestusteraamatu „Our journeys toward freedom : one family's search for freedom during and after word war II", mida ka põgusalt lehes tutvustasin.
Sel kevadel ilmus Helle Martini sulest „Meie teekond vabadusse". 21. mail dateeritud kirjas ütleb ta selgituseks: „See raamat pole küll otsene tõlge mu inglisekeelsest raamatust, sest seal on palju uut materjali. Arvan ise, et see uus raamat on nagu variatsioonid samal teemal."
Raamat algab pühendusega: „Isa ja ema mälestuseks, armastusega, kelle vaprus, vastupidavus ja raskused olid nende vabaduseotsingute jooksul peaaegu ületamatud. Vendadele Helmutile ja Väinole, kes hoolimata kõikidest rasketest aegadest jäid koos minuga optimistlikuks ja austasid meie vanemate kultuuripärandit." Samuti on raamat pühendatud kõikidele sugulastele Eestis ja väljaspool Eestit.
Tigane, Vaiko
Võrumaa vaatamisväärsused / [koostanud, fotod ja autoriõigus]: Vaiko Tigane ; [kujundanud Tiia Ilus]
[Võru] : Vaiko Tigane, 2013 ([Lohkva : Greif])
264, [2] lk. : ill., kaart. ; 17x18 cm
2013. aasta kevadel, enne suvehooaega, rõõmustas Vaiko Tigase raamatu „Võrumaa vaatamisväärsused" ilmumine.
Eessõnas selgitab koostaja raamatu saamislugu ja põhimõtteid. „Erilist huvi on pakkunud unustustehõlma vajunud objektide taasavastamine ja nende avalikkuse ette toomine". Väga väärtuslikud on fotod veel viimaseid aastaid püsivatest hoonetest, näiteks Kaika kirikust, samuti fotod ja tekstid Vabadussõja ja Teise maailmasõja mälestusmärkidest.
Sel kevadel ilmus Võrumaal tegutseva Metsamoori Perepargi perenaise Irje Karjuse armas raamat „Metsamoori ravimtaimeraamat lastele“. Raamatu moto on: „Tule minuga koos avastama looduse salapärast maailma“.
Irje Karjus ütleb saatesõnas: „Kutsun sind eesti loodusesse imesid avastama. Metsas, aasal, mererannal või karjakoplis näed sa enda ümber palju igasuguseid taimekesi. Igaühel neist on oma ainulaadne välimus ja lõhn.“
Autor õpetab lühidalt ja selgelt, kuidas ravimtaimi korjata ja mida sealjuures tähele panna. Samuti edastab ta näpunäiteid kuivatamise, säilitamise ja kasutamise kohta.
Ravimtaimi tutvustatakse tähestikulises järjekorras – aasristik, angervaks jne. Kõrvenõgest tutvustades tuleb kõigile kindlasti meelde H. C. Anderseni muinasjutt „Metsluiged“, kus õde oma vendade nõidusest päästmiseks kudus neile nõgesevartest särke. I. Karjus kinnitab raamatus, et muinasjutul on tõsi taga, sest nõges on pika varrega tugev taim. Nurmenukk ja nõmm-liivatee on tuntud kõharavimina, aga samuti „hea une teena“.
Rukkilill - taevane saadik või tükike taevast - on hea silmadele. Palju abi saab saialillest ja teelehest. Viimasena tutvustatakse ravimtaimeraamatus võilille.
Elu on näidanud, et kõik taimed kõigile ei sobi, igaüks peab leidma endale ja oma lähedastele „pai tegevad“ taimed. Et ravimtaimede kasvamine ja õitsemine täies hoos, seepärast soovituseks selline raamat.
Inga Kuljus
Marie Underi 130. sünniaastapäeva puhul on hea meel tutvustada Arthur Adsoni koostatud „Marie Underi eluraamatut I-II“, mis ilmusid Lundis kirjastuselt Vaba Eesti 1974. aastal.
I raamatu saatesõnas kirjutab A. Adson, et eluraamat kajastab M. Underi elu- ja luuleteekonda. Teoses on palju fotosid luuletajast, tema sugulastest ja sõpradest ning reisidest. Veel saab lugeda koopiaid M. Underit iseloomustavatest kirjadest. Lisatud on illustratsioonid luuleteoste kaantest. Kirjutatud on ka teistest Eesti kultuurilukku jälje jätnud inimestest.
Eluraamatu II osa moodustavad esseed, artiklid, arvustused ja ülevaated. Teos algab Fr. Tuglase tekstiga „Rõõm ühest sõprusest“, mis ilmus 1933. aasta „Loomingus“ nr 3 M. Underi 50. aasta juubeli puhul. See artikkel sisaldab mälestuspilte Fr. Tuglase kohtamistest ja sõprusest Underiga; kirjutis lõpeb sõnadega: „On nimelt rõõm olla suure ande kaasaegne ja tohtida teda ta tähtpäeval sõbrana tervitada“.
Järgnevad artiklid G. Suitsu, H. Visnapuu, K. Ristikivi jt sulest. Huvitavad on ka eestikeelsed tõlked soomlaste E. Haavio, K. Laitineni ja M. Haavio artiklitest Underist.