Võrumaa pole suur maakond, isegi siis, kui mõtleme selle all vana Võrumaad, kuhu kuulusid veel Karula ning Hargla ja mis ulatus kaugemale Tartumaa sisse. Aga ta on kaugelt mitmekesisem looduse poolest, enam tükeldatud metsade ja küngastikkude vöödega kui mingi teine vastava suurusega Eesti maa-ala.

Palju on siis Lõuna-Eesti ja eriti Võrumaa andnud meie kirjandusele nimesid? Kuigi täpne statistiline materjal puudub, on siiski ilmne, et Lõuna-Eesti murdealalt on pärit protsentuaalselt suurem osa eesti kirjanikke.Eriti on see kehtiv luuletajate kohta. Lõuna-Eesti vaheldusrikas maastik, ta inimene ja keeleline rikkus on talletatud kirjasõnas ja kogu rahva ühisvaraks tehtud suuremal määral kui ükski teine vastava suurusega maanurk meie kodumaalt.

Karl-Ast Rumor on oma novellikogus “Sammud kaduvikku” kauni “Kuldlinnu” kodumälestustele pühendanud. Arthur Adson on laulnud ja proosat kirjutanud niihästi Pärlijõe äärest kui ka Sõmerpalust ja Võru linnast.Õnnetu saatusega Marie Heiberg on oma lauluained võtnud Urvastest Uhtjärve kaldalt, kus oli ta lapsepõlvekodu. Suurim Võrumaa elu ja tüüpide kirjeldaja ning loodusromantik, järvede ja metsade sõber on Richard Roht. Ta romaanid “Kurgsoo”, “Maa”, “Elutee” ja paljud novellid ning mälestused maalivad meile muistse Võrumaa silma ette oma lopsakuses, koomikas ja ilus.

Kodukoha romantik ja selle rahvaloomingu pärandi kasutaja on ka Juhan Jaik, Rõuge kihelkonna mees. Ta ainus luulekogu “Rõuge kiriku kell”, kaks annet “Võrumaa jutte” ja hulk noorsooraamatuid viivad meid tagasi Haanjasse. Vana-Antslas sündinud, Kanepis elanud Valev Uibopuu käsitleb oma maa-ainelistes teostes samuti kodukoha inimesi ja loodust.Vastse-Antslast, Urvaste kihelkonnast on pärit Peeter Lindsaare proosatoodang, kirjeldatud koguni täpselt ning suure sisemise soojusega. Mõnistest pärit Raimond Kolk on tuntuks saanud oma murdeluulega. Ei saa võrukeste ringi tõmbamata jätta ka piiripealset Jaan Lattikut, Karula meest.
Võrumaise päritoluga on veel terve rida vähem tuntud kirjamehi – S. Kabur, E. Loide, E. Ellor, S. Tailo, M. Aleksa jt.

Raamatust “Meie maa. Eesti sõnas ja pildis. IV. Lõuna- Eesti”, lk. 83-85.